20. veebruar 2010 nr 66
Viru Folgini on jäänud 171 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Seekord siis laupäevane number. Tuuli tutvustab Piccolo Folki ja väike kokkuvõte neljapäevasest Rock Café kontserdist ja selle ülekandest.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

President valmistub vastuvõtuks… Foto: Toomas Tuul

Laulusõnad: Piccolo Folk

Pärnu valss
F. Kark / F. Kark

http://www.virufolk.ee/Parnuvalss.mp3

On Pärnu üks linn, kus pärnadel paik.
Mina armastan sind, minu päikeselaik.

Ref  
:,: Jõesuudmes kus muul, üks paarike läeb,
viimsel kivil mis kuum, neid suudlemas näen :,:

On liikumas laev, lahe lainete peal.
Jääks seisma kui aeg, tuulevaikuses seal.

Ref 
:,:  Purjed ootavad tuult, nagu minagi sind.
Loodan teadet su suult, et armastad mind. :,:

On paljugi veel, mis armas on mul.
Rannapargi alleel, sügislehtede kuld.

Ref 
:,:  Suvepäikesest värvund, kaunina seal,
Sind alati Pärnust leian ma tean :,:  

Artikkel

Viru Folk esitleb: Vennad Johansonid ja õed Taulid Rock Cafés

Neljapäev, 18. veebruar 2010 oli Viru Folgi ülekandetiimi jaoks tähtis päev. Esimest korda jõudsime tulemuseni, mida häbenema ei pea. Kõik oli selleks valmis.

Improviseeritud stuudio Rock Café rõdul. Ekraane põrnitsemas stuudio hing Ivo, heebli taga mikseripuldis Artur ja ühe kaamera taga Hendrik.

Artur jr ja Veiko kaamerat sättimas.

Mõnel inimesel polnud muud teha, kui juttu vesta.

Laekvere šampuse stuudio.

Käib „Laekvere šampus”.

Lõpuks algas ka õhtu põhisündmus – vendade Johansonide ja õdede Taulide kontsert.

Kaks videoklippi on näidiseks Youtube’is:
Vendade Johansonide stiilinäide:

Õed Taulid:

Kontserdi pildigalerii leiad:
http://press.virufolk.ee/main.php?g2_itemId=7975

Muud materjalid panen jõudu mööda kontserdi leheküljele:
http://www.virufolk.ee/node/1574

Tiit Lepik, fotod Toomas Tuul.

Piccolo Folk

Piccolo Folk on punt Pärnumaalt, kelle esituses kõlavad kõigile tuttavad rahvalikud lood suupillide ja lõõtsalistega.

Oleme üks Pärnu suupilliklubi „Piccolo” koosseisudest. Suurema osa meie repertuaarist moodustavad palad, mille on tuntuks mänginud sellised tegijad nagu Kukerpillid, VLÜ, Untsakad, Lindpriid ja Järsumäe Virve. Ei puudu mitmedki Feliks Kargilt tulnud lood ning lihtsalt aegadetagused hitid.
Omanäoliseks teeb meid ehk see, et kasutame oma esinemistes teadaolevalt kogu Baltikumis ainulaadseid bass-, accord- ja soolosuupille ja seda koos erinevate lõõtsade, mandoliini, kitarri ning muu tingeltangeliga.  

Peoõhtu sisustamisel saame ühe võimalusena Teile pakkuda humoorikat kontserti, mille kestel tutvustame erinevaid suupille vaheldumisi laulude, nalja ja lõõtsalugudega kui ka lõbusat, rahvalikku tantsumuusikat. Elmar Tringi kaasamisega oma tegemistesse oleme saanud juurde ühe kõva laulumehe ning suurte kogemustega õhtujuhi ja ürituste korraldaja. Koostöö Olavi Kõrrega teeb aga oluliselt värvikamaks iga ansambli.

Tegutsenud oleme alates aprillist 2008 ning selle, üsnagi lühikese aja jooksul esinenud mitmetel Eestis ja ka Soomes toimunud folgi-, lõõtsa- ja suupillifestivalidel. 2009. oktoobris osalesime suupilli MM -il Saksamaal Trossingenis, lisaks kõik muud väiksemad ülesastumised. 

Intervjuu Peeter Joosepiga

Kes ja mis on Piccolo Folk?
Piccolo Folk on rahvalikku muusikat tegev seltskond, kes teeb seda enda lõbuks ja teiste rõõmuks ning kes kõik ühel või teisel viisil on seotud suupilliklubiga Piccolo.
Klubi president Feliks Kark, mees, kes suupilliklubi 1996. aastal ellu kutsus, puhub meie pundis enamiku suupillisoolodest.
Elmar Trink, Piccolo klubi korraldatava rahvusvahelise suupillifestivali Baltic Nordic Harmonica direktor ning peakorraldaja, ei saa vaiki olla ka Piccolo Folgis, ta laulab, mängib kitarri ja accordsuupilli ning jutustab muidu lugude vahele.

Meie kauneim osa, Rimma Punko puhub ansamblis kõige mehisemat, bass-suupilli, kuid lisaks jõuab kaasa teha veel ka Piccolo suupilliorkestris ning naiskvartetis.
Mandoliinimängija ja laulumees Argo Mägi jagab end Piccolo Folgi, Eesti Mandoliiniorkestri ja Kägara rahvatantsurühma vahel.

Üks bändi asutajatest, karmoškade ja kitarrimängija Heini Soobik on tänaseks aktiivsest tegevusest küll veidi taandunud, sest eks ikka see põhiline mure: aega ei jagu. Heini nimelt õpetab Sauga valla noortekeskuses pillimängu, restaureerib ja taastab vana mööblit, parandab pille ja teeb kodukülas veel külavanema tööd, kuid jätkab jõudumööda ka Piccolo Folgis.

Lisaks on kõik kolm viimati nimetatut aktiivsed tegijad ka Piccolo klubi ligi 50 liikme tegevuse korraldamises.

Viimasena siis mina, Peeter Joosep, laulan, mängin erinevaid lõõtsasid, puhun võimalusel mitmeid suupille ning korraldan ka Piccolo Folgi üldist tegevust. Kaasa löön veel mõnes teiseski suupilliklubi kollektiivis ning tegevjuhina ka klubi tegevuses.

Piccolo Folgi teeb omanäoliseks ehk see, et kasutame oma esinemistes üsnagi ainulaadseid bass-, accord- ja soolosuupille ning seda siis koos erinevate lõõtsade, mandoliini, kitarri ning muu tingeltangeliga.  
 
Olete suhteliselt lühikest aega tegutsenud, kuid esinenud juba mitmel pool Eestis, välismaal, mitmetel festivalidel, Suupilli MMil jne. Kuidas teil see õnnestunud on? 
Arvan, et paljuski on sellele kaasa aidanud meie veidi eriskummaline  koosseis, sest ma tõesti ei tea ühtegi teist folkmuusikat tegevat kollektiivi, kes kasutaks bändis bass- ja accordsuupilli ning seda koos lõõtsaliste või keelpillidega. Maailmas on suuri suupillide orkestreid, kus on esindatud erinevad pillirühmad ning väiksemaid, vaid suupillidest koosnevaid  koosseise. Kasutatud on suupilli ka mitmetel puhkudel soolopillina, kuid meie variandis ilmselt mitte. Kokkuvõtvalt, eks me kõlapildilt veidi teistsugusena ka kostu.

Olulise panuse on andnud ka seotus Piccolo klubiga. Arvestades klubi 14- aastast tegevust, 9-aastast rahvusvaheliste festivalide korraldamise kogemust ning palju erinevaid kontakte nii Eestis kui välismaal. Eks me seeläbi ole ka veidi enam saanud kutseid erinevatest festivalidest ja üritustest osavõtuks.

Suupilli MM-ist osavõtule julgesime mõelda pärast seda, kui olime  2005. aastal Trossingenis kohal käinud. Seal on võistlustel 12 erinevat kategooriat. Meie, seda siis ansamblite „vabas” kategoorias oli kohustuslik, et üks sooloinstrument ansamblis peab olema suupill.

Saime 25 osavõtja hulgas 13. koha. Kui arvestada, et võistlustel oli kohal üle 300 võistleja, et näiteks Hiinas toetab suupilliõpet riiklik programm ja et mitmetes vanades Euroopa maades õpetatakse suupilli kui instrumenti kõrgkoolitasemel, siis meie iseõppijatena võime saavutatuga küll väga rahul olla.  
 
Kas te plaadi väljaandmise peale ei ole mõelnud?  
Oleme tõesti mõelnud, kuid eelkõige on see jäänud vähese aja taha.  Mõte iseenesest hõõgub edasi ja arvan, et umbes aasta pärast on see ka tehtud. Ütleme nii, et on juba võetud plaani. 
 
Kust Teil, Joosep, tuli huvi lõõtsaliste ja suupillide vastu? 
Minu kokkupuude suupillidega ja pillimänguga üldse sai alguse kodust. Isa mängis suupilli ja oli ka Piccolo klubi üheks asutajaliikmeks.

Pärast isa lahkumist taevastele teedele jäi temast mitmeid pille, mis tekitasid minus huvi ja tahtmise proovida. Ausalt, eks ma olin seda ju ennegi katsetanud ning loobunud, sest alguses tundus see ikka päris võimatuna. Nagu enamik poisse, proovisin minagi kitarri plõnnida, natuke mängisin ka akordionit ja karmoškat. See oli muide ka minu esimene pill, mille isa mulle 5-aastaselt kinkis. Hilisemates, asutuste tantsubändides mängisin aga hoopis trumme ja laulsin. Kuna, nagu juba öeldud, olen olnud erinevate pillidega katsetaja, tekkis minus aastaid tagasi ka huvi lõõtspilli vastu.

Siinkohal tahan öelda tänusõnad tuntud Põlvamaa pillimehele ja nüüd juba ka pillimeistrile Heino Tartesele, kellelt sain tubli portsu julgustust ning abi esimese Teppo- tüüpi lõõtsa muretsemisel.

Täna mängin pillimeistri Heino Tartese valmistatud pilliga, mis kannab numbrit 3. Igatahes, jõudu talle sinna Saverna kanti. 
    
Millised ootused on teil seoses suve, Käsmu ja Viru Folgiga? 
Nagu ikka, toob suvi kaasa palju esinemisi. Eriti kiire aeg algab juuni algusest, osalemisega Soome suupilli meistrivõistlustel Haapanmäki’s. Oleme osalenud ka Soome 2008. aasta meistrivõistlustel, kuid seda Piccolo Folgile eelnenud suupillikoosseisuga. Tookord saavutasime 3. koha. Eelmisel aastal ei sobinud meile aga festivali toimumise aeg. Seekord oleme aga kindlasti kohal. Sealt edasi aga suviseid tegemisi jagub.

Käsmust ja Viru Folgist rääkides saan öelda vaid, et ootused on kõrged. Ääretult kaunis koht, lisaks senini vaid ülivõrdeis kuuldud emotsioonid  Viru Folgi fiilingust. Kuulsin, et ka ilusa ilma osas olite kõigevägevamaga kokkuleppele saanud.

Seoses Piccolo Folgi osalemisega loodan, et suudame õigustada Teie ootusi ning saame anda omapoolse panuse ürituse õnnestumisse.    

Küsis Tuuli Potik, vastas Peeter Joosep

 

Plaadisoovitus

Eesti helisalvestised 1939.

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=16030

12 CD-d ja 304-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat (eesti ja inglise keeles)

Väljaanne sisaldab 12 CD-d 1939. aasta mais Tallinnas tehtud ajalooliste helisalvestistega ning raamatu eesti ja inglise keeles registrite ning ajaloolise taustamaterjaliga nii eesti muusika kui ka 1939. aastal toimunud suure salvestamisaktsiooni kohta.

Heliplaadid olid mõeldud esinduslikuks väljaandeks – eesti muusika tutvustamiseks nii meie oma kui ka välismaa raadiotes, saatkondades Eesti riigi tähtpäevadel kasutamiseks jne. Puhkenud sõja tõttu jäi ettevõtmine pooleli ja umbes kolmandik salvestatust anti välja 1950. aastate algul Rootsis elavate eestlaste initsiatiivil. Ka need plaadid on praeguseks rariteedid, suurem osa muusikast ilmub aga käesolevas väljaandes esmakordselt.

Muusika valik neil heliplaatidel sisaldab pea kõiki olulisi muusikažanre: orkestrimuusika, koorimuusika, klaveri- ja orelimuusika, kammermuusika, kammerlaulud ja laulud orkestriga, katkendid ooperitest ja operettidest, lööklaulud, puhkpilliorkestri lood ning lisaks mõned riigimeeste kõned. Esitajateks on tollased parimad solistid ja koorid, Riigi Ringhäälingu orkester Olav Rootsi, Raimund Kulli ja Juhan Aaviku juhatusel ning Tallinna garnisoni puhkpilliorkester.

Kalender

Balalaikavirtuoos Aleksei Arkhipovsky kontsert
Vene balalaikavirtuoos Aleksei Arkhipovsky osutus 2009. aasta Viljandi pärimusmuusika festivali vaieldamatuks publikulemmikuks. Midagi imestamisväärset selles polnud, sest tegemist on mehega, kes oskab mängleva kergusega sulatada pärimusmuusika, jazzi, rocki ja klassika ühtseks, kõiki vaimustavaks emotsiooniks. Tema kontserdid on erakordseks näiteks sellest, kuidas sooloartist suudab oskusliku pillimänguga luua illusiooni justkui mängiks laval terve orkester. Aleksei Arkhipovsky on üks nendest maailmatasemel muusikutest, keda lihtsalt peab vähemalt korra elus nägema!

Nüüd on andekas muusik pärimusmuusika keskuse kutsel taas Eestis ja annab kontserdi 25. veebruaril kell 19.00 Tallinnas Vene Teatri suures saalis.

Piletid müügil Piletilevis www.piletilevi.ee

http://www.youtube.com/watch?v=2-j9GyCvias

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, Risto Järv jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk