Tiia Paist esineb koos Margus Kalaga Vinteri Laval laupäeval, 13. augustil kell 22:00

Tiia Paist on tegutsenud õhtujuhi ja muusikuna erinevatel toredatel perepidudel juba pikka aega. Ta on veendunud, et eesti inimesele on laulmine kombeks ning miks seda siis ikka üksinda teha. Seepärast ongi kõik oodatud augustikuus Vinteri lavale, suurele ühislaulmise ja -tantsimise peole!

Tiia repertuaar koosneb väga vanadest ja uutest ehk tema enda tehtud lugudest. Uued lood on tal välja kukkunud pisut kurvameelsetena ning ehk sellepärast meeldib talle endalegi vanu lugusid mängida ja laulda. Vanadel lugudel on Tiia sõnul veel üks imevägi: paljud inimesed teavad neid ning osatakse kaasa laulda ja jalg hakkab ka kergemini õiges rütmis tatsuma. Osa Tiia repertuaarist on talle külge jäänud juba lapsepõlvest, sest tema kodus lauldi väga palju. Tema ema ja isa meenutasid tihti just neid lugusid, mida vanaema laulis oma nooruses. Ka akordion asetati Tiiale sülle, kui ta oli nelja-aastane.

Olles läbi viinud tuhandeid eesti rahva olemisi alates pere- või külapidudest kuni pulmade ja vastuvõttudeni välja, on Tiia aru saanud, et lihtne pillimäng ja vanavanemate laulujoru on see, mis suunurgad ülespoole viib ja aja korraks seisatama paneb. Laulma on oodatud absoluutselt kõik inimesed ja ikka selleks, et talletada üks võimalikult hea mälestus 2010. aasta Viru Folgilt.

Kuula youtube’is:
http://www.youtube.com/watch?v=xZVFRvYG5aA
http://www.youtube.com/watch?v=Q9PIM1lifSY
http://www.youtube.com/watch?v=BRQ8D4JdETw

Su repertuaar koosneb põhiliselt vanadest lauludest, kuid on ka Su enda loomingut. Millest Sinu loodud laulud alguse saavad ja millest nad räägivad?
 
Minu lugudega ongi nii, et mõned lood on lihtsalt niivõrd unustatud, et neid peetakse minu lugudeks. Siis pean ikka tihtilugu esinemistel rääkima, kust ühe või teise loo leidnud olen. Aga on tõesti ka päris oma lugusid. Tihtipeale on elus olnud mõni niisugune olukord, mis aastaid hiljem laululooks saanud. Kui hää mõte peast ei kao, tulebki sellest lugu teha. Ja suu tahab ka ikka laulda sellest, mida silm parasjagu näeb. Isegi oma koduõue kased ja auklik kruusatee on laulu sisse pandud :-). Viisid, mis teen, jäävad üldjuhul hetkega meelde. Noodikirja ma neid ei pane ja alati kohe helikandjale salvestama ka ei kipu. Kõigepealt peabki lugu ennast „kummitama“ jääma, siis on kindel, et meeldib ka kuulajatele.
 
Kas Sul on mingi laul, mis tuju heaks teeb ja mida Sa alati koosviibimistel laulad? 

Eks lugusid, mida igal peol lauldakse kindla eesmärgiga süda soojaks ja tuju heaks teha, on mitmeid. Aga eriti särav tundub iga esinemist alustada lauluga „Lustilla luhal“. See meeldib nii noortele kui vanadele ja on kaasa laulmiseks ka igale eestlasele jõukohane. Sellega algab ka sel aastal meie ühislaulmine Viru Folgil.
 
Sa oled muusikaga kokku puutunud juba varajases lapsepõlves ning tegelenud sellega terve elu. Kas muusikaande on pärinud ka Sinu tütred?  

Muusikaga kokku puutunud olen hetkest, kui neljasena isa esimese 16ne bassiga akordioni kinkis. Mäletan, et esimesed võtted tema õpetuse järgi tulid väga lihtsalt. Neid õpetusi järgin tänaseni. Sellest ajast on mul ka mõned eriti armsad laulud, mida oma esinemistel väsimatult esitan. Neid laule laulavad ka kõik minu 5 tütart. Neis kõigis on olemas korralik muusikapisik. Osa neist jätkavad haridusteed samuti muusika valdkonnas. Meie pere ühine kirg on rahvamuusika. Ka erinevaid pille proovime isekeskis rõõmuga. 
 
Mis on kõige eredam ja lõbusam mälestus, mis Sul laulmisega seoses meenub? 

Kuna hetkel on minu üks suuremaid projekte ansambel „Napsitrallid“, siis esmalt meenuvadki kõik lustakad tiirutamised mööda ilma just selle koosseisuga. Üks näide. Ühe esinemise kuulutust Napsitrallide esinemise kohta luges ka tubli pereisa. Küll aga luges välja „NAKSITRALLID“. Ajas terve pere ilusti esiritta, lootes vanu tuttavaid lasteraamatust kohata. Lavale tuli hoopis bänd :-). Esialgu oli ehmatus suur, aga lõpuks sai sellest tore tantsumaraton kogu perele. On olnud ka terve rida juhtumisi, kus elekter läinud ja ühtki elektroonilist pilli kasutada ei saa. Siis ikka akordion põõsast välja ja pidu saab parem kui ealeski peetud... ikka hommikuni.

Kellega koos ühislaulmist veate?

Teiseks muusikuks minu kõrval saab lavaruumi Margus Kala. Ta on elukutselt kõige ehtsam sepp ja muusikat armastab ilmselt vähemalt sama palju kui oma sepatööd. Tema laulud on samuti rahvalikud ja esitab neid äärmiselt armsasti. Lisaks lõõtsapillile mängib Margus veel mandoliini ja viiulit. Ja huvitav on see, et ta ei pruugi neid kõiki pille isegi iga kord esinemisel väljagi võtta. Ta on lihtsalt nii vahetu ja ehe, et käsu peale ei tee midagi. Ikka toimetab täpselt nii, nagu sisetunne ütleb. Ja see ongi see, millega tema oma lähedasi ja kuulama tulnud publikut võlub.
 
Küsis Diana Aljas