Viiuliduo sai alguse ühisest armastusest eesti viiulimuusika ning vanade krõbisevate arhiivilintide vastu. „Neid kuulates üllatusime, kui palju on vanu pillimehi omapärase stiili ja lugudega siiani tähelepanuta jäänud ning otsustasime, et on aeg anda oma panus eesti viiulimängutraditsiooni au sisse tõstmisele.” Lisaks unustatud lugude elluäratamisele on Maarja ja Karoliina jaoks oluline ka pillimeeste mängustiili ning -võtete tundmaõppimine.   

„Hetked, kui oled loo võimalikult täpselt originaali jäljendades ära õppinud ning nagu kogemata avastatud väikesed, kuid olulised detailid sind kõnetama hakkavad, on väga erilised. Siis kohtuvad minevik ja olevik.” 

Loomulik, avatud ning liigselt seadmata mäng võiks meie arvates olla see, kuidas need vanad lood jälle inimesteni jõuaks.   
 
Intervjuu Maarja Nuudi ja Karoliina Kreintaaliga

Maarja, hakkasid viiulit mängima kooliminekueas ning tänaseks oled tänu viiulimängule reisinud läbi Euroopa ja Aasia. Mis on viiulis nii erilist?  

Maarja: Tõsi on, et tänu viiulimängule sattusin juba mitmed aastad tagasi osalema mõnes rahvusvahelises projektis. Nagu ikka, koguneb reiside jooksul uusi kontakte ja võimalusi, nii ka minuga. Olen nendest väga palju kogemusi ning inspiratsiooni saanud. Ma ei arva, et viiul üldisemas mõttes nii eriline on, kuid minu jaoks kindlasti. Õigemini on ta kõige omasem vahend, mille kaudu end teostada ning väljendada soovin.

Oled tegelenud väga erinevate viiuliprojektidega ning mänginud erinevates muusikakooslustes. Räägi natuke sellest.  

Maarja: Pärimusmuusikaga intensiivsemalt tegelema ajendas mind Sofia Joons, kellega mitu aastat mängisime koosluses Pööningubarokk, veel osalen projektis Armastuse ja Rõõmu laulud koos Meelika Hainsoo, Mall Ney ja Elo Kaldaga. Tänu Viljandi Kultuuriakadeemiale olen leidnud musitseerimiseks mitmeid mõnusaid kaaslasi (Tõnu Tubli, Arno Tamm, Jalmar Vabarna, Karoliina Kreintaal jne).  
Rahvusvahelistest projektidest on kõige püsivam olnud kaheksast eri maa muusikust koosnev impulsiivne muusikakollektiiv Ethno in Transit. Kohtume peamiselt suviti, et siis koos kontserte ja õpitube anda, reisides teel kohatud muusikutelt midagi uut õppida ning koostööd teha. Mitmed meist on ka seotud rahvusvaheliste pärimusmuusikalaagrite (etnolaagrite) ning muusika- ja kultuuriintegratsiooni projektide korraldamisega. Hetkel pühendun kõige rohkem viiuliduole koos Karoliina Kreintaaliga. Naudin ka alati võimalusi koos mängida muusikutega, kes pärimusmaailmast kaugel ning seeläbi mind muusikale hetkeks teise nurga alt vaatama panevad.

Millist muusikat te Karoliinaga tänavusel Viru Folgil esitate?  

Maarja: Mängime vanu unustatud viiulilugusid siit-sealtpoolt Eestit. Kava koosneb peamiselt tantsurepertuaarist, sekka ka laule ja lugusid. Meil on hea meel, et saame mängida armsas Käsmu kabelis, kus mõnus akustika ning atmosfäär.

Kes on Sinu muusikalised eeskujud?  

Karoliina: Eelkõige köidavad mind hetkel vanade arhiivisalvestuste pealt kuuldud lauljad ja pillimehed. Mida enam neid kuulata, seda eksootilisemaks eesti muusika minu jaoks muutub.  
Maarja: Mul ei ole otseseid muusikalisi eeskujusid, kindlasti olen aga mõjutusi saanud väga erinevatelt artistidelt või bändidelt. Vastavalt tujule, perioodile kuulan muusikat pea igast ajastust ja žanrist, seetõttu tuleks nimekiri väga pikk. Kindlasti on eeskujudeks olnud mu õpetajad – Mare Teearu ning A. Fischer Muusikaakadeemia päevilt, Sofia Joons, tänu kellele ma jõudsin pärimusmuusika juurde ning Saskia Rao-de Haas, kes juhendas mind New Delhis india klassikalise muusika õpingutel. Mida aeg edasi, seda tähtsamaks muutub minu jaoks sõnum ja sisu, mida muusikas väljendada soovitakse. Tänapäeva maailm on ummistunud tühjast kärast. Olla edukas tähendab kiiresti, valjemini ning efektsemalt.  Muusikas on mulle väga tähtis luua mängitavale mõtestatud taust, mismoodi ja miks ma midagi teen (ka siis, kui mängin kiiremini, valjemini ning efektsemalt).

Millega hetkel tegeled ja millised on Sinu muusikalise karjääri tulevikuplaanid? 

Maarja: Hetkel õpin Viljandi Kultuuriakadeemias pärimusmuusikat ning õpetan Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika osakonnas viiulit. Lisaks õpetan erinevates pillilaagrites Eestis ning mujal, mõned korrad aastas kohtun ka oma sõpradega üle ilma, et koos musitseerida ja kontserte anda. 
Tulevikuks soovin, et jätkuks inspiratsiooni, aega ja jõudu ennast muusikaliselt edasi arendada ning ellu viia need ideed, mis meeltes mõlguvad. 
Karoliina: Hetkel ongi minu suurimaks väljakutseks viiuliduo Maarja Nuudiga, sest ma olen nelja Viljandi Kultuuriakadeemias õpitud aasta jooksul tükk aega hoogu võtnud, et kellegagi kokku hakata mängima. 
Pean üles tunnistama, et armastan täitsa võrdselt nii viiulimängu, laulmist kui tantsimist.  
Umbes pool aastat tagasi tekkis mul välkidee minna Rootsi rahvaülikooli pärimustantsu õppima. Tänaseks olen selle mõtte mõneks ajaks kõrvale pannud ja mõelnud pisut asisemate asjade peale, nagu seda on kooli lõpetamine. Sealt edasi tahaksin mõnda aega ringi rännata ja õppida mõne muu rahva muusikat ja kultuuri ning sobival ajahetkel teha magistrikraad eesti pärimusmuusikas.

Küsis Tuuli Potik.