12. veebruar 2010 nr 65
Viru Folgini on jäänud 179 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Seekordne nädalakirja number on suuresti pühendatud neljapäevasele, 18. veebruari vendade Johansonide ja õdede Taulide kontserdile Rock Cafés. See ei ole lihtsalt onupojapoliitika. Olenemata sellest, et kas see muusika mulle meeldib või mitte, minu jaoks on see päev oluline internetiülekande pärast.

Kuulamissoovitus Tuulilt:
http://www.youtube.com/watch?v=fNUL_gmR1vo

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Tühi saal Rock Cafés. Kas midagi on õhus. Meie fotopealik Toomas Tuul püüdis kinni hetke, kus võib olla sündis midagi. Nimelt oli seltskond klubis internetiülekande kontseptsiooni koostamas. Esiplaanil Kass Arturi Külakino eestvedaja Artur Talvik, kes sõbramehe poolest lubas aidata lisada ülekandele kinematograafilisust. Foto: Toomas Tuul

Laulusõnad: Anu Taul

Engi aig 
viis ja sõnad Anu Taul 
 
Vaiksen üün põlep aknal küünal, 
engeksi uut kodu kaugelt tiilt. 
Vaiksen üün keski hüüd – 
kas om nii nemä? 
Kodukakk om sii. 
 
Mailma kulda ei ma ihkä, 
om küllält rikkit, kes ikeve. 
Sulle ütle sõnu nii lihtsit, 
tunne laulust mõnu, 
sa kuulatet. 
 
Ref: Väike tare suuren üün, 
sina miu kõrval, kateksi suuren üün. 
Ümmer tare mõtsavüü, 
sina miu kõrval – kateksi... 
 
Üüsi kae taivatähti, 
kudas neid küll tetti sel kaugel aal? 
Kuu pääl käiti ja nii mõndagi nätti, 
mia istu mättäl ja kae maalt. 
 
Sääl kusagil ring saap täis, 
torm külän käip ja pahandep. 
Küll raiutes jalgu päid, 
kuid om ka neid, kes parandep. 
 
Om lämmit täis me väike tare, 
pole rohkemp vaja, 
nõnda omgi hää. 
Ase oodap, om joba ildä, 
kass lüüp nurru om temälgi hää. 
 
Vaiksen üün põlep aknal küünal, 
engeksi uut kodu kaugelt tiilt. 
Elgip tuluke ilmä veeren, 
kus olede, me oodame... 

Artikkel

Vennad Johansonid ja õed Taulid

Järgmisel neljapäeval, 18. veebruaril esinevad Rock Cafés õed Taulid ja vennad Johansonid. Tegemist on järjekorras teise Viru Folgi ja Rock Café koostöös toimuva kontserdiga. Seekordne kohtumine jääb ilmselt kõige südamlikumaks ja vahetumaks kontserdiks, mida selle sarja raames saab kogeda. Vähemalt mina arvan nii, sest tõesõna, see võtab seest surisema ning sulatab kalgimagi südame. Tsiteerides Anu Tauli, on see hingehelin, mis matab kõik endasse.

http://www.youtube.com/watch?v=WngVidW2q90&feature=related 

Palusin nii Anu Taulil kui Jaak Johansonil kirjeldada, kuidas sünnib nende looming, kust nad inspiratsiooni ammutavad, millest mõjutused saanud ning mida eeloleval neljapäeval toimuv kontsert endas kätkeb. 

Anu Taul:
Vahel ei mahu mõtted pähe enam ära ning vormuvad siis sõnadeks ja viisiks. Juhtub ka nii, et sõnad justkui iseenesest voolavad ja alles hiljem mõistame laulu tähendust. Väga palju on meie laulumaailma mõjutanud regilaulud. Seda on raske sõnadesse panna, et kuidas täpselt. Niisamuti on mõjutanud kodust kaasa saadud mälupildid ja mõned vanad head eesti filmid, teatud raamatud. 

Kuna oleme Triinuga ju mõlemad maalapsed, siis rohkem laulame mitte inimsuhetest, vaid inimese suhtest loodusega, looduse osana olemisest. Tegemist ei ole lihtsalt looduslüürikaga. Maal kasvades õppisime, et kõigel on kõigega seos ja et surmaga ei lõpe elu. Nii on ka meie lauludes tihti juttu suremisest, hinge rändamisest linnu või loomana.  

http://www.anutaul.com/files/mp3/Anu_Taul___T__het__dar___Tule_susi....mp3
 
Viise oleme loonud ka mulgi luuletajate, nagu näiteks Hendrik Adamsoni, Nikolai Baturini ja Mare Osi sõnadele. Adamsoni puhul inspireerib tema kujundirikkus ja peen väljendusoskus. Baturinil on huvitav inimhinge ja loodustunnetus, Osi võlub oma lihtsusega.  
 
Mulgi keel annab kogu luulele lisadimensiooni ja nii oleme ka ise laule just oma kodukandi keeles kirjutanud. Need on need lood ja laulud, mida peame sügavalt enda osaks. Lauldes oleme ise osa laulust, tundest, mõttest, lauluhingest.  
 
Palju oleme õppinud ka teiste rahvaste muusikast. Mõned ungari rahvalaulud lähevad nii hinge, et ei saa jätta neid laulmata. Oleme mitmeid kordi käinud Ungaris ja kuulanud ehedaid laulikuid. Need on jätnud sügava elamuse. Meil on ka mõned lemmikuks saanud mustlaslood, mida lauldes avaneb kusagil sisemuses oma teatud salauks. 
 

Jaak Johanson:
Eks see kõik muidugi tõukub ka perekonnast ja pärimusmuusikast, aga kui päriselt perekonna ja pärimuse kallale tahta minna, siis peaks kõik Johansonid ja kõik Taulid kokku võtma ja ühe kontserdi kunagi veel tegema, ja uurima live’is hoogsalt oma mulgi juuri. 

Seekord on vennad Jaak ja Mart ning me laulame siis vahest üksjagu ka neid 80ndate laule, mida neljakesi vähem või hoopiski pole ammu meelde tuletanud. 

http://www.youtube.com/watch?v=X4OKpRk2lw4

Esinevad kaks Johansoni venda ja kaks Tauli õde ning laulame me selles plaanis ikka kõik rohkem omi laule, nõnda et peaasjalikult tuleb autorilaulude õhtu ehk siis f o l k , nii nagu seda möödunud sajandi 50.–60. algatati. 
 
Intervjuu Anu Tauliga:

Olete õe Triinuga pärit väga musikaalsest perekonnast – isa torupillimeister, vanavanaisa koorijuht... Ilmselt tulid laulmine ja pillimäng väga loomulikult või olete mõnikord ka midagi hoopis muud teha tahtnud? 

Seda jah, et kui sünnid musikaalsesse perekonda, ei kujutagi ette, et elu võiks kuidagi teistmoodi olla. Isa mängis kodus ju vahetpidamata akordioni ning eesti lõõtsa. Võiks öelda, et enamik prantsuse valsse on mulle pähe kulunud ja lõõtsa repertuaar on kah unepealt meeles. Hakkasin ka ise lõõtsaliste vastu huvi tundma ja juba kolmeaastaselt sai üht-teist kääksutatud. Isa andis paar näpunäidet ka ja igal aastal oli kohustuslik ettemäng jõuluvanale. Seitsmeaastaselt hakkasin torupilli puhuma. Tookord mängisin koos vennaga, kes nüüd ise ongi torupillimeister. Esinesime igasugustel folklooripidudel. Teismelisena, eneseotsimise aegu, oli ikka tahtmine midagi hoopis muud teha. Kuidagi piinlik oli teiste omavanuste ees rahvarõivastes laval olla. Pigem oleks tahtnud ikka popstaar olla. Eks ma vaikselt harjutasin selliste staaride järgi nagu Whitney Houston, Tina Turner ja Celine Dion. Nii arendasin oma hääletehnikat, katsetades erinevaid asju. Mainin siinkohal, et päris pisikesena olid minu suurteks lauluõpetajateks plaadi vahendusel Anne Veski ja Jaak Joala. Proovisin ka vene keeles laulda ja oma häält niimoodi ohjata, et see enam-vähem mingiks meloodiaks vormuks. Triinu hakkas varakult Tõrva laulustuudios käima, kust teda erinevatele laulukonkurssidele suunati. Meil oli muusika kõrvalt ka palju muid hobisid, minul näiteks juttude kirjutamine, joonistamine, maalimine. Vahepeal oli ikka tõsine unistus Eesti Kunstiakadeemiasse minna. Triinu suureks huviks on siiani savivoolimine ja fotograafia. Mõlemal on peast läbi käinud mõte näitleja elukutsest. Kui oli aeg, kus tuli päriselt elukutset valida, siis kõhklematult astusime Viljandi Kultuurikolledžisse (nüüd Akadeemia) rahvamuusika erialale. Rännates pereansambliga mööda maailma ja nähes, kui põnev on erinevate rahvaste kultuur, hakkasime hindama ka oma pärimuskultuuri.
 
Olete mõlemad Triinuga mitmetes ansamblites. Mängite erinevaid pille ja laulate. Koos ja eraldi. Mis on see vägi, mis teid kogu aeg muusikat tegema ja õpetama paneb? Teil on kokku nii palju ansambleid, et ega neid vist ühe käe sõrmedel kokku lugeda ei jõua... 

Hingehelin – nii lihtne see ongi. 
Ansambleid on olnud jah mitmeid, kuid hetkel on meie jaoks kõige tähtsam trio – õed Taulid ja Tarmo Noormaa, kes mängib erinevaid lõõtspille. Varsti tuleb punti ka noorem vend Tõnis, kes praegu arendab ennast kitarrimängu alal. Siis saab koosseisu nimeks Õed Taulid ja vend või midagi taolist... 

http://www.anutaul.com/files/mp3/Anu_Taul___Engi_Aig___02___Kuud_kullema.mp3 
 
Mis Sul veel peale muusika tegemise silma särama paneb? 

Hetkel on minu elus kõige tähtsamal kohal pisike tütar Täheli. Kui tema silmad säravad, säravad ka minu silmad ja vastupidi.

Räägid ehk natuke tulevikuplaanidest. Viru Folgil on vist kavas kaasata ka Tuuli Taul õdede Taulide kooslusesse? 

Meid aetakse Tuuliga pidevalt segamini ja Peep Veedla käis välja idee, et miks mitte teha siis ühine kontsert. Saab lõpuks selgeks, kes on kes. Tuleb ka välja, et oleme Tuuliga kaugelt sugulased kusagilt vana-vana-vana-vanaisade kaudu.
 
Suveks on plaanis veel Nava Lava Mulgi Kultuuri Festivali raames toimuvale etendusele muusikat luua. Mulkide laulupeo korraldamiseks olen ka käe andnud. Mulle ei meeldigi väga pikalt plaane ette teha. Praegusel eluetapil elan rohkem hetkes ja oma pere jaoks. Kui lapsed suuremad, saab hakata uusi laule plaadistama jne. Ma ei karda aega kaotada. Hiljem on lihtsalt rohkem öelda ja selleks, et midagi öelda, peab õppima igast elumomendist.

Küsis Tuuli Potik, vastas Anu Taul 

Käsmu veebikaamera videostream tuleb neljapäeva õhtul Rock Cafést

Käsmu veebikaamera videostreami leiad: mms://tv.eenet.ee/kasmu
Täpsemad vaatamisjuhendid esmaspäevast www.virufolk.ee

Ülekande ajakava:
Kell 19.00 signaal lülitatakse ümber Rock Cafésse
Kell 19.15 Jutuvada
Ümber laua kogunevad ajaloolane Ott Sandrak, Käsmu Meremuuseumi peremees Aarne Vaik, zooloog Aleksei Turovski ja KesKus peatoimetaja Juku-Kalle Raid – mis saab edasi, küsisid nad kõik minult kui kokkukutsujalt. Mis mul ikka selle peale oli öelda. Eks siis neljapäeval näeb. Näitame pilti ja edastame häält jutuvadast ümber laua.

Kell 20.00 Vendade Johansonide ja õdede Taulide kontsert.

Ülekandest

Tiit Kändler õpetas mulle alati. Üks mõte korraga, äärmisel juhul kaks. Kolm on juba liiast. Kõik see rahvas ja veel paljud on selle taga, et järgmisel neljapäeval saab sündima vendade Johansonide ja õdede Taulide kontserdi ülekanne internetti Viru Folgi ja Käsmu Meremuuseumi veebikaamera stremil mms://tv.eenet.ee. Esmakordselt on valmis kõik selleks, et teha korralikku pilti kolme kaameraga ja korraliku heliga, kui kõik õnneks läheb, täna selgub, siis kolme erineva kvaliteediga streami. Esmakordselt on olemas kogemused ja tehnika, et tõesti tipptasemel kontserdi ülekannet teha.
Muide, soovitan vaadata juba selle esmaspäeva loodusõhtut rahvusraamatukogust kell 18.00 mms://tv.eenet.ee/looduseomnibuss. Katsume Rein Marani abiga saada valguse seal saalis ka korda. 
Tänu Ivole Avisionist on meil neljapäeval esmakordselt olemas korralik tehnika kaamera ja arvuti vahele. Vahest meie Ivo ja EENeti Urmas leiavad lahenduse, kuidas kolme suurusega streami saata, Urki Õhtulehest leidis lahenduse, kuidas mõistlikult pilti kodukale integreerida, Artur lubas ilusa pildi tegemisel nõu ja jõuga abiks olla jne.

Et siis järgmine neljapäev on nagu väike eksam meie tegemistes teel vilkuvast hallist pildist interneti ja muu meedia sümbioosist sündivasse helgesse tulevikku. Võiks öelda, et esimene verstapost pikal teel. Kindlasti ei ole see maailmatase.

Asjaosalised

Viru Folgi meeskonna tegemised leiab www.virufolk.ee, eraldi tahaks mainida Aarne Vaiku Käsmu Meremuuseumist www.kasmu.ee, fotopealikku Tuult, filmiprogrammi juhti Mallet, pressipealikku Tuulit ja loomulikult suurt juhti ja õpetajat Peepu.

Nüüd tuleks ülejäänud rahvas juhuslikus järjekorras

Ivo Kivinurk – ilma kelleta poleks Viru Folgi IT tiim pooltki seda, mis ta on
Kaido Einama – Arvutimaailma peatoimetaja, www.am.ee, kes on mind ikka eluga kursis hoidnud, õpetas mulle Drupali selgeks jne
Piibe Pai – Balti Meediakooli tudeng, meie režissööripiiga
Rein Maran – Gaviafilm, ilma kelle nõu ja abita oleksimegi jäänud vilkuva pildi jms juurde. Tema kaamera on vast kõige väiksem abi meie ülekandetiimi jaoks
Ivo Avisionist – meie fotopealiku Toomase kõne peale eile sündis väike ime – paljud meie jaoks ületamatuna tunduvad probleemid said lahenduse
Imre Sonictestist – ilma tema karpideta hulluksime võrguprobleemides ja juhtmepundardes
Sten Tigane – Draamateatri helimees, kes on talunud meie kiuslikku loba, et heli jaoks streamis bitrat’i ei jagu, jne
Artur Talvik – Kass Arturi Külakino, mu õe hea tuttav, kellega kokku viis sügisel üks biitlite laulu ülekande projekt
Urmas Talivee – Õhtulehe arvutipoiss, viimasel folgil oli suur hulk IT-st tema õlul, muljet avaldava visadusega on ta meile loodusõhtute ülekandmiseks rattaga läbi lumme uppunud Tallinna seljakotiga träna tassinud
Urmas Lett – EENetist, kes on talunud meie segaseid tahtmisi, jaganud lahkelt meie toodetud uduse pildi laia maailma
Gennadi Skromnov – Looduskalendrist, ilma tema katsetusteta ei teaks me sedagi, mis on stream, rääkimata muust
Olle Hints – Geoloogia Instituudist, ilma tema abita poleks nii mõnigi asi lahendust leidnud
Omar – Beta Grupist Mobotiksi valvekaamerate maaletooja, temata poleks me üldse kuhugi jõudnud
MTÜ Loodusring, Arne Eleri ja Tuuli – minu ühed tööandjad, kes on talunud, et nende asjadega pole aega old tegelda, aga pole siiani mind leivalt maha arvanud, luban seda viga parandada
Jaan Riis ja Looduse Omnibuss – vist ei vaja kommentaare. Ka minu üks tööandjatest, kes andis lahkelt oma loodusõhtud meile katsepolügooniks
Jaak Johanson – neljapäevase kontserdi esineja, kes on paju häid mõtteid andnud muusika ja neti teemadel
Anu Taul – neljapäevase kontserdi esineja, kes andis omalt poolt lahkelt loa kontserti üle kanda
Gunnar – Rock Cafést, nende saal, heli ja valgustehnika jne
Kalev Lepik – ERR, juba 2008. aasta Folgist tegi korralikku pilti
Veiko Taluste – Kanal2, Kalevipoeg, hea südamega ja kindla käega jäärapäine filmimees. Kümmekond aastat tagasi Padise kloostris munka mängides...
Üllar Hendla – Lahemaa Matkakeskus www.lahemaa.info. Tema saunas sai Viru Folk oma näo, nagu paljugi muid häid ideid
Tiit Hunt – Loodusmuuseum, tema kaamera oli esimene asjalik videokaamera meie tiimi käes sügisel loodusõhtuid tehes
Tiit Kändler – teadus.ee. Tema oli esimene, kes julgustas mind Loodusajakirjades töötades meedia ja neti võimaluste ühildumisele. Sellest sündis seal veebikiri Uudistaja
Viktor Kruuse – Elion, kelle abiga oleme mässanud Käsmu interneti kallal
Janno ja Jaanika Jaaniojalt – kes olid nõus taluma meie üht viimast katsetust väikese Sony kaameraga, äkki saab veel Jaanioja kaamerast asja. Meile andis see paraja kogemuse
Leida Lepik – Regio, mu õeraas, kes ikka nõu ja jõuga abiks
Toomas Raudam – kirjamees, kes õpetas mulle selgeks kinematograafia algtõed
Jaan Tootsen – ERR, ÖöÜlikool, kunagine Padise munkade ametühingupealik, kelle tegemised raadiovallas on mulle paljuski teed näidanud
Ahto – Zone.ee, kes alati abiks Viru Folgi privaatserveriga
Aivar Pau – otse.err.ee andis nii mõnegi nõuande

Lugupidamisega, minu tagasihoidlikus isikus,
antud juhul vist Viru Folgi IT juht
Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee
51992928

Vinteri vimkad:

Vinteri naljanurk

Helilooja Ülo Vinter oli tuntud muheda naljamehena. Nüüdsest on Viru Folgi nädalakirjas rubriik „Vinteri vimkad” , kus vahendame lugusid, mida on rääkinud Vinteri kaasaegsed ja mida rääkis ta ise. 

Esimese loo jutustas meile kunagine Telefilmi režissöör Irene Lään, kes töötas üle kahekümne aasta Ülo Vinteriga samas toas.  

„Olin tulihingeline noor režissöör, kui Moskva filmiinstituudi lõpetanuna Telefilmis tööle hakkasin. Ma tahtsin teha asju ikka omamoodi, ausalt ja otsekoheselt. Vinteriga oli meil hea klapp, sest meie mõttemaailmad olid sarnased. Vinter oli väga hea kolleeg, väga toetav. Võin isegi öelda, et mitu minu filmi päästis ta komisjoni ees ära: nõukogude ajal ju pidi film enne eetrisse minekut alati sisulise kontrolli läbima. Mina, tuline ja kirglik nagu ma olin, tahtsin ikka ausalt näidata, kuidas elu käib. Ja eks siis oli ütlemist ka ühe või teise asja kohta. Vinter, kes ka kuulas, ütles ikka alati: „Aga muusika oli väga hea!” Ja oligi kõigil suu kinni ja film läks eetrisse. 

Kord kutsuti Vinter Moskvasse, ei mäletagi, mis asjus; aga midagi halba see ei olnud. Vinter puikles hirmsasti vastu ja viimaks vist vingerdas ennast minekust ära ka. Mulle ütles ta: „Moskvasse lähen ainult kahe tunnimehe vahel.”  

Irene Lään on üks Eesti Sõjamuuseumi asutajatest. Särtsakas proua on seal tänaseni tegev museoloogi ja giidina. Lisaks on tal käsil dokumentaalfilmi tegemine ja plaanis kirjutada raamat oma värvikast elust. Irene ütleb, et osa tema omapärasest huumorisoonest on kindlasti pärit aastatest, mil ta töötas koos Ülo Vinteriga.   

Lood kogunud ja vahendanud Ylle Rajasaar. 

Teadus.ee-lt:

Kiri aastast 2099. (Tõlgitud venehiina keelest)

Tere, kirjutan teile siit mis mul vaja. Vaatan poolvasakusilmakaameraga teie kontserti. Mingid vennad ja õed. Meil venehiinas johanson ju päris maitsev madu, ja ka taulil pole viga, ainult et ajab jooma. Mul üks hea uudis. Leidsin siit Venehiinaeestist maailma ainsa paiga, kus toimuvad kontserdid, mida veebikaamerasse ei striimita. Kuid kahjuks on seal piletid röögatult kallid. Saatke mulle 100 eurodollarrubla. Minu aadress: !”#¤%&/()=?  
 
Seadkem sisse immigratsiooni veebikaamerad! 

Kõigi elualade esindajad peaksid järgima teadlaste ja muusikute eeskuju: toetama jõulisemalt immigratsiooni. 

Milleks muretseda uute immigrantide üle? Kas pole siis ajaloost, arstiteadusest ja alkeemiast teada tõsiasi, et sarnast tuleb ravitseda sarnasega? Tegelikult peaks Eesti hakkama kohale meelitama immigrante võimalikult paljudest eri kultuuridest, kliimavöönditest ja looduskeskkondadest. See mitte ainult et aitaks meil prügikasti visata totaalselt äpardunud integratsiooniidee, vaid ka äratada üles kopitanud Eesti Asja ning võib-olla isegi leida üles meie identiteet, mis kuuldavasti olevat läinud kaduma või paremal juhul visatud kusagile nurka, mille ümber olnud maja aga arendati. 
Et teadus on oma olemuselt internatsionaalne, siis on teadlased siin juba ammu olnud esirinnas, meelitades meile kohale arvukaid mõtlevaid päid maailma eri paigust. Mis on vaid rikastanud Eesti teadust. Tõsi küll, selle hinnaga, et nende suust peame kuulma, kui targad me oleme ise, aga milline jõledus meie Vabadussõja sammas tegelikult on, mille me oma tarkusega ehitasime.
Ka muusika on ju sisult internatsionaalne, vormilt rahvuslik – või kuidas see oligi. Mistap näeme loomuliku olekuna musitseerimas eestlaste seas mis tahes rahvustest muusikuid –  või vastupidi.
Nii et: teadlaste ja muusikute eeskujule tuleb ärgitada, meelitada, osta ja kui muidu ei saa, siis sundida järgnema ka poemüüjad, taksojuhid ja nii edasi, ning muidugi poliitikud. Kes meist ei hääletaks mustanahalise reformika või moslemist keskerakondlase poolt? Mina igatahes. 
Ja veel. On viimane aeg Viru Folgi muusikakaamerate ja ilm.ee kotka- ning seakaamerate eeskujul sisse seada immigratsioonikaamerad, kust saaksime pidevalt jälgida Eesti piiri ületamist Narva jõe alt ja silla pealt ning Tallinna lennujaama turvaväravate vahelt.

Tiit Kändler 
Head sõbrapäeva ja astuge sel päeval läbi ka kodust www.teadus.ee

Plaadisoovitus

Tuulepuu, Laia taevaliua sinal,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27660 
www.purevolume.com/tuulepuu

ja

Dinosau, Little Crime,

http://www.amazon.com/Little-Crime-Dinosau/dp/B000SUHL18/ref=sr_1_1?ie=UTF8&s=music&qid=1265845170&sr=1-1
http://www.myspace.com/dinosau

Raamatusoovitus

Põlvest põlve

http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/p%C3%B5lvest_p%C3%B5lve/108847 
11. augustil 2009. aastal täitus sada aastat Uku Masingu sünnist. Kogumikuga „Põlvest põlve” pakutakse läbilõiget Masingu mõjust ja tegevusest läbi paljude tema sõprade, õpilaste ja kaasamõtlejate silmade. Kaastööde valikul on silmas peetud sihti näidata, millega Masing jõudis oma elu jooksul tegeleda, ent ka seda, kuidas ta on mõjutanud Eesti kultuuri- ja teaduselus osalejaid. Omaette eesmärgiks on olnud võimalikult palju avaldada materjali, mida on seni vaid kitsamas ringis ette kantud.  
Sõna saavad Uku Masingu kõrval ja taustal Peep Audova, Karl Aun, Peep Ilmet, Ain Kaalep, Kalle Kasemaa, Jaan Kiivit, Jüri Kivimäe, Tõnu Luik, Viivi Luik, Anne Maasik, Urmas Nõmmik, Toomas Paul, Jaak Peebo, Hando Runnel, Pille Runnel, Kaide Rätsep, Evald Saag, Vello Salo, Kristi Salve, Jaan Tooming ja Haljand Udam. Nõnda kajastavad pühendusteose osad väga isiklikke meenutusi ja mõjutusi, valatuna luule-, essee- või muusikavormi, aga ka Masingu huvi keele ja meele, kirjanduse ja luule, ajaloo ja kirikuloo, usu ja usuteaduse, piibli- ja hommikumaise mõtte, pärimuse ja muinasjuttude, filosoofia ja botaanika vastu. 

Filmisoovitus:

Sigrid Undseti teosel põhinev film „Kristiina Lauritsatütar” kinodes
 
Programmi Kirjandus Kinos film „Kristiina Lauritsatütar”, režissöör Liv Ullmann, Saksamaa/Norra/Rootsi 1995, linastub esmaspäeval, 15. veebruaril Tallinnas kinos Artis ja kolmapäeval, 17. veebruaril Tartus kinos Cinamon. Seansside algusaeg kell 15.00. 
 
Filmi juhatab kinos Artis sisse Põhjamaade Ministrite Nõukogu kultuurinõunik 
ja tõlkija Eha Vain. 
 
Kristiina Lauritsatütar (Elisabeth Matheson), kes on oma isa tahtel määratud abielluma Simon Darrega (Sverre Anker Ousdal), armub hoopis Erlend Nikolauspoega (Bjørn Skagestad), kes viskleb omakorda keerulises vabaabielusuhtes teise mehe naisega (neil on kaks last). Erlend on Oslo piiskopi poolt kirikuvande alla pandud ja Kristiina isa ei luba oma tütart ketserile. Ent see tohutu väline surve vaid karastab Kristiina ja Erlendi puhast armastust kuni kõik lõpeb nagu klassikalises muinasjutus.  
 
”Kristiina Lauritsatütar” sisaldab kire ja 14. sajandi Norra olustiku kõrval huvitavaid kompositsioonilisi kaadreid, vaateid läbi pimeda ruumi välja õueheleduse ja värvikuse poole (peab see ehk rõhutama, et naise maailm muutub tõeliselt värvikaks alles pärast „õige” mehe leidmist?)... Kiriku süttimine-põlemine on nii mõjus, et võtab vaataja selja kananahale. Ka laulatusstseen kirikuvaremetes on nauditav – kes tahab, võib siit leida vihje sellele, kui kokkuleplaslik on igasugune „ametlik paaripanek”. /Aita Kivi/ 
 
Film on norra keeles, inglise- ja eestikeelsete subtiitritega. 
Filmi pikkus 179 min. 
 
Piletihinnad: 50 krooni, õpilastele 40 krooni, gruppidele alates 10 
õpilasest 35 krooni. 
Iga 10 õpilase kohta lubatakse 2 pedagoogi seansile tasuta. 
 
 
Lisainfo kinos Artis:  
663 1370, 55 60 7654        
triin@efsa.ee     
                                                                
Lisainfo kinos Cinamon: 
630 4113, 56 900 719 
triin@cinamon.ee

Kalender

Vastlad Vabaõhumuuseumis 
Vastlapäev Eesti Vabaõhumuuseumis on 16. veebruaril 2010 kella 10.00–21.00 (kassa avatud kuni 20.00)  
Linad liu laskejalle, liugu-laugu, takud tagant torkijalle, liugu-laugu.  
 
Vastlapäev lõpetab talvise lõbustusaja ja alustab suurt paastu. Seetõttu tuleb täna erilise innuga süüa seajalgu ja hernesuppi, teha luuvurri, mängida vastlamänge ja lasta pikka liugu, et tagada endale edukas aasta. Sellest kõigest ja paljust muustki saab vastlapäeval osa Eesti Vabaõhumuuseumis.  
Hommikust õhtuni saab kelgutada, on avatud põnev vastlarada, õhtu lõpetab lõbus simman koos Tallinna tantsuklubiga.  
 
10.00–21.00  
Avatud kelgumägi iga ilmaga, tiirleb jääkarussell külma ilmaga, lahke kõrtsirahvas kostitab traditsiooniliselt hea ja paremaga.  
 
14.00–17.00  
Põnev vastlarada peredele, sõpruskondadele, kuid miks mitte ka üksi läbimiseks. Kõik raja läbijad võidavad EDU terveks aastaks.  
 
Kuie koolis 14.00–17.00  
Vurri valmistamine  
Vastlapäeval, kui seajalad söödud, tegid pere nooremad sääreluudest uuriluid. Sääreluusse tehti auk, pandi pael läbi ja vurr oligi valmis.  
Tule ja tee endalegi luuvurr, et vastlapäev läheks ikka täie ette!  
 
Kolga õuel 14.00–17.00  
Kadaajamine  
Vastlapäeval tehti õlgedest ja kaltsudest kada – inimese kuju. See viidi teise mehe maa peale või seoti võõras metsas puu otsa, et halba õnne peletada. Vahel valmistati ka lihtsalt kaltsudest tehtud pallid – halvaga täidetud kadad, mida aeti puukeppide abil oma talu maadelt välja.  
Kadaajamine ei pea aga olema vaid maagiline toiming. See võib olla ka lõbus vastlamäng. Tule ja proovi järele!  
 
Härjapea talus 14.00–17.00  
Vastlapäeva teemaline ristsõnamäng  
Millised näevad välja päitsed või kraasid, mitu korda peab täna pead kammima, et kenad ja pikad juuksed kasvaksid, kuidas kutsutakse naist, kes tuli vastlapäeva ajal keriselt ja tõi hulga seajalgu? Tule ja uuri välja!  
 
Külaväljakul 14.00–17.00  
Lõbusad vastlamängud: seaketaste vigurrada, võidusõit soome kelguga ja vanade puusuuskadega, osavusmängud saapaga.  
Vastlapäeval peab ikka nalja ka saama! Seda saab küllaga külaväljakul!  
Läbi seaketaste vigurrada, tee üks vägev võidusõit soome kelguga, proovi liikuda vanade puusuuskadega ja katseta, kuidas saapa loopimine välja tuleb.  
 
Tuulikute mäel 14.00–17.00  
Pika liu laskmine ja eduka aasta ennustamine  
Vastlapäeval käisid noored ja vanad ikka liugu laskmas. Kel kelku polnud, pööras pingi tagurpidi ja sõitis sellel. Teised lasksid liugu kuuseoksal, linakotil, mõned isegi palja tagumiku peal. Pikk liug tagas pikad linad, mis kindlustasid kena sissetuleku.  
Tule mäele, lase liugu ja mõõda liu pikkus. Kui esimene liug piisavalt pikk ei saanud, proovi uuesti, ega see edu tulemata jää!  
 
Sepa talus 14.00–17.00  
Naiste vastlapäev: paelte punumine, naistepuna joomine, vastlapäeva ended  
Vastlapäev oli naiste püha. Siis olid enamus naiste töödest keelatud. Töötamise asemel võisid naised kõrtsis käia, punast jooki juua ja sea sääreluude abil tulevikku ennustada. Ainus töö, mis head tõi, oli paelte punumine.  
Tule ja õpi Sepa talu naistelt paelte valmistamist ja meki juurde punast jooki. Saad teada, millist ilma sel aastal oodata on, ning kes lähiajal mehele saab.  
 
Kolu kõrtsis alates 17.00  
Lõbus simman koos Tallinna Tantsuklubiga
Täpsem info:
Dagmar Ingi
Ekspositsiooni-üritusjuht
dagmar@evm.ee
6 549 113 

 

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, Risto Järv jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk