Esineb Viru Folgil laupäeval, 7. augustil kell 24.00 Epsoni Metsalaval.

Kontserdile tagab sissepääsu festivali pass, päevapilet või üksikpilet. Üksikpiletit kontserdile on võimalik osta eelmüügist Piletilevist hinnaga 125.-, kohapealt hinnaga 150.-. Täpsem piletiinfo: www.virufolk.ee/piletid

Ansambel Indigolapsed sai alguse 2005. aasta oktoobris Tallinna vanalinnas Voorimehe 5 korteris. Äsja Hispaania metsadest naasnud reklaam-meedia haridusega maailmarändur Tom Valsberg kogus kokku sõbrad, et laulda reisil loodud laule koosluses, mille nimeks sai Indigolapsed. Raamatute järgi tähistab väljend „indigolapsed” uue aja lapsi, kes ei allu traditsioonilistele reeglitele, vaid vajavad vabadust ja loomingulist elulaadi selleks, et areneda. Meie jaoks on indigolapsed kõik inimesed, kes oskavad enda sees elus hoida elust pakatavat ja rutiinivaba väikest last ning temale omast avatud maailmapilti, kus kõik on võimalik. Indigolapsele loomulik on nii nutta kui naerda ja väljendada end täiesti ausalt, olenemata sellest, kas nii on kombeks või mitte.

Just sellised on Indigolapsed ka laval. Nad on tuntud oma kummaliste kontsertide poolest, kus laulud on põimitud maailmarändur Tom Valsbergi seikadega oma reisidest, Joosep Kõrvitsa arukate ja ajuvabade anekdootidega, tihtipeale ka erinevate külalisesinejate luuletuste ja mõttevälgatustega. Kontsertidel olnud inimesed peavad neid koosviibimisi sõprade kogunemisteks, kus piir publiku ja esinejate vahel tihtipeale täiesti kaob ning nutta ja naerda saavad nii kohal olevad väikesed lapsed, suured, täiskasvanud kui ka paar vanaema tagareas. Seepärast saavadki Indigolaste muusika olemust tõeliselt tunda ainult need, kes tulevad kontserdile.

Indigolaste muusikat võib iseloomustada kui vokaal-akustilist ja etno-pop-jazzilikku, sinna on segatud muu hulgas regivärssi ja vahel ka bluusielemente. Indigolaste jaoks on need lihtsalt laulud ja igaüks neist tuleb välja just selline, nagu tuleb, mingi kindla stiili raamidesse hoidumata. Suurem osa laulusõnadest ja viisidest on kirjutatud bändi looja Tom Valsbergi poolt. Mõned lood on Tom korjanud üles reisidelt, teised laenanud sõpradelt. Vahel üllatavad oma viisidega ka kitarrist Priit Jääger ja laulja Aive Asperk.

Välja antud albumid:

• „Voorimehe viis” (2006)
• „Ei tea kumb” (2007)
• „Üks kõiksus” (2009) 

Ansambli koosseis:

• Lilian Reinmets – laul
• Priit Jääger – kitarr
• Joosep Kõrvits – tšello
• Mattias Siitan – löökriistad
• Eno Kollom – löökriistad
• Aive Asperk – laul
• Tom Valsberg – laul ja kitarr 

Kuula myspace’is:

http://www.myspace.com/indigolapsed

Vaata youtube’is:

http://www.youtube.com/watch?v=VhPSkrGZCho
http://www.youtube.com/watch?v=yU-MAeBAV7I

Kes on Indigolapsed, millist muusikat te mängite ning kuidas oma lugusid valite?

Indigolapsed on sõpradest koosnev bänd, mis tuli kokku 2005. aasta sügisel. Esitame eestikeelset muusikat akustilistel pillidel, mõnes üksikus loos oleme pidanud vajalikuks ka mõne elektrilise pilli kasutamist. Laulame laule maailmast ja elust üldse ning meie laulud räägivadki sellest, kuidas see kõik on meid mõjutanud. Kuna meie lood on peaaegu kõik meie endi või meie sõprade poolt kirjutatud, siis toimub lugude valik loomulikul teel. Mõnikord on kellelgi olemas juba valmis kirjutatud lugu, teinekord vaid loo osa või idee ning siis hakkame seda lugu mängima ja koos arranžeerima. Nii üks lugu arenebki, kuni lõpuks oleme üheskoos leidnud sellele palale meile sobiva kõlapildi. Mõni lugu saab väga ruttu valmis, teine aga võib mitu aastat laagerduda, enne kui oma õige kuju ja vormi leiab. Stiililiselt on meie muusikat üsna raske määratleda, sest me pole ise endale piire ette seadnud, iga lugu kujuneb just selliseks, nagu plaatidelt ja kontserdil kuulda võib.

Mis eristab Indigolapsi teistest etno-pop-jazzi ansamblitest?

Meie kontserdid muudab ehk omanäoliseks see, et need on sellised toredad koosistumiseõhtud muusika saatel, mille vahele pajatab meie bändi peamine maailmarändur Tom Valsberg lugusid oma reisidest ja juhtumistest. Tšellomees Joosep vürtsitab meie kõigi meeli mõne anekdoodiga ja nii muutub iga kontsert eraldi iseseisvaks sündmuseks. Kunagi ei tule kahte ühtemoodi kontserti. Kuna ka lood on sellises elavas olekus, siis erinevatel kontsertidel võib üks ja sama asi kõlada väga erinevalt. Mingis mõttes ei saagi nad kunagi valmis ning seeläbi ei hakka ka igav neid esitades ja ma loodan, et ka kuulates ... mulle isiklikult just see väga meeldibki! Ja eriliseks teevad bändi kindlasti just kõik need inimesed, kes selles bändis koos on ja läbi kelle see muusika sünnib!

Milline on kõige unikaalsem instrument, mida te muusika tegemisel kasutate ja mis on selle pilli eripära?

Kõige unikaalsem instrument, mida kasutame, on hang. See on selline ufokujuline löökpill, mida mängitakse kätega ja millel on ka oma helirida, seega saab seal mängida korraga nii meloodiat kui rütmi, pealegi on ta väga omapärase ja ilusa kõlaga. Meie teada ükski teine Eesti bänd sellist pilli ei kasuta.

Millised on Indigolaste tulevikuplaanid?

Kindlasti korraldada kontserte ja kirjutada toredaid laule. Külastada ka väiksemaid kohti väljaspool Tallinna, kuhu pole veel jõudnud! Kuna meil on juba kolm albumit, siis väike plaan on ehk välja anda ka kontserdi DVD, aga eks paistab, kuidas asjad lähevad ning kas ja millal see kõik täpselt valmis saab.

Millised ootused on teil seoses suve, Käsmu ja Viru Folgiga?

Suvelt ootame säravat päikest ja sooja ilma, nagu ilmselt kõik, ning loomulikult toredaid juhtumisi, mis saaksid olla inspiratsiooniks meie uutele lugudele. Seni oleme esinenud Viru Folgil kahel korral ja mõlemast korrast on väga meeldivad mälestused. Soe publik ja meeldiv vastuvõtt ning palju toredaid kontserte kaunis looduses!

Küsis Diana Aljas, vastas Lilian Reinmets