Esineb Viru Folgil laupäeval, 7. augustil kell 16:30 Epsoni Metsalaval.

Kontserdile tagab sissepääsu festivali pass, päevapilet või üksikpilet. Üksikpiletit kontserdile on võimalik osta kohapealt hinnaga 75.-. Täpsem piletiinfo: www.virufolk.ee/piletid

Peamiselt rahvalikku tantsumuusikat viljelev ansambel Tuulelõõtsutajad hakkab kokku tõmbama oma 9. tegevusaastat. Ansambli sünniks peame 2000.a, mil sellelaadses koosseisus astusime üles Viljandi pärimusmuusika festivalil. Aasta 2010 on Tuulekate juubeliaasta. 

http://www.youtube.com/watch?v=WbEmIgIAGUc 

Ansamblit püsti hoidev võtmesõna on mängumõnu ning ehk ongi tänaseni vastu peetud tänu sellele, et muusika on jäänud lihtsaks ja energiliseks. Läbi aja on ansambli pearõhk olnud, nagu nimigi viitab, just lõõtspillidel. Lõõtsad moodustavad helikeele põhja, mida ülejäänud pillid täiendavad ja toetavad. See on maailma ainus ansambel, kus mängib korraga kaks eesti lõõtspilli. Tegelikult on tänase koosseisu näol ansamblisse kogunenud tunnustatud lõõtsamehi suisa neli, kaks neist aga mängivad kontsert-koosseisus viiulit ja kitarri. 

Kuula Tuulelõõtsutajaid: http://www.youtube.com/watch?v=WbEmIgIAGUc

Intervjuu Juhan Uppiniga:

Ehk räägiksid kõigepealt, kes on Tuulelõõtsutajad, millist muusikat mängite ning kuidas oma lugusid valite.  

Orkester Tuulelõõtsutajad peab ennast eelkõige rahvaliku tantsumuusika tegijateks. Seega oleme punt tüüpe, kellele meeldib inimesi oma pilli järgi tantsima panna! Tantsulisus ja lõõtsutamine ongi kaks asja, mis meie muusikat kõige paremini iseloomustavad.  
Arvan, et lõõtspill on kõigi ansambli liikmete rahvamuusika tunnetamise alus ja see määrab ära ka muusika, mida mängime. Valime üldiselt lugusid arvestades nende sobivust eesti lõõtsale.   
 
Teie kodulehel on kirjas, et Tuulelõõtsutajaid püsti hoidev võtmesõna on mängumõnu. Kas peale kümmet tegutsemisaastat see mängumõnu on ikka samasugune? 

Kindlasti mitte. Arvan, et nauding on veel suuremgi. Oleme ju aja jooksul kõvasti arenenud ning paremast kvaliteedist saab alati mõnusama elamuse. Mängumõnule tuleks nüüdseks lisada ka kokkusaamisrõõm. Eks kümne aasta jooksul ole igal kooslusel tihedamaid ja vaiksemaid aegu, tüdinemist ja uuesti avastamist, aga püsti on see „miski” meid hoidnud.  
 
Juhan, Sina mängid eesti lõõtspilli, mis pill see selline on?

Siinkohal võiks päris pikalt peatuda, aga lühidalt on eesti lõõtspill lõõtsaga pill, mida teiste maade lõõtsaga pillidest eristab esiteks mängutehnika (sama süsteemiga pille on maailmas üsna palju), teiseks omalaadne välimus (vähesed lõõtspillitüübid on kujult eesti lõõtsaga rohkem või vähem sarnased) ning kolmandaks kõlapilt (mis on ka kõige olulisem, kuna seesuguse tämbriga pilli pole  kuskil mujal). 

Lisaks Tuulelõõtsutajatele oled Sa andnud välja ka kolm sooloplaati. Viimane alles ahjusoe. Kuidas erinevad Tuulelõõtsutajad ja Juhan Uppin sooloartistina? 

Jään siinkohal mõtlema, et rohkem on ilmselt sarnasusi kui erinevusi. Lõõtsutajate repertuaari iseloomustab suurem inertsus, uusi lugusid on keerulisem omaks võtta. Kindlasti käib Tuulelõõtsutajates mängimise juurde laulmine, mida ma pikka aega oma soolokontsertidel ei teinud. Üksinda üles astudes saab rohkem rõhuda lõõtsa tehnilistele ja dünaamilistele võimalustele ning näidata, et see suurepärane pill on tegelikult ise terve orkestri eest.  
 
Viru Folgil oled Sa juba varemgi esinenud, küll on see aga esmakogemus Tuulelõõtsutajatele. Mida Käsmu tulijatel oodata on ja millised on teie ootused? 

Tuulelõõtsutajad tänavad festivali kutse eest ja jäävad kontserti suure huviga ootama. Lisaks minule on Viru Folgil esinenud ka meie viiulimängija Enrik Visla ansambliga Mälutagune ning muljed festivalist on ainult kõige paremad – suurepärase korralduse, mõnusa muusika ja fantastilise looduse kooslus.

Kuna tähistame 10. tegevusaastat, siis tuleb Käsmu kontsertki ilmselt juubeliteemaline ning arvan, et sellest tuleb ka üks suuremaid ülesastumisi sel aastal.

Küsis Tuuli Potik, vastas Juhan Uppin