Esineb reedel, 6. augustil kell 24:00 Ingmani Merelaval ja pühapäeval, 8. augustil kell 16:30 Rahvamajas.

Kontserdile tagab sissepääsu festivali pass, päevapilet või üksikpilet. Üksikpiletit kontserdile on võimalik osta eelmüügist Piletilevist hinnaga 125.-, kohapealt hinnaga 150.-. Täpsem piletiinfo: www.virufolk.ee/piletid

Kirile Loo koos Karoli Looga astuvad tänavu Viru Folgil üles kahe kavaga. Esimene kontsertkava kannab pealkirja „Laulu võim”. Repertuaar koosneb lauludest sooloplaadilt „Saatus”, kus kõikide esitatavate laulude tekstid on autentses rahvaluules, millele on meloodiad kirjutanud Kirile ise. Laulud esitatakse a cappellas, samuti on Kirile teinud kõikidele lugudele uued seaded, kus on palju ka improvisatsiooni, mis on rohkem folkloorile omase vokaali käsitlusega. Kontserdil kõlavad ka mitmehäälsed laulud, mis oma kõlalt ja ülesehituselt on sarnased setu mitmehäälsete lugudega, ja samas on kaastegev ka publik.

Teine etteaste kannab nimetust „Hällilaulud abikaasadele”, kus Kirile laulab samuti koos oma tütre Karoliga. Stiililt on tegemist folgi, etno-popi ja jazzi kooskõlaga. Kavas olevad palad on võetud Kirile viimaselt plaadilt.

Meie inimestele meeldib laulda vanu häid regilaule, ka hällilaule, mida esitades on Kirile vaid eeslaulja rollis. Koori osa laulab rahvas ise, ja kui algul arglikult, siis kontserdi lõpul juba rõõmuga ja täiel häälel. Tegemist on Kirile loodud muusikaga, millel on uudne lähenemine. Stiili võib nimetada folk-jazziks.

Tekstid: Eesti Rahvaluule
Muusika: Kirile Loo
Seaded: Kirile Loo
Esitajad: Kirile ja Karoli Loo

http://www.youtube.com/watch?v=XxGPZSZd8oE

Kirile, Teie lauludes kõlavad loitsud, nõidussõnad täis maagilist keelt ja vanu tarkusi. Kuidas toimub Teil selle muusika otsimise ja leidmise protsess ning kas 21. sajandil on üldse võimalik mõista ja aru saada kunagi kirjutatud loitsudest ning hällilauludest?

Kõigepealt algab muusika leidmine huvitavast tekstist, mis haakub minu maailmaga, mis on mulle põnev ning mille ümber tekib loomisprotsess. Nii tuleb sinna juurde ka muusika, sõltuvalt sellest, milline on teksti ülesehitus, meeleolu. Samuti lähtudes vanadest traditsioonidest ja kommetest, mil neid lauldi. Ja küllap ka seda muusikat ja vanu tekste mõistetakse praegu olemasoleva vaatevinkli ja kultuuri järgi, kus me asume. Kindlasti saab iga inimene nende tekstidega ühenduda, sest teemad on ikka samad – olgu see siis 17. või 21. sajand.

Olete palju koostööd teinud lastega ning kirjutanud laule lastele. Kas laste muusikataju erineb kuidagi täiskasvanu omast? Kas nendega on põnevam/teistmoodi töötada?

Tegelikult ei ole ma lastele muusikat kirjutanud, vaid olen õpetanud meie vanema põlvkonna laule. Ka neid laule, mis on esimesel ärkamisajal kogutud rahvaluule tekstides. Taju loomulikult erineb, sest täiskasvanud kuulevad ja mõistavad muusikat hoopis teisiti, sest nende maailm on palju rikkam. Lastega on alati väga huvitav, nad on loomingulised ja siirad. Nad võtavad kõike avatult vastu. Mida varem hakkavad lapsed muusikaga tegelema, seda kergem on neil selles valdkonnas õppida. Saades vanemaks, hakatakse juba valima, mis meeldib, mis mitte, mis on huvitav. 

Olete andnud Saksamaal välja mitu plaati ning viimane „Hällilaulud abikaasadele” jõudis isegi Euroopa maailmamuusika edetabeli esikümnesse. Minule on alati tundunud, et eesti regilaulude sügavust saame mõista vaid meie, eestlased. Kuidas Teie meelest teised rahvused mõistavad sellist muusikat ja kas muusika keel on universaalne?

Muusika keel on absoluutselt universaalne. Mis puudutab neid, kes on mitte eestlased, kes ei valda eesti keelt, kes ei tunne meie kultuuri – ja see polegi nii oluline, sest inimene valib poest muusikat hoopis teistel kaalutlustel. Kui ta kuulab mingit laulu, sisaldab see tema jaoks mingit erilist informatsiooni, mille alusel siis tegelikult plaadi valib. Meie, eestlased, ei peaks mitte ainult toetuma sellele, et kellelgi läheb välismaal hästi, vaid pigem hindama rohkem seda, mis meil endil on siinsamas. Peaksime olema väärikad ja austama oma kultuuri.

Esinete Käsmus kahel laval oma tütre Karoliga. Kui palju on tema Teid või Teie teda oma muusikaga mõjutanud? Kas koos esinemine on pigem erand või teete seda tihti?

Kindlasti oleme me üksteist mõjutanud nii muusikas kui muidu. Karoli puhul olen ma täiesti kindel, et ta mõistab sarnaselt muusikat nagu minagi. Ta on ju väikesest saadik olnud minuga koos, seega tajub ja tunnetab ta kõike, mida ma teen. Ma pole kunagi pidanud talle sõnades selgitama seda maailma. Ta on ainukene inimene, kellega ma tunnen ennast laval absoluutselt turvaliselt. Me esinemegi ainult koos. Nüüdsest mõlema kavaga ja seda juba palju aastaid ning ega ma kujutagi ette, et tema asemel võiks olla keegi teine.

Kuula Kirile Loo loomingut:

http://mog.com/music/Kirile_Loo#play

Küsis Tuuli Potik, vastas Kirile Loo