Skrömta esineb Viru Folgil NCC Tähekodu Pealaval laupäeval, 8. augustil kell 22.00

www.myspace.com/skromta

Matti Norlin – nyckelharpa, hurdy gurdy, vokaal
Frida K Eriksson – viiul, flööt, vokaal
Robban Zetterquist – kitarr
Mårten Korkman – kontrabass
Kalle Källman – löökpillid

Skrömta on Rootsist pärit folkmuusika ansambel, mis tuli kokku 2002. aastal Stockholmis. Nimi Skrömta tuleb ingeri keelest ja tähendab üleloomulikku olendit, nagu näiteks trollid, gnoomid, haldjad, päkapikud jne. Kõik viis bändi liiget esindavad eri tüüpi muusikastiile ja on olnud viimased viisteist aastat professionaalsed muusikud.

Peaaegu kõik Skrömta lood on kirjutanud ingeri verd Matti Norlin, kes on bändi asutaja, laulja ning traditsiooniliste rootsi rahvuspillide nyckelharpa ja hurdy gurdy mängija. Austuseks folkmuusikale on mõned nende repertuaaris olevad palad ka traditsioonilised rootsi folklaulud. Nende kavast leiab palu marsist polkani ning lood pärinevad keskajast kuni tänapäevani. Kuid kõige rohkem peab Skrömta lugu ingeri ja Lõuna-Lapimaa traditsionaalsest muusikast.

2006. aastal ilmus nende esimene plaat „Grejhojta!”

Lugesin, et Skrömta tähendab müütilist olendit. Samuti on üks bändi liige, Matti Norlin, ingeri verd. Kui palju bänd Skrömta üldse kasutab Põhjamaade mütoloogiat, legende, ingeri folkloori jne oma muusikas ja laulusõnades?

Paljud meie laulud räägivad müütilistest olenditest ja lugudest, mida on aastasadu meie esivanemad rääkinud, ning mis siiani legendidena edasi elavad. Kasutanud oleme regilaule nii Lapimaalt kui Ingerimaalt, millele oleme oma bändiga omapoolse varjundi andnud.

Teid on tihti võrreldud ansambliga Hoven Droven, kes eelmisel aastal ka Viru Folgil esines. Kuidas Sa ise kirjeldaksid Skrömta muusikat ja stiili?

Skrömta muusika on väga lihtne, kergesti jälgitav ja kaasahaarav. Samas on sellel siiski põhjamaise pärimusmuusika kargus ning iseloom. Skrömta kavas on nii instrumentaallugusid kui viise, mida laulavad kaasa kõik bändi liikmed. Tihti on vanematele regilauludele uue arranžeeringu teinud Frida ja Matti, kelle elav fantaasia ja mitmekülgsus neile lauludele hoopis teistsuguse uue varjundi annab.

Loomulikult armastame me ka Hoven Drovenit ning sarnaselt neile mängime alati hea energiaga lugusid, mis võtavad iga kuulaja oma rüppe. Kuid Skrömta erineb siiski märgatavalt Hoven Drovenist stiili poolest. Skrömtal on oma filosoofia ja identiteet.

Olete Skrömtaga esinedes terve Euroopa läbi reisinud, nüüd siis Käsmus. Mis on teie ootused?

Meil on hea meel, et saame külastada nii väikest ja erilist kohta nagu Käsmu. Mulle tundub, et eestlastel on väga hea folkmuusika maitse, eriti rootsi oma. (Naerab.) Ootame bändiga pikisilmi Eestisse tulemist ja loodame näha palju õnnelikke nägusid sumedal suveõhtul meie kontserti kuulamas.

Kas Skrömta soovib midagi Viru Folgi nädalakirja lugejaile öelda?

Skrömta sooviks eestlastele õpetada ühe uue sõna – „Grejhojta!” See tähendab, et „miski on nii hea, et tahaksid sellest kõva häälega hõisata”. „Grejhojta” on ka Skrömta albumi pealkiri. Kui sa seda kuulad, võib see tunduda Grejhojta!

Näeme järgmisel laupäeval!
Matti, Frida, Robert, Marten, Kalle

Küsis Tuuli Potik, vastas Robert Zetterquist