Esineb Viru Folgil reedel, 6. augustil kell 20:00 Pealaval.

Kontserdile tagab sissepääsu festivali pass, päevapilet või üksikpilet. Üksikpiletit kontserdile on võimalik osta eelmüügist Piletilevist hinnaga 125.-, kohapealt hinnaga 150.-. Täpsem piletiinfo: www.virufolk.ee/piletid

Dave Arcari on šoti slaidkitarrist ja laulukirjutaja, keda tuntakse peaasjalikult alt.blues-bändi Radiotones liidrina. Seni viiele heliplaadile jäädvustatud Arcari resonaatorkitarri-põhine alternatiivbluus on inspireeritud peaasjalikult trash-kantrist, pungist ja rockabilly’st kui sõjaeelsest deltabluusist.

http://www.youtube.com/watch?v=S3HZoNEKNUQ

1996.a. lahkus Dave ansamblist Summerfield Blues, mis oli 1993.a.tunnistatud Edinburgh International Bluesfestil Alexis Korneri mälestusauhinna vääriliseks, ning pühendus rohkem National resonaatorkitarridele ja omaloomingule.

Plaanitud soolokarjäärist ei tulnud aga toona midagi välja, sest peagi ühinesid Dave’iga suupillimängija Jim Harcus ja bassimängija Adrian Paterson ning sündis ansambel Radiotones. Kolmandaks albumiks „Bound To Ride” oli trioga ühinenud trummar Don Mackinnon ning kogu koosseis muutunud elektriliseks ja nii pöördus Dave Arcari sooloartistina taas akustilise bluusi poole.

http://www.youtube.com/watch?v=grwsvqCkZkM

Tema uusim sooloalbum „Got Me Electric” on kriitikute ja raadio-DJde poolt hästi vastu võetud ning see on aidanud tal kasvatada edu. 2008.a. jõudis Arcari UK Indy Music Awardsi finalistide esinelikusse ning valiti esinema Kanada NxNE muusikakonverentsile.

Kuula muusikat: http://www.myspace.com/davearcari

Eesti keeles võib Dave Arcari kohta lugeda ajakirjast Muusika: muusika.kul.ee/arhiiv/200904/lugu9.pdf

Intervjuu Dave Arcariga:

Dave, kuidas Sa jõudsid bluusini ja millised bändid Sind ennast mõjutanud on?

Kui ma kitarrimängimisega algust tegin, andis mulle keegi Billy Boy Arnoldi kasseti. Seejärel tutvusin ka John Lee Hookeri ja Muddy Watersi loominguga. Kuid tõsisema tõuke andis mulle mees nimega Big Georg ja tema bänd The Business.

Nimelt käisin ma iga pühapäev Glasgow’s kohalikus pubis koos oma sõpradega aega veetmas. Kuna tavaliselt mängisid seal kaks kantrimuusikat viljelevat tüüpi ja nad mind juba teadsid, oli neil ka tavaks mind lavale kutsuda ning oma uuemaid palu mängida.
Kuid ühel pühapäeval neid ei olnud ning me sõpradega otsustasime mujale minna. Järgmises pubis aga mängis üks pikajuukseline tüüp bluusi oma punasel strat-kitarril. Ja see oli kuradima imeline! Big Georg, tänu kellele ma bluusi armusin, on legendaarne Glasgow’ bluusimängija.

Loomulikult on mind nende 20 aasta jooksul mõjutanud paljud muusikud ja muusikastiilid. Mulle väga meeldib trash-kantri (Bloodshot – Scott H. Biram jne), rockabilly ja punk ning ma eelistan neid muusikuid ja bände, kes kirjutavad oma lood ise ning on omapärased.

Kas Sa mäletad oma esimest kitarri?

Ma ostsin oma esimese kitarri, kui olin umbes 17-aastane. Ma töötasin sel ajal pangas ja panin kitarri alla kogu oma jõulupreemia. Isegi pood, kust ma selle ostsin, on veel alles, kuid seda kitarri mul küll enam ei ole.

Minu esimeseks õpitud looks oli Bowie’ “Space Oddity” (kuigi selgeks said vaid kaks esimest rida, sest ma oskasin vaid C- ja E-tuuri). Käisin selgeks õpitu ja kitarriga tänaval laulmas, kuni mul oli nii palju raha, et pubisse minna.

21-aastaselt kolisin ma ülikoolilinna Fife, et minna sealsesse ülikooli. Seal alustasin ma ka oma esimest bändi nimega Summerfield Blues.

Räägi natuke oma viimasest plaadist “Got Me Electric”.

„Got Me Electric” on minu viies CD, mis koosneb põhiliselt mu enda kirjutatud lugudest kui ka Blind Willie Johnsoni, Frankie Milleri ja Robert Johnsoni loomingu tõlgendustest.
Mulle endale meeldib see kõige rohkem, sest on dünaamilisem kui teised albumid ja EP-d. Tegemist on 1930ndate stiilis deltabluusi lugudega, millele olen andnud oma näo.

Vastas Dave Arcari