Esineb Viru Folgil laupäeval, 7. augustil kell 24:00 Ingmani Merelaval.

Kontserdile tagab sissepääsu festivali pass, päevapilet või üksikpilet. Üksikpiletit kontserdile on võimalik osta eelmüügist Piletilevist hinnaga 125.-, kohapealt hinnaga 150.-. Täpsem piletiinfo: www.virufolk.ee/piletid

Eesti Keeled on ansambel, milles kohtuvad rahvamuusika ja jazz, suuline pärimus ja autorilooming, traditsioon ja innovatsioon.

Ansambel sündis 1999.a.alguses kitarrist Ain Agana eestvedamisel. Algselt oli see kahest kandlest ja kahest kitarrist koosnev ansambel, mille liikmed eesotsas Jaak Sooäärega asusid otsima uut helikeelt – kandle ja kitarri erinev kõlamaailm pakkus uusi põnevaid väljakutseid, aga samas polnud sugugi lihtne nende pillide kõla ühendada. Veel samal aastal esineti mitmel Eesti festivalil ning aasta hiljem ilmus kvarteti esikalbum „Holy Lake”. 2001.a. sai alguse Eesti Keelte koostöö Riho Sibula ning Jaak Johansoniga, mille tulemusena ilmus 2002.a. kevadel album „Sabaga täht”, 2004. a.ilmus sama koosseisuga kolmas CD „Kella tiksumist”.

Eesti Keelte muusika eripära on suuresti tingitud sellest, et koos mängivad-laulavad erineva taustaga muusikud, kes kõik ennast ansamblisse sobitades siiski iseendaks jäävad. Lisaks jazzi ja rahvamuusika mõjudele, leidub nende lugudes vihjeid kaasaegsele klassikalisele muusikale (Bartók, Debussy), kuid kõige olulisem on ansambli liikmete omalooming. Ansambli repertuaari tuumiku moodustavad Jaak Sooääre lood, mitmed neist kirjutatud tuntud poeetide nagu Jaan Kaplinski, Kalju Lepiku ja Hannes Varblase sõnadele. Ka Ain Agan, Riho Sibul ja Tuule Kann on mitme värvika pala autorid. Lisaks Eestile on nad esinenud ka Prantsusmaal, Rootsis ja Leedus.

Koosseis:

Tuule Kann – kannel

Pille Karras – basskannel

Ain Agan – kitarr

Jaak Sooäär – elektrikitarr

Riho Sibul – laul, kitarr

Jaak Johanson – laul, kitarr

Tuule Kann ja Pille Karras on hästi tuntud eesti rahvamuusikamaastikul. Lisaks kandlemängule laulab Tuule Kann mõnusalt rahvalaule eesti, leedu ja vene keeles. Ain Agan ja Jaak Sooäär tegutsevad peamiselt jazzmuusika vallas, mõlemad mängivad paljudes ansamblikoosseisudes ja õpetavad jazzi, üks Viljandis, teine Tallinnas. Riho Sibulat teatakse nii Ultima Thule juhtfiguurina kui tema sooloprojektide kaudu, Jaak Johansoni teatakse eelkõige „Johanson ja Vennad” kaudu.

Plaadi “Sabaga täht” kohta:

Siin plaadil on muide superhead saundid. Iga tlill kandlel, iga tlõnn kitarril vibreerib ebaloomulikult lõikavalt läbi toa. Siit kostab bossat, halla-rock’i (Sibula kirjutatud “Videvik”), vana head Eestimaad. Ja oma vaikelus on ta kindlasti imepärane maiuspala kõigile mõtlemis-muusika friikidele – ülirahulik, magamise tempo ja Riho Sibula lauldavad riimiread. Ja Riho Sibul kui hääl, kelle suust need laulud tulevad, kui karakter – morn isepäine rock’iprints –, võib esialgu tunduda üleliia rammus ja tugev kangelane selle plaadi jaoks.
Siim Nestor (Eesti Ekspress, 12.06.2002)

Plaati võib osaliselt kuulata ka siin: http://www.estmusic.com/index.php?0113372123110
 

Intervjuu Ain Aganiga, ansambli Eesti Keeled asutajaliikmega:

Ain, Teie olete ansambli Eesti Keeled asutajaliige. Kuidas see ansambel sündis? Mis tõi kokku kandled ja kitarrid?

Esimene impulss oli uudsete kõlavärvide otsimine, siis juhuslikult Tuule kandlemängu kuulates ja siis puhas juhus, et olid olemas sellised muusikud nagu Tuule, Pille ja Jaak, kellele koostöö mõte meeldis.

Ansamblil Eesti Keeled on ilmunud kolm plaati. Kas olete ka mõelnud neljanda peale ning kuidas on ansambli muusika ajaga muutunud?

Kui alguses olime kvartett ja ilmutasime oma esimese plaadi, siis domineerisid instrumentaalpalad. Kui Sibula ja Johansoni ansamblisse kutsusime, siis rohkem autorilaul.
Oleme mõelnud küll järgmisele plaadile, kus plaanisime esitada eesti pärimusmuusika töötlusi, aga kuna oleme kõik seotud väga paljude ja erinevate projektidega, lisaks teeb enamik meist ka õpetajatööd, on keeruline leida selleks hetkel aega. Aga loodetavasti me selle aja ikkagi leiame.

Siim Nestor on kirjeldanud teie muusikat kui „imepäralist maiuspala kõigile mõtlemis-muusika friikidele, kus iga tlill kandlel ja tlõnn kitarril vibreerib ebaloomulikult lõikavalt läbi toa...”. Kuidas teie muusika sünnib, kas igaüks tuleb stuudiosse/proovi oma ideedega või sünnivad need koos, musitseerides?

Autorilooming pärineb enamasti Sooäärelt. Mina olen rohkem arranžeerinud erinevaid lugusid ja kirjutanud paar instrumentaalpala. Kontserdil esitame ju Sibula ja Johansoni loomingut.
Püüame igal kontserdil midagi uut mängida – näiteks erinevate rahvaste muusikat omas mahlas.

Ansambel Eesti Keeled kõigub jazzi ja pärimusmuusika; traditsiooni ja innovatsiooni vahel. Mida Ain Agan kuulab kodus, siis kui ühtegi kitarritundi või kontserttuuri pole vaja ette valmistada?

Viimastel aastatel ma kodus eriti muusikat ei kuula. Kuna sõidan väga palju autoga, on seal minu põhiline muusikakuulamise koht ja aeg.
Püüan olla palju looduses ja kuulata sealseid hääli.

Ain, Te olete esinenud küll Raivo Tafenau ja Laura Põldverega Käsmus Kaunite Kontsertide ajal, kuid Viru Folgi ajal on see vist esimene kord. Millised on Teie ootused ning mis on teie sõnum Viru Folgi külastajaile?

Juba see, et esineme sellisel aastaajal ja sellisel kellaajal – ehk siis augustikuu südaööl, on juba praegu ärevus sees.
Usun, et need kuulajad, kes meie muusikaga tuttavad, ootavad seda kontserti ka kindlasti huviga, ette kujutada püüdes, mismoodi meie enamasti vaikselt kulgev muusika öösel mere ääres kõlada võiks!

Küsis Tuuli Potik, vastas Ain Agan