18. juuni 2010 nr 80
Viru Folgini on jäänud 48 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Selleks korraks siis Kaunid Kontserdid Käsmus läbi, Viru Folk ees.
Kuulamiseks seekord Kalev Lepiku tehtud kokkuvõte Kaunitest Kontsertidest Käsmus:

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Kaunid Kontserdid Käsmus pälvisid publiku suure tähelepanu

08.–15. juunini toimunud kontsertsarja Kaunid Kontserdid Käsmus külastas kokku üle 12 000 inimese. Kaunis mereäärses kaptenitekülas Käsmus toimus selline kontsertsari juba teist aastat järjest. Käsmu Meremuuseumi õuel panid kuulajate südamed helisema Eesti armastatuimad muusikud ning rahule jäid nii publik, muusikud kui korraldajad.

Kaunite Kontsertide kõige populaarsemad ja huvitavamad etteasted olid kindlasti Jaak Joala juubelikontsert, Eesti filmimuusika õhtu ning Marko Matvere oma mustlaslaulude kavaga. Tegemist oli just selle kontsertsarja tarbeks kokku pandud eriprojektidega, kus esinesid tuntud Eesti noored ja vanad muusikud, nagu näiteks Ivo Linna, Ott Lepland, Marju Länik, Märt Avandi, Liisi Koikson, Marten Kuningas, Hanna-Liina Võsa jne.

Kuid publiku sooja vastuvõtu pälvisid ka teised kontsertsarja õhtud. Näiteks olid väga intiimsed kontserdid Lauri Saatpalul koos Peeter Rebase ja Raivo Tafenauga ning Maarja-Liis Ilusa, Rein Rannapi ja keelpillikvarteti Prezioso kooslus. Maarja-Liis ise kommenteeris kontserti nii: „Reinu ilusad laulud ja keelpilli seaded sobisid imehästi looduskaunisse Käsmusse. Publiku vastuvõtt oli soe ja loodan, et Käsmu kontsertide traditsioon jätkub pikalt.”

Huvitava muusikaelamuse pakkusid ka koos musitseerinud Tõnis Mägi ja Chalice, kes ütles: „Käsmus tuleb laval selline eriline tunne peale, mis paneb näo õhetama ja mõtted reisima. Äkki on see Vinteri vaim.” Viimasega vihjas ta sellele, et Käsmu oli Eesti tuntud helilooja Ülo Vinteri elukohaks palju aastaid. Veel lisas Chalice, et kontsert õnnestus täielikult ning palju sellest tänu imeilusale ilmale ning kokkutulnud publikule. 

Lisaks võis Käsmus näha ja kuulda muusikaveterane Jäääärt ja Ultima Thulet, kes seekord hoopis uues võtmes; nimelt esitas Ultime Thule eesotsas Riho Sibulaga rahulikke ja meloodilisi lugusid vastupidiselt Jäääärele, kes olid kõikidest oma lugudest rockilikumad ja karmimad versioonid teinud. Samuti said kõik a capella ja popmuusika austajad kuulda Noorkuud, kes musitseerisid laval kord Uku Suviste, kord Birgit Õigemeelega.

Kaunite Kontsertide programmijuht Villu Veedla sõnas, et kontsertsari õnnestus igati hästi. „Publikut oli palju ja kontserdid õnnestusid. Samuti vedas ilmaga, sest ühegi kontserdi ajal ei sadanud vihma,” lisas ta.

Käsmu taevas, mis kaunistas kõiki kontserte.

Marko Matvere soojendas oma mustlaslauludega ära ka kõige külmema südame.

Suurejoonelisima kontserdi sel aasta andsid Jaak Joala 60 juubeli auks muusikud Ivo Linna, Marju Länik, Marten Kuningas, Birgit Varjun, Liisi Koikson.

Jaak Joala 60 juubelikontserdi meeskond.

Jarek Kasar alias Chalice ja Tõnis Mägi.

Riho Sibul laulmas oma mahedal häälel.

Musitseerivad Jäääär koos Riho Sibulaga.

Uku Suviste.

Birgit Õigemeel koos a capella-poiste Noorkuuga.

„Sa oled hea” laulis Lauri Saatpalu. Teda saatsid Raivo Tafenau ja Peeter Rebane.

Rein Rannap ja Maarja-Liis Ilus koos keelpillikvarteti Preziosoga.

Üllatusesineja Artur Talvik.

Eesti filmimuusika õhtu koos solistide ja ETV Lastekooriga.

Kaunid Kontserdid tõid Käsmu üle 12 000 inimese.

Kontsertide ajal seilas Käsmu lahes viikinglaev Turm.

Fotod: Viru Folk

Kaasasolev video- ja fotomaterjal on vabakasutamiseks ajakirjanduslikel eesmärkidel. Lisaks leiad pildi ja videomaterjali ftp://www.itrotid.ee kasutaja press ja parool press.

Pressiesindaja
Tuuli Potik
55591032
tuuli@virufolk.ee
www.virufolk.ee/press

Laulusõnad: Bottleneck John

Too bad You had to leave

I had a dream last night, you were layin´ next to me,
I had a dream last night, you were layin´ next to me,
but then the morning light shines in,
waking a man lonely as he can be..

It´s too bad you had to leave, a shame you had to go, girl,
It´s too bad you had to leave, a shame you had to go, girl,
I guess this was just not our time,
when it comes to love you´ll never know..

Can´t find no substitute, no one can ever take your place,
Can´t find no substitute, no one can ever take your place,
(in my heart)
I´ll keep on waitin´ for the next time, baby,
my path will cross your lovin´ ways (one of these days)

Nothing happens without reason, so now I´ve stopped asking why,
Nothing happens without reason, I´ve stopped asking why,
But bear in your heart,
my love for you will never die..

Artikkel

Bottleneck John

Bottleneck John, kodanikunimega Johan Eliasson, on Rootsi üks tuntumaid bluusi- ja spirituaali-lauljaid, kelle repertuaaris leidub pingelisi, karme ja kiireid palasid, kuid puudu ei jää ka meloodilistest ja emotsionaalsetest viisidest, mida tihtilugu saadavad resonaatorkitarr ja plekkpurgid.

Johan Eliasson sündis, kasvas ja elab Rootsi väikelinnas nimega Li ning muusika on alati olnud olulisel kohal tema elus. Tema vanaisa jäädvustas esimesena Johani muusikalise ande, kui poiss oli kõigest kolmeaastane, kuid tõsisemalt lauluga tegelema innustas teda vanaema Elna, kes oli samuti tuntud artist. Johanil oli kombeks istuda vanaema süles, kui viimane mängis torupilli ning koos laulsid nad rahvalaule ja spirituaali laule, mis olid tuntud üle maailma, nagu „Swing low sweet chariot” ja „Amazing Grace”. Johani sõnul on muusikaliselt teda kõige enam mõjutanud vanad ameerika Delta bluusimehed, nagu Robert Johnson, Charley Patton, Tampa Red, Eric Bibb, Doug Macleod ja paljud teised.

Live'is mängida on Johani lemmiktegevus. Tema sõnul pole maailmas midagi paremat kui mängida muusikat südamest ja hingest. Üks tema helgemaid mälestusi pärinebki päevast, mil Bottleneck John esines Rootsi televisioonis pea miljonile inimesele.

Johanile meeldib akustilise ja elektrilise muusika segu, mille kõla võib leida resofoonilistest instrumentidest. Tema usaldusväärsemad nimetatud “tööhobused” on 1933. aasta National Duolian ja 1935. aasta Dobro, millel kõige enam naudib Johan mehaaniliselt võimendatud heli. Johanit on tunnustatud ka mitmete auväärsete auhindadega Östersundi Bluusi festivalil Rootsis ning samuti Wilhelm Peterson-Bergeri kultuuristipendiumiga. Eriline oli viimane autasu selle poolest, et väga harva saavad bluusilaulikud tunnustust kultuuri toetamise eest.

Vaata youtube'is:
http://www.youtube.com/watch?v=QDfS9sulSHI
http://www.youtube.com/watch?v=rCoasa0gpf4

Kuula myspace'is:
http://www.myspace.com/bottleneckblues

Deltabluus ja spirituaalid Rootsist: Bottleneck John

Sel suvel astub Viru Folgil, Pärnu Bluusil ja Tallinna Texas Honky Tonk Cantinas üles Rootsi bluusi- ja spirituaalilaulja Johan „Bottleneck John” Eliasson, kellelt tänavu ilmus järjekordne sooloalbum „Northern Heart, Southern Soul”. Viimati käis mees siinmail 2005. aasta sügisel, esinedes muu hulgas Türi kirikus; mina kohtusin temaga esimest korda mõni kuu varem Slovakkias, ning vahepealse viie aastaga on Johani võimas hääl teda viinud festivalidele Itaaliast Mississippini välja.

AR: Eestisse tuled sa üksi, aga muidu annad kontserte väga erinevate koosseisudega. Mis see on, mis sind alati tagasi klassikalise deltabluusi juurde toob?

BJ: Ma eelistan viljeleda erinevaid bluusistiile, sest lai profiil annab mulle rohkem esinemisvõimalusi. Ma ütleksin, et umbes pooled minu esinemistest on soolokontserdid, ülejäänud koostöös teiste pillimeestega – öelge mulle ainult, millist bluusi teil vaja on, ja mul on see kohe varrukast võtta! Aga tundub küll, et mind tõmbab nii ajas kui ruumis tagasi just 1920.–1930. aastate Mississippi Deltasse... Ju see on just selline muusika, mis mu oma hinge kõige rohkem liigutab – vähemasti pole ma suutnud mingit moodsamat muusikat leida, mis suudaks nende vanade salvestuste hingestatuse, tunnetuse ja siirusega võistelda.

AR: Samuti näid sa akustiliste ja elektrikitarride asemel eelistavat resonaatorkitarri. Miks?

BJ: Väga hea küsimus... Tõenäoliselt on resofooniliste instrumentide kõlas midagi, mis mind eriliselt köidab. Selles mõttes, et mulle meeldivad väga ka karused elektrikitarrisaundid ja tavalise akustilise kitarri puhas kõla, aga nagu sa ütlesid, mängin ma ise enamasti resonaatorpilli. Mulle meeldib see akustilise ja elektrilise tasakaal, mis seal minu arust on – põhimõtteliselt on see ju mehaaniliselt võimendatud kitarr, elektrikitarr ilma elektrita.

AR: Millised on sinu suurimad muusikalised eeskujud?

BJ: Son House'i võimas lauluhääl ja Blind Willie Johnsoni imetabane slaidkitarrimäng, neid kahte ei väsi ma iial kuulamast. Muistseid bluusilauljaid, keda ma fännan, on muidugi palju...

AR: Tahad sa ehk paari sõnaga ka oma uut albumit kirjeldada?

BJ: Ikka. Uue plaadi nimi on „Northern Heart, Southern Soul” – „Põhja süda, Lõuna hing” – ja see ütlebki kohe kõik ära! Minu uus, kauaoodatud sooloprojekt, võimalus lõpuks rakendust leida kõigile neile lauludele, mis viimase paari aastaga on sahtlisse kogunenud. Plaadi tegemisel läks käiku terve hulk vanaaegseid pille, kaasa lõi palju muusikutest sõpru, ise olen ma lõpptulemusega väga rahul ja seni on ka kriitikutel ainult kiidusõnu jagunud!

AR: Ja lõpetuseks: miks Johan Eliassonist üldse Bottleneck John sai?

BJ: Sest see on palju bluusilikum nimi, mis ütleb publikule minu kohta olulise ära veel enne, kui nad mind üldse kuulevad! Tegelikult tüütas mind lihtsalt ära, et väljaspool Rootsit keegi mu nime hääldada ei oska, ja nüüd ma olengi Bottleneck John. Ristinime kasutan ma rohkem autorilaulu-asju tehes – see on minu loomingu teine pool, mida praegu vaid vähesed kuulnud on. Loodetavasti tuleb mul kunagi võimalus ka Johan Eliassonina sagedamini üles astuda!

Küsitles Andres Roots

Lingid:
http://www.bottleneckjohn.com
http://www.youtube.com/BottleneckJohn
http://www.myspace.com/bottleneckblues

Teadusmuusika

 

Kuidas aju heli tunneb

Et ära tunda heli allikat, olgu siis rongi või vilepilli, peame selgeks õppima heli akustilised iseloomustajad. Prantsuse teadlane Trevor Agus ja tema kolleegid palusid kaheteistkümnel vabatahtlikul kuulata lühikeste juhusliku müra katkete järjestusi ja ära arvata, millised katked sisaldasid kordusi. Edu oli alla 50 protsendi.

Kui aga üks eriline katke, mis sisaldas kordusi, salamisi ja juhuslikult kordus sageli, siis õppisid kuulajad kiiresti peaaegu laitmatult kordusi tabama, isegi kui see ajas ümber pöörati. Enamgi veel, selline mälu püsis mõne nädala jooksul.

Allikas: Nature

Raamat muusikast meie kõrva taga ja elektroni rütmidest

Tiit Kändler

Kõlakoda kõrva taga

Kuidas muusika loob teadust ja teadus teeb muusikat

Kujundanud Andres Tali

Tammerraamat 2010

168 lk, hind poes ca 150 kr

Ei hakka siin veiderdama, ütlen kohe välja, et kirjutasin oma äsja ilmunud raamatu tutvustuse ise. Lõppude lõpuks pole see nii haruldane midagi, ainult et tavaliselt seda ei öelda.

See raamat põhineb läbi aastate Sirbis avaldatud esseedel, millele mind meelitas tollane muusikatoimetaja Igor Garšnek. Kui nii, siis püüdsin neis esseedes kirjutada mitte ainult sellest, kuidas teaduse ja tehnika edenemine edendas ka muusikakeelt, vaid kuidas muusikal oli omajagu vastumõju teadusele. Kirjeldan sedagi, kuidas helid tekivad, liiguvad, kuidas neid vastu võetakse – ja mitte ainult inimese, vaid ka lindude, kasside ja kelle näitel veel.

Püüdsin ka kujutada oma seoseid muusikaga, nii hästi kui minu sõnad seda suudavad edasi anda.

Muusika võib tahtjale õpetada kaootilise maailma käitumist; seda, kuidas kaosest ikka ja jälle kord luuakse. Muusika on parim insener, mis on inspireerinud tuhandeid katedraale, kontserdisaale ja kõlakodasid.

Minu kunagine hea algkooli klassijuhataja Miralda Kikerpuu, Kustas Kikerpuu ema, tegi mulle selgeks, et kes ka oma arust viisi pidada ei oska, saab rütmiga kindlasti hakkama.

Noh, nii et kui see raamat pole ka viisikas, siis rütmikas ehk ikka.

Kui küsida elektronilt, mis rütmi see mängib, siis võib see teile kosta, et ülespidi spinniga.

Tiit Kändler

Suvekool

teadus.ee suvekool ujub kui krokodill

teadus.ee suvekool on ujunud oma kuuendasse aastasse kui harikrokodill. Tolle eluka kohta nimelt said Austraalia ökoloogid hiljaaegu teda, kuidas ta on suutnud asustada Vaikse ookeani lõunasaared, mis ju ometi Aasiast hiigelveega eraldatud.

Harikrokodill nimelt suudab elada pikka aega toiduta, taluda merevett ja oskab laineid kasutada nagu surfaja. Ta pöörab enda hüvanguks ka tõusu-mõõna ja nõnda siis ongi jõudnud saartele, kus tal pole mingeid vaenlasi peale inimese.

Nii ka meie suvekool. Vahel on korraldajad pidanud kasinamalt elama, vahel on satutud soolvete kätte, kuid näe, ikka me suvekool toimub.

Nagu ikka, tullakse kokku Käsmu Meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel. Nõnda siis toimub suvekool „Energiliselt energiast” 27.–29. augustil Käsmu Meremuuseumi ja Käsmu rahvamaja põlistel aladel. Meie käsitleme energiat erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Püüame leida energia kohta looduses, ühiskonnas, inimese endagi sees, aga ka mõelda Eesti energiatuleviku üle.

Meie sedapuhku energilisi toetajaid, sedapuhku Eesti Energia, Haridus- ja Teadusministeerium ning teaduse populariseerimise programm TeaMe.

Vt lähemalt registreerimisest www.teadus.ee

Et aga mitte jääda üldiseks ja sõnaliseks, on siin näha esinejate Kes on Kes:

Alvar Soesoo, geoloog, TTÜ  geoloogia instituudi direktor – Maa energiast;

Andi Hektor, füüsik, KBFI teadlane ja CERNi kaastöötaja – LHCst ja tuumaenergiast;

Erik Puura, geoloog, TÜ  professor – sellest, kui säästev on säästev;

Marika Mikelsaar, mikrobioloog, TÜ professor – bakteritest meie kõhus ja nende energiast;

Jaak Kikas, füüsik, TÜ professor – energiast füüsikas ja igapäevamõistes;

Toomas Paul, teoloog ja literaat – sellest, kust tuleb energia;

Raul Meel, insener ja kunstnik – kunsti energiast;

Urmas Sisask, helilooja, harrastusastronoom ja visionäär – energilisest muusikast;

Ülo Kaevats, füüsik ja teadusloolane, TTÜ professor – energilise paneeldiskussiooni juht;

Jaan Lahe, religioonifilosoof – Vana-Rooma mõttemaailmast;

Jüri Elken, merefüüsik, TTÜ meresüsteemide instituudi direktor – Läänemere energiast;

Andres Tropp, Eesti Energia tuumaenergeetika osakonnajuhataja – tuumaenergia võimalikkusest Eestis;

Priit Ennet, teadusajakirjanik – diskussiooni ja viktoriini juht;

Tiit Kändler – füüsik, teadustoimetaja ja teaduskirjanik, pudist ja padist;

Indrek Rohtmets – bioloog ja teadusajakirjanik, ajakirjanike töötoa juht.

Nagu ikka olnud, tuleb nüüdki Tiit Hundi fotokool, lastekool meisterdamiseks ja viktoriin auhindade jagamiseks neile, kes suvekooli maha ei maganud.

Öösel vastu pühapäeva osaleme Läänemere muinastulede öös ja mõlgutame mõtteid Aarne Vaigu paadiga, Urmas Sisaski trummiga ja meie kõigiga ühiselt.

Tiit Kändler, suvekooli toimetaja

Plaadisoovitus

Eduard Toman, Gena ja teised

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=28304

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, Risto Järv, Ants Johanson, Andres Roots, Anu Raud, Tiinamai Keskpaik jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk