Krüüsel on lind, kes pesitseb kaljustel ja kivistel randadel, Eestis haruldane haudelind (ainult Loode-Eesti klindil), läbirändajana ja talvitujana Eestis vähearvuline.

Krüüsel. Foto: Arne Ader

Nime all „Krüüsel” on tegutsetud aastast 2007.

Loodud on segaansambel Paldiski Gümnaasiumis ja rahvamuusikajuurtega laule on lauldud juba kaheksa aastat.
Etno-pisiku eest oleme tõesti tänulikud Viljandi pärimusmuusika festivalile ja Eesti ETNO laagrile.
Pisik levis Pakri poolsaare värskes õhus ja meie laulurahva seas väga hästi. Tänaseks oleme meeldivaid lauluelamusi saanud pakkuda nii endile kui paljudele teistele inimestele üle Eesti.
Aastate jooksul on ansambel osalenud ka paljudel konkurssidel ning festivalidel.
Viimati 24. aprillil 2010 – XI Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil „Moisekatsi Elohelü 2010” kus, endilegi suureks üllatuseks, võitsime peapreemia.
Ansamblis laulavad ja mängivad Bibi Tints, Rahel Kärp, Janeli Adermann, Mariin Kärp, Kristiina Ruben, Kristiina Agu, Katriin Agu, Birgitta Tints, Sirje Kullus, Are Tints, Freddy Tints.

„Laul on Jumalast loodud kallis asi. Laul soojendab südant, peletab mured ja pahad mõtted laiali, kergitab käsi ja jalgu heale teele ja tööle ning on kaunis vaimu harimise abi. Kes rõõmsast laulab, ei pea viha, ei kiusa ega kahetse! (Johann Voldemar Jannsen)

Palun kirjelda, millist muusikat ansambel Krüüsel viljeleb.

Võtame esivanematelt meieni jõudnud tekstid ja viisid, mis meid mingil
moel kõnetavad ja sätime need sellisesse „keelde”, mis meie endi seest tuleb. Laulame ka autorilaule – omal moel. Kõik lood ja laulud saavad oma vormi ja seade ühiste proovide ehk laulmiste käigus. Loomulikult on olemas meil oma muusikajuhid, kellelt tulevad esmased ideed ja mõtted.

Olete vist ainuke Paldiskist pärit etnobänd. Kust see etnopisik tuli?

Eesti ETNOst ja Viljandi pärimusmuusika festivalilt. Mõni käis kohal, teine võttis omaks selle, mis muusikapeol käinutel kaasas oli. Kindlasti oli see pisik kõigis enne ka sees olemas, muidu poleks ta suuremaks kasvada saanud ega meid grupiks liitnud. Olime jah varem kõik Paldiskiga tihedalt seotud. Õppijad ja töötajad Paldiski Gümnaasiumis. Tänaseks päevaks oleme peaaegu kõik üle Eesti oma asjatoimetustele laiali läinud ja kõik kokku saame ainult ühiseks laulmiseks. Korra aastas oleme ikka ka Paldiskis laulnud.

Teie nimi Krüüsel on pandud haruldase haudelinnu järgi. Kes selle mõtte peale tuli?

Birgitta vist... Oleme Paldiskist ansamblina oma alguse saanud ja krüüsel pesitseb Eestis ju ainult seal – Pakri poolsaare pankrannikul. Eesti kontekstis iseloomustab ta hästi seda piirkonda. Leidsime, et see on meile ainuomaselt sobiv nimi. Tänu sellisele nimele oleme saanud ka krüüslit kui lindu inimestele tuttavaks teha.

Millised on teie tulevikuplaanid. Kas plaat on ka varsti tulekul?

Seda „plaadi värki” on meie käest mõningatel toredatel juhtudel ikka küsitud ja uuritud. Praegu oleme tegelenud uue kavaga. Eks näeme, mida sügistuuled toovad. Aga ega meil endil ka selle vastu midagi pole, kui plaadiga hakkama saaksime. Mõtteid oleme sellest mõlgutanud küll.

Olete Käsmus Viru Folgil esmakordselt, milliste tundmustega seda kontserti ootate?

Õhkkond on seal kodune ja soe. Tahame, et lauldes oleks selline tunne, et meie kallistame publikut ja nemad meid vastu! Soovime tuhat tervist kõigile, kes hea meelega laulavad ehk laule kuulavad!

Küsis Tuuli Potik, vastas ansambel Krüüsel