2. juuli 2010 nr 82
Viru Folgini on jäänud 34 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

On juuli algus. Rannakülas Käsmus keeb elu. Suvised rannarõõmud nii inimestele kui loodusele, kui neid nii võib vastandada. Käsmus on need kaks poolt omavahel läbi põimunud. Siin Vaigu peldiku taga kuuris, kus ma suvitan, veedan põhiliselt aega muusika kuulamise ja niisama vedelemisega, püüdes ajada peast välja linnamelu ja argiaskeldused. Kas see ka õnnestub, näitab aeg. Igal juhul kõigile head puhkust.

Kuidas näeb välja majandusaasta aruanne Regio moodi:

http://www.regio.ee/2009/

Meeleolusid juunikuisest kontserdisarjast Kaunid Kontserdid Käsmus:

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Käsmu rebane – reageerib vilistamisele, nurub laua ääres toidupalukesi – ilmselt on tal identiteedikriis ja peab end koeraks. Foto: Malle Kolnes

Artikkel

Tiia Paist

Tiia Paist on tegutsenud õhtujuhi ja muusikuna erinevatel toredatel perepidudel juba pikka aega. Ta on veendunud, et eesti inimesele on laulmine kombeks ning miks seda siis ikka üksinda teha. Seepärast ongi kõik oodatud augustikuus Vinteri lavale, suurele ühislaulmise ja -tantsimise peole!

Tiia repertuaar koosneb väga vanadest ja uutest ehk tema enda tehtud lugudest. Uued lood on tal välja kukkunud pisut kurvameelsetena ning ehk sellepärast meeldib talle endalegi vanu lugusid mängida ja laulda. Vanadel lugudel on Tiia sõnul veel üks imevägi: paljud inimesed teavad neid ning osatakse kaasa laulda ja jalg hakkab ka kergemini õiges rütmis tatsuma. Osa Tiia repertuaarist on talle külge jäänud juba lapsepõlvest, sest tema kodus lauldi väga palju. Tema ema ja isa meenutasid tihti just neid lugusid, mida vanaema laulis oma nooruses. Ka akordion asetati Tiiale sülle, kui ta oli nelja-aastane.

Olles läbi viinud tuhandeid eesti rahva olemisi alates pere- või külapidudest kuni pulmade ja vastuvõttudeni välja, on Tiia aru saanud, et lihtne pillimäng ja vanavanemate laulujoru on see, mis suunurgad ülespoole viib ja aja korraks seisatama paneb. Laulma on oodatud absoluutselt kõik inimesed ja ikka selleks, et talletada üks võimalikult hea mälestus 2010. aasta Viru Folgilt.

Kuula youtube’is:
http://www.youtube.com/watch?v=xZVFRvYG5aA
http://www.youtube.com/watch?v=Q9PIM1lifSY
http://www.youtube.com/watch?v=BRQ8D4JdETw

Su repertuaar koosneb põhiliselt vanadest lauludest, kuid on ka Su enda loomingut. Millest Sinu loodud laulud alguse saavad ja millest nad räägivad?
 
Minu lugudega ongi nii, et mõned lood on lihtsalt niivõrd unustatud, et neid peetakse minu lugudeks. Siis pean ikka tihtilugu esinemistel rääkima, kust ühe või teise loo leidnud olen. Aga on tõesti ka päris oma lugusid. Tihtipeale on elus olnud mõni niisugune olukord, mis aastaid hiljem laululooks saanud. Kui hää mõte peast ei kao, tulebki sellest lugu teha. Ja suu tahab ka ikka laulda sellest, mida silm parasjagu näeb. Isegi oma koduõue kased ja auklik kruusatee on laulu sisse pandud :-). Viisid, mis teen, jäävad üldjuhul hetkega meelde. Noodikirja ma neid ei pane ja alati kohe helikandjale salvestama ka ei kipu. Kõigepealt peabki lugu ennast „kummitama“ jääma, siis on kindel, et meeldib ka kuulajatele.
 
Kas Sul on mingi laul, mis tuju heaks teeb ja mida Sa alati koosviibimistel laulad? 

Eks lugusid, mida igal peol lauldakse kindla eesmärgiga süda soojaks ja tuju heaks teha, on mitmeid. Aga eriti särav tundub iga esinemist alustada lauluga „Lustilla luhal“. See meeldib nii noortele kui vanadele ja on kaasa laulmiseks ka igale eestlasele jõukohane. Sellega algab ka sel aastal meie ühislaulmine Viru Folgil.
 
Sa oled muusikaga kokku puutunud juba varajases lapsepõlves ning tegelenud sellega terve elu. Kas muusikaande on pärinud ka Sinu tütred?  

Muusikaga kokku puutunud olen hetkest, kui neljasena isa esimese 16ne bassiga akordioni kinkis. Mäletan, et esimesed võtted tema õpetuse järgi tulid väga lihtsalt. Neid õpetusi järgin tänaseni. Sellest ajast on mul ka mõned eriti armsad laulud, mida oma esinemistel väsimatult esitan. Neid laule laulavad ka kõik minu 5 tütart. Neis kõigis on olemas korralik muusikapisik. Osa neist jätkavad haridusteed samuti muusika valdkonnas. Meie pere ühine kirg on rahvamuusika. Ka erinevaid pille proovime isekeskis rõõmuga. 
 
Mis on kõige eredam ja lõbusam mälestus, mis Sul laulmisega seoses meenub? 

Kuna hetkel on minu üks suuremaid projekte ansambel „Napsitrallid“, siis esmalt meenuvadki kõik lustakad tiirutamised mööda ilma just selle koosseisuga. Üks näide. Ühe esinemise kuulutust Napsitrallide esinemise kohta luges ka tubli pereisa. Küll aga luges välja „NAKSITRALLID“. Ajas terve pere ilusti esiritta, lootes vanu tuttavaid lasteraamatust kohata. Lavale tuli hoopis bänd :-). Esialgu oli ehmatus suur, aga lõpuks sai sellest tore tantsumaraton kogu perele. On olnud ka terve rida juhtumisi, kus elekter läinud ja ühtki elektroonilist pilli kasutada ei saa. Siis ikka akordion põõsast välja ja pidu saab parem kui ealeski peetud... ikka hommikuni.
 
Sel aastal on Sul kuulajatele varuks üllatus, räägi meile temast? 

Jah, eks vastavalt eelmisel aastal Käsmus kogetule ühislaulmist korraldades tekib häid mõtteid ja ikka tahaks kaasata häid kaaslasi. Sel aastal otsustasime ühislaulmist korraldada kahe akordioniga. Teiseks muusikuks minu kõrval saab lavaruumi Margus Kala. Ta on elukutselt kõige ehtsam sepp ja muusikat armastab ilmselt vähemalt sama palju kui oma sepatööd. Tema laulud on samuti rahvalikud ja esitab neid äärmiselt armsasti. Lisaks lõõtsapillile mängib Margus veel mandoliini ja viiulit. Ja huvitav on see, et ta ei pruugi neid kõiki pille isegi iga kord esinemisel väljagi võtta. Ta on lihtsalt nii vahetu ja ehe, et käsu peale ei tee midagi. Ikka toimetab täpselt nii, nagu sisetunne ütleb. Ja see ongi see, millega tema oma lähedasi ja kuulama tulnud publikut võlub.
 
Keda Sa ise sel suvel Viru Folgil kindlasti kuulama lähed ja miks? 

See küsimus osutub väga raskeks. Vahel on selline tunne, et ei tea, kuhu poole joosta, et kõik head asjad ära näha-kuulda. Samas on esinemas ka terve hulk häid sõpru/muusikuid, kellele tahaks kaasa elada. Aga väike pingerida mul siiski on: 
 

Esimesel päeval Dave Arcari. Tantsu keerutaks ilmselt veidi Untsakate pilli järgi. Ilmselt seisatan iga tänavamuusiku juures peatänaval.
Teisel päeval õed Taulid ja Tuulelõõtsutajad.
Kolmandal päeval kindlasti pealava Haydamaky. 
Kuna eelmisel aastal ei jõudnud piisavalt jälgida tegemisi Käsmu kabelis, siis sel aastal katsun seal võimalikult palju viibida. Seal on kõik kontserdid väga vahetud ja soojad publiku jaoks. 
 
Küsis Diana Aljas

 

Viru Folk esitleb – „Minu Ugrimugri“
ehk
duett-duell Rein Sikk – Peep Veedla

Kirjastus Petrone Print ja Viru Folk esitlevad vahetult Viru Folgi avamise järel, 6. augustil kell 16 Käsmu Kirjanike maja õuel kaera-jaani tantsijast ajakirjaniku Rein Siku raamatut „Minu Ugrimugri“. Aga juttu ei tule mitte ainult kirjandusest – sellesse soomeugrilisse raamatusse vaadates leiame üles ka Viru Folgi juured! 

Kui valdavalt on Petrone prindi „Minu...“ sarja raamatud kirjutatud kaugetest maadest, kus eestlane võõra rahva sisse kui täpike merre haihtub, ent parimal juhul reisi käigus iseendaga sina peale saab, siis Rein Siku ugrimugri-rännud viivad teda ikka omade sekka, mis sest, et vahemaad on kauged ja keeledki hoolimata sugulusest arusaamatuks jäävad – hõimlasi on Sikul kokku 25 miljonit.  

Kui senini on soomeugrilisi raamatuid iseloomustanud eelkõige kuivavõitu teadustekst, siis Siku ugimugri kogemused on täis vahvaid inimesi ja erilisi juhtumusi. Naljakatest juhtumitest autor juba pajatada mõistab! Aga südamalikest ka. Tulge kuulake ise, kuidas Sikk Soomes kilu faksimasinasse tahtis pressida või kuidas mari memmed siinsamas Virumaa rannas rahvariideseelikud lõua alla vedasid, et ikka põlveni merre minna saaks.

Hõimlastega lõimumine võib olla väga nauditav! 

Rein Sikuga koos vestab juttu Viru Folgi pealik Peep Veedla, kellelt Rein Sikk on lubanud ühtlasi välja uurida, miks ja kuidas Käsmus sel aastal juba kolmandat korda toimuv folk alguse sai ning miks Veedla oma ugrimugri maailma just Viru Folgina üles ehitanud on. Seega – „Minu Ugrimugri“ nii raamatuna kui festivalina.  

Kohapeal võimalik „Minu Ugrimugri“ raamatut osta soodushinnaga ning sinna ka autorilt pühendus saada.  

Raamatu tutvustuse ja katkendid leiab siit: http://petroneprint.ee/minu_ugrimugri.php

Kairit Lillepärg
Petrone Print
kirjastaja
tel 5667 5669

 

Jesse Jamesi järglane röövis Eesti Top7 esikoha

Andres Roots. Foto Toomas Tuul.

22. juunil ETV muusikavideote edetabelisse Eesti Top7 lisandunud Andres Rootsi ja Eric Gebhardti lugu „Redecoration Day” tõusis nädalaga esikohale. Osalt Tartus ja osalt Alabamas salvestatud pala laulab USA punkrock-bluusimees Eric „Red Mouth” Gebhardt, kes kuulub kuulsa lindprii Jesse Jamesi (1847–1882) otsesemate järeltulijate hulka.

„Ameerikas ütleb muidugi iga teine inimene, kes sulle tänaval vastu tuleb, et on Jesse Jamesiga ühte või teistpidi seotud, nii et see ei ole asi, mille ümber ma väga kella lööksin – aga jah, mina olen tõesti kuulsa pangaröövli järeltulija,” ütles Gebhardt. „Perekonnaarhiiv on vendade Jameside fotosid täis ja minu vanaema oli omal ajal ametlikuks konsultandiks esimese James Gangist vändatud filmi juures.”

Pressi poolt „Lou Reedi mässuliseks sohipojaks” ristitud Eric Gebhardt sündis Texases kirikuõpetaja peres ning kasvas Alabamas legendaarse bluusihelilooja W. C. Handy sünnilinnas Florence’is. Karjääri alustas ta punkrockbluusi-bändides The Throwaways ja The Studdogs, 2004. aastast on tal ilmunud kolm sooloalbumit. Maikuus andis Gebhardt USA saatkonna toel Eestis üheksa kontserti koos Tartu bluusitrio Bullfrog Brown kitarristi Andres Rootsiga, koos salvestati ka mitu Rootsi kirjutatud lugu.

„Redecoration Day” salvestus ja video pärinevad aga tuuri-eelsest ajast: Gebhardti vokaali võttis Alabamas üles Lynn Bridges, kelle tava-tööandjaks on legendaarne plaadifirma Fat Possum, videolindile jäädvustas Red Mouthi Corey Hannah. Ülejäänud bänd on salvestatud ja video valminud Tartus Asko-Romé Altsoo käe all. Nii pildis kui helis teevad kaasa veel Svjata Vatra löökpillimängija Kalle Kindel trummidel ning Uku Püttsepp trompetil.

Lisainfo:
Eesti Top7: http://etv.err.ee/index.php?0557996
„Redecoration Day” youtube’is: http://www.youtube.com/watch?v=FzyQTA_pr6I
Eric Gebhardt MySpace: http://www.myspace.com/redmouthband
Andres Roots MySpace: http://www.myspace.com/andresroots
Jesse James wiki: http://en.wikipedia.org/wiki/Jesse_James

 

Regio uus atlas

Teed Käsmu ja mujale ilusatesse paikadesse näitab uus Regio teede atlas. Mugavaim ja soodsaim nii autojuhile, jalgratturile, kui ka jalgsi rändajale. 2010. aasta versioon on uues mugavamas formaadis ja säästuajale kohase soodsa hinnaga (soovitatav jaehind 195 krooni). Lisaks on esimest korda võimalik Regio teede atlasega sõita ka Eestist kaugemale. Müügil on ka uus Baltimaade teede atlas. Täpsemalt saad Regio atlastega tutvuda aadressil www.regio.ee/atlas

Ja lisaks võidule mille saad atlast kasutades kiiremini ja väiksema aja/rahakuluga kohale jõudmisest on võimalik veel võita 20 000 kroonine luksuslik puhkus Eestis või Garmini GPS, kui registreerid oma Regio uue teede atlase ostutšeki aadressil http://www.regio.ee/uusatlas/ .

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, Risto Järv, Ants Johanson, Andres Roots, Anu Raud, Tiinamai Keskpaik jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk