26. veebruar 2010 nr 67
Viru Folgini on jäänud 165 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Tuuli tutvustab filmi saami kannatuste rajast, kutsume osalema Etnokulpide jagamisel jne.

Selle nädala kuulamissoovitus Charley Patton Moon Goin Down 1929:

http://en.wikipedia.org/wiki/Charlie_Patton

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Eile jagati Nokia Kontserdimajas muusikaauhindu. Kui etno/folk kategoorias võitnud Jaan Tättele viidi auhind juba varem koju Vilsandile kätte, siis jazz/bluesartisti auhinna võttis Viru Folgil korduvalt esinenud eesti muusika suurmees Riho Sibul vastu kohapeal Jazzkaare esileedilt Anne Ermilt. Foto: Toomas Tuul

Luuletus: Juhan Viiding

Mälestuste pääle kasvab rohi

Mälestuste pääle kasvab rohi
rohu pääle sajab ükskord lumi.
Vaevab mind üks ammututtav kohin,
on, kui oleks kõik üksainus suvi.

Mälestuste pääle kasvab rohi,
rohu pääle sajab ükskord lumi,
lume pääle vajub ükskord nõgi.
Kauged ajad. Mälestustejõgi.

Juhan Viiding
Elulootus (1980)

Artikkel

Ofelaš – lugu saamide kannatustest

„Ofelaš” (eesti keeles „Rajaleidja”) on 1987. aastal tehtud esimene saami täispikk mängufilm, mis esitati 1988. aastal ka parima võõrkeelse filmi kategoorias Ameerika Filmiakadeemia Oscari võistlusele. Filmi režissöör ja stsenarist on Nils Gaup ning film põhineb vanal saami legendil. 

http://www.youtube.com/watch?v=F8YlqlST1mE

Järgnevalt kirjutan sellest, mis tundeid see film minus tekitas ning mis mulje jättis. 

Kõige alguses pean ütlema, et püüdsin filmi kõigest väest vaadata antropoloogi pilgu läbi, püüdes keskenduda rohkem sisule kui vormile, kuid pean tunnistama, et filmi „Rajaleidja” visuaalne pool meeldis mulle palju enam kui sisu. 

Kuna olin lugenud Prokopi Javtõsõi raamatut „Tundra elanik Nentsiko”, tekkis mul kohe filmi alguses mulje, et olen teosest vändatud imelisse muinasjutumaailma sattunud, kus inimesed ja loomad elavad rahumeelselt koos. Kuid õige pea see arusaam muutus… 

Film räägib sellest, kuidas saami külasid ja perekondi tapetakse selleks, et saada pärismaalastelt põhjapõdra ja muude metsloomade nahkasid. Kuid ometi võidab saami sitkus, arukus ning taiplikkus kurja ning ükskõik kui raske ka ei oleks, saab armastus teise inimese, küla, perekonna ja looduse vastu lõpus võidu. 

Filmi rütm oli jazzilik – looduspiltidele ning linnulennule järgnesid kiired stseenid Hiina B-klassi actionfilmist. Värvilisi lähivõtteid tasakaalustasid rahulikud maastikuvaated, nutule ajavale stseenile järgnes naerupahvak.  

Kuigi filmis oli palju viiteid saamide kultuurilisele eripärale, traditsioonidele, mõtlemisviisile, kommetele, tabudele jne, räägib see film samast, nagu kokkuvõttes kõik filmid, lood ja raamatud – pole head ilma halvata ning selleks, et tunda magusat, peame kõigepealt maitsma kibedat. 

Tuuli Potik 

Taaskord jagatakse Etnokulpe

Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 jagavad märtsis veebihääletajate abiga etnoartistide auhindu ehk Etnokulpe. Auhinnatseremoonia leiab aset 6. märtsil maailmamuusikafestivali MAAjaILM raames Tartus klubis Plink Plonk.

Auhindu antakse välja juba teist korda ja eelmine hääletus oli üllataval kombel Raadio 2 erisaadete aasta auhinnahääletustest üks edukamaid, lüües rahva osavõtult drum’n’bassi aastahääletuse ja jäädes vaid napilt alla hiphopi hääletusele.

Raadio 2 saatejuhi Aimar Ventseli sõnul tahavad etnomuusika auhindade väljaandjad teada saada, kes on tegelikult kuulajate arvates selle žanri parimad bändid ja artistid. Selles suhtes erineb etnomuusika aastaauhinna hääletus kas või Eesti Muusikaauhindade Etno/Folk kategooriast, kus võitjad määrab muusikaspetsialistide žürii. 

Ventsel möönis, et etnomuusika mõiste on äärmiselt lai, ulatudes otsapidi nii raskerokki kui ka džässi. „Põhimõtteliselt on etnomuusika see muusika, mis ei ole ingliskeelne. Inglise keeles see muusika, mis ei ole edetabelimuusika – see on rusikareegel,” selgitas ta. Ka eesti muusikamaastikul on diapasoon väga lai, ulatudes metalist (Metsatöll) üle proge (Vägilased) kuni folkpungini välja (Zetod, Svjata Vatra), lisaks juurde veel autentset pärimusmuusikat tegevad kollektiivid. 

Auhindu antakse mitmes kategoorias (Aasta album, Aasta artist, Aasta muusik, Aasta instrumentalist, Aasta uustulnuk, Aasta lugu). Võrreldes eelmise aastaga on juurde tulnud üks uus kategooria: Parim autorilaul etnomaastikul.

Eelmisel aastal võitis ülekaalukalt mitmes kategoorias ansambel Zetod, sellel aastal peaks rebimine olema mitmekülgsem, kuna igas kategoorias on väga palju nii tuntud kui ka tundmatuid tegijaid. 

Hääletada saab Raadio 2 koduleheküljel (www.r2.ee) ja hääletajate vahel loositakse välja etnoteemalisi auhindu, näiteks CD-plaate ja kontserdipileteid. 

Pärnu Bluesiklubi

Pakume loomingulistele muusikutele õppimisvõimalust, esinemisvõimalust. Püüame kasvatada Pärnus nn asjatundlikku bluusikeskkonda – muusikuid, publikut, pakkuda rõõmu ja vaheldust Pärnu kultuuriellu. 

Põhieesmärk on korraldada 2010. aasta suvel II rahvusvaheline bluusifestival „Pärnu Blues”, kus lisaks kontsertidele erinevates Pärnu kontsertpaikades korraldame õpitubasid ja nn meistriklasse noortele ja juba kogenud muusikutele, kus õpetajateks on rahvusvaheliselt tunnustatud muusikud Eestist ja võimalusel väljastpoolt, mis on bluusmuusikaga tutvumisel eriti oluline.

Bluusiklubi kogunemised toimuvad kord kuus Pärnu Jahtklubis.

Kolm korda talve jooksul – oktoobris, jaanuaris, märtsis – toimub bluusmuusika õpituba, mis eelkõige mõeldud noortele pilliõppijatele. Kavas on korraldada märtsis, kevadvaheajal, muusikakoolide õppuritele nn „Väike Pärnu Blues”, kus kokku saavad muusikaõppurid, et üksteiselt mõõtu võtta, end täiendada ja mis kõige tähtsam, koos jammida...

Üllar Kallau
Pärnu Bluesiklubi
www.parnublues.ee

Osale fotovõistlusel Looduse Aasta Foto 2010

Looduse Omnibuss ja Nordea Pank ootavad oma kümnendale fotovõistlusele, mis tänavu pühendatud juubeliaastale Eesti looduskaitse 100, osalema kõiki loodusfotohuvilisi.  

Võistlus toimub kolmes vanuserühmas: lapsed kuni 13-aastased kaasa arvatud, noored kuni 19-aastased kaasa arvatud ja suured.  

Fotosid hindab fotograafidest, loodusteadlastest ja kunstnikest žürii Rein Marani juhtimisel. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 1. märts. Võitjad kuulutame välja 18. aprillil NOKIA Kontserdimajas, kus jagame tunnustust ja Tantsivaid Hunte.

Võistluse eeskirjad leiad aadressilt http://www.looduseomnibuss.ee/node/1169.

Erguta oma sõpru ning osale ka ise. 

Võistlust toetab teiste hulgas ka Viru Folk. 
 
Jaan Riis
Looduse Aasta Foto 2010 korraldaja

Plaadisoovitus

Helin-Mari Arderi Trio ja Vanalinna Segakoor: Avarsinise taeva ja laulude tund

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27736

ja

Charley Patton, 75 Year Anniversary Edition

http://www.amazon.co.uk/Year-Anniversary-4CD-Charley-Patton/dp/B001URRY8I/ref=sr_1_5?ie=UTF8&s=music&qid=1267128219&sr=1-5

Kalender

Kalevala päevale

Fenno-Ugria Asutus kutsub Teid Kalevala päevale pühapäeval, 28. veebruaril kell 15.00 Tallinna Vanalinna Muusikamajja (Uus tn 16c).  

Fenno-Ugria Asutus tähistab soome kultuuri päeva koostöös Tallinnas tegutsevate soome-ugri rahvaste kultuuriseltsidega.

Hõimuõhtu kava:

• Kalevala märgimaailmast räägib kultuuriloolane Karl Kello.
• Näidatakse filmikatkendeid Lennart Meri filmist „Kalevala hääled”.
• Kandlel esitab vahepalu Piia Kaljukivi.
• Ingerisoome laule ja tantse esitavad Tallinna Ingerisoomlaste Seltsi ansamblid Kanerva ja Kataja.
• Esineb Ersa Kultuuriühingu Sjatko folklooriansambel.
• Pakutakse soome kohvi ja suupisteid.

28. veebruaril 1835. aastal kirjutas Elias Lönnrot rahvuseepose „Kalevala” eessõna. Seda päeva hakati hiljem tähistama soome kultuuri päevana. Soomes heisatakse Kalevala päeval rahvuslipud ja toimub arvukalt pidulikke üritusi. 

 
Programmi „Kirjandus kinos” raames linastub igihaljas film „Pygmalion”

Programmi „Kirjandus kinos” raames jõuab ekraanile 1938. aastal Suurbritannias valminud draama-komöödia „Pygmalion” (rež Anthony Asquith ja Leslie Howard). Seansid toimuvad esmaspäeval, 1. märtsil Tallinnas kinos Artis ja kolmapäeval, 3. märtsil Tartus kinokeskuses Cinamon. Mõlemad seansid algavad kell 15.00. 

Filmi juhatab kinos Artis sisse kirjanik Karl-Martin Sinijärv.

Snooblik keeleprofessor Henry Higgins veab sõbraga kihla, et teeb vaesest harimatust lilleneiust Eliza Doolittle’ist kõrgseltskonnadaami. Ent inimesed ei ole nukud ja nende tunnetega tuleb arvestada. 

Film tugineb George Bernard Shaw (1856-1950) samanimelisele näidendile. 1938. aastal Suurbritannias ekraniseeritud versiooni tarvis kirjutas Shaw ise stsenaariumi ja täiendas näidendit ekstra filmi jaoks mõeldud ballistseeniga.

Ka Eliza osa täitva Wendy Hilleri valis välja Shaw isiklikult. Sama stsenaariumi põhjal jõudis 1956. aastal lavale muusikal „Minu veetlev leedi”, mis oli omakorda aluseks 1964. aastal valminud filmile. 

Publiku hulgas menukas „Pygmalion” pälvis ka kriitikute kiituse, võites Oscari parima stsenaariumi eest ning kandideerides veel kolmele Oscarile.  

Film linastub inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega. Filmi pikkus on 92 minutit. 

Piletihinnad: 50 krooni, õpilastele 40 krooni, gruppidele alates 10 õpilasest 35 krooni. Iga 10 õpilase kohta lubatakse 2 pedagoogi seansile tasuta. 

Lisainfo ja broneeringud: 
Kino Artis   
Triin Rohusaar, 663 1370, 55 60 7654, triin@efsa.ee 
Kinokeskus Cinamon
Triin Sasi, 630 4113, 56 900 719, triin@cinamon.ee

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, Risto Järv jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk