KESKKONNAPROGRAMM
Eesti sajanda juubeliaasta tähistamiseks vaatab festivali Viru Folk keskkonnaprogramm julgelt tulevikku ning annab korraldamise teatepulga seekord üle noortele loodussõpradele.
Rannamännid, mis on Käsmu kapteniteküla ajatu sümbol, kasvavad siin ka saja aasta pärast. Purjelaevad, mis on siin randunud sajandeid, leiavad kodusadama ka siis, kui meie lapselapselapsed on juba folgiealisteks kasvanud. Ning noori, sitkeid ja südikaid, näeb Käsmus küllap ka saja, kahesaja ja tuhande aasta pärast.

Kui vaid inimene oma rumaluses ei laseks võimalust käest – ei lööks saagi sisse mastipuule enne, kui see küpseks on saanud, ega unustaks navigeerimisoskust, sest nutiseade on nõnda armas. Või siis ei tahakski noored enam linnast kaugemale mere äärde ja metsa tulla, sest mugavam on nelja seina vahel ekraani ees passida.

Kui kaob loodusega kontakt, on kadunud ka inimene. Ei oska ta enam sõna seada ega musitseerida, ei oma kätega midagi toredat teha ega peaga mõtelda. Kole mõeldagi! Aga meie oleme hoopiski rõõmsad ja lootusrikkad, sest festivali keskkonnaprogrammis pole mitte ühtegi säärast noort, kes ei tee männil ja Lauri Saatpalul vahet. Ja saja aasta perspektiivis loodab suur osa neist ikka veel tegusalt toimetada!

REEDE, 10. AUGUST
20:20 kogunemine Metsavärava parklas: “Käsmu sada nägu” I
Retk Käsmu poolsaarel ja kui meri laseb, siis jalgsi “üle mere” Saartneemele.*
Retk kestab orienteeruvalt kella 23:00ni. Retke korraldab MTÜ Lahemaa Looduskool, juhendaja Maie Itse ja noored retkejuhid.
Maie Itse on aastaid olnud Kadrioru Saksa Gümnaasiumis matemaatikaõpetaja, ent on sinna kõrvale hoogsasti noori innustanud praktilise loodusetundmisega tegelema. Sünnilt setu, on ta aastatuhande algusest kinkinud oma südame aga hoopistükkis Mohni saarele ja Virumaa metsadele ning randadele. Maie tunneb ise ja on õpetanud Lahemaa Looduskooli noored käima siitkandi radu südame kaudu. Nõnda avab loodus oma lõputu raamatu ning tänavuste retkejuhtide vahendusel saavad sellest osa kõik, kes folgiretkedele tulevad.
Laupäev, 11. august
04:40 kogunemine Metsavärava parklas: “Päikesele sada tervitust”
Päikesetõusu retk. Päike tõuseb poolsaare tipus laupäeva varahommikul kell 05:28. Et jõuda vaadet nautima ja Päikest tervitama, tuleb teele asuda varakult. Kui loodus kingib killukese pilvitut taevast, saab päikesetõusu ka pildistada.
NB! Kihiline riietus on abiks, sest hommikul võib olla jahe. Ka võib kaasa võtta väikese istumisaluse või salli, mille võib maha laotada, et päikesetervitust teha
11:00 KÄFT Rahvamaja saal: “Metsa poole” Hendrik Relve film, 52 minutit
12:00 Vinteri lava: “Sada puud, sada metsa” vestlusring
Vestlusring on järg kell 11:00 KÄFT programmis Hendrik Relve “Metsa poole” filmile, ent osaleda võivad ka need, kes kinos ei käinud. Juttu tuleb Eesti metsast ja metsa poole olemisest. Kas meie mets on ohus? Kuidas võiks moodsalt metsa majandada? Mis saab metsast homme, kümne aasta, saja, tuhande aasta pärast? Mis on mets meie südames?
Vestlusringi veavad ja väitlevad Lahemaa Looduskooli noored Linda Maria Laane, Mikael Kelomees, Kadri Muuga ja Eliisabeth Jordan, kaasa mõtisklevad Tallinna Ülikooli õppejõud, ökoloog Mihkel Kangur ja Tartu Ülikooli hüdrobioloog Kristjan Piirimäe. Modereerib keskkonnaajakirjanik Ylle Rajasaar.
Linda Maria Laane Prantsuse Lütseumist, Kadri Muuga Reaalkoolist, Mikael Kelomees Kadrioru Saksa Gümnaasiumist ning Eliisabeth Jordan Loksa Gümnaasiumist on need neli päikesetera, keda kohtame tänavu nii retkedel kui laupäevases arvamusringis saja aasta plaanis tähtsatel teemadel arutlemas.
13:30 Vinteri lava: “Sada asja” vestlusring
Räägime raskel teemal – asjadest ja inimestest, asjatutest asjadest, prügiks saavatest asjadest. Mida teha, et asjad ei võtaks ülemvõimu, et asjad ei muutuks prügiks? Mida teha, et meie ise ei muutuks nutiajastul nuhvliprügiks, mõttetuks tarbijaks?
Vestlusringi veavad ja väitlevad Lahemaa Looduskooli noored Linda Maria Laane, Mikael Kelomees, Kadri Muuga ja Eliisabeth Jordan, kaasa mõtisklevad Tartu Ülikooli hüdrobioloog, saate “Mõistlik või mõttetu” “ökoloogik” Kristjan Piirimäe ning art hop artist, üks “Ära Rääma” kampaania solistidest, EiK.
Modereerib tehnoloogiaajakirjanik Uku Tampere.
14:30 Vinteri lava: Kristjan Piirimäe, EiK ja Mattias Tirmaste “Sada sõna”
Kuidas puu, merekohin, valgus ja vihm laulu sisse saavad? Kas räpp on uue aja regilaul? Loojad kõnelevad ja laulavad.
EiK on Eesti noorema generatsiooni art hop artist, kes ühes oma intervjuus on öelnud, et Viru Folk on ja jääb alatiseks tema päriskoduks festivalide seas, ta on üks neist, kes algusest peale Käsmus kohal olnud, viimased aastad ka vabatahtliku fotograafina tegutsenud. VHK teatriklassi abiturient kutsus Käsmu tänavu kaasa ka klassivend Mattias Tirmaste, kellega koos on sündinud mitmed uued lood. Noormeeste juhendada on improvisatsioonilised “Sada sõna” retked, kus osalejad saavad võimaluse proovida oma sõnaseadmisoskust looduse teemal – luuletada, räppida, sõneleda saab nii merest kui männiriisikast!
18:18 kogunemine Metsavärava parklas: “Käsmu sada nägu” II
Uus õhtu ja uus matk Käsmu loodusega lähemalt tutvuma. Kui ilm ja meri annavad, saame minna ka Saartneemele ehk Kuradisaarele.*
Retk kestab orienteeruvalt kella 21:00ni. Matka juhivad Lahemaa Looduskooli noored retkejuhid.
19:19 kogunemine Metsavärava parklas: “Käsmu sada nägu” III
Kui ilm ja meri annavad, matkame Saartneemele ehk Kuradisaarele.* Räägime Käsmu kultuuriloost, loomastikust ja taimedest. Naudime vaateid. Teeme pilti.
Retk kestab orienteeruvalt kella 21:00ni. Matka juhivad Lahemaa Looduskooli noored retkejuhid.
Pühapäev, 12.08
12:12 Kogunemine Metsavärava parklas: “Käsmu sada sõna”
Veel nii palju on avastamata! Jalutame metsas ja külas ning leiame koha, kus mõnusalt improviseerida sellest, mida silm näeb, kõrv kuuleb, nina haistab.
Retke juhivad Lahemaa Looduskooli noored ning loomingulise hoo annavad EiK ja Mattias Tirmaste. Kõigil osalejatel palutakse sõnad valmis panna, sest kisub korralikuks luuletamiseks, leelotamiseks ja isegi räppimiseks. Räpp on uus regilaul!
* NB! Saartneemele ehk Kuradisaarele võib korraga minna vaid kuni 20 inimest. Kui on rohkem soovijaid, jagunetakse kohapeal gruppidesse.