28. mai 2010 nr 78
Viru Folgini on jäänud 74 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Seekordsest nädalakirjast jäi välja 6. juunil toimuv pidulik Käsmu viikingilaeva veeskamine koos Oorti kontserdiga. Tallinnast toob kohale Looduse Omnibuss. Täpsemalt loe:

http://www.kasmu.ee.

Tuuli tutvustab Viru Folgi üht peaesinejat Korpiklaanit Soomest ja Jaak Joala 60 juubelikontserti, Tiit Kändler avaldab arvamust Tuhala teemadel, Joel Sang jagab muljeid J. Karjalaineni kontserdist. Nädalavahetusel tuleb Regiöö Tartus ja Looduse Omnibuss sõidab Uma Pidusse Põlvas. Loomulikult tutvustame kontsertsarja Kaunid Kontserdid Käsmus.

Käsmu veebikanali lähemad uudised: 6. juunil algusega 12.00 kanname üle viikingilaeva veeskamise pidustusi ja Oorti kontserdi. 8. juunil algusega kell 20.00 Marko Matvere kontserdi ja 9. juunil algusega 20.00 Jaak Joala 60 kontserdi. Head vaatamist:

mms://tv.eenet.ee/kasmu

Selle nädala kuulamissoovitus on New Yorgi jazzilaulja ja laulukirjutaja Bobby McFerrin:

http://en.wikipedia.org/wiki/Bobby_McFerrin

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Viikingilaev Turm Käsmu lahel. Ka sel aastal Kaunite Kontsertide ajal sõidutab laev Käsmus rahvast. Foto: Toomas Tuul

Laulusõnad: Korpiklaani

Vodka

Vodka, you're feeling stronger
Vodka, no more feeling bad
Vodka, your eyes are shining
Vodka, you are the real MAN
Vodka, wipes away your tears
Vodka, removes your fears
Vodka, everyone is gorgeous
Vodka, yeah vodka

Drinking is good for you, soon you are unconstrained
Drinking is good for you, here comes the womanizer
Drinking is good for you, not anymore lonesome
Drinking is good for you, and you will feel awesome

Out of respect for nature, our vodka and drinkers.
Promising, that the vodka we reserve, is as pure as it was thousands of years ago

Artikkel

Korpiklaani (FIN)

Esineb Viru Folgil reedel, 6. augustil kell 22.00 Pealaval.

Korpiklaani

Korpiklaani on soome folk-metal ansambel, mis asutati 1993. aastal bändi laulja Jonne Järvelä poolt. Esimesed kümme tegutsemisaastat kandis ansambel nime Shaman ja viljeles saamikeelset folk-metal’it. Koos nimevahetusega 2003. aastal muutus bändi muusika – traditsiooniline saami joig ning saami keel jäeti kõrvale ning kasutusele võeti süntesaatori asemel rahvamuusika instrumendid.

Ansambli liidri Jonne Järvelä sõnutsi on Korpiklaani looming kui „elektrikitarridega mängitav vanainimeste muusika”. Mees ise on mänginud teisteski soome folk-metal bändides, nagu näiteks Fintroll ja teinud kaasa ansamblis Angelin Tytöt. Ansambliga Korpiklaani on koostööd teinud mitmed soome veteranmuusikud.

Mitmed laulud Korpiklaani plaatidel on kirjutatud kalevalamõõdus, mis on läänemeresoome rahvaste pärimuses ja rahvalauludes kasutatav värsimõõt. See on sarnane Eesti regilaulu värsimõõdule, kuid vormilt ja stiililt vähem range. Samuti on kasutatud mitmes Korpiklaani laulus soome rahvapille, nagu näiteks kannelt.

Korpiklaanil on kaheksa stuudioalbumit, millest esimesed kaks on välja antud Shamani nime alt ning kaks singlit. Viimane album „Karkelo” ilmus alles eelmisel, 2009. aastal. Praegu, 2010. a kevadel, tuuritab ansambel mööda Ladina-Ameerikat ning suveks on plaanitud külastada peale Viru Folgi veel mitmeid folkfestivale.

Ansambli koosseis:

• Jonne Järvelä – laul, kitarr
• Jaakko „Hittavainen” Lemmetty – viiul, puupuhkpillid
• Kalle „Cane” Savijärvi – kitarr
• Matti „Matson” Johansson – trummid
• Jarkko Aaltonen – basskitarr
• Juho Kauppinen – akordion

Vaata youtube’ist:
http://www.youtube.com/watch?v=OIc4VHxU7iM
http://www.youtube.com/watch?v=AbcwOHvoZbA
http://www.youtube.com/watch?v=XOKbhQbvpPA

Kuula myspace’ist:

http://www.myspace.com/korpiklaani

Aleksander Sünter Korpiklaanist:

Korpiklaaniga puutusin esmakordselt kokku paar aastat tagasi, kui minu noorem vend mulle youtube’ist nende videoid näitas. See oli väga muljetavaldav. Raskem rock, oskuslikult kasutatud pärimuspillide tämbrid, loodus, meri, hundid, laevad, viikingid jne. Mehed teevad õiget asja. Ja teevad seda südamega.
Kohati on võib-olla muusika (eriti vokaal) minu maitse jaoks sellise „karmi muusika” piiri peal, kust meeleldi edasi ei läheks. Enamasti tasakaalustavad aga naturaalpillid (torupill, viiul, akordion jt) selle ära.
Väga mõjus on ka nende videote pildipool. Väga oskuslikult on kokku põimitud selline pisut romantistlik muistne ja tänapäevane.

Igatahes sügav lugupidamine!

Intervjuu Jonne Järveläga, Korpiklaani lauljaga 

Korpiklaani muusika on segu folk-metalist, mida kaunistab saami joig ja keel. Miks Korpiklaani just sellist muusikat teeb?

Aastal 1993 kolisin ma Põhja-Soome, Lapimaale. Seal kohtusin mitmete kohalike saamidega, kellega hakkasin koos muusikat tegema.  
Olin juba aastaid teinud mitmeid metal bände, ja mul oli alati tunne, et midagi on valesti ning tüdinesin sellest. Müüsin maha oma elektrikitarri ning hakkasin tegema vaid akustilist muusikat. See kõik juhtus umbes sel ajal, kui Lapimaale kolisin.  
Kuid Lapimaale elama asumine oli minu jaoks tee eneseleidmiseni… Ma avastasin enda jaoks saami muusika ja kultuuri, ning leidsin endale sealt tüdruksõbra. Mulle meeldis sealne elu – jahtisime põhjapõtru, elasime metsas ning isegi lähim toidupood oli 80 km kaugusel.  
Minu esimene sealne bänd oli nimega Shaman Duo ning meil ilmus plaat nimega „Hunka Lunka”, mis oli puhtalt akustilisele muusikale seatud – põhilisteks pillideks oli šamaani trumm ja akustiline kitarr.  
http://www.youtube.com/watch?v=449nsVYq6wQ&feature=related 
Samuti sündis mul Lapimaal laps, kes on nüüd 15-aastane. Ta on pooleldi saam.
Mina ise elasin Lapimaal vaid 5 aastat. 
Korpiklaani muusika on alati peegeldanud minu elu. Inimesed kuulevad seda, mida mina tunnen. Ja mul on hea meel sellepärast. 
 
Mis on nii erilist Soome mütoloogias ja folklooris?

Kui ma asusin elama Lapimaale, hakkasin ma rohkem huvi tundma meie traditsioonilise muusika kui ka maailmamuusika vastu.  
Ilmselt oli üks põhjusi ka minu vastuseis materiaalsele maailmale. Eriti nooremana, kui olin pöörasem ja kitsama silmaringiga.

Kust tulevad Korpiklaani lood? Mis Sulle veel peale folkloori, saami joigu ja “Kalevala” lugude inspiratsiooni annab? 

Peale mainitute on mulle ja ka kogu ansamblile inspiratsiooniks naised, alkohol ja lihtsalt sõpradega aega veetes mõtteisse tulevad asjad.

Miks teie bändil on nimi Korpiklaani, mida see teie jaoks tähendab? 

Enne viimast nime kutsusime end Shaman’iks, kuid 2002. aastal tekkis Brasiilias samanimeline band ning see oli palju suurem ja tuntum, nii et otsustasime oma nime muuta. 
Nime muutmine on meile vaid kasuks tulnud ning samal ajal muutusid ka meie laulude muusika ja sõnad.

Alles hiljuti ilmus teie viimane album „Karkelo”. Kuidas Sa võrdleksid seda albumit Korpiklaani eelmiste plaatidega? 

„Karkelo” plaadil on kõige enam metalit. See on selline rõõmsam ja lõbusam. „Korven”, mis ilmus enne „Karkelot” oli palju tõsisem ja tumedam ning seal oli rohkem folki.  
http://www.youtube.com/watch?v=e7kJRGPgvRQ&feature=related 
Meile tundus, et seekord peaks olema kiirem ja sellest peaksid kõik kuulajad rõõmu tundma ning meiega kaasa pidutsema.

Olete käinud Eestis mitmeid kordi, kas siinsed fännid erinevad kuidagi näiteks teie kodumaal olevatest fännidest? 

Mitte eriti.
Oleme tähele pannud, et kõik inimesed, kellele meie muusika meeldib, on sarnased. Isegi Ameerikas!
Ainukesed, kes erinevad meist, on jaapanlased ja ladina-ameeriklased. Kui me viimane kord Lõuna-Ameerikas olime, vajasime lausa turvamehi, keda meil, väiksel “rahvusliku muusika” ansamblil Soomest, kunagi vaja pole läinud. Need inimesed on pöörased! ;)
 
Tänan, ja kohtume peagi Käsmus.
Jonne 
 
Küsis Tuuli Potik, vastas Jonne Järvelä

Viru Folgi muusikasuvi Käsmus algab kaunite kontsertidega 

http://kkk.virufolk.ee

08.–15. juunini võib Käsmu Meremuuseumi tagusel rannal, miljonivaatega muruplatsil kuulda ja näha mitmeid Eesti kauni muusika viljelejaid. Mis arvude keeles tähendab, et ühtekokku näeme-kuuleme seekord 8 õhtu jooksul Ingmani Merelaval kogunisti 100 erinevat muusikut ja lauljat!

Teistkordselt toimuv festival Kaunid Kontserdid Käsmus pakub muusikat koos jumaliku merevaatega peaaegu igale maitsele. Väga paljude jaoks on kontsertsarja rosinaks juba esimesel õhtul Käsmu küla mustlasmuusikaga täitev Marko Matvere. Paljude käsmukate jaoks ehk hoopiski Käsmu oma poiss Marten Kuningas, kes teisel õhtul laval säramas. Ja muidugi laulev supernäitleja Märt Avandi ning nii igal õhtul, laval ikka kuulajate lemmikud, kord Lauri Saatpalu, kord Rein Rannap, kord Birgit Õigemeel, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi …

Kui eelmisel aastal tõime publiku ette ühe eriprojekti Urmas Alenderi laulude õhtu näol, siis tänavu on võimalik nautida kahte suurejoonelist projekti: Jaak Joala laulude gala ja Eesti filmimuusika õhtu.

09. juunil toimuval Jaak Joala laulude galal vanameister ise küll paraku laulma ei asu, kuid tema poolt surematuiks lauldud hitte võib kuulda Ivo Linna, Marju Länniku ning paljude noorte andekate muusikute esituses.

Kontsertsarja lõpetab 15. juunil toimuv Eesti filmimuusika õhtu, kus esitavad Ott Lepland, Margus Vaher, Maria Listra jt noorema põlvkonna muusikud Eesti filmidest pärit muusikapalasid. Kuulda saab nii soolosid, duette kui ühislaulmist koos ETV Lastekooriga.
Kaunid Kontserdid Käsmus muusikaprogrammi oleme tänavugi proovinud kokku panna võimalikult mitmekesiselt, arvestades suurel määral publiku maitsega.

Üritame muidugi elus hoida ka veebiülekannete traditsiooni. Info nende kohta tuleb lähiajal üles meie kodulehele, kuid kindlasti saavad huvilised nautida veebiülekannet Jaak Joala 60 juubelikontserdist.

Kaunite Kontsertide päevadel sõidutab viikingilaev TURM soovijaid Käsmu lahel. Huvilised saavad nüüdsest 12-aerulise ra-purjega viikingilaeval ise sõudes meresõitu kogeda. Sõiduajad sõltuvad ilmast ja soovijate hulgast, meresõidu soovijad saavad täpsemat infot www.kasmu.ee või helistades telefonil 5297135.

Nagu eelnevatel aastatel, nii ka sel aastal saavad kontserdihuvilised Käsmu kaunitele kontsertidele Andres Reisid OÜ ja Looduse Omnibussi koostööna käima pandud eribussidega. Bussid väljuvad igal kontserdipäeval Tallinnast Rahvusraamatukogu parklast kell 17.30 ja 30 minutit peale kontserdi lõppu Käsmust. Et kõik soovijad saaksid kindlalt kontserdile, oleme sel aastal loonud broneerimissüsteemi, mis kindlustab vajaliku arvu kohti bussides. Broneerimiseks palume saata SMS telefonile 5169200 või e-kiri aadressile andres@virufolk.ee. Vastuseks saadetakse broneeringu number, mille alusel saab enne väljumist bussijuhilt pileti välja osta. Pileti hind 100 krooni. Koha broneerinutel palume kohal olla 20 minutit enne bussi väljumist.

Kindlasti tasub lugeda enne kontserdile tulekut külastaja meelespead meie kodulehelt, et kaunis kontserdielamus raisku ei läheks. 

Villu Veedla,
kontsertsarja peakorraldaja

Jaak Joala

Tänavu, 26. juunil, saab Eesti armastatuim laulja ning muusikapedagoog Jaak Joala 60 aastaseks. Tähistamaks muusiku juubelit, leiab aset 9. juunil Käsmu Meremuuseumi õuel suurejooneline gala. Üritus toimub Käsmu Kaunite Kontsertide raames. Kontserdi info leiad:

http://www.virufolk.ee/joala60

Ilmselt on olemas vähe noori ja vanu muusikasõpru, kes poleks suuremal või vähemal määral kokku puutunud Jaak Joala loominguga. Alguses muusikateadlasest ema ja muusikust isa õhutusel flöödiõpingutele keskendunud ning seejärel elektrikitarri ja bassi mänginud Joala karjäär algas Olav Ehala ansamblis Kristallid. Seejärel tulid ka ansamblid Eterna ning Virmalised. Viimase loomingust on Joala sisse laulnud mitmed tolleaegsed hitid nagu näiteks "Naer”, "Üksinda”, "Taas on päev” jne. 

Jaak Joala edasine karjäär oli väga lennukas. Tema loominguga heliplaate avaldati nii kodu- kui ka välismaal. 1980ndatel sai ta rahvasuus hüüdnime „Kremli ööbik”, kuna suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne ning esinemaski käis muusik palju Venemaal ning tollase NSV Liidu riikides.  

Alates 1980. aastate lõpust pöördus Joala taas Eesti publiku poole. Tema tuntumateks projektideks muusikuna on jäänud 1960ndate muusikat esitanud Kollane Allveelaev G, samuti ansamblid Radar, Laine ning Kustas Kikerpuu ansambel.  

1990. keskel pälvisid suurt tähelepanu Jaak Joala ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Kolme meest nimetati rahvasuus Kolmeks Tenoriks. Samal ajal hakkas Joala õpetama ka noori lauljaid ning paari aasta jooksul jõudisid tema juures tudeerida Evelin Samuel, Janika Sillamaa, Koit Toome ja teised. 

Jaak Joala panust Eesti pop- ja rockmuusika ajalukku peetakse väga suureks ning neid, keda Joala looming on inspireerinud ja innustanud on mitmeid. Näiteks Riho Sibul on öelnud: „Pean teda üheks musikaalsemaks inimeseks, kellega olen oma elus kokku puutunud. Vanasti öeldi Nat King Cole’i kohta, et ta ei laula nagu laulja, vaid nagu muusik, mina võin Joala kohta sama öelda.” 

Joala on osalenud mitmetel lauluvõistlustel nii Eestis kui välismaal. Tänavu pälvis Jaak Joala president Toomas Hendrik Ilveselt ka Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 
9. juunil toimuval Jaak Joala 60 juubelikontserdil astuvad üles paljud tuntud Eesti muusikud. Joala poolt kirjutatud ning tuntuks lauldud laule esitavad teiste seas Ivo Linna, Marten Kuningas, Liisi Koikson, Märt Avandi, Marju Lännik, Birgit Varjun ja Luisa Värk. Soliste saadab ansambel Antti Kammiste juhtimisel.  

Teiste seas tulevad esitusele sellised laulud nagu "Naer”, "Suveöö”, "Butterfly”, "Naerata”, "Vildist kübar"  jne. 

Tuuli Potik

Rakvere Teater ja Viru Folk löövad käed rikkaliku kultuurielamuse nimel

Rakvere Teater ja Viru Folk ühendavad jõud, et koos rikastada Virumaa kultuurisuve. Teatril ja muusikal võib olla erinevaid kokkupuutepunkte ja selle tõestuseks on tänavune ühisprojekt kahe Virumaa tuntud tegija vahel, mille eesmärk on muuta suvesündmused kättesaadavamaks ja pakkuda uusi ideid ja maitseid kultuuripublikule.

Viru Folgi ja Rakvere Teatri koostöö tunnistuseks esineb Viru Folgil sel aastal mitmeid Rakvere Teatriga seotud artiste. Folgi lavadel astuvad üles Ülle Lichtfeldt, Üllar Saaremäe ja Erni Kask, lisaks neile kohtub folgikülaline muusikute Bonzo, Kärt Johansoni ja Tõnis Mägiga, keda teatripublik näeb ainult sel suvel Rakvere Teatri lavastuses „Kadunud tsirkus”.

Et kõigest pakutavast täiel rinnal osa saaks võtta, pakuvad Viru Folk ja Rakvere Teater kõigile huvilistele võimaluse külastada neid kultuurisündmusi soodsamalt. Rakvere Teatri suvelogoga pileti ettenäitamisel saab Piletilevi kassast Viru Folgi passi 100 ja päevapileti 50 krooni tavahinnast odavamalt ning Viru Folgi festivalipassi ettenäitamisel Piletimaailma kassades saab täishinnas teatripileti 50 krooni soodsamalt.

Naudi kultuurielamusi Virumaal!

Fotol: Üllar Saaremäe (foto erakogust)

Impressioonid Lääne-Juku Polka-Billy juures külas

Joosep Sang 

Foto: Mats Õun.

13. mail Tallinna Rock Cafés esinenud J Karjalainen on soome muusika legendide legend, kelle kõik plaadid alates 1982. aasta läbimurdealbumist „Yö kun saapuu Helsinkiin” on saavutanud kodumaal vähemasti kuldplaadi staatuse. Väga isikupärase häälega ning südamesse minevat muusikat ja laulusõnu loov Karjalainen on alati oma muusikas sünteesinud bluusi, kantrit ja folki ning viinud need elemendid popi- ja rockilavadele.

Tema kohta on öeldud „ameerika pärimusmuusika kalevalastaja”. Nii pole suur ime, et ta võttis 2006. aastal suuna ameerikasoome juurtemuusikale – pärimusele, mis sündis aastatel 1870–1930 Ameerikasse emigreerunud ligi poole miljoni soomlase hulgas. Otsustava tõuke otsimaks teed peamiselt Michigani, Minnesota ja Wisconsini osariiki õnne jahtima läinud soomlaste folkloori lätetele sai Jukka Karjalaineni nooruses sõlmitud tutvus algupärase Lännen-Jukkaga, mehega, kes oli sajandi alguses Ameerikasse rännanud, kuid sealt hiljem koos laulude ja lugudega kodumaale tagasi tulnud. J Karjalaineni triloogia esimene plaat „Lännen-Jukka” ilmus 2006. aastal ning sellel on laulja üksi, kitarri ja bandžo saatel. 2008. aasta albumil „Paratiisin pojat” musitseerib ta koos akordionist Veli-Matti Järvenpääga (duo esines ka mullusel Viru Folgil). Tänavu ilmunud plaadil „Polkabilly Rebels” on koosseis taas kahekordistunud – liitusid kitarrist Tommi Viksten ja kontrabassist Mitja Tuurala. Uusimat albumit, millel on laule ka teise ameerikasoome lauliku Jenny „Jingo” Viitala paunast, Tallinnas esitletigi.

Arvestades J Karjalaineni tuntust eestlaste hulgas ning tõsiasja, et Tallinnas elab rohkem või vähem püsivalt tuhandeid soomlasi, turistidest rääkimata, oli Rock Cafés publikut hõredalt. Iseasi on, kas selline kontsert peakski avaras rockiklubis toimuma.

Elukunstnikest õnneotsijate laulud naistest, viinast ja mürtsu tegemisest oleksid hoopis paremini passinud mõnesse suuremat sorti kõrtsi. Meeleolu olnuks sobivam ja rahvahulk enam kui piisav. Õnneks võttis publik võrratu meeleoluga kontserdi soojalt vastu ning elas nakatavale muusikale kaasa, tolategemise piiril „taidlevad” nokastanud noorkirjanikud kõige ees. Ega nii rokkiv muusika saagi kedagi külmaks jätta. J Karjalainen sütitas oma jäljendamatu fraseerimise ja tämbriga, Veli-Matti Järvenpää pumpas akordionil cajun’it, Mitja Tuurala slap-stiil võngutas kontrabassi keeli ning Tommi Viksten tulistas puusalt ehtsat americana’t.

Järgmisel hommikul saatsin J Karjalainenile tänu- ja fännikirja. Kohe tuli ka vastus, kus oli muu seas kirjas: „Oli väga hea meininki. Teie (st eesti publiku – toim) austus muusika vastu ja lugupidamine meie, laulumeeste, suhtes on jätnud mulle sügava mulje.”   

Arvustus ilmub ajakirja „Muusika” juuni/juulinumbris

Jõudu ööle, keskkonnaministeerium

Lolli ja laisa riigialama hala 

Juhtusin 26. mail kuulama Eesti Raadiost saadet Tuhala nõiakaevust. Ei ole Tuhala värki uurinud ja sestap ei ole mul ka põhjendatud seisukohta selle suhtes. Kuid üks asi häiris nõnda, et suisa pean sellest kirjutama.

Seal neil (just nimelt neil, mitte meil – miks, selgub edaspidisest) keskkonnaministeeriumis on üks kõrge ametnik Olavi Tammemäe, kes on olnud kord ühes, kord teises ametis ja paigas, nii et ei teagi, kus ta parasjagu täna oma palka sisse kasseerib. Aga küsimusele, et miks siis ministeeriumi esindajad Tuhala arutelule kohale ei läinud, vastas Tammemäe nõnda, et seal ei korraldatud ümarlauda õigesti, nagu peab, inimesed, saate aru, pandi valesti istuma, ja ka oli ette teada, et arutelu ei toimu nii, nagu peab.

Tore, et riik palkab kantsleriteks või kes nad parasjagu on, selgeltnägijaid.

Tammemäe filosoofia oli järgmine: riigi asi on passida põõsas. Kunagi oli, et riik vahendas ettevõtjat ja keskkonnaekspertiisi, aga teate, kui palju see ametnikele tööd tõi. Nüüd me enam nii lollid ei ole ja tööd ei tee. Las eksperdivad ise. Meie lööme pärast pikka mõtlemist pitsati alla.

Selles ongi konks. Tammemäe-sugused ausad, tublid ja töökad ametnikud ei saagi ju teha muud, kui jälgida oma teraval ja arukal pilgul lollide, juhmide ja idioodistunud riigialamate mängu, kus isegi ei teata, mis asi on ümarlaud ja mis loom on vaidlus. Päev läheb ju looja omasoodu ja palgaraha muudkui aga tiksub, olgu see masu või kasu. Meie kõigi hüvanguks.

Mu meelest tuleb kodanikel mitte taluda just selliseid meie poolt kinni makstavaid superinimesi. Seni, kuni nemad riigis otsustavad (või õigemini, ei otsusta), kaevatakse kogu maa meie silme all mõttetult lahti ja Tammemäel jääb veel üle oidu täpsustada, nii nagu ta eile küüniliselt tegigi: see on ju meie kõigi varandus ja meie kõigi rahakoti huvides.

Eks ka meie kallis Villu võidelnud mereäärsete ehituslubade ja maade müügi võitlust meie kõigi rahakoti huvides.

Tiit Kändler 

teadus.ee SUVEKOOL TULEB ENERGILINE

Energia suvekooli tuleb energiliselt musitseerima ja muinastulede ööl mediteerima ka Urmas Sisask.

Sel suvel toimub teadus.ee suvekool kuuendat korda. Nagu ikka, tullakse kokku Käsmu Meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel.

Meie eesmärgiks on käsitleda energiat erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Kool toimub kolm päeva, nõnda et osalejatel on võimalus ka üksteisega suhelda, et käsitletavaid teemasid arutleda.

Energia on nii iga inimese kui ka Eesti jaoks tähtsam kui ehk kunagi varem. Püüame seda lahti rääkida eri teaduste mätta otsast, aga ka mõelda Eesti energiatuleviku üle: tuumaenergia, taastuvenergia, algosakeste energia, Läänemere energia, toidu energia jms.

Meie suuremateks toetajateks on Eesti Energia, Haridus- ja Teadusministeerium, projekt TeaMe.

Vt lähemalt http://www.teadus.ee

Esinema tulevad:

• Alvar Soesoo, TTÜ GI direktor Maa energiast;
• Andi Hektor KBFI teadlane ja CERNi kaastöötaja LHCst ja tuumaenergiast;
• Erik Puura, TÜ professor sellest, kui säästev on säästev;
• Marika Mikelsaar, TÜ professor bakterid meie kõhus ja nende energia;
• Jaak Kikas, TÜ professor energast füüsikas ja igapäevamõistes;
• Toomas Paul, teoloog ja mõtleja;
• Raul Meel, kunstnik, kunsti energiast;
• Urmas Sisask, helilooja, energilisest muusikast;
• Ülo Kaevats, TTÜ professor paneeldiskussiooni juhtima;
• Jüri Elken, TTÜ meresüsteemide instituudi direktor Läänemere energiast;
• Andres Tropp, Eesti Energia tuumaenergeetika osakonnajuhataja tuumaenergia võimalikkusest Eestis.

Sobilik tsitaat:

„Ärge mõistke mind valesti: mulle meeldib tuumaenergia. Kuid ma eelistan tuumasünteesi tuumade lõhestamisele. Ja juhtumisi asub turvaline hiiglaslik tuumasünteesi reaktor meist mõne miljoni miili kaugusel. See annab meile enam kui suudame kasutada vaid 8-minutilise hilinemisega. Ja see on traadita!”

William McDonough, ameerika arhitekt, jätkusuutliku arhitektuuri viljeleja

Kosmosesse tassitakse Newtoni õunapuu tükike

Justkui Maal poleks sellele enam kohta, on rahvusvahelisse kosmosejaama veetud üks puutükk. Tõsi küll, mitte just tavaline puutükk. Vaid teadusajalooline puutükk. See on tükike õunapuust, mis legendi kohaselt inspireeris Isaac Newtonit gravitatsiooniteooria välja mõtlema. Londoni Kuninglik Ühing laenas selle 10-sentimeetrise tükikese Briti astronaudile Piers Sellersile, et teha reklaami oma 350. aastapäevale. Puutükk reisis sütiklaeva Atlantise pardal kosmosejaama, kuhu on ennegi veidraid esemeid veetud. Nagu golfipalle ja mänguasju.

Õunapuu ja selle inspireeriv õun kukkus teadusajalukku alates Newtoni biograafiast, mille kirjutas 1752. aastal William Stukeley. Puu kasvab väidetavasti siiani Newtoni sünnipaigas Woolsthorpe’i mõisas Lincolnshire’is.

Allikas: New Scientist

Maa süda muudab ööpäeva pikkust

Päev ja öö on Maa südame tuksumise võimuses. Selles toimuvad fluktuatsioonid muudavad planeedi pöörlemist kuueaastase perioodiga. Grenoble’i Joseph Fourier’ ülikooli teadlane Nicolas Gillet ja tema kolleegid modelleerisid Maa vedela tuuma käitumist, tuginedes magnetvälja fluktuatsioonide mõõtmisele. Maa vedela välistuuma sisepiirkond voolab kord aeglasemalt, kord kiiremalt ja see mõjutab planeedi magnetvälja. Magnetväli omakorda surub justkui kummipael selle piirkonna tagasi algasendisse. Kuid siiski muutub tuuma pöörlemine kiht-kihilt. Pöördeimpulss peab säilima ja nõnda varieerubki ööpäev kuueaastase perioodiga 0,4 sekundi tuhandikosa võrra. Seda kinnitavad ka kolmveerand sajandi vältel tehtud mõõtmised.

Allikas: Nature

Plaadisoovitus

Kait Tamra, Ainuke aeg

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=28080

ja

Bobby McFerrin, VOCAbuLarieS

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=28049

Kalender

Looduse Omnibuss Tallinn laupäeval, 29. mail 2010 retk Võrokeste  laulupeole

Aasta 2010 kultuuripealinn on Põlva. Sõidamegi laupäeval sinna, et osa saada võrokeste laulupeost. Enne käime Taevaskodades ja „Uma pido“ laadal, kus vägev kultuuriprogramm. Juhib Contra. Kogu Põlva on muusikat täis. Laulavad Uma Laulu konkursi võitjad Aapo Ilves ja Enno Säinast, Võru Muusikakooli pärimusmuusika õpilased, Pori lõõtsaklubi, Rahvamuusikatöötluste festivali „Moisekatsi Elohelü” Uma Pido eriauhinna võitja Tuulepuu, Kanepi Segakoor… Õhtul kell kuus algab rongkäik Põlva järve äärest Intsikurmu. Laulupeo laval etno-rokk-punt Folkräüss ja üle 3300 laulja ja tantsija.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 9.00, tagasi Tallinnas öösel kell 2. Üritame retkelisi vedada linnaositi kodudele lähemale.

Sõidu hind koos laulupeo piletiga täiskasvanutele 250.-, üliõpilastele ja pensionäridele 200.-, õpilastele 150.-,  lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.

Info ja registreerimine 6 481 740 , 56476297, info@looduseomnibuss.ee

http://www.looduseomnibuss.ee

KULDNAINE festivalil Regiöö 2010

Arhailise muusika festival Regiöö 2010 toimub taas soojadel kevadpäevadel Tartus: 29.–30. mail. On traditsiooniks saanud, et festivalil esinevad pärimusmuusika ansamblid meilt ja mujalt. Improvisatsioone regilaulu teemadel jätkub ka hilisteks öötundideks.

Kui Regiöö 2009 teemaks oli müütiline laul Tähemõrsjast, siis aastal 2010 on Regiöö laulude ja improvisatsioonide teemaks arhailine müüt Kuldnaisest.

KULDNAISE-tüüpi regilaulus jutustatakse noormehest, kes teeb endale kullast või puust nooriku, lootuses saada nii endale parim naine. Kuid tehisnaine ei asenda elavat: puudub keel, meel, hing ja süda.

Traditsioonilise regilauluna on KULDNAINE ilmselt pulmalaul, argipäeva-hõnguline ja räägib lihtsatest inimlikest väärtustest: naist ei tohi valida liiga kaua ja kaugelt, märkamata naabritüdruku ilu.

Kullast naise motiiv on levinud Eesti rannikukihelkondades, puust naisest on lauldud sisemaal. Laulu variante on ligi 150.

Eelmise aasta Regiöö festivali kirjeldas regilaulusõbrast muusikateadlane Tiinamai Keskpaik muu hulgas niimoodi: „Kesköö paiku võis jalutada läbi sireliõielõhnalise Tartu Veski villasse, kus taas kõlasid improvisatsioonid teemal Tähemõrsja. Villas kostitati soovijaid hernesupiga ning hilisest kellaajast tingitult oli muusika üsna rahulik ja unenäoline. Väsimusest hoolimata oli koduteele asudes samm kerge, sest maikuisel Regiööl oli hing kaasa laulnud.”

Lähem info kontsertide kohta festivali kodulehelt:

http://www.tartu.ee/regioo

Tulge kuulama ja ise ka nokka plagistama!

Festivali korraldavad Sulev Salm ja Toivo Sõmer MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi katuse all ning hulk lahkeid vabatahtlikke.

Liina Vainumetsa, festivali pressiabi

Kava:

Laupäeval, 29. mail
korp. Rotalia Tähe 3

18.00 Tuulepuu / festivali avamine
20.00 Grupeto (Eesti/Norra)
21.00 Norra tantsud
22.00 Strand…Rand, Anne Maasik ja Triskele, Dialekt
Regiöö jämm – Margus Põldsepp, Sulev Salm jpt

Pühapäeval, 30. mail

korp. Rotalia Tähe 3

14.00 Sireli
16.00 Sinimaniseele
18.00 Liinatsuraq
20.00 Klapp
22.00 Tulli Lum (Eesti/Liivi), festivali lõpetamine

Improvisatsiooniline Regiöö kevadises Tartus 2009

Tiinamai Keskpaik

muusikateadlasest regilaulusõber

30.–31. mai varajaste hommikutundideni toimus Antoniuse õues ja Veski villas Tartus festival Regiöö. Laulikud ja pillimehed said kokku, et improviseerida teemal TÄHEMÕRSJA. Sel müütilisel teemal on palju tähendusi. Ja kuna vanades lauludes on tarkuse vägi sees, võis maagilisel maikuu viimasel nädalavahetusel kuulaja ehk jõuda lähemale kuu, tähtede ja päikese salapärale. Ja regilaul juba iseenesest kutsub mitte jääma vaid kuulajaks, vaid kaasa laulma.

Festivali toimumispaik oli väga õnnestunud valik. Antoniuse õu on koht, kus läbi sajandite on aus hoitud kunsti ja käsitööd. Nii ka seekord olid päevaste kontsertide juures kõigile huvilistele avatud käsitöötoad, pakuti nii omatehtud leiba, juustu kui ka koduõlut. Ja kes soovis, võis endale vermida mündi või lasta vibu nagu keskaegne ammukütt. Ja seda kõike samal ajal mõnd regiviisi ümisedes, sest  musitseeriti vabas õhus ja laul kostis kaugele.

Esinejaid oli igas vanuses. Oli näiteks folgisõbrale tuttavamaid ansambleid nagu  Liinatsuraq, Oort, Vägilased ja Folkräuss. Aga ka suhteliselt uusi, peamiselt teismelistest ja nende juhendajaist koosnevaid ansambleid, nagu näiteks Trallikud, Sireli, Dialekt ja Tuulepuu. Esile tahaks tõsta Margus Põldsepa juhendatud ansambli Tuulepuu, milles musitseerisid 2 lauljat, 2 kitarri-, 2 kandlemängijat, plokkflöödi, viiuli- ja basskitarrimängija. Nende esitatud regilaulud ja muusikalised improvisatsioonid regilaulude teemadel olid kaasahaaravad. Kui enamik Tuulepuu liikmeid võisid olla vanuses 14–16, siis kaasaelajaid, -lauljaid oli väga erinevas vanuses: alla-aastastest lastest raugaeani välja. Kontserdiõhkkond oli soe ja südamlik. Kogu üritus olekski justkui loodusega väga kenas harmoonias toimunud, sest päike paistis ja Tartu tänavaid ääristavad sirelid lõhnasid lausa joovastavalt.

Improvisatsioonilise õhkkonna üks loojatest ja festivali korraldajaist oli Toivo Sõmer, kelle juhendamisel olid kõik soovijad saanud veebruarikuust alates koos käia rahvamuusikateemadel improviseerimas. Ja regilaulu teemadel improviseeriti seekord siis Antoniuse õuel. Lisaks eesti rahvaviisidele kõlas imekaunilt lugu, mida Sõmer iseloomustas kui „iiri lugu, mille järgi olevat tantsinud haldjad nii, et nende varbad ei puutunud maapinda“. Ja nii oligi.

Kesköö paiku võis jalutada läbi sireliõielõhnalise Tartu Veski villasse, kus taas kõlasid improvisatsioonid teemal Tähemõrsja. Villas kostitati soovijaid hernesupiga ning hilisest kellaajast tingitult oli muusika üsna rahulik ja unenäoline. Väsimusest hoolimata oli koduteele asudes samm kerge, sest maikuisel Regiööl oli hing kaasa laulnud.

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, Risto Järv, Ants Johanson, Andres Roots, Anu Raud, Tiinamai Keskpaik jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk