12. märts 2010 nr 69
Viru Folgini on jäänud 151 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Teen siin öös järjekordset nädalakirja, taustaks mängib Kate Rusby Sleepless.

http://en.wikipedia.org/wiki/Kate_Rusby

Selle nädala Viru Folgiga seotud uudisteks on esiteks see, et meie kodukas sai uue näo. Kel huvi: www.virufolk.ee . Teiseks, käesolevas nädalakirjas kuulutame välja, et 18. märtsil esitleb Viru Folk Rock Cafés Aapo Ilvest ja Bullfrog Browni. Kontserdist tuleb ka internetti otseülekanne Käsmu kanalil koos saatega jms. Hoidke end kursis http://www.virufolk.ee/node/1600 . Tuleb üks tore bluusiõhtu.
Berit Kontserdil on käimas Marko Matvere ja Kihnu Virve ühistuur MERELAULUD http://www.beritkontsert.ee/merelaulud
Tuuli tutvustab nädalakirjas koosseisu Põldsepp ja pojad, kes esinevad Viru Folgi Metsalaval kavaga „Vabadussõja aegsed laulud” reedel, 6. augustil kell 17.30 jpm huvitavat.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Viru Folk esitleb: Aapo Ilves ja Bullfrog Brown Rock Cafés. Jälgi neljapäeval, 18. märtsil otseülekannet Käsmu kanalil mms://tv.eenet.ee/kasmu . Fotod Toomas Tuul, kujundus Heiko Kruusi.

Laulusõnad: Bullfrog Brown

NOBODY THE SKULL 

Nobody’s skull is on the cupboard

Nobody’s mind is on the loose

Nobody’s world is in the shadows

No B reminds us of the truth

No B was once a realsome body

No B was born & led a life

No one will know if our Nobody

Was anybody’s man or wife

Nobody’s teeth a dentist’s nightmare

Nobody’s jaw has broken loose

Nobody’s spirit’s on the water

Nobody’s flyin’ with the goose

Nobody’s youth is everlasting

Life may be long, death longer still

Nobody’s head for decoration

Don’t think he had that in his will

Nobody’s skull is on the cupboard

Nobody’s brain is in the jar

Nobody’s heart is with his lover

& all the rest is at the bar

http://www.youtube.com/watch?v=IZZK3BTSjqE

See ja veel kakskümmend Briti bluusiguru Steve Lury poolt valitud Andres Rootsi lauluteksti näevad maikuus trükivalgust raamatukeses nimega „Build Me A Statue”. Ingliskeelse bluusivihiku väljaandmist toetavad Viru Folk ja Pärnu Blues Eestist ning Blues-Finland.com ja Kaavi Blues Soomest; raamatuesitlus Bullfrog Browni kontserdi näol leiab aset rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista raames Tartus 6. mail.

Aapo Ilves ja Bullfrog Brown Rock Cafés

Neljapäeval, 18. märtsil 2010 kell 19.00

Neljapäeval, 18. märtsil toimub Rock Cafes koostöös Viru Folgiga järjekorras kolmas kontsert.

Seekord tulevad lavale multimees Aapo Ilves ja Bullfrog Browni kuulsad bluusimehed.

Teistkordselt on võimalik kaasa elada ka otse läbi interneti Viru Folgi koduleheküljel ülekannet vaadates.

Otseülekanne toimub mms://tv.eenet.ee/kasmu

Ajakava, taustainfo, pildigalerii jms hoia end kursis http://www.virufolk.ee/node/1600

Artikkel

Põldsepp ja pojad „Vabadussõja aegsed laulud”

Esinevad reedel, 6. augustil kell 17.30 Metsalaval

Kindlasti ei pea selgitama Eesti Vabadussõja tähtsust meie rahvale ja riigile. Loodetavasti on see kõigile niigi teada ja selge!

Küll aga on mul siiralt hea meel, et sain teoks oma ammuse unistuse – talletada nende vaprate eesti meeste laulud, kes seal võitlesid, helikandjale. See lugude kogumise protsess on olnud päris pikaajaline, oma 15 aastat. Päris mõni aasta tagasi veel teadsin nimetada ainult 5–6 vabadussõjaaegset laulu. Olin need saanud tudengina, hiljem iseseisvalt folkloori kogudes erinevatelt inimestelt.

Umbes kaks aastat tagasi sattus minu kätte hea kamraadi Andri Ollema käest köidetud teos „Vabadussõja lood”, kus olid ajakirja numbrid 1936 oktoober kuni1937 juuni. Igas numbris oli lisaks juttudele ja piltidele ka 1–2 sõjaaegset laulu. Need olid kirja pandud meeste endi poolt koos kommentaaridega, mida kasutasin ka käesoleva plaadi lugude juures omapoolsete täiendustega.

Haarasin siis härjal sarvist ja asusin nende laulusõnade viise tuvastama. Kuna sõdurilaulud, mis sünnivad rindel, tehakse tavaliselt üldtuntud kaasaegsete viiside peale, siis ei paistnudki see kõige võimatum missioon olevat. Paljud viisid sain tuletuslikul teel.

Omaaegsed hitid olid ümber tehtud sõdurile meelepärasemaks ja päevakajalisemaks, aga õnneks olid alles jäetud ka mõned löövamad fraasid originaallaulust, nii et omades rahvamuusiku tausta, sain aru, mis viisil laulu lauldi. Ja kui siis lisada veel kokku umbes ühe ööpäeva jagu tööd Tartu Kirjandusmuuseumi põhjatutes fondides, siis oligi käesolev materjal koos. Siinkohal suured tänud muuseumi lahkele pererahvale!

Meie taotlus on edasi anda tolleagseid eesti sõjameeste laule võimalikult lihtsalt ja ilustamata, püüdes aimata ja tabada ajastu vaimsust. Loobudes keerukatest arranžeeringutest, jätsime siiski lood kärpimata poliitkorrektsust silmas pidades. Ei olnud meestel omal ajal aega sellele mõelda, et kas nende lood meeldivad ja sobivad kõigile ja kas mitte ei kasutata nn valesid väljendeid. Lugusid tehti ja lauldi ikka enese ja kaaslaste võitlusvaimu tõstmiseks ja ülalhoidmiseks! Seda lihtsat joont katsume ka meie käesoleval plaadil austada.

Kõik lood said kirja nii, nagu neid kunagi lauldi. Siinkohal lisan, et käesoleva plaadi autorid ei õhuta mingisugust rahvusvahelist vaenu. See plaat on muusikaline dokument!

Hoidkem Eesti lippu ikka kõrgel!

Margus Põldsepp

Intervjuu Margus Põldsepaga:

Margus Põldsepp, Te olete sõjalaulude vastu huvi tundnud juba õige pikka aega.

Avastasin hiljuti ka ise üllatusega, et alates Untsakate esimesest kassetist on igal helikandjal vähemalt üks-kaks sellist lugu.

Paljud üldrahvalikult tuntud lood ongi ju tegelikult sõdurite suust pärit, seda lihtsalt sageli ei teata.

Nii see on. Mul on suur suguvõsa ja kui me kõik Võrumaal kokku saime, siis ikka laulsime.

Minu kaks onu olid Saksa sõjaväes ja tädimees oli Punaarmees. Nii et ma olen selliseid lugusid vist küll imikust saadik kuulnud. Mõne puhul olen alles märksa hiljem teada saanud, et tegemist on ehtsa sõdurilauluga.

Kust selliseid laule tänapäeval leiab?

Kunagi käisin neid mööda külasid kogumas, eriti Lõuna-Eestis. Mõne aasta eest otsisime sõjalaule juba teadlikult. Kodudes oleme viimasel ajal siiski suhteliselt harva käinud. Kirjandusmuuseumi on neid väga palju kogutud.

Arvestasin kokku, et Vabadussõja plaadi jaoks kuulasin läbi üle 10 000 rahva- ja rahvaliku laulu.

Sõjalaulud on ilmselt sama vanad kui sõda. Ja kes seda täpselt teab, kas enne olid sõja- või armastuslaulud.

Jah. Eestis on väga levinud regilaul „Venna sõjalugu”. See võib olla küll paar tuhat aastat vana.

Sõjalaule on palju edasi kandnud hoopis naised, nii kummaline kui see ka ei tundu.

Ajaleht Sakalale teinud intervjuu Margus Haav

Plaadisoovitus

Ilves, Pulk ja Rahman: Murõt ei olõ

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=16787

ja

Jeff Beck: Emotion & Commotion

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27710

Raamatusoovitus

Tiit Leito: Olemise olekud

http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/olemise_olekud/106445

Tuntud loodusemehe raamat neile, kes armastavad loodust endas, mitte ennast looduses. Autori kujunditest külluslikes ja filosoofiliselt köitvates tekstides väljendub veendumus, et läbi looduse kajastub kõik tõeline ja ehe, kõige väärtusliku algus ja ots. Ning kõhedus ja hirm, et inimene võib seatud tasakaalu rikkuda.

Kalender

Kreem, Kikas ja Langi esitavad Viidingu laule põleval klaveril

Lugemisaasta teatrikuul rahvusvahelisel naistepäeval alustasid kolm noort sarmikat meest – Jaagup Kreem, Taavi Langi ja Tiit Kikas – Juhan Viidingu laulude ja luulega CD „Eluaeg olen tahtnud õue” esitluskontserte üle Eesti.

Noorte meeste koosluse algatas Jaagup Kreem, kellel oli pikka aega küpsenud plaan oma onu, Juhan Viidingu lauludest üks korralik plaat salvestada. Tee viis kokku esmalt hea sõbra Tiit Kikasega, kellega koos valmisid lugudele seaded. Tiidu multiinstrumentalisti võimekus ja uusi lahendusi otsiv loomus on viinud selleni, et plaadil ja kontserdil kõlavad tema esituses peale tavapärase viiuli veel ka flööt, parmupill, mandoliin, tuuba, melodika (puhutav klahvpill) ning loos „Kui ma märkan alasti naist” saadab mõtlikku laulu põleva klaveri praksuv ja nukker hääl. Kitarril saadab laule noor ja andekas kitarrist Taavi Langi. Nii plaadil kui kontsertidel kuuleb Jaagup Kreemi luule esitamise ja laulmise viisi sootuks teise üllatava nurga alt, kui seda seni Terminaatori solistilt ollakse harjunud.

Juhan Viidingu laulude esitamise tähtsust kirjeldab Jaagup ise nii: „Ehk tuleb meil püüda läbi nende laulude uuesti jõuda nende inimesteni, kes tegelikult luulet ei loe? Aga muidu on need minu jaoks lood, mida olen lapsepõlvest peale kuulnud ja kaasa laulnud. See käis mul kõik koduse kasvatuse juurde. Need lood on mind kõik lapsepõlves puudutanud ja liigutanud. Niipalju kui mina Juhanit mäletan, siis temaga kaasnes alati selline teatav teatraalsus, aga nalja sai ka kõvasti!” Koos sõprade Tiit Kikase ja Taavi Langiga valmis plaat 16 Viidingu lauluga ning neid laule koos Juhani luulega minnaksegi mööda Eestit kuulajatele pakkuma.

Kontserdid toimuvad:
8. märtsil Viljandis, Ugala teatri väike saal
9. märtsil Türil, Rahvamaja väike saal
10. märtsil Tartus, Athena keskuse pööningsaal
11. märtsil Pärnus, Kuursaal
15. märtsil Tallinnas, Westholmi Gümnaasium (NB: erandina algus kell 18 ja pileti hind 75.- ning sõnumi levitamine vaid sõprade listi kaudu!)
16. märtsil Põlva Kultuurikeskuses
17. märtsil Võrus, Kultuurimaja „Kannel”
18. märtsil Paides, Kultuurimaja väike saal
19. märtsil Tarvastus, Mustla rahvamaja

Algus kõikjal kell 19.00

Piletid: Piletilevist, kontserdipaikadest ja tund enne algust kohapeal, hind kõikjal 90.-

Lisainfo:
www.terminaator.ee
www.tiitkikas.com

Programmi kirjandus kinos raames linastub film „Stepihunt“

Programmi Kirjandus kinos raames jõuab ekraanile 1974. aastal režissöör Fred Haines‘i käe all valminud animatsioonikaadritega draama „Stepihunt“, mis põhineb Herman Hesse samanimelisel romaanil. Filmi peaosades on Max von Sydow ja Dominique Sanda.

Seansid toimuvad esmaspäeval, 15. märtsil Tallinnas kinos Artis ja teisipäeval, 16. märtsil Tartus kinokeskuses Cinamon. Mõlemad seansid algavad kell 15.00.

Filmi juhatab kinos Artis sisse kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma.

1974. aastal valminud USA, Šveitsi, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia koostööfilm põhineb Hermann Hesse psühhoanalüüsimõjulisel romaanil. Üksildane intellektuaal Harry Haller on kogu elu peljanud oma loomuse loomalikku poolt. Ta on otsustanud surra oma viiekümnendal sünnipäeval, mis hakkab kätte jõudma. Hallerit püüab päästa salapärane Hermine, kes viib teda tantsima, teeb teda tuttavaks džässmuusikaga, ilusa tujuka Mariaga ning juhatab teda maagilise teatri meelepetete maailma. Kas huumor, patt ja pilked võivad viia lunastusele?

Film linastub inglise keeles, eesti- ja jaapanikeelsete subtiitritega. Filmi pikkus on 107 minutit.

Piletihinnad: 50 krooni, õpilastele 40 krooni, gruppidele alates 10 õpilasest 35 krooni. Iga 10 õpilase kohta lubatakse 2 pedagoogi seansile tasuta.

Lisainfo ja broneeringud:

Kino Artis                             
Triin Rohusaar, 663 1370, 55 60 7654, triin@efsa.ee

Kinokeskus Cinamon
Triin Sasi, 630 4113, 56 900 719, triin@cinamon.ee

Ungari rahvuspüha tähistamine Tallinna Vanalinna Muusikamajas

Hõimuõhtute sarja raames tähistab Fenno-Ugria Asutus koostöös Eesti Ungari Seltsi, Eestimaa Ungarlaste Ühenduse ja Ungari Instituudiga pühapäeval, 14. märtsil kell 15.00 Tallinna Vanalinna Muusikamajas (Uus tn 16c) Ungari rahvuspüha – 15. märtsil peetavat 1848.–49. aasta revolutsiooni alguse aastapäeva.  

Hõimuõhtule on sissepääs tasuta. Üritust toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.
Hõimuõhtul kõneleb Tartu Ülikooli uurali keelte ja hungaroloogia dotsent Tõnu Seilenthal Ungari rahvuslusest, näitleja Marius Peterson loeb Sándor Petőfi luulet ning Ungarist saabunud kammertrio annab pidupäevakontserdi.

Kolm noort Ungari muusikut – Noémi Győri (flööt), Gergely Madaras (flööt) ja Emese Mali (klaver) – on lõpetanud Budapesti Franz Liszti Akadeemia ja täiendanud end üle Euroopa. Nad esitavad ungarlaste Béla Bartóki ja Máté Hollósi ning Saksa klassikaliste heliloojate Ungari-teemalisi heliteoseid.
Ungarlastele esmakordselt vabaduse toonud rahvaülestõus algas 1848. aasta 15. märtsil Pestis Prantsusmaa ja Austria sündmuste mõjul. Selle üheks eestvedajaks oli luuletaja Sándor Petőfi. Sel päeval loeti Rahvusmuuseumi trepilt esmakordselt ette tema „Rahvuslaul”.

Samas koostati ka rahvusprogramm, milles nõuti sõnavabadust, oma parlamenti, valitsust, sõjaväge ja rahvuspanka, poliitvangide vabastamist ja Transilvaania ühendamist Ungariga. Keiser Ferdinand I (Ferenc V) pidi nõustuma valitsuse moodustamisega, mis kaotas aadli eesõigused ja kehtestas demokraatlikud vabadused.

Aprillis 1849 kuulutas parlament Habsburgid kukutatuks ja Ungari iseseisvaks. Ent juba augustis vallutas Ungari Austria liitlasena Vene armee. Ungari muudeti taas Austria provintsiks, sellega kaasnesid ulatuslikud poliitilised repressioonid.

Lisainfo:
Kadi Raudalainen
Jaak Prozes
Fenno-Ugria Asutus
tel 6445155, 6445119

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, Risto Järv jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk