Esineb Viru Folgil reedel, 6. augustil kell 17:30 Epsoni Metsalaval.

Kontserdile tagab sissepääsu festivali pass, päevapilet või üksikpilet. Üksikpiletit kontserdile on võimalik osta kohapealt hinnaga 75.-. Täpsem piletiinfo: www.virufolk.ee/piletid

"Kindlasti ei pea selgitama Eesti Vabadussõja tähtsust meie rahvale ja riigile. Loodetavasti on see kõigile niigi teada ja selge!

Küll aga on mul siiralt hea meel, et sain teoks oma ammuse unistuse – talletada nende vaprate eesti meeste laulud, kes seal võitlesid, helikandjale. See lugude kogumise protsess on olnud päris pikaajaline, oma 15 aastat. Päris mõni aasta tagasi veel teadsin nimetada ainult 5–6 vabadussõjaaegset laulu. Olin need saanud tudengina, hiljem iseseisvalt folkloori kogudes erinevatelt inimestelt.

Umbes kaks aastat tagasi sattus minu kätte hea kamraadi Andri Ollema käest köidetud teos „Vabadussõja lood”, kus olid ajakirja numbrid 1936 oktoober kuni1937 juuni. Igas numbris oli lisaks juttudele ja piltidele ka 1–2 sõjaaegset laulu. Need olid kirja pandud meeste endi poolt koos kommentaaridega, mida kasutasin ka käesoleva plaadi lugude juures omapoolsete täiendustega.

Haarasin siis härjal sarvist ja asusin nende laulusõnade viise tuvastama. Kuna sõdurilaulud, mis sünnivad rindel, tehakse tavaliselt üldtuntud kaasaegsete viiside peale, siis ei paistnudki see kõige võimatum missioon olevat. Paljud viisid sain tuletuslikul teel.

Omaaegsed hitid olid ümber tehtud sõdurile meelepärasemaks ja päevakajalisemaks, aga õnneks olid alles jäetud ka mõned löövamad fraasid originaallaulust, nii et omades rahvamuusiku tausta, sain aru, mis viisil laulu lauldi. Ja kui siis lisada veel kokku umbes ühe ööpäeva jagu tööd Tartu Kirjandusmuuseumi põhjatutes fondides, siis oligi käesolev materjal koos. Siinkohal suured tänud muuseumi lahkele pererahvale!

Meie taotlus on edasi anda tolleagseid eesti sõjameeste laule võimalikult lihtsalt ja ilustamata, püüdes aimata ja tabada ajastu vaimsust. Loobudes keerukatest arranžeeringutest, jätsime siiski lood kärpimata poliitkorrektsust silmas pidades. Ei olnud meestel omal ajal aega sellele mõelda, et kas nende lood meeldivad ja sobivad kõigile ja kas mitte ei kasutata nn valesid väljendeid. Lugusid tehti ja lauldi ikka enese ja kaaslaste võitlusvaimu tõstmiseks ja ülalhoidmiseks! Seda lihtsat joont katsume ka meie käesoleval plaadil austada.

Kõik lood said kirja nii, nagu neid kunagi lauldi. Siinkohal lisan, et käesoleva plaadi autorid ei õhuta mingisugust rahvusvahelist vaenu. See plaat on muusikaline dokument!

Hoidkem Eesti lippu ikka kõrgel!

Margus Põldsepp"

Intervjuu Margus Põldsepaga:

Margus Põldsepp, Te olete sõjalaulude vastu huvi tundnud juba õige pikka aega.

Avastasin hiljuti ka ise üllatusega, et alates Untsakate esimesest kassetist on igal helikandjal vähemalt üks-kaks sellist lugu.

Paljud üldrahvalikult tuntud lood ongi ju tegelikult sõdurite suust pärit, seda lihtsalt sageli ei teata.

Nii see on. Mul on suur suguvõsa ja kui me kõik Võrumaal kokku saime, siis ikka laulsime.

Minu kaks onu olid Saksa sõjaväes ja tädimees oli Punaarmees. Nii et ma olen selliseid lugusid vist küll imikust saadik kuulnud. Mõne puhul olen alles märksa hiljem teada saanud, et tegemist on ehtsa sõdurilauluga.

Kust selliseid laule tänapäeval leiab?

Kunagi käisin neid mööda külasid kogumas, eriti Lõuna-Eestis. Mõne aasta eest otsisime sõjalaule juba teadlikult. Kodudes oleme viimasel ajal siiski suhteliselt harva käinud. Kirjandusmuuseumi on neid väga palju kogutud.

Arvestasin kokku, et Vabadussõja plaadi jaoks kuulasin läbi üle 10 000 rahva- ja rahvaliku laulu.

Sõjalaulud on ilmselt sama vanad kui sõda. Ja kes seda täpselt teab, kas enne olid sõja- või armastuslaulud.

Jah. Eestis on väga levinud regilaul „Venna sõjalugu”. See võib olla küll paar tuhat aastat vana.

Sõjalaule on palju edasi kandnud hoopis naised, nii kummaline kui see ka ei tundu.

Ajaleht Sakalale teinud intervjuu Margus Haav