23. aprill 2010 nr 74
Viru Folgini on jäänud 109 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Tallinnas algab Jazzkaar, Moostes arusaamatu nimega rahvamuusika töötluste festival. On kuhu minna. Tiit Kändler teadus.ee-st saatis paar huvitavat lugu, pühapäeval Lahemaal esimene Metsakino.

Kuulamissoovitus on seekord Urmas Sisaskilt. Nõiakaevu loits. Emotsionaalselt võttes on see ju õige asja eest väljas. Aga… Igal asjal on mitu külge. Paar aastat tagasi sai Rohelise Värava jaoks Tuhala teemat lahata http://www.greengate.ee/?page=196. Kui paljud meist oleks nõus loobuma maanteedest, kivimajadest jms. Puht teadusele tuginedes ei ole ju ka kõik päris nii, nagu kaevu kaitsjad väidavad…

Urmas Sisask. Nõiakaevu loits.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Sinililled… Huvitav, kas fotograaf tegi haltuurat ja saatis möödunudaastase pildi või on need sellest kevadest? Foto: Toomas Tuul

Laulusõnad: Indigolapsed

Kalad ei näkka

Istun Emajõe kaldal, üks õngeots vees
Ja teisel pool silda karjub end tühjaks üksik mees
Kuid kalad ei näkka ja miks nad peaksidki?
Ei vaata ma kella, oh milleks veenduda,
et jälle on hilja, kõik on õnnestund taas maha magada
ja kalad ei näkka, kuid miks nad peaksidki?
Kui kalad on kodus või väljas boyfriendiga
ja kalade papsid on meie peale nii tigedad
kuid kalad ei näkka ja miks nad peaksidki?
Istun Emajõe kaldal, üks õngeots vees
Ja teisel pool kallast on ikka see väike vana vastik mees
Sest ka temal ei näkka ja miks tal peakski?
Ja ka minul ei näkka, kuid miks mul peakski?
Oh kui ta vaid mõistaks, et elada saab ilma kalata
Ja elada saab ilma õngeta, kuid ära tee midagi ilma hingeta
Siis ta polekski ju masenduses, et kalad ei näkka
Sest miks nad peaksidki?

Artikkel

Indigolapsed

Esineb Viru Folgil laupäeval, 7. augustil kell 24.00 Metsalaval.

Ansambel Indigolapsed sai alguse 2005. aasta oktoobris Tallinna vanalinnas Voorimehe 5 korteris. Äsja Hispaania metsadest naasnud reklaam-meedia haridusega maailmarändur Tom Valsberg kogus kokku sõbrad, et laulda reisil loodud laule koosluses, mille nimeks sai Indigolapsed. Raamatute järgi tähistab väljend „indigolapsed” uue aja lapsi, kes ei allu traditsioonilistele reeglitele, vaid vajavad vabadust ja loomingulist elulaadi selleks, et areneda. Meie jaoks on indigolapsed kõik inimesed, kes oskavad enda sees elus hoida elust pakatavat ja rutiinivaba väikest last ning temale omast avatud maailmapilti, kus kõik on võimalik. Indigolapsele loomulik on nii nutta kui naerda ja väljendada end täiesti ausalt, olenemata sellest, kas nii on kombeks või mitte.

Just sellised on Indigolapsed ka laval. Nad on tuntud oma kummaliste kontsertide poolest, kus laulud on põimitud maailmarändur Tom Valsbergi seikadega oma reisidest, Joosep Kõrvitsa arukate ja ajuvabade anekdootidega, tihtipeale ka erinevate külalisesinejate luuletuste ja mõttevälgatustega. Kontsertidel olnud inimesed peavad neid koosviibimisi sõprade kogunemisteks, kus piir publiku ja esinejate vahel tihtipeale täiesti kaob ning nutta ja naerda saavad nii kohal olevad väikesed lapsed, suured, täiskasvanud kui ka paar vanaema tagareas. Seepärast saavadki Indigolaste muusika olemust tõeliselt tunda ainult need, kes tulevad kontserdile.

Indigolaste muusikat võib iseloomustada kui vokaal-akustilist ja etno-pop-jazzilikku, sinna on segatud muu hulgas regivärssi ja vahel ka bluusielemente. Indigolaste jaoks on need lihtsalt laulud ja igaüks neist tuleb välja just selline, nagu tuleb, mingi kindla stiili raamidesse hoidumata. Suurem osa laulusõnadest ja viisidest on kirjutatud bändi looja Tom Valsbergi poolt. Mõned lood on Tom korjanud üles reisidelt, teised laenanud sõpradelt. Vahel üllatavad oma viisidega ka kitarrist Priit Jääger ja laulja Aive Asperk.

Välja antud albumid:

• „Voorimehe viis” (2006)
• „Ei tea kumb” (2007)
• „Üks kõiksus” (2009) 

Ansambli koosseis:

• Lilian Reinmets – laul
• Priit Jääger – kitarr
• Joosep Kõrvits – tšello
• Mattias Siitan – löökriistad
• Eno Kollom – löökriistad
• Aive Asperk – laul
• Tom Valsberg – laul ja kitarr 

Kuula myspace’is:

http://www.myspace.com/indigolapsed

Vaata youtube’is:

http://www.youtube.com/watch?v=VhPSkrGZCho
http://www.youtube.com/watch?v=yU-MAeBAV7I

Kes on Indigolapsed, millist muusikat te mängite ning kuidas oma lugusid valite?

Indigolapsed on sõpradest koosnev bänd, mis tuli kokku 2005. aasta sügisel. Esitame eestikeelset muusikat akustilistel pillidel, mõnes üksikus loos oleme pidanud vajalikuks ka mõne elektrilise pilli kasutamist. Laulame laule maailmast ja elust üldse ning meie laulud räägivadki sellest, kuidas see kõik on meid mõjutanud. Kuna meie lood on peaaegu kõik meie endi või meie sõprade poolt kirjutatud, siis toimub lugude valik loomulikul teel. Mõnikord on kellelgi olemas juba valmis kirjutatud lugu, teinekord vaid loo osa või idee ning siis hakkame seda lugu mängima ja koos arranžeerima. Nii üks lugu arenebki, kuni lõpuks oleme üheskoos leidnud sellele palale meile sobiva kõlapildi. Mõni lugu saab väga ruttu valmis, teine aga võib mitu aastat laagerduda, enne kui oma õige kuju ja vormi leiab. Stiililiselt on meie muusikat üsna raske määratleda, sest me pole ise endale piire ette seadnud, iga lugu kujuneb just selliseks, nagu plaatidelt ja kontserdil kuulda võib.

Mis eristab Indigolapsi teistest etno-pop-jazzi ansamblitest?

Meie kontserdid muudab ehk omanäoliseks see, et need on sellised toredad koosistumiseõhtud muusika saatel, mille vahele pajatab meie bändi peamine maailmarändur Tom Valsberg lugusid oma reisidest ja juhtumistest. Tšellomees Joosep vürtsitab meie kõigi meeli mõne anekdoodiga ja nii muutub iga kontsert eraldi iseseisvaks sündmuseks. Kunagi ei tule kahte ühtemoodi kontserti. Kuna ka lood on sellises elavas olekus, siis erinevatel kontsertidel võib üks ja sama asi kõlada väga erinevalt. Mingis mõttes ei saagi nad kunagi valmis ning seeläbi ei hakka ka igav neid esitades ja ma loodan, et ka kuulates ... mulle isiklikult just see väga meeldibki! Ja eriliseks teevad bändi kindlasti just kõik need inimesed, kes selles bändis koos on ja läbi kelle see muusika sünnib!

Milline on kõige unikaalsem instrument, mida te muusika tegemisel kasutate ja mis on selle pilli eripära?

Kõige unikaalsem instrument, mida kasutame, on hang. See on selline ufokujuline löökpill, mida mängitakse kätega ja millel on ka oma helirida, seega saab seal mängida korraga nii meloodiat kui rütmi, pealegi on ta väga omapärase ja ilusa kõlaga. Meie teada ükski teine Eesti bänd sellist pilli ei kasuta.

Millised on Indigolaste tulevikuplaanid?

Kindlasti korraldada kontserte ja kirjutada toredaid laule. Külastada ka väiksemaid kohti väljaspool Tallinna, kuhu pole veel jõudnud! Kuna meil on juba kolm albumit, siis väike plaan on ehk välja anda ka kontserdi DVD, aga eks paistab, kuidas asjad lähevad ning kas ja millal see kõik täpselt valmis saab.

Millised ootused on teil seoses suve, Käsmu ja Viru Folgiga?

Suvelt ootame säravat päikest ja sooja ilma, nagu ilmselt kõik, ning loomulikult toredaid juhtumisi, mis saaksid olla inspiratsiooniks meie uutele lugudele. Seni oleme esinenud Viru Folgil kahel korral ja mõlemast korrast on väga meeldivad mälestused. Soe publik ja meeldiv vastuvõtt ning palju toredaid kontserte kaunis looduses!

Küsis Diana Aljas, vastas Lilian Reinmets

Metsakinoga Lahemaa radadel

Kass Arturi Rändkino koostöös RMK Loodushoiuosakonnaga on ette võtnud toreda kevadise metsaürituse, millest kutsume kõiki osa võtma!

Üritused toimuvad Lahemaa erinevatel matkaradadel. Kõigepealt viime metsasõbrad metsa tärkavat loodust kaema RMK Oandu looduskeskuse matkajuhtide teadmiste ja kogemuste toel, misjärel kostitame sooja supiga ja paneme hääletusele 5 loodusfilmi. Filmideks auhinnatud „Vanamees ja Põder”, satiiriline lühimängufilm „Metsik ilu”, arktiline loodusfilm „Muskusveise tagasitulek”, „Jäägermeister” ja „Tundras muutuseta”. Filmiseanss toimub vabas looduses – pealpool mulda ja allpool taevast, keset puid ja metsa. Ilm meid ei heiduta – matkajatele soovitame matkasaapad-kummikud, soojad riided ning istumisaluse varustusse kaasata. Peale metsakino on kohal ka kodune metsapuhvet.

Ürituse pilet 40.- kohapealt.

Juba 25. aprillil toimub esimene üritus algusega kell 17.00 Tsitre ja Muuksi radadel.

Metsakino edasine ajakava:

1. mail  Metsaretk Ojaäärse ja Palmse radadel. Kogunemine Ojaäärse loodusmaja juures.
2. mail   Metsaretk Viru raba rajal ja loodusfilmid rabaserval. Kogunemine õpperaja alguses Loksa teeristi poolses parklas.
16. mail Metsaretk Majakivi – Pikanõmme rajal.  Kogunemine raja alguse juures metsas.

Nädal enne iga üritust täpsem info kodulehel www.rmk.ee/loodusegakoos

Täiendav info RMK Oandu looduskeskuse telefonil 50 99 397

Metsakino toetab LEADER-programm.

Teeme Ära jälle hoos

Oled kindlasti juba kuulnud, et 1. mail toimub üle Eesti suur Teeme Ära talgupäev. Tänaseks on kohalike inimeste eestvedamisel
eriilmelisi talgutöid võimalik teha pea 800 erinevas Eestimaa paigas.

Talgutöödeks on peamiselt lõkkekohtade puhastamine, metsaradade heakorrastus, pesakastide püstitamine, võsa raiumine.

Veel on võimalus talgulisena kaasa lüüa paljudes erinevates tegemistes – alates kiviaia ladumisest ja külakõrtsi lahtivõtmisest kuni heakorratööde ja külakiikede ehitamiseni. Talgukohad leiad www.teemeara.ee , samal lehel saad
ennast ka sobivatele talgutele ära registreerida. Kui leiad mõne meeldiva koha, kuhu soovid minna kogu oma seltskonnaga, kolleegidega või suurema grupiga, siis kõige lihtsam on registreerimiseks saata
e-kiri aadressile grupid@teemeara.ee , pannes kirja väljavalitud talgud ja inimeste arvu.

Kõikides talgutega seotud küsimustes saad vastuse meie infotelefonilt 59074000.

Usume, et mõnes kaunis metsakohas talgute korras koos sõpradega midagi ühiselt ära teha virgutab nii füüsist kui vaimu ja seda on mõnus
meenutada ka aastate pärast.

Ilusat kevadet ja kaunist talgupäeva soovides,
Kaia-Kaire Hunt
Teeme Ära talgupäeva koordinaator
59 08 08 60
56 600 295
kaiakaire@teemeara.ee
skype: kaiakaire
www.teemeara.ee

Taimetoitlus ja mahepõllundus ei päästa

Kui iga inimene hakkaks taimetoitlaseks, nõnda et sööks vaid puu- ja aedvilju, siis väheneks kasvuhoonegaaside tootmine vaid 7 protsenti. Nn orgaaniline põllundus aga suurendaks kasvuhoonegaaside tootmist.

Sellisele järeldusele jõudsid Helmi Risku-Norja ja Sirpa Kurppa asutusest MTT Agrifood Research Finland ja nende kolleeg Juha Helenius Helsingi Ülikoolist. Kasvuhoonegaaside tootmist määrab tegelikult mullaharimine, olgu siis eesmärk milline tahes – viljakasvatus või loomakasvatus –, mitte väetiste tootmine või energiakasutus põllunduses.

Soomes annavad mullad 62 protsenti emissioonist, lehmad-lambad 24 protsenti ja energiakasutus ning väetised kumbki 8 protsenti. Ja et orgaaniline ehk mahepõllundus vajab suuremat haritud pindala, siis ei vähenda see kasvuhoonegaaside tootmist.

Enim annab tulemust mitte toidu valik, vaid selle säästev töötlemine ja raiskamise vähendamine.

Allikas: Progress in Industrial Ecology 

Karjuge ja tootke vesinikku

Kõlab nagu tasuta lõuna. Võib-olla saab edaspidi autokütust valmistada maanteemüra või lainekohina energiast. Iga veetilk on pungil kõige rohelisemast kütusest vesinikust, ent seda kätte saada on raske. Wisconsin-Madisoni Ülikooli teadlane Huifang Xu ja ta kolleegid valmistasid tsinkoksiidist kristallid, mis vette panduna neelavad vibratsioone ning tekitavad tugevaid negatiivse ja positiivse laenguga piirkondi. Need laengud rebivad lähematelt vee molekulidelt laengud, vabastades vesiniku ja hapniku. Kasutegur on 20 protsenti neeldunud helienergiast.

Allikas: Journal of Physical Chemistry Letters 

Sured ikka … erilisena

Vastupidiselt tavaarusaamale sünnib inimene koopiana, kuid sureb unikaalsena. Mida vanemaks inimene saab, seda erinevamaks ta muutub. Sellisele tavaarusaamale vastupidisele järeldusele jõudis Bo G Eriksson Göteborgi Ülikoolist, kes uuris oma doktoritöös laialdase ja pika uurimise all olnud rühma inimesi, kes olid sündinud 1901 ja 1902. 70. ja 90. eluaastate vahel erinevused rühmas üha suurenesid.

Allikas: Göteborgi Ülikool

Plaadisoovitus

Tõnu Raadik, Maailma hällilaulud

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=28035

ja

Jeff Beck, Emotion & Commotion

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27989

Kalender

Algab Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar 2010

Sel reedel algab suurim kevadine jazzipidu – Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar 2010. Festival on võimas finaal rahvusvahelisele jazzikuule, mida Eestis tähistatakse neljandat korda.

23. aprillist 2. maini annavad 15 maa muusikud Jazzkaare raames 62 kontserti 14 Eesti linnas. Festivali vikerkaare alla mahub uusi ansambleid, väärikaid rahvusvahelisi koosseise, näitusi, uute plaatide esitluskontserte, töötube ja palju häid elamusi.

Jazzkaare reedesel avakontserdil Tallinnas Jaani kirikus esineb Villu Veski-Tiit Kalluste rahvusvaheline sektsett NordicSounds. Kontserti kuulevad Klassikaraadio ülekandes sajad tuhanded jazzisõbrad üle Euroopa. Avapäev jätkub jazzipeoga Von Krahli teatri kahel korrusel, kus esinevad ansamblid ja DJ-d mitmelt maalt, ning küünlavalguskontserdiga NO99 jazziklubi intiimses õhkkonnas. 

24. aprillist suundub Jazzkaar Kumusse, kus nelja päeva jooksul toimub 8 kontserti, neist pooled on silmapaistvate jazzpianistide kontserdid. Noorim esineja on 13-aastane Iisraeli virtuoos Gadi Lehavi. 

28.–30. aprillini on festival Vene Kultuurikeskuses, kus kahes saalis esinevad Euroopa ja Ameerika jazzitipud ning Eesti noored talendid. Euroopa jazzieliidist astuvad üles hollandlaste The Ploctones, sakslaste Nils Wogram Nostalgia Trio, Lina Nyberg Quintet Rootsist jt. Festivali peaesineja ameerika lauljatari Dianne Reeves’i kontserdil 28. aprillil antakse üle ka tänavused jazziauhinnad – Elioni jazziauhind parimale muusikule, noore jazzitalendi ning ka jazziedendaja auhind. 

Nädalalõpul mängivad Rock Cafés tantsulist jazzi USA soul-funk legend, rohkete auhindadega pärjatud George Duke oma ansambliga ning jaapanlaste klubimuusika magnet Jazztronik. Festival lõpeb 1. mail maailmamuusika värvides kontsertidega Nokia kontserdimajas, kus esinevad  Avishai Coheni kvintett Vahemeremaade muusikast inspireeritud kavaga „Aurora“ ning Aafrika juurtega Hispaania lauljatar Concha Buika. 

Traditsiooniliselt toimub 25. aprillil kunsti ja muusikat ühendav Tallinna päev, kus muuseumides ja galeriides esinevad Kirtana Rasa, Helin-Mari Arder, Eva Mitreikina, Sergei Pedersen, Hellevi Nõmmik, Tiit Lauk, Jaak Johanson, Siim Aimla Oceans 4 jt. 

Klassikaraadio vahendusel saavad paljudest festivali kontsertidest osa Eesti muusikasõbrad. Jazzkaart on kajastamas jazziajakirjanikud Euroopast ja USAst, samuti vahendavad operatiivselt kõike toimuvat www.jazzkaar.ee  reporterid ja fotograafid.

Kuni 26. aprillini improviseerib linnaruumis helide ja publikuga Taani trummar Karsten Mathiesen, temaga liituvad Brasiilia löökpillimängija Francois Archanjo ja Eesti muusikud eesotsas Siim Aimlaga. Projekt saab teoks Euroopa kultuuripealinna raames koostöös Sihtasutusega Tallinn 2011. Esmakordse avaliku ülesastumise teevad festivali raames ka Trumm-It orkestrid.

Jazzkaare kuldsponsor on Elion, peasponsorid on Eesti Päevaleht, ERGO ja Sokos Hotel Viru. 

Leia oma lemmikud Jazzkaare kodulehelt www.jazzkaar.ee

Lisainfot:

Dianne Reeves’i kontsert on välja müüdud, viimased piletid on saada Eplik-Randalu duo kontserdile Tallinnas – duod on aga võimalik kuulata Viljandis, Raplas ja Pärnus.

Mõned piletid on veel Kadri Voorand Trio, Concha Buika ja Kitarriöö kontserdile.

Kõige rohkem kontserte annab festivalil Norra pianist Eyolf Dale.

Väljaspool Tallinna toimub kõige rohkem ehk tervelt kuus kontserti Viljandis. 

Kohtumiseni festivalil!

Anne Erm
21. Tallinna rahvusvahelise festivali Jazzkaar 2010 peakorraldaja
anne@jazzkaar.ee
666 0034, 555 14487

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, Risto Järv jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk