07. mai 2010 nr 76
Viru Folgini on jäänud 95 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Anu Raud kinkis oma muuseumi riigile ehk rahvale, see tähendab meile kõigile. Loodan et oskame seda siis kamba peale hoida. Selle puhul saavad sõna kaks Eesti kõvemat muuseumi pidajat Anu Raud ise ja Aarne Vaik. Paraku on nende mõlema muuseumiga üks häda – dokumenteerida võib selle vana kola ja träna, mis nad kokku on kogunud, aga kuidas dokumenteerida neid kui isiksusi ja oma muuseumi hingi. See on paraku meie kui nende kaasaegsete mure …

Mailaulust kirjutab Ants Johanson, Andres Roots Bullfrog Browni tegemistest. Kevadistel hommikutel tasub end kindlasti varahommikul õue ajada ja linnulaulu kuulata jpm.

Sel nädalal tasuks ikka kuulata J. Karjalaist. Kui ta noor veel oli…

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Pilt on tehtud rattaretkel „Kuidas elad, Luitemaa” 2009. aastal. Seltskond rattureid taeva taustal moodustasid ainult pisikese osa hordidest, kes nagu rändtirtsude parv sajab igal aastal ühel kindlal maikuu nädalavahetusel korraldajate poolt valitud Eestimaa paika. Ratturid jätavad maha tühjaks söödud poed, aga suhteliselt puhta looduse. Tulevad – maailm muutub – ja läinud nad ongi … Sel nädalavahetusel siis Vooremaal, Roheliste 21. rattaretk.
Foto: Heiko Kruusi

„Tartu kevadkontsertide” mitteametlik hümn

ÖÖ LÕHNAB

Hando Runnel

Öö lõhnab, vihma sajab,
on kevad Tartu peal,
on möödas halvad ajad,
on kevad Tartu peal.

Vihm jõudis üle Soome,
nüüd peatub Eesti peal.
Vihm peseb puhtaks Toome,
nüüd läheb haljaks seal.

Öö lõhna hingan väljas,
vihm värskeks teeb mu pea.
Linn puhkab unenäljas,
nüüd uni ka on hea.

Ma hulgun pika aja,
teen tuuri Toome peal,
mind ärevusse ajab
too hakikisa seal.

Ma lähen, äkki vajub
jalg justkui mädasool,
siis näen, kuis mäe all vajub
maapõhja ülikool.

Runneli luule oli laululoojatele kõige olulisem 1970.–1980. aastatel – enim tema tekstidele kirjutatud lauludest ongi sellest perioodist. Enim läks tema kirjutatu korda n-ö rahvalikele laulikutele ja ansamblitele, aga ka teistele muusikutele, kellele on neisse kirjutatud väärtused mingil perioodil oluliseks saanud. Teiste seas selle aja folk- ehk holalauljaid, kelle esitusi kutsuti ka „runneldusteks“.
Loodusemees Hendrik Relve sõnul: “Esimest korda puutusin elava Runneliga kokku folklaulu festivalidel 1980. aastatel. Festivalid toimusid alati kevade alguse päeval Tartus. Sündmus oli võimude silmis ebasoosingus ja ilmselt just sellepärast tudengite seas erakordselt populaarne. Lõpulauluks tõusis kogu saalitäis alati püsti ja laulis pidulikult laulu, mis lõppeb sõnadega: “ ... siis näen, kuis mäe all vajub maa põhja ülikool.” Folkarid arutasid tol ajal omavahel, kas ei peaks folklaulude laulmise üleüldse ümber nimetama runneldamiseks ja kitarri runneliks.“ (Relve 2009)
Ants Johanson, väljaandest „Minemise pidevus ja astumise katkendlikkus. Hando Runnel 70”, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2009

Salvestus on Rein Õunapi plaatidelt. Aastat ei julge öelda - ehk 1981 või 1982.
Viide plaatidele internetis on Viru Folgi nädalakirjas Hendrik Relve artiklis Kultuurilugu muusikas http://www.virufolk.ee/node/836

Artikkel

Ants Johanson: Mailaul

See festival oli mõeldud katkestuse, mis sai alguse 1988. a, kui Tartu Kevadkontserdid otsa said, kokkusõlmimiseks. Et teravamasse valgusvihku oleksid kutsutud autorid omaenese sõnade ja/või lauludega. Nii üksi kui võimalik. See läks isegi korda, aga mitmekümne aasta taguse mõtte- ja laulukeelega tänast publikut ei kõneta… Seepärast ongi hirmus hea meel, et Genialistide Klubis võtsid nooremad tegijad nüüd asja üle ja selle muusika traditsioon läheb uuel ringil edasi.

I festivali Mailaul (või teistpidi Musong või My Song [mai song]) korraldades, 2004. a alguses, saatsin esinejatele meili, mis algas:

Tere inimesed,
Olen paljudele SMSi, mõnele ka meili saatnud, et:

Neljapäeval 27. mail korraldaksin Tartus Vanemuise Kontserdimajas autorilaulukontserdi, praeguse nimega  MAILAUL 04. Kus siis veel, kui mitte Tartus – millal siis veel, kui mitte maikuus... Selleks oleks mul just teid vaja.
Tahan, et kõik lauljad laval kogu aeg kohal oleksid ja suhtleksid nii laulude kui sõnadega vaheldumisi ja vastamisi – kokku u 3 tundi vaheajaga.

Tutvustus oli selline:

I Mailaulu kujundus, kunstnik Peeter Paasmäe.

MAILAUL 27. mail kell 19.00 Vanemuise Kontserdimajas
Eesti autorilaulu kevadine suurkontsert Tartus

Tartu, kevad, tudengid, vabamõtlejad – ülikoolilinnas on pikki aastakümneid olnud tugevad autorilaulutraditsioonid nii lauljate kui kuulajate osas. Eesmärgiga taas elavdada selle olulise muusikaliigi arengut Eestis, korraldab SA Tartu Muusikafestival 27. mail suurkontserdi, tuues seekordses esinejatevalikus Tartusse ühele lavale nii hästituntud kui ka laiemale publikule veel tundmatud loojad.
Laulavad: Jaak Tuksam, Riho Sibul, Tõnis Mägi, Tarmo Urb, InBoil, Jaak ja Mart Johanson, Jaan Sööt, Kait Tamra, Aapo Ilves, Anu ja Triinu Taul, Ruslan PX, Lena Sabinina, Erko Niit ja Laas Pärtel, Anne Maasik ja  Heikki Rein Veromann. Vestlust lauludes juhib Jaak Johanson
MAILAUL on mõttetihe 3-tunnine lauluõhtu, mis annab ühe vaate Eestis selles muusikaliigis toimuvast, haarates kaasa ka venelaste tugeva barditraditsiooni. SA Tartu Muusikafestival plaanib muuta tulevikus see sündmus laiemaks autorilaulufestivaliks ja kutsuda sarnase mõtteviisiga üksikesinejaid-laululoojaid ka kaugemalt.

http://www.postimees.ee/290504/esileht/kultuur/135622.php

2005. a Mailaulu kujundus, kunstnik Peeter Paasmäe.

Autorilaulufestival Mailaul 29. mail 2010 Tartus Genialistide Klubis

Mailaul – tule püüa kevadet!

Päevane programm (100.-/75.-):

Pastacas on Eesti ansambel, mis koosneb Soomes elavast ja Viljandist
pärit muusikust ja kunstnikust Ramo Tederist. Teeb oma määratluse
kohaselt lo-fi-folk-nohikutepunk-elektroonikat
http://www.myspace.com/pastacas

Jaan Pehk ei oska oma muusika kohta ise midagi öelda. Laulud on.
http://www.myspace.com/orelipoiss

Jaan Sööt on Kroonika andmetel mustlaslik sinisilm. (Kati Murutar, 11. nov 2004)

Mikk Tammepõld ja Laur Joamets on värske kodumaise ansambli Dramamama
eestvedajad. Mikk ja Laur esinevad Mailaulul akustilise kavaga,
millesse kuulub nii omaloomingut kui ka lugusid, mille autorid nad
meelsasti oleksid.
http://www.myspace.com/mikulaulab

http://www.myspace.com/dramamamamusic

Arno Tamm eksperimenteerib hääle, kõla, ideede ja emotsioonidega ning
seab sellest kokku mõnusalt mängulise etteaste.
http://www.myspace.com/arnotamm

Mari Pokineni muusika räägib tema väikest lugu ja kuulub omasse aega.
Ometi loob ta ikka millegi igavikulise nimel.
http://www.myspace.com/pokinen

Jaan Tätte juunior lihtsalt laulab kitarri saatel oma laule, aga enda
sõnutsi üritab üles äratada Suurt Püha Kampsunit, kes päästaks Eesti
folgi jazzi käest.
http://www.myspace.com/njuklanka

Ellom ja salajased muusikud kaardistavad sisemisi maastikke.
http://www.myspace.com/alonetimewithme

Allar Lepa esitab akustilise liquid funk kava.

Marge Nelk toetab visuaalidega
www.margenelk.blogspot.com

Ööprogramm (Alates 00.00 küsitakse sissepääsu eest 75.-/60.-):

Bleek (SWED) imeline indie/pop kollektiiv Rootsist, kes oma Baltikumi
tuuri lahkelt väikese pausi tegi, et Tartusse tulla.
http://www.myspace.com/bleekswe

Moskva/Odessa (RU/EST) Vene-mustlas-juudi alkofolk kahe impeeriumi rusude alt!
http://www.myspace.com/moskvaodessa

Melony Green Sunshine Quaranteed! Kohvris kaasas värske animeshow
Eero-Martinilt!
http://www.myspace.com/melonygreen

Plaate keerutavad:
Berk Vaher
Avantüristid
john(ie) cage ja von lucas

Tekstiilikunstnik Anu Raud kinkis oma erakogu Eesti riigile

Teisipäeval sõlmisid kultuuriminister Laine Jänes ja Heimtali Muuseumi perenaine Anu Raud lepingu, millega Viljandimaal asuv ehe ja maalähedane eramuuseum jõuab ametlikult Eesti Rahva Muuseumi koosseisu.

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on Anu Raua muuseumikogu ainulaadne ning otsus kinkida see riigile on suur tunnustus. „Kogu, mis sisaldab nii arhiivimaterjale, fotosid kui esemeid tekstiilist vanavarani, on vaieldamatult väga hinnaliseks täienduseks Eesti Rahva Muuseumi kogudele. Ka on Heimtalist aja jooksul kujunenud elavalt kasutatav õppekeskus, mis Eesti Rahva Muuseumi filiaalina kindlasti edasi tegutseb,“ ütles minister Jänes.

Anu Raua otsus kinkida oma mahukas ja väärtuslik erakogu Eesti riigile on ministri kinnitusel erakordne näide missioonitundest ning kaugele ulatuvast mõtlemisest kogude tulevikule ja järeltulevate põlvede võimalustele neist osa saada.

Anu Raud. Foto: Elmo Riigi, ajaleht Sakala.

Anu Raud: Osa töid, mis inimesed teevad, on nii pika eaga, et ei mahu ära ühe inimese ellu. Siis tekib mõte, et tehtud tööl oleks kindlustatud järjepidevus. Rahvusliku tekstiili kogumist alustasin juba üliõpilasena. Peale ülikooli lõpetamist suunati mind tööle rahvakunsti meistrite koondisesse UKU. See oli väga soodus aeg kollektsioneerimiseks, kuna palju reisisin mööda Eesti maakohti. Maainimestega tekkis hea kontakt.

91. aastal ostsin Heimtali vana vallakooli, kuhu oli kohalik rahvas eesotsas Johannes Kokaga loonud lähiümbrust peegeldava koduloomuuseumi. Koos minu koguga jõudis ka see kollektsioon nüüd turvaliselt riigi rüppe.

Nüüdseks on ajaloolises Heimtali vallakoolis toimiv muuseum, mis on pidevalt avatud. Tänulik olen selle eest Merle Puusepale, kes seal juba 13. aastat töötab.

Oma vanavara kogumise teel olen just muuseumides kohanud tublisid inimesi, kes oskavad väärtustada kultuuripärandit, usuvad riigi, see tähendab rahva ühisesse oskusesse kultuuriväärtusi säilitada läbi pika aja. Muuseumide juures köidab mind hasartne aatelisus.

Aarne Vaik. Foto: Toomas Tuul.

Aarne Vaik: Eramuuseum. Mis see on? See ei olegi nii kerge küsimus, kui esmapilgul tundub. Olen pidanud sellele sageli mõtlema ja antud küsimusele mitmel korral vastama. Mis on see, mis eristab eramuuseumi n-ö pärismuuseumist? Tahaks just nii väljenduda, sest suhtumist, et eramuuseumid on justkui mitte päris, kohtab sageli. Kuid selles mõttes on arvajatel ka õigus, sest eramuuseumides üldjuhul ei tehta teadust.

Mis siis on eramuuseum? See on ilma eelarve, ajapiirangute ja palgafondita entusiasmil rajanev ettevõtmine. Kogu või kollektsioon, mis on oma omanikule (elu)tähtis mängumaa, võib sageli kõrvalseisjad õlgu kehitama panna. Oma haardelt võib eramuuseum olla kas rahvusvaheline või siis küla- või perekeskne ettevõtmine. Aja skaalal ei ületa enamus neist inimese eluiga ja omaniku kadumisega kerkib alati küsimus: mis saab edasi? Enamik erakogudest ja muuseumidest hääbuvad, kuna nende vastu laiem huvi puudub. Kuna pärijaid huvitab vaid asjade rahaline väärtus, müüakse kogud laiali, harva läheb nii hästi, et need annetatakse suurematele organisatsioonidele või huvigruppidele.

Eramuuseum on kahtlemata hobi, enamasti meeste oma. Teatavasti on pärismuuseumis võim valdavalt naiste käes, sest nemad on muuseumide hoidjad, aga loojateks on üldiselt siiski mehed. Mida üldsus sageli ei tea, on see, et paljudel juhtudel ongi need n-ö pärismuuseumid saanud alguse erakogudest või eramuuseumidest.

Pikaealisemad on need ettevõtmised, mis on saanud laiema tähelepanu ja huvi osaliseks. Oleks väga loomulik, et kogu või muuseum muutuks kas kohaliku või vabariikliku tähtsusega ürituseks ja saaks riigi poolt ülalpeetavaks. Kui eramuuseum on harva teaduslikult läbi töötatud ja kirjeldatud, siis riigi toel on võimalik ka seda teostada.

Kindlasti muutub aga ajas kogu nägu ja uued tegijad annavad sellele oma tõlgenduse.
Lihtsam on ehk kunstiga, sest kunstiteos räägib ise enda eest ja sel juhul esitlus ei ole nii määrav. Esemelise kogu puhul on tähtis aga nii objekt kui terve esitluslaad. On ju väga erandlikke kogumisobjekte, mis võivad koguna väga huvitavad ja üllatavad olla.

Kahtlemata on iga koguja kordumatu ja oma erilise nägemusega. Mida erilisem on nägemus, seda tõenäolisem on kogu säilimine.

Fotod: Leida Lepik

Linnulaulunädal

Talvike alustas laulmist juba märtsis, aga pole ka mai keskel veel tüdinud. Juba ammu enne päikese tõusu võib kuulda „siit siit siit siit siit saab Riiga”... küllap saabki! Foto: Toomas Tuul

Pole vahet, milline on riigikord, pole vahet, kes on võimul, linnud laulavad ikka siis kui tahavad ja nii kõvasti kui jaksavad. Nii Savisaare, Kruuse kui Vassiljevi akna taga. Nii Tallinnas, Tartus kui Rakveres. Ning selleks, et linnakodanikud oleksid paremini kursis, millised linnud millist laulu esitavad, avaneb võimalus kõigis neis linnades tuleval nädalal linnutundjate abiga end täiendada.

Linnulaulu hommikud Tallinnas 2010

Looduse Omnibuss, Loodusring, Looduskalender, Tallinna Linnuklubi, Tallinna Keskkonnaamet, Eestimaa Rohelised, Eestimaa Looduse Fond, MÜ Fotokeskkond, ITrotid, Gaviafilm, Reisijutud.com ja Viru Folk kutsuvad:

Esmaspäevast, 10. maist – reede, 14. maini 2010

Linnulaulu hommikud Tallinnas.

Kutsume kõiki loodushuvilisi hommikuti enne töö- või koolipäeva algust linnulaulu kuulama. Saame teada, kes meie linnas laulavad ja kuidas laulavad. Linnulaulu tunde juhendavad Tallinna Linnuklubi liikmed.

Esmaspäeval, 10. mail kell 6.30 linnulaulutund Nõmme aedlinnas. Kokku saame Nõmme turu väravas. Juhendab Tiit Vohta.

Teisipäeval, 11. mail kell 6.30 linnulaulutund Kadriorus. Kokku saame Luigetiigi juures. Juhendab Tiit Vohta.

Kolmapäeval, 12. mail kell 6.30 linnulaulutund Stroomi metsas. Kokku saame Merimetsa Selveri ees. Juhendab Ingrid Aus.

Neljapäeval, 13. mail kell 6.30 linnulaulutund Pirital. Kokku saame Pirita Linnaosa Valitsuse ees (Merivälja tee 24). Juhendab Peep Veedla.

Reedel, 14. mail kell 6.30 linnulaulutund Rocca al Mares. Kokku saame Rocca al Mare kaubanduskeskuse ees. Juhendab Ingrid Aus.

Linnulaulu kuulamine on tasuta.

Info www.looduseomnibuss.ee , 6 481 740, 56476297 või info@looduseomnibuss.ee

Eesti Ornitoloogiaühing alustab Tartus hommikust linnuõpet.

Alates 7. maist on kolmel järjestikusel reedel kõigil huvilistel võimalik
Tartus enda linnuteadmisi täiendada Eesti Ornitoloogiaühingu juhendajate
abil. Kõigil hommikutel on kogunemine on kell 6.30 Raadi kalmistu peaväravas
ning jalutuskäik kestab umbes poolteist tundi. Osavõtt on tasuta. Selga panna
soojad riided ja võimalusel kaasa võtta binokkel. Tugeva vihma korral jääb
linnuõpe ära. Lisateave telefonil 508 6690.

Riho Kinks
Eesti Ornitoloogiaühing

Linnulauluhommik Rakveres

Laupäeva 15. mai hommikul kell 6 ootavad Käsmu Meremuuseum, Viru Folk, Rakvere Teater ja Virumaa Teataja virumaalasi linnulaulukontserdile, mille kuulamisega alustame Rakvere Teatri juures. Küllap pakuvad soojad maikuised ilmad lauluindu nii tihastele, rästastele ja vintidele kui ka äsja lõunamaareisilt naasnud põõsalindudele, pääsukestele ja ööbikutelegi. Sulelisi esitajaid tutvustab kuulajatele Viru Folgi peakorraldaja, linnusõber Peep Veedla.

Raamatututvustus

Pärimuskultuurist kultuurisümboliks
Autor: Kristin Kuutma

http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/p%C3%A4rimuskultuurist_kultuuris%C3%BCmboliks/27041

Selle raamatu teemaks on sümboltekstide haarav kujunemislugu. Uurimuse telje moodustavad põhjasaami küti Johan Turi „Jutustus saamidest” ja seto lauliku Anne Vabarna esitatud eepos „Peko”. Mõlema teose puhul on tegemist mitmetahulise koostööprojektiga, mis toob läbilõikeliselt esile ajastule omased representatiivsed kaanonid, aga ka rahvapärimuse uurimisel ja talletamisel kehtinud teaduslikud põhimõtted.

Plaadisoovitus

Orelipoiss, Õnn

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27585

ja

Joss Stone, Colour Me Free

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27494

Kalender

Hei, tulge jõele!

Kevadine lodjasõit. Foto: Egert Tavita

Veetaseme langus lubas laevad Tartusse. Lodi Jõmmugi pääses eile kodusadamasse ja kutsub kõiki huvilisi maikuu loodusretkedele.

Looduslodja kevadised retked viivad varahommikuti jõele linnulaulu kuulama, pärast tööpäeva toomingalõhna ja ööbikuid nautima ning jõeelanike kevadaskeldustest osa saama; hilistel õhtutundidel toiduretkel olevaid nahkhiiri uurima või jõe kohal kummuvat tähistaevast imetlema.

Lodjasõit algab ja lõpeb Lodjakoja juures Tartus, Ujula 98. Pardal on loodusgiid, pakutakse teed ja kohvi. Soovitame riietuda soojalt ja kaasa võtta binokkel ning soovi korral piknikukraami.

Rajuilma korral on võimalus olla varjus lodja avaras soojas trümmis. Võimalus kasutada WCd.

Looduslodja sõidud algavad ja lõpevad Lodjakojas, täpsemat teavet nende kohta leiab Lodjaseltsi kodulehelt www.lodi.ee . Piletid saadaval Piletilevis
ja kui on ruumi, siis ka kohapeal.

Õppuritele sooduspiletid, 7 a ja nooremad lapsed tasuta.

Tervitades
Liisa-Lota Kaivo
MTÜ Emajõe Lodjaselts
lodi@lodi.ee
tel 555 99 100

Noored muusikud kogunevad Viljandisse võistumängimisele

Reedel, 7. mail kogunevad kümned muusika- ja huvikoolides, aga ka eraõpetajate käe all pillimängu õppivad lapsed ja noored Viljandi Pärimusmuusika Aita teisele üle-eestilisele võistumängimisele.

Vilunud muusikutest koosneva žürii ees päästetakse valla kandle, lõõtsaliste, viiuli, torupilli, hiiu kandle, pärimusmuusika puhkpillide, näppepillide ja mitmete teiste instrumentide helid. Kõige andekamatel noortel avaneb võimalus üles astuda 22.–25. juulil toimuval XVIII Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Võistumängimist korraldava August Pulsti õpistu juhataja Sofia Joons avaldas heameelt, et tänavu on osalema oodata pea poole rohkem pillipoisse- ja tüdrukuid kui eelmisel aastal. „Kokku oleme registreerinud ligi 70 õpilast,” täpsustas ta. Võistumängimisele pääsevad muusika- ja huvikoolides ning eraõpetajate käe all õppivad õpilased alates 7. eluaastast. Iga osaleja esitab kaks eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb tema kodukandist või -maakonnast.

Nooruslikkusest särtsuva päeva võtab kokku vanadest torupillilugudest inspiratsiooni ammutav ansambel Ro:Toro, kelle kontsert algab Pärimusmuusika Aida suures saalis kell 19.00.

August Pulsti õpistu on Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures tegutsev vabahariduskool, mis sai oma nime vanavarakoguja ja Eesti muusikalise pärandi jäädvustaja August Pulsti (1889–1977) järgi.

Lisainfo:
www.folk.ee/et/Voistumangimine
Sofia Joons,
August Pulsti õpistu juhataja
56642510
4342060
sofia.joons@folk.ee

Singel ja video tutvustavad raamatut ja tuuri

Video: „Redecoration Day”
Esitaja: Andres Roots & Eric Gebhardt
Muusika & sõnad: Andres Roots
Video: Asko-Romé Altsoo

CD: „Redecoration Day/Brothers Grim”
Esitajad: Andres Roots & Eric Gebhardt, Andres Roots & Bottleneck John
Muusika & sõnad: Andres Roots
Kuula: http://www.myspace.com/andresroots
Kahe looga CDsid läheb müüki ainult 30 ja neid saab osta maikuistelt kontsertidelt; MP3-singlina saab (üksiku) loo „Redecoration Day” osta/alla laadida kas või kohe ja siit: http://www.cdbaby.com/cd/AndresRootsEricGebhardt

6. mail esitles Andres Roots rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista raames toimuva ansambli Bullfrog Brown kontserdiga ingliskeelset laulutekstikogumikku „Build Me A Statue”. Raamatukese koostas ning eessõna kirjutas Briti bluusimees Steve Lury, väljaandmist toetavad Pärnu Bluusiklubi ja Viru Folk Eestist ning Kaavi Blues ja Blues-Finland.com Soomest. 25 lauluteksti sisaldava kogumiku kujundas ja illustreeris Siret Roots, kes sai Bullfrog Browni mulluse albumi „Moon and Central” eest Kanada veebiväljaandelt Blues Underground Network aasta parima plaadikaane auhinna.

25 tekstist 23 on Bullfrog Browni poolt salvestatud ning eri plaatidel avaldatud, ülejäänud kaks ilmuvad 6. mail singlina, millel Bullfrog Brownist kaastegev ainult kitarrist Andres Roots – „Redecoration Day” vokaali on Alabamas salvestanud sealne punkbluusi-laulik Eric „Red Mouth” Gebhardt, „Brothers Grim’i” laulis Rootsis linti Johan „Bottleneck John” Eliasson. Trummid mängis sisse Svjata Vatra löökpillimängija Kalle Kindel, kes on varem Rootsiga koos musitseerinud nii Bullfrog Brownis kui kollektiivides Fin Del Mundo ja Green Bullfrog, „Redecoration Day’le” lisas trompeti Uku Püttsepp. Singli produtseerisid Asko-Romé Altsoo ja Andres Roots.

Loos „Brothers Grim” kuuldav Rootsi bluusi ja spirituaali laulja Bottleneck John esines Eestis viimati 2005. aasta sügisel; sel suvel saab tema soolokava kuulda Pärnu bluusipäevadel, Viru Folgil ja Tallinna klubis Texas Honky Tonk Cantina. „Redecoration Day’d” esitav Eric Gebhardt saabub peatselt oma esimesele Euroopa-visiidile ning tänu Tallinna USA saatkonnale annab Andres Rootsiga duokontserte ka Eestis:

• 19. mai Võru Kannel
• 20. mai Tartu Illegaard
• 21. mai Pärnu Endla Jazziklubi
• 22. mai Haapsalu SEE Teater
• 25. mai Tartu Tampere Maja
• 27. mai Rakvere Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ja sohvabaar Turuplatz
• 28. mai Tallinna Kuku Klubi
• 29. mai Valga Rockiklubi

Viiel kontserdil (22.05–28.05) lööb kaasa noor Soome suupillivirtuoos, mulluse World Harmonica festivali pronksmedaliomanik Jantso Jokelin. Illegaardis istub seevastu trummide taha Kalle Kindel. Tuuri käigus on muusikutel plaanis salvestada ka EP jagu uut materjali.

Bullfrog Browni saab Prima Vistal kuulata veel reedel, 7. mail, mil bluusitrio astub üles Aapo Ilvese saateorkestrina.

Lisainfo:

Andres Roots – tel (+372) 5599 9182

Tudengineiudest koosnev NolensVolens annab välja esikplaadi, mille saabumist tähistatakse esitluskontsertidega.

Vokaalansambel NolensVolens koosneb seitsmest näitlemist ja lavastamist õppivast neiust, kelle kursust teatakse ka Krahli kursuse all. Muusika ja laulmine on kõigile hingelähedane ja nii luuakse oma versioone eesti ja muu maailma pärimuslugudest. 2010. aastal pälvis ansambel R2 ja Viljandi Pärimusmuusika Keskuse korraldatud pärimusmuusika auhindadel etno uustulnuka tiitli.

Bänd ise ütleb enda kohta: „NolensVolens on pärimuslik, kuid traditsioonidele allumatu – leebe ja samal ajal ürgnaiselik Viljandis teatrit õppivate neidude ansambel. Regilaulud ja oma seaded – omad laulud ja veel omamad seaded.”

Plaadiesitluskontserdid toimuvad:

• 12. mai kell 19.00 Genialistide klubi, Tartu. Pilet 35.-/50.- kohapeal
• 13. mai kell 19.00 Koidu apteegi hoov, Viljandi
• 18. mai kell 19.00 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Must saal
• 21. mai kell 19.00 Rapla Maarja-Magdaleena kirik

NolensVolens on: Katre Kaseleht, Kirsti Villard, Liis Lindmaa, Loore Martma, Maili Metssalu, Mari Pokinen, Ragne Veensalu.

Plaadi tegemisel aitasid: Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi Muusikakool, Kehrwieder, TÜ Üliõpilasesindus, bändiliikmete perekonnad, MTÜ Kultuur aitab hingata.

Kontakt:
www.myspace.com/nolenvolen
merli.antsmaa@gmail.com
+37256492078

Impressum

 

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, Risto Järv, Ants Johanson, Andres Roots, Anu Raud jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk