9. juuli 2010 nr 83
Viru Folgini on jäänud 27 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Käsmu Meremuuseum otsustas oma tegevusvaldkonda laiendada. Alati on küsimus rahas. Kust ikka raha saada – tuleb ise münte vermida. Nüüd siis muuseumi oma raha. Eks aeg näitab, kas folgi ajal Käsmus veel kroon maksab … Võib-olla pannakse sellise tegevuse eest vangi.

Vaatamiseks kuulamiseks:

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Käsmu uus viikingilaev Aimar on nüüd saanud viimasegi lihvi ning ootab iga päev meremuuseumi juures paadisadamas sõitjaid. Möödunud reede õhtul jäid pildile Aimari headust testinud Viru Folgi korraldajad. Foto: Toomas Tuul

Laulusõnad: Krüüsel

Akkame laisad
laulemaie
Vedelikud veeretama
Kus need teised laisad
jäänu
Laisad pugend
põõsastessõ
Irmul
iireernestessõ
Põõsad akkand
põlemaie
Iireerned aurumaie
Akkame meie
laulemaie
Hüüa vastu,
hiiekene
Laula vastu,
laanekene

Artikkel

Krüüsel – Cepphus grylle

Krüüsel on lind, kes pesitseb kaljustel ja kivistel randadel, Eestis haruldane haudelind (ainult Loode-Eesti klindil), läbirändajana ja talvitujana Eestis vähearvuline.

Krüüsel. Foto: Arne Ader

Nime all „Krüüsel” on tegutsetud aastast 2007.

Loodud on segaansambel Paldiski Gümnaasiumis ja rahvamuusikajuurtega laule on lauldud juba kaheksa aastat.
Etno-pisiku eest oleme tõesti tänulikud Viljandi pärimusmuusika festivalile ja Eesti ETNO laagrile.
Pisik levis Pakri poolsaare värskes õhus ja meie laulurahva seas väga hästi. Tänaseks oleme meeldivaid lauluelamusi saanud pakkuda nii endile kui paljudele teistele inimestele üle Eesti.
Aastate jooksul on ansambel osalenud ka paljudel konkurssidel ning festivalidel.
Viimati 24. aprillil 2010 – XI Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil „Moisekatsi Elohelü 2010” kus, endilegi suureks üllatuseks, võitsime peapreemia.
Ansamblis laulavad ja mängivad Bibi Tints, Rahel Kärp, Janeli Adermann, Mariin Kärp, Kristiina Ruben, Kristiina Agu, Katriin Agu, Birgitta Tints, Sirje Kullus, Are Tints, Freddy Tints.

„Laul on Jumalast loodud kallis asi. Laul soojendab südant, peletab mured ja pahad mõtted laiali, kergitab käsi ja jalgu heale teele ja tööle ning on kaunis vaimu harimise abi. Kes rõõmsast laulab, ei pea viha, ei kiusa ega kahetse! (Johann Voldemar Jannsen)

Palun kirjelda, millist muusikat ansambel Krüüsel viljeleb.

Võtame esivanematelt meieni jõudnud tekstid ja viisid, mis meid mingil
moel kõnetavad ja sätime need sellisesse „keelde”, mis meie endi seest tuleb. Laulame ka autorilaule – omal moel. Kõik lood ja laulud saavad oma vormi ja seade ühiste proovide ehk laulmiste käigus. Loomulikult on olemas meil oma muusikajuhid, kellelt tulevad esmased ideed ja mõtted.

Olete vist ainuke Paldiskist pärit etnobänd. Kust see etnopisik tuli?

Eesti ETNOst ja Viljandi pärimusmuusika festivalilt. Mõni käis kohal, teine võttis omaks selle, mis muusikapeol käinutel kaasas oli. Kindlasti oli see pisik kõigis enne ka sees olemas, muidu poleks ta suuremaks kasvada saanud ega meid grupiks liitnud. Olime jah varem kõik Paldiskiga tihedalt seotud. Õppijad ja töötajad Paldiski Gümnaasiumis. Tänaseks päevaks oleme peaaegu kõik üle Eesti oma asjatoimetustele laiali läinud ja kõik kokku saame ainult ühiseks laulmiseks. Korra aastas oleme ikka ka Paldiskis laulnud.

Teie nimi Krüüsel on pandud haruldase haudelinnu järgi. Kes selle mõtte peale tuli?

Birgitta vist... Oleme Paldiskist ansamblina oma alguse saanud ja krüüsel pesitseb Eestis ju ainult seal – Pakri poolsaare pankrannikul. Eesti kontekstis iseloomustab ta hästi seda piirkonda. Leidsime, et see on meile ainuomaselt sobiv nimi. Tänu sellisele nimele oleme saanud ka krüüslit kui lindu inimestele tuttavaks teha.

Millised on teie tulevikuplaanid. Kas plaat on ka varsti tulekul?

Seda „plaadi värki” on meie käest mõningatel toredatel juhtudel ikka küsitud ja uuritud. Praegu oleme tegelenud uue kavaga. Eks näeme, mida sügistuuled toovad. Aga ega meil endil ka selle vastu midagi pole, kui plaadiga hakkama saaksime. Mõtteid oleme sellest mõlgutanud küll.

Olete Käsmus Viru Folgil esmakordselt, milliste tundmustega seda kontserti ootate?

Õhkkond on seal kodune ja soe. Tahame, et lauldes oleks selline tunne, et meie kallistame publikut ja nemad meid vastu! Soovime tuhat tervist kõigile, kes hea meelega laulavad ehk laule kuulavad!

Küsis Tuuli Potik, vastas ansambel Krüüsel

 

Astrid Böning: Hiiu folgile tasub kindlasti tulla!

Kuna Hiiu folgi alguseni on jäänud loetud päevad, uuris meie nädalakiri peakorraldajalt Astrib Böningult, kas tasub praamipiletid juba ära broneerida?

Jaa, muidugi, Hiiu folgile tasub kindlasti tulla! Meil on sellel aastal festival laienenud üle Hiiumaa, haaranud kaasa uusi valdu. Neljapäeval alustame Kärdlas, kus meil on uudisena muusikute tänav. Seda mööda jalutades kuuleme nende muusikute kohta ajaloolisi ja huvitavaid lugusid, pillimehed musitseerivad lisaks. Reedel ja laupäeval on põhiprogramm Kassaris, pühapäeval kirikukontserdid Hiiumaa eri paigus. Meie Laste Pesa on arenenud, kõikjal saavad vanemad rahulikult kontserte nautida, jättes lapsed neile kohandatud "pessa". Tiit Leitol on uuenenud loodusmatkade marsruudid, esinejate hulgast leiab oma ajastu laulikute nimed Tõnu Tepandi, Anne Maasiku... Hiiumaal näeme!

Viljandi Folgi pealik: programm sai järjekordselt väga hea

Viljandi pärimusmuusika festivali pealikul Ando Kivibergil on seekordse peo juures topeltkoormus: üle hulga aja pani ta kokku üles astuvate artistide nimekirja. Sestap polegi midagi imestada, et ajal, mil peoni on jäänud paar nädalat, on tal pehmelt öeldes tuli takus. Kabinetis paistab tema pea laual kuhjuvate plaadihunnikute tagant vaevu välja ning telefon heliseb nõudlikult iga natukese aja tagant.

Viljandi Folgi reklaami leiad:

Ando Kiviberg, tänavu oled festivalil suisa kahes rollis, nii pealik kui programmipealik, mis tähendab, et esinejate valimine on sinu kätes.
Tõepoolest, viimati panin programmi täiesti ise kokku vist neli aastat tagasi. Päris tore on jälle vanas rollis olla – inspireeriv.

Ilmselt pole programmi kokku panna nii lihtne, kui võiks arvata?
Ega ole küll. Kõigepealt tuleb välja valida kandidaadid ja siis selgub, et neid on tunduvalt rohkem kui programmi mahuks. See tekitab dilemmasid, keda valida ja keda mitte. Programm pole kummist ja inimesi ei tahaks liiga suure kirevusega ära kurnata. Sellest hoolimata on kava saanud järjekordselt väga hea.

Autoriõiguse seadusel on selles osas küll oma sõna sekka öelda, aga miks ei võiks iga festivali säravamatest hetkedest jääda meenutuseks DVD?
Oleks maru küll. Pärimusmuusika Keskus pole seni plaate üllitanud, küll aga teeksime hea meelega koostööd kellegagi, kes sooviks selle ette võtta.

Kelle kohale meelitamine näo kõige rohkem naerule veab?
Alustame eestlastest. Nii Vägilased kui Ro:Toro on laval värskete tantsuliste kavadega, mis haakuvad suurepäraselt seekordse teemaga „Seest tuleb üks tants!".
Eriti põnev ja erakordne on see, et Pärimusmuusika Aidas salvestab ETV kahel päeval kontserte, mida näidatakse aastavahetuse paiku. Lisaks Vägilastele ja Ro:Torole talletatakse Paabeli, Oorti, Svjata Varta ning Maarja Nuudi, Karoliina Kreintaali ja Tõnu Tubli esinemine.
Kaugemalt ootame väga kirevat ja äärmiselt kvaliteetset seltskonda. Ale Möller Bandis on muusikuid Kanadast, Kreekast, Lääne-Aafrikast, Indiast ja muidugi Rootsist. Ale Möller on Põhjamaades absoluutne guru. Meie festivalil mängib ta eri rahvaste tantsumuusikat. Olen tema kontserte näinud kolmel maal – väga karismaatiline mees, oskab olustikku luua.
Tsuumi Sound System Soomest on tipptasemel artistide seltskond, kes kombineerib üliosavalt pärimusmuusikat tänapäevaste ja kohati väga keeruliste helikompositsioonidega. See kõik on väga rütmikas ja tantsuline.

Tantsuteemast ei saa muidugi üle ega ümber?
Meie kõige suurem tantsukunsti võlu nautimise võimalus on kindlasti Frikar Norrast. See on vahva tantsukompanii, kes loob uusi kompositsioone, mis põhinevad väga heal tantsutraditsiooni tundmisel. Frikar on tuntud Aleksey Rybaki taustatantsijana.
Norra meeste tants on üliakrobaatiline, break-tants jääb kohati kaugele maha. Seda tulevärki saab etendusel kindlasti näha. Kahjuks esinevad nad küll vaid ühel korral.
Puerto Flamenco Hispaaniast on ehtne Andaluusia flamenkotrupp, aga mitte selle sõna klassikalises mõttes. Nemad on samuti eksperimenteerijad ja muidugi suurepärased tantsijad, kes kombineerivad iidset tantsutraditsiooni tänapäevaste urbanistlike olukordade ja nähtustega. See teeb etenduste jälgimise väga põnevaks ka neile, kes pole flamenkokultuuriga lähemalt kursis.

Tegelikult ei saagi kunagi teada, kumb oli enne, kas muusika või tants. Nad on lihtsalt nii orgaaniliselt seotud.
Just. Sageli ei ole tantsimiseks mingisugust instrumenti vajagi, piisab inimese enda kehast.

Mesilastel on kõik muidugi paremini välja arendatud, aga kindlasti on tants ka inimestele suhtlusvorm. Mis kõik tantsust välja ei või areneda!
Nagu ka varasematel aastatel on festivali kavas filmiprogramm. Selles on üks tore Portugali film, milles üks papi jõuab tantsu teemal filosofeerides järeldusele, et tants on vertikaalne tegevus horisontaalini jõudmiseks. Tantsu sigivusmaagilist rolli ei saa muidugi alahinnata.

Kristjan Torop ütles omal ajal äärmiselt ilusasti ja tabavalt, et tants on eluringi hooratas.
See on tõesti väga hästi öeldud.

Olulisi asju, millele programmijuht soovib tähelepanu juhtida, on kindlasti väga palju.
On muidugi. Olen kindel, et näiteks nooremale publikule hakkab hullupööra meeldima Omiri Portugalist. Ta kombineerib väga maitsekalt klubimuusikat pärimusmuusikaga. Mina ei ole nii maitsekaid kombinatsioone selles valdkonnas kuulnudki!
Omiri on väga vaatemänguline, kuid kavatseb kindlasti ka tantse õpetada. See on väga kaasakiskuv ja lummav.
Lisaks urbanistliku ja tänapäevase lähenemisega pärimustantsumuusikale on programmis väga ehedaid tegijaid, näiteks Janusz Prusinowski trio Poolast. Ehe ja võimsa tunnetusega väga osavalt mängitud tantsumuusika! Nii eheda külaelu ja talupoja hõnguga, kui on vähegi võimalik ette kujutada. Niisama ungarlaste punt Cürrento Egyettes. Iirlased on ka taas tagasi. Võluv viiulivirtuoos Michelle O'Brien koos sõpradega on väga tugev tegija.
Ja Eestist astub üles veel Pantokraator. Palju on küsitud, miks ta on festivalil.

Tõepoolest: miks?
Pantokraator tuleb regilaulu töötluste kavaga. Neil on pundis mitu traditsioonikandjatest muusikut, Triinu Taul näiteks. Meie festivalil ei kuule nende hitte, vaid regilaulu seadeid.

Eks kõik festivalid ole tahtnud näidata seda, kuidas sajandite jooksul kogunenud väärtusi tänapäeval rakendada.
Me ei ole kunagi püüdnud oma eesmärkidest taganeda või mööda hiilida. Tõsi, mind ennast on pannud viimasel ajal üks või teine asi mõtlema selle üle, millise suunitlusega muusikat Eestis pärimusmuusika sildi all tehakse. Meid on hakanud kummitama ülearranžeerimise ja -moderniseerimise tont. Tahaks rohkem ehedat.

Täpselt nii. Mina kasutan selle kohta terminit „stuudiofolk”.
Nojah, mis salata, muusikute pillimänguoskus on paranenud ja juurde on kasvanud tegijaid, kes on väga andekad ja võimekad. See on kaasa toonud katsetamisi ning piiride kompamist, aga mina igatsen seda, et jõud või vägi ei tuleks paljude muusikastiilidega flirtimisest. Ikka sisemine jõud on see, mis kuulajat lummab.
Õige pärimusplaat peabki lõhnama heinamaa, mitte stuudiokemikaalide järele!
Ma olen selle võrdlusega täiesti päri.

Tänavu on platsis väga omalaadsed ja rahvuslikke stereotüüpe peenelt kasutavad venelased.
Otava Yo on meie tänavune vene ime. See Piiteri punt jääb silma erakordselt hea tujuga. Nad kasutavad väga võluvalt rahvalaule ning suudavad slaaviliku temperamendi ja särtsuga katuseid pealt tõsta väga suurtel saalidel. Nad teevad ka selliseid vigureid, et mängivad vene laste- ja multifilmidest tuntud lugusid oma töötlustest.
Laval näevad nad välja vapustavad. Kujutage ette kõhnu poisse, seljas väljaveninud helesinised maikad ja peas laiali hoidvate kõrvadega läkiläkid! (Naerab.) Nad teevad meeletult särtsakat tantsumuusikat!

Kui parafraseerida ühte nende pala, siis on Otava Yo ehe näide sellest, mis juhtub, kui klassikaline vene Ivan gruuvima kukub.
Umbes nii! Aga jumala eest, nemad gruuvivad maksimaalselt. Kes igatseb endal taldu alt tantsida, siis Otava Yo saab selle ülesandega suurepäraselt hakkama.
Kellel on aga mingil põhjusel tõrge vene muusika suhtes, siis neile on meil ehe punt otse Kuubast: Habana Son Club. Pakuvad salsat, rumbat ja sambat.
Lätlaste Ilgi on samuti väga tähelepanuväärne – maitsekas ja samuti väga gruuviv.
Nii et festivalil on tänavu võimalik vihtuda kõike.

Kui festivali eluiga inimaastates mõõta, siis on ta nüüd juba täisealine. Aeg läheb kiiresti.
(Mõtlikult.) Väga kiiresti. Vahel tuleb lausa hirm peale. Võin öelda, et järgmise aasta festivali teema ideed veel ei ole. Aga küll ta tuleb.

Muide – millal pillimees ise tantsida saab?
Paneb lihtsalt pilli käest ära ja läheb tantsima. Nii imelik kui see aga pole, ei tahagi paljud pillimehed üldse tantsida. Neile piisab sellest, kui saavad teisi tantsitada.

Margus Haav, Sakala

Kalender

Euroopa nahkhiirte öö!

12.–18. juulini toimub Tallinnas Euroopa nahkhiirte öö. Tegu on rahvusvahelise üritusega, mis toimub 30 riigis ning mille eesmärgiks on tutvustada nahkhiiri ja nende elukohti. Selle käigus pakutakse huvilistele mitmesuguseid tegevusi: nahkhiiri tutvustav näitus, avalik loeng, hilisõhtused ekskursioonid.

ÜRITUSE AJAKAVA

12.–18. juuli Nahkhiiri tutvustav näitus Viru Keskuses III korruse galeriis

12.–18. juuli Laste joonistusvõistluse ”Sõber nahkhiir” valitud tööde näitus Viru Keskuses IV korruse galeriis

15. juuli 18.00 Avalik loeng ja filmiõhtu nahkhiirtest, Tallinna Ülikooli auditoorium M-225 (Uus-Sadama 5). Vaatame filmi „Benjamin ja nahkhiirekütid” (Eesti/Soome 2006)

16. juuli 22.30 Hilisõhtune ekskursioon Kadriorus (kogunemine Luigetiigi ääres, päikesekella juures)

17. juuli 22.30 Hilisõhtune ekskursioon Shnelli tiigi ääres (kogunemine purskkaevu juures)

18. juuli 22.30 Hilisõhtune ekskursioon Kadriorus (kogunemine Luigetiigi ääres, päikesekella juures)

Ekskursioonidele on vaja registreeruda e-mailil rauno.suurkorv@gmail.com.
Palume märkida ekskursioonil osalejate nimed. Ekskursioonikohtade arv on
piiratud.

Infot vaata ka nahkhiired.blogspot.com

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, Risto Järv, Ants Johanson, Andres Roots, Anu Raud, Tiinamai Keskpaik jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk