22. jaanuar 2010 nr 62
Viru Folgini on jäänud 200 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Tulemas on Viru Folgi jaoks ajalooline päev, 28. jaanuar – koos Rock Cafega toimub Tallinnas esimene folgikontsert. Lähemalt saab lugeda:

http://www.rockcafe.ee/event/90

Selles nädalakirjas esitleb Tuuli Eesti Keeli, Gertrud Talvik tutvustab Kass Arturi Rändkino ja palju muud.

Kuulamissoovitus sel nädalal on Sam Bush:

http://en.wikipedia.org/wiki/Sam_Bush

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Küllap on tänavusele Viru Folgile lustakat filmiprogrammi oodata, nii lubab arvata möödunud nädalavahetusel pildile jäänud filmiprogrammi juhi Malle Kolnese ülemeelik ilme. Foto: Toomas Tuul.

Laulusõnad: Eesti Keeled

Kella tiksumist

J. Kaplinski, Eesti Keelte lauldud variandina

kella tiksumist saab tuba täis
aeg vallutab ruumi
aeg ja pimedus
milles kuuled oma hingamist
oma silmalaugude väsimatut
kokku lahku kokku lahku
...
ja rohkem küll aimamisi
südamelööke
elu enda käokella
tuks tuksu
mis on palju vanem
kui tik tak
palju lähemal ajale endale
ajale
mis tegelikult on
midagi enamat
kui tiksud ja tuksud
on kellegi hääl
kes juba kaks miljardit aastat
tahab sulle
elule või ainele midagi öelda

võibolla see siin on vastus talle
üks täht
üks silp
vastuses
mis kahe miljardi aasta pärast
saab valmis

Artikkel

Eesti Keeled

Eesti Keeled on ansambel, milles kohtuvad rahvamuusika ja jazz, suuline pärimus ja autorilooming, traditsioon ja innovatsioon.

Ansambel sündis 1999. aasta alguses kitarrist Ain Agana eestvedamisel. Algselt oli see kahest kandlest ja kahest kitarrist koosnev ansambel, mille liikmed eesotsas Jaak Sooäärega asusid otsima uut helikeelt – kandle ja kitarri erinev kõlamaailm pakkus uusi põnevaid väljakutseid, aga samas polnud sugugi lihtne nende pillide kõla ühendada. Veel samal aastal esineti mitmel Eesti festivalil ning aasta hiljem ilmus kvarteti esikalbum „Holy Lake”. 2001. aastal sai alguse Eesti Keelte koostöö Riho Sibula ning Jaak Johansoniga, mille tulemusena ilmus 2002. aasta kevadel album „Sabaga täht”, 2004. aastal ilmus sama koosseisuga kolmas CD „Kella tiksumist”.

Eesti Keelte muusika eripära on suuresti tingitud sellest, et koos mängivad-laulavad erineva taustaga muusikud, kes kõik ennast ansamblisse sobitades siiski iseendaks jäävad. Lisaks jazzi ja rahvamuusika mõjudele, leidub nende lugudes vihjeid kaasaegsele klassikalisele muusikale (Bartók, Debussy), kuid kõige olulisem on ansambli liikmete omalooming. Ansambli repertuaari tuumiku moodustavad Jaak Sooääre lood, mitmed neist kirjutatud tuntud poeetide nagu Jaan Kaplinski, Kalju Lepiku ja Hannes Varblase sõnadele. Ka Ain Agan, Riho Sibul ja Tuule Kann on mitme värvika pala autorid. Lisaks Eestile on nad esinenud ka Prantsusmaal, Rootsis ja Leedus.

Koosseis:

Tuule Kann – kannel

Pille Karras – basskannel

Ain Agan – kitarr

Jaak Sooäär – elektrikitarr

Riho Sibul – laul, kitarr

Jaak Johanson – laul, kitarr

Tuule Kann ja Pille Karras on hästi tuntud eesti rahvamuusikamaastikul. Lisaks kandlemängule laulab Tuule Kann mõnusalt ka rahvalaule eesti, leedu ja vene keeles. Ain Agan ja Jaak Sooäär tegutsevad peamiselt jazzmuusika vallas, mõlemad mängivad paljudes ansamblikoosseisudes ja õpetavad jazzi, üks Viljandis, teine Tallinnas. Riho Sibulat teatakse nii Ultima Thule juhtfiguurina kui ka tema sooloprojektide kaudu, Jaak Johansoni teatakse eelkõige „Johanson ja Vennad” kaudu.

Plaadi “Sabaga täht” kohta:

Siin plaadil on muide superhead saundid. Iga tlill kandlel, iga tlõnn kitarril vibreerib ebaloomulikult lõikavalt läbi toa. Siit kostab ka bossat, halla-rock’i (Sibula kirjutatud “Videvik”), vana head Eestimaad. Ja oma vaikelus on ta kindlasti imepärane maiuspala kõigile mõtlemis-muusika friikidele – ülirahulik, magamise tempo ja Riho Sibula lauldavad riimiread. Ja Riho Sibul kui hääl, kelle suust need laulud tulevad, kui karakter – morn isepäine rock’iprints –, võib esialgu tunduda üleliia rammus ja tugev kangelane selle plaadi jaoks.
Siim Nestor (Eesti Ekspress, 12.06.2002)

Plaati võib osaliselt kuulata ka siin: http://www.estmusic.com/index.php?0113372123110

Intervjuu Ain Aganiga, ansambli Eesti Keeled asutajaliikmega

Ain, Teie olete ansambli Eesti Keeled asutajaliige. Kuidas see ansambel sündis? Mis tõi kokku kandled ja kitarrid?

Esimene impulss oli uudsete kõlavärvide otsimine, siis juhuslikult Tuule kandlemängu kuulates ja siis puhas juhus, et olid olemas sellised muusikud nagu Tuule, Pille ja Jaak, kellele koostöö mõte meeldis.

Ansamblil Eesti Keeled on ilmunud kolm plaati. Kas olete ka mõelnud neljanda peale ning kuidas on ansambli muusika ajaga muutunud?

Kui alguses olime kvartett ja ilmutasime oma esimese plaadi, siis domineerisid instrumentaalpalad. Kui Sibula ja Johansoni ansamblisse kutsusime, siis rohkem autorilaul.
Oleme mõelnud küll järgmisele plaadile, kus plaanisime esitada eesti pärimusmuusika töötlusi, aga kuna oleme kõik seotud väga paljude ja erinevate projektidega, lisaks teeb enamik meist ka õpetajatööd, on keeruline leida selleks hetkel aega. Aga loodetavasti me selle aja ikkagi leiame.

Siim Nestor on kirjeldanud teie muusikat kui „imepäralist maiuspala kõigile mõtlemis-muusika friikidele, kus iga tlill kandlel ja tlõnn kitarril vibreerib ebaloomulikult lõikavalt läbi toa...”. Kuidas teie muusika sünnib, kas igaüks tuleb stuudiosse/proovi oma ideedega või sünnivad need koos, musitseerides?

Autorilooming pärineb enamasti Sooäärelt. Mina olen rohkem arranžeerinud erinevaid lugusid ja kirjutanud paar instrumentaalpala. Kontserdil esitame ju Sibula ja Johansoni loomingut.
Püüame igal kontserdil midagi uut mängida – näiteks erinevate rahvaste muusikat omas mahlas.

Ansambel Eesti Keeled kõigub jazzi ja pärimusmuusika; traditsiooni ja innovatsiooni vahel. Mida Ain Agan kuulab kodus, siis kui ühtegi kitarritundi või kontserttuuri pole vaja ette valmistada?

Viimastel aastatel ma kodus eriti muusikat ei kuula. Kuna sõidan väga palju autoga, on seal minu põhiline muusikakuulamise koht ja aeg.
Püüan olla palju looduses ja kuulata sealseid hääli.

Ain, Te olete esinenud küll Raivo Tafenau ja Laura Põldverega Käsmus Kaunite Kontsertide ajal, kuid Viru Folgi ajal on see vist esimene kord. Millised on Teie ootused ning mis on teie sõnum Viru Folgi külastajaile?

Juba see, et esineme sellisel aastaajal ja sellisel kellaajal – ehk siis augustikuu südaööl, on juba praegu ärevus sees.
Usun, et need kuulajad, kes meie muusikaga tuttavad, ootavad seda kontserti ka kindlasti huviga, ette kujutada püüdes, mismoodi meie enamasti vaikselt kulgev muusika öösel mere ääres kõlada võiks!

Küsis Tuuli Potik, vastas Ain Agan

Tuulelõõtsutajad 10

www.tuulelootsutajad.com

2010. aastal tähistavad Tuulekad oma esimest ümmargust juubelit. Selle puhul on plaanis rida üritusi ja kontserte ning ehk ka järgmine kauamängiv.

Juubeliaasta avaüritus „Sõprade seltsis sõpradele” tuleb vahetu ja intiimne. Reedel, 29. jaanuaril 2010 kutsume kõiki sõpru ja fänne Viimsi vanavara- ja antiigigalerii salongi, kus ansambel esineb unplugged kontserdiga. Lisaks tavapärasele koosseisule on võimalus kuulda ka eelmisel suvel palju positiivset vastukaja saanud kava „Tuulelõõtsutajad neljal lõõtsal”. Kontsert algab kell 20.00 ja sissepääs on tasuta!

Ansambli kooseis 2010:
Juhan Uppin – eesti lõõtspill
Enrik Visla – viiul
Toomas Oks – kitarr
Priit Rikker – bass
Siim Rikker – eesti lõõtspill

Kass Arturi Rändkino

Foto: Leida Lepik.

Kass Arturi Rändkino on Kass Arturi Külakinost välja kasvanud mööda Eestit rändav noorem vend.
Kass Arturi Rändkino rändab mööda maad ja ilma, et kinoelamus viia ka sinna, kus tavaliselt seda kogeda ei saa. Samas ei ole see tühipaljas filminäitamine, vaid midagi enamat – püüame kinost taas sündmuse teha, millegi, mida meenutatakse kaua ja oodatakse õhinal. Seetõttu oleme sidunud kinoga palju põnevat – kohtumisi autoritega, erinevaid isetegevusi, mitmeid kinoprojekte. Hetkelgi tegeleme talvise jääkino püsti panekuga, kevadeks planeerime toredat metsaretke matkakino näol – keset metsa mõnusa loodusfilmi näitamist pärast matka. Püüame jõuda kohtadesse, kus kino ei ole igapäevase meelelahutuse osa ja mis samas ka vajaksid rohkem tähelepanu.
Meie tehnika on 100% ilmastikukindel, mistõttu oleme valmis näitama kino ka keset talve. Näitame filme full-HD resolutsioonis, ja seda ükskõik kus.
Rändkino tekkis Leader-raha toel.

Rändkino idee autoriks ja vaimseks juhiks on Artur Talvik. Filme valivad ja kino toovad kohale Artur Talvik juunior ja Olavi Sööt. Asju korraldab Gertrud Talvik.

Fotod: Leida Lepik.

Huviga selleaastast Viru Folki ootama jäädes,
Kass Arturi Rändkino tiim.

III veebifilmide festival „Lae Üles!“ ootab filme

Kolmandat korda toimuvale veebifilmide festivalile „Lae Üles” saab filme esitada 13. veebruarini 2010. Filmifestivali eesmärk on julgustada kõiki filmihuvilisi oma foto- ja videotehnika võimalusi ning mitmekülgsust loovalt kasutama.

Overall Eesti juhatuse esimehe Märt Haameri sõnul on filmide üldine tase igal aastal tõusnud. „Usun, et ka sel aastal saab žüriil paremate tööde järjestamine ning võidufilmi välja valimine keeruline olema,” rääkis festivalist Märt Haamer. Ning lisas: „Loetud nädalad on veel aega kõikidel huvilistel oma põnevad filmilood festivalile esitada – parima filmi auhind, tipptasemel HD-videokaamera, on pingutust kindlasti väärt!”

Festivalile on oodatud viimase kolme aasta jooksul valminud, kuni viis minutit pikad filmilood, mille autorite vanusele ning filmi žanrile piiranguid ei ole. Esitatav film võib olla varem osalenud ka teistel konkurssidel või festivalidel (v.a eelmistel aastatel Veebifilmide Festivalidel „Lae Üles!“ konkureerinud filmid). Filme saab esitada festivali kodulehel film.overall.ee. Festivali korraldajatest koosnev žürii valib tööde hulgast välja kümme enam meeldinud filmi ning autasustab parima tiitliga „Parim Veebifilm“ ja hinnalise HD videokaameraga Canon HF-S11.

2007. aastal käima lükatud esimese veebifilmide festivali „Lae Üles!” võitis Irina Tammise, Kadri Kuuse ja Marko Karja südamlik animafilm „Silver ja Viki”. Samas tuntuimaks filmiks võib pidada Urmas Salu loodud animafilm „The Simpsons Intro Lego Style”, mis tõenäoliselt on vaadatuim eestimaine klipp Youtube-is.
II veebifilmide festivali võitjaks kuulutati humoorikas lühimängufilm „No fishing” („Kalastamine keelatud”, http://www.youtube.com/watch?v=QI_DX5LUM_w), mis leidis tunnustust ka Berliini üleeuroopalisel lühifilmikonkursil "Keeled läbi objektiivi” ning valiti publiku lemmikuks Tartu Tudengifilmi konkursil.
Eelnevatel aastatel on festivali žüriitöös osalenud mitmed tuntud filmiinimesed: paljude loodusfilmide looja Rein Maran, Kinobussi eestvedajad Mikk Rand ja Lauri Nagel, tuntud režissöör René Vilbre, mitmete dokumentaalfilmide autor Meelis Muhu, PÖFFi tegevjuht Kristo Tohver ja tehnikajuht Sten-Kristian Saluveer, toru.ee, nagi.ee ja pildialbum.ee eestvedaja Jüri Kaljundi ning armastatud helilooja Andres Valkonen. Käimasoleva konkursi žürii avalikustatakse vahetult enne festivali lõppu.

Täpsemat infot osalemistingimuste kohta leiate festivali kodulehelt http://film.overall.ee  või saates kirja e-mailile film@overall.ee  

Veebifilmide festivali korraldab Overall Eesti AS koostöös PÖFFi ja Kinobussiga.

Lisainformatsioon:
Ave Kont
Overall Eesti AS
Tel 630 0550
Mob 507 2295
film@overall.ee
http://film.overall.ee

Plaadisoovitus

Eesti Keeled, Sabaga täht,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=5567

Kuula plaati: http://www.estmusic.com/index.php?0113372123110

ja
Sam Bush, Circles Around Me,

http://www.amazon.co.uk/Circles-Around-Me-Sam-Bush/dp/B002NULL44/ref=sr_1_1?ie=UTF8&s=music&qid=1264056801&sr=1-1

Raamatusoovitus

Hille Karm: Midagi head

http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/midagi_head/54737
Hille Karm on kirjutanud oma raamatu kohta nii: „Selle kogu 25 jutu tegelased on naised ja kõik, kellega nad on seotud: mehed, lapsed, loodus. Juttudes on vähem sõnu ja rohkem mõtet.”
„HEA on jääv, aja liikumisest ja inimeste vananemisest hoolimata,” lisab Hille Karm. „HEA on toetada ja uskuda head.”

Kuulamissoovitus:

Saates Folgialbum ansambel Hanggai
Pühapäeval, 24. jaanuaril kell 20 Klassikaraadio Folgialbumi saates kõlab kontserdisalvestis festivalilt Womex 2009 Kopenhaagenist. Ansambel Hanggai liikmed tegelevad sügavuti traditsioonilise mongoolia kõrilaulu uurimise ja taasesitamisega, sünteesides seda oma helikeelde. Ansambli kõlapilt võib ehk meelde tuletada veidi tuva ansambli Yat-Kha helindeid. Ansambel tegutseb Pekingis.

Musitseerivad Li Zoathong trummidel, Junde Wu bassil, Yiligi lautol ja lauldes, Yilalata kitarril, Huricha lauldes ja parmupillil, Batubagen ja Murinkhuur lauldes nii tavapäraselt kui kõrilaulu tehnikat kasutades. Kontserdisalvestis Kopenhaageni kontserdisaalist 30. oktoobril 2009.
Liina Vainumetsa

Kalender

Filmiõhtu Obinitsa Seto Muuseumitarõs

2009. aastal anti välja DVD õigeusukiriku sakramentidest e pühadest toimingutest. Filmis näidatakse, kuidas toimetatakse ristimist, salvimist, armulauda, pihti, õlitamist, laulatust ja vaimulikupühitsust.
 
Filmi kommenteeritud ühisvaatamine toimub teisipäeval, 26. jaanuaril kell 16 Obinitsa Seto Muuseumitarõs. Kommentaare jagab isa Viktor.
 
Väljaandja: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Film: Mati Schönberg, Piret Toomvap
Tekst: Edith-Helen Ulm
Teksti loeb: preester Sakarias Leppik
Pikkus: 50 min
 
Ootame kõiki huvilisi!

Info: kadri@setomaa.ee või 566 76 262

Theatrumis esietendub „Fööniks”

25. ja 26. jaanuaril kell 19.00 esietendub Theatrumi saalis uuslavastus „Fööniks”.
Autor ja lavastaja Andri Luup.Osades novembrikuus 2009 Theatrumi trupiga liitunud Ott Aardam, Rahvusooper Estonia solist Eve Andre või Tallinna Balletikooli õpilane Jelena Bajandina ning akordionist Kaspar Uljas. Valguskujundus Helvin Kaljula, muusikaline kujundus Kaspar Uljas.
 
”Fööniks” avab ühe inimese mõttemaailma, kes pole rahul antud olukorraga. Ja iseendaga.
 
”Juuksurisse peaks minema... Lapsest saadik mul tulevad sellised soojad värinad, kui mul juukseid puudutatakse ... ja külmavärinad, kui nüride kääridega kakutakse ... kui tukka lõigatakse, siis hoian  hinge kinni ... aga ma lõikan vist natuke kaasaegsema selle soengu ... peab ära muutma ... 10 aastat juba ühe stiiliga, nüüd võiks midagi uut ... värvida kas või ... pruuniks.”
 
Autori sõnul on tegemist inimesega, kes elab mingil kujul meie kõigi sees. Inimene, kes usub, et kõik pole kadunud. Kõik on veel võimalik. Kui käia linnas, siis paljudest auto-, maja- või trolliakendest vaatavad välja parimas eas inimesed, kes jälgivad igatsevalt teisi inimesi, kujutledes, et neil on palju parem. Isegi kui nad vaatavad meid ainult äkki ja korraks, põleb selles murdosasekundis soov muuta kogu oma maailm. Inimesel on justkui mingi tung jälgida, parandada, asjadest aru saada, teistele oma isiklikku maailma ette näidata, ning seeläbi rahuneda. Leppida. Maailma ja endaga. Ja valmis olla uuele.
 
Esietendused 25. ja 26. jaanuaril kell 19.00 Theatrumi saalis.
Järgmised etendused veebruaris:  4., 5., 12., 13., 18., 19. kell 19.00
 
Piletid (160/125) Piletilevis, Statoilis, Piletimaailmas, Theatrumi  kassas (E-R 12-17 ja tund enne etenduste algust).

Olete oodatud
THEATRUM
www.theatrum.ee
6446 889

NUKU avab Eestis ainulaadse mehaanilise auruteatri

Reedel, 22. jaanuaril 2010 avab Eesti Nuku- ja Noorsooteater Tallinna vanalinnas Nunne tänaval oma sisehoovi piiravas müüris asuvas vaateaknas unikaalse auruteatri, mis on esimeseks osaks märtsis valmiva NUKU muuseumi ekspositsioonist.
NUKU auruteatri ekspositsioon kuulub teadusulme ja fantaasia alažanrisse nimega steampunk, mida hakati viljelema 1980. aastatel. Termin viitab 19. sajandil ehitatud aurumootoriga masinatele ning sellistele ulmelistele tehnoloogilistele leiutistele, mida esineb näiteks H. G. Wellsi ja J. Verne’i teostes. Tänapäeval kujundatakse rauast, messingist ja puidust mitmesuguseid steampunk-stiilis igapäevaesemeid (arvutiklaviatuure, elektrikitarre jm), luuakse installatsioone, kunstiteoseid jne.
Tallinnas avatav ekspositsioon viib vaatajad imelisse mehaanilisse nukumaailma, kus kõik elab ja töötab auru jõul. Näha saab muinasjutulisi olendeid – draakonit, linde, kass-kopterit ja maailmameredel igavesti seilavat Lendavat Hollandlast. Peened ja detailirohked nukud on valmistatud tunnustatud steampunk-kunstniku Keith Newsteadi poolt Inglismaal.

Pärast avamist 22. jaanuari õhtul käivituvad auruetendused Lai tn 1 ja Nunne tn 8 hoonete vahelisel alal asuvas vaateaknas igal pool- ja täistunnil. NUKU muuseum ja keskus tervikuna avatakse 7. märtsil.
 
Eesti Nuku- ja Noorsooteater
Lai 1, Tallinn 10133
www.nuku.ee

Muinasjutumängud

26. jaanuaril kell 10, 11, 12.15, 13.30, 14.30

Tammsaare Muuseum kutsub nii lapsi kui täiskasvanuid osalema eesti muinasjuttude ja muistendite ainelistes muinasjutumängudes, kust ei puudu ka Kaval-Antsu ja Vanapagana lood!
Vildist meisterdatud nukkudega vestavad, laulavad ja mängivad Terje Puistaja ja
Marietta Aardam Tartust Eesti Rahvapärimuse Koolist. Osalejad saavad nukke katsuda ja ise kaasa mängida, regi- ning rahvalaule esitada.

Täiskasvanud saavad osaleda vildinukkude meisterdamise õpitoas.

Täpsem info ja registreerimine tammsaare@linnamuuseum.ee  / 6013232

A. H. Tammsaare Muuseum
Koidula 12 A, Tallinn 10150

Info: 601 32 32
www.linnamuuseum.ee/tammsaare
Terje Puistaja
terjepu@gmail.com
tel 56 492 650
www.parimuskool.ee

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk