19. märts 2010 nr 70
Viru Folgini on jäänud 144 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Viru Folgi tiimil on kiired ajad olnud. Välja sai kuulutatud folgi muusikaprogramm, just lõppes Merelaulude tuur, bluusiõhtu ülekanne ja palju muud. Laupäeval astume olulise sammu suvise hooaja poole – algab kevad. Loodan, et kõik lugejad ikka leiavad sel puhul aega seda tähistada sõprade-tuttavate seltsis. Hea põhjus end nn karussellilt korraks maha vinnata.

Mõtlesin, mida seekord panna kuulamissoovituseks. Soovitus on minna loodusesse ja katsuda kuulata kevade tulekut.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Jäämäed Lahemaa randades. Kalendrikevad tulekul… Foto: Toomas Tuul

Luuletus: Juhan Liiv

Talve öö

Päike juba looja läind,
ehavalge kustub ka,
üks ja teine tähekene
tõuseb üles hiilgama.

Tähehiilgus üle nõmme,
üle üksik' karjamaa,
tähehiilgus üle laane,
tähehiilgus metsala.

Puud on nagu mõrsjasiidis,
härmatisel kaetud aas,
siin on vaimud valgeis riidis,
tuhat tähte hiilgamas.

Kurbus kaob, mure kaob,
rahu tunned hinges sa,
kurbus vaob, mure vaob,
pilgu heidad taeva sa...

Artikkel

Eva Mitreikina

Esineb Viru Folgil laupäeval, 7. augustil kell 24:00 Kabelis.

Foto: Okeiko.

Eva Mitreikina

Eva Mitreikina (Eva Tolsa) on alates 13. eluaastast kirjutanud omanäolist ja stiililiselt raskesti  määratletavat omaloomingut. Pärast keskkooli lõpetamist suundus Eva õppima TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiasse pop-jazz osakonda, kuid lõpetas 2006.a. kirikumuusika eriala. Tema diplomitööks oli rahvapärane ja isekirjutatud regilauludega leinapäevamissa.

Eva Mitreikina soololooming on üsna erinev nii regilaulust kui kirikumuusikast. Õpingute ajal Viljandi Kultuuriakadeemias asutas noor lauljanna koolikaaslastest koosneva jazzprojekti "ü ü ü", mis esitas  nende oma loodud lugusid. Eva lauludes võib leida jazzilikke jooni. Enamjaolt saadab ta oma laule klaveril, kitarril või isegi orelil. Samuti mängib Eva poognaga saagi, hiiukannelt ja pikkvilet. Lisaks jätkab  enesetäiendamist klaverimängu alal pianisti ja helilooja Lubomyr Melnyku juures, kes on loonud oma unikaalse kalverimängutehnika -- jätkuv-tehnika.

Eva Tolsa laulud on põhiliselt eestikeelsed, mõned inglisekeelsed ja üks laul venekeelne, kuna Eva isa oli rahvuselt venelane (sellest ka artistinimi Mitreikina). Tema laulude harmoonias on Eesti laugjast maastikust inspireeritud staatikat. Eva hääl on väga tundlik, varjundirohke ja mänguline, väljendades emotsioone ülipeenelt. Meeleolult on Eva looming kurvalt igatsev kuid samaaegselt lootusrikas ja soe.

Vaata youtube’ist:
http://www.youtube.com/watch?v=wnqQXpk3tlc

Kuula myspace’ist:
http://www.myspace.com/evamitreikina

Neljapäeval, 18. märtsil toimus Bullfrog Browni & Aapo Ilvese kontsert Rock Cafés ning bluusisaade Risttee

Neljapäeval oli Rock Café bluusilainel. Neile vähestele, kes end Tselluloosi mäele läbi tuisu vedasid, pakkus kontsert minu arvates tõelise elamuse. Paraku tuleb järjekordselt tõdeda, et Eestis on bluusihuvilisi vähe.

Bluusisaade Risttee improviseeritud stuudios. Saatejuht Triinu Taul pinnimas Üllar Kallault ja Toomas Raudamilt, et mis imevärk see bluus on. Hiljem lisandus saatesse Emil Rutiku. Vasakul Artur Talvik jr ühena neljast kaameramehest.

Aapo Ilves ja Bullfrog Brown koos laval. Seda ei juhtu nägema iga päev.

Kontserdi teises osas hullutas rahvast Bullfrog Brown. Laulja Alar Kriisa.

Paar aastat tagasi ütles üks hea sõber – Eestis on paarsada inimest, kes teavad midagi deltabluusist. Kas neid nüüd tänu sellele kontserdile rohkem sai, ei tea. Kel huvi, võib vaadata internetiülekande statistikat http://www.virufolk.ee/bull Veidi üle 1200 erineva ip aadressi, neist 18% Eestist teebki huviliste arvuks Maarjamaal veidi üle paarisaja. Võrrelda saab näiteks 18. veebruari Vendade Johansonide ja õdede Taulide kontserdi statistikaga http://www.virufolk.ee/jt .
Saade Risttee salvestus jõuab internetti kontserdi kodulehele http://www.virufolk.ee/node/1600 esmaspäevaks. Kas kontserdisalvestus sinna jõuab, sõltub helimeestest. Kas tunnistatakse ülekande heli tehniliseks praagiks või mitte.

Tekst Tiit Lepik, fotod Toomas Tuul

Traditsioonilise muusika vibratsioonid Maailmafilmi festivalil

22.–28. märtsil 2010 toimub Tartus iga-aastane visuaalse kultuuri festival Maailmafilm. Filmiprogrammis leidub antropoloogilise kallakuga dokumentaalfilme üle kogu maailma, tutvustades erinevaid ühiskondi ning võimaldades kaasa mõelda erinevatele eludele ja maailmanägemise viisidele. Festival lennutab publiku Athena keskuse kinosaalis ja lösukinos suure ekraani ja kohaletulnud autorite kommentaaride toel kümnetesse eri paikadesse maailmas, mida filmitegijad hoolega jäädvustanud on.

Kui selleaastane festival pöörab oma põhiprogrammi pilgu sellele, kuidas vananemine kultuuriti väljendub, siis pole üllatav, et traditsiooniline muusika mitmetes filmides kesksel kohal on. Näiteks „Zanzibari muusikaklubi“ keskne karakter on Bi Kidude, ligi 100 aastat vana, kuid endiselt suurepärases vormis unustamatu Zanzibari taarabilaulja, ämmaemand ja ravitseja. Tansaania ranniku lähedasel meresaarel sumisevadki muistse vana linna tänavad otsekui lõputult seal tegutsevate Zanzibari muusikaklubide taarab-muusika rõõmsatest helidest. See stiil peegeldab kahte aastatuhandet kultuurivahetust ning saare asukohta vürtsiteede ristumise paigas. Kultuuriidentiteedi mootori ja elava traditsioonina on taarabi esitamine loomuomaselt seotud nii saare tseremoniaalse kui ka igapäevaeluga.

http://www.youtube.com/watch?v=htpA3hzIcMw

India ookeani teisel kaldal, kuid samuti juurtega muslimikultuuris on filmis „Kurvameelse mehe laulud“ avanev pärimuslik maailm. Film käsitleb Lääne-Bengali maapiirkondades poeedi ja legendaarse müstikuna tuntud maalija, helilooja ja laulja elu ning tööd. Karismaatilise kujuna on Dukhushyam konventsioonidest mitmel moel eemaldunud, kõige olulisem on ilmselt see, kuidas ta julgustab naisi tegelema traditsioonilise rullidele maalimise ja muusikalise kompositsiooniga, mis on Indias peaaegu eranditult olnud meeste tegevusalaks. Film jäädvustab Dukhushyami visiooni oma kunsti allakäigust ja taassünnist; tema tolerantset Sufi Muslimi spirituaalsust; seotust hindude, muslimite ja kaasaegse maailmaga; entsüklopeedilisi teadmisi muutuvatest muusika ja maalimise ajalugudest ja tehnikatest; tema uskumuste mõju oma elulaadile ja tema õpetusi kogukonna tulevastele maalijate ja lauljate põlvkondadele.

Kultuuriliste ja religioossete eri(meel)suste ületamisele läbi Kabiri luule ja sellele toetuva muusika on India režissöör Shabnam Virmani pühendanud terve täispikkade dokumentaalfilmide sarja. Maailmafilmil linastuv „Tule minu maale“ on reis 15. sajandi Põhja-India müstilise poeedi Kabiri toel, mis  põimib kokku kahe väga erinevalt maalt pärit inimese lood – India rahvalauliku Prahlad Tipanya ja Põhja-Ameerika õpetlase Linda Hessi loo.

Eric Wittersheim on oma linateoses „Poeedi palk“ jälginud harukordset sündmuste jada Mota Lava saarel, mis asub Vanuatust pisut põhja pool, kus esimest korda mitmete aastate järel kirjutatakse uus laul esivanemate keeles – jumal Quati keeles – ja see saab osaks tavadest. Kõige üllatavam on, et see laul kirjutatakse valge mehe auks – noorele prantsuse lingvistile, kelle saarel elav perekond on adopteerinud, ja keda igaüks siin hellalt Alexiks hüüab. Selle tõeliselt eepilise teose avamistseremoonia jaoks, mida Masten, saare ametlik laulik mitmeid aastaid lõi, saabub Alex Mota Lavale oma naise, kahe lapse ja kolleegi, etnomusikoloogi Monikaga. Kuid pärast nende saabumist ei lähe asjad päris nii nagu plaanitud…

http://www.youtube.com/watch?v=Jc9pcDVvMgY

Lõunamaist laulukultuuri tasakaalustab mõjus sissevaade meie põhjanaabrite  „olelusvõitlusse“ pimeda Soome talvega. “Maapinna vangides” viib Stella van Voorst van Beest meid reisile läbi Soome, sealse tango rütmidesse. Karaokebaarides ja tantsusaalides kohtame inimesi kõigilt elualadelt ning õpime tundma nende nostalgiat ja melanhooliat täis elulugusid. Läbi pika, külma ja tumeda aastaaja unistavad nad ‘õnnelikust maast’, nagu kirjeldab seda populaarne tangolaul “Satumaa”. Ja kuni nad tangost lohutust leiavad, hakkab lumi väljas aegamisi sulama.

Maailmafilmi ekraanile jõuab veel palju teisigi väikesi ja suuri elumaailmasid, festivali programmiga saab lähemalt tutvuda festivali veebilehel: www.maailmafilm.ee

Taavi Tatsi
Festivali tegevjuht

India tervendav muusika ja kaunis tants

Arvan, et meie rahvas vajab pärast pikka rasket talve üht annust sooja päikselist ja üdini positiivset India kontsert-etendust. Ja sellepärast sai ka ette võetud uskumatult raskeks osutunud ülesanne – tuua otse Indiast siia ühed nende parimad esinejad. Aga tänu paljudele inimestele eri riikidest ja rahvustest, kes appi tulid, on nad siiski siin!  

Tallinna Filharmoonia ja Viljandi Pärimusmuusika Keskus kutsuvad:
19. märts kell 20 Viljandi Pärimusmuusika Ait (India kultuuri päevad veel kell 17 India tantsu õpituba ja 18.30 dokumentaalfilm ”Lakshimi and Me”)
20. märtsil kell 19 KUMU, Tallinn
21. märtsil kell 17 Kaunase Filharmoonia saal

KUTSE DUELLILE/ India

Arshad Khan tablad
Vidha Lal kathaki tants
Imram Khan harmoonium, vokaal

„Kutse duellile” on reeglina Eesti artistide sari, kus üks tantsija „kutsub välja” teda kõige rohkem inspireeriva muusiku – oluline osa on teineteise mõjutamisel laval, improvisatsioonil ja loomingulisusel.

Seekord avardavad sarja oma maa traditsioonide ja suhtlemiskommetega India esinejad. India muusika on tuntud oma tervendava mõju poolest. India tantsule on iseloomulik kehakeele märkidega informatsiooni edasiandmine. Need kaks aspekti koos teevad artistide kahekõne huviga jälgitavaks ning väga emotsionaalseks. Esitatavate laulude hulgas on nii Jumala ülistust ja tema tegude kirjeldust kui ka neiu ja noormehe omapärase suhte lugu, milles on võlumist, solvumist, ahvatlust ja lüürikat.
Pole ime, et nii eksootilise maa esindajad harva Eestisse jõuavad. Tallinna Filharmoonia ongi toonud ühe kava aastaid tagasi sarjas „Diplomaatilised noodid” ja nüüd tuleb üks nendest esinejatest, tablamängija Arshad Khan taas kord Eestisse. Indiast Eestisse saada on aga ääretult raske, sest ainuüksi viisasüsteem on niivõrd komplitseeritud, et antud projektki on juba kaks korda äärepealt ära jäänud. Algselt kokku lepitud esinejate siiatulek elimineeriti saatkonna poolt juba eos, misjärel leidsin uued esinejad, kes muide said viisa alles möödunud pühapäeva õhtul. Ja sedagi tänu paljude inimeste akuutsele sekkumisele.

Need, kellele peame tänulikud olema, et meil nii haruldane võimalus ikkagi avaneb, on välisminister Urmas Paet, Merike Kokajev kui Eesti saadik Indias (kes küll resideerib Eestis), Ungari Instituudi direktor Gula David, Eesti saatkond Pekingis, Ungari saatkond Pekingis ning veel mitmed inimesed kultuuri- ja välisministeeriumist. Kui India muusika on tervendava mõjuga, siis selle Euroopasse toomine on küll kõike muud – 21. sajandi asjaajamise kohta lausa uskumatult närvesööv ja riskantne. Põhjus kultuuride erinevuses, keelebarjääris, dokumentidest ning reeglitest erinevas arusaamises. Aga seda enam on põhjust minna ja nautida selle erilise maa kultuuri ja sõnumit. Usun, et meil läheb vaja üks annus lõunamaist soojust ja pehmust.

Eelmisest India kontserdist meenub, et üks esineja ütles ragade kohta, mida ta esitas, et vaatab alati publiku pealt, mida mängida. Ta ei esita mitte seda, mida publik ootab, vaid seda, mida neil vaja on...!     

Heili Vaus-Tamm
Sarja „Kutse duellile” juht

Plaadisoovitus

Indrek Liit & Kuuüdi: Suur N

 

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27734
Kuula: http://www.myspace.com/kuuydi

Kalender

Brüsseli torupillimängija ja Pelgulinna parmupillimängija varakevadises Viljandis

Eeloleval laupäeval, 20. märtsil algusega kell 18.00 on Viljandi Pärimusmuusika Aida väikeses saalis üheskoos laval kaks meest, kelleta on raske Viljandi pärimusmuusika festivali ette kujutada – aastaid Eesti publikut rõõmustanud Brüsseli torupillimängija Stefan Timmermans ning end Pelgulinna parmupillimängijaks tituleeriv Jaak Johanson.

Mehed mängivad vastamisi, vaheldumisi ja koos nii pärimuslikke kui ka autorite lugusid. Lisaks on Jaak Johanson lubanud Stefan Timmermansilt uurida, kuidas on olla Brüsseli torupillimängija 21. sajandi algul: kuidas Euroopa pealinna argi- ja pühapäevad ning maailmapilt seestpoolt vaadates ja vanade flaami lugude valguses kumavad? „Olgem ausad, me ei tea ju sellest suurt midagi,” ütleb ta ja soovitab kõigil kaasa mõtlema tulla.

Johansoni sõnul tegid nad Timmermansiga mõne aja eest Brüsselis analoogse kontsertkohtumise läbi ja toona oli rääkijaks rohkem tema ning jututeemaks peaasjalikult Eesti eluolu. „Nüüd teeme vastupidi. Ja see on väga hea, sest Stefanil on jutu kirgastamiseks kaasas ka torupill, klarnet, vilepillid ning veel üht-teist. Mina omalt poolt püüan värvi lisada laulu ja kitarrimänguga.”

Uuri sündmuse ja muusikute kohta lähemalt siit.
Piletid hinnaga 75 krooni on müügil Piletilevis ja enne algust kohapeal.

Impressum

 

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, Risto Järv jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk