23. juuli 2010 nr 85
Viru Folgini on jäänud 13 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Suvi käib täiega. Kõik puhkavad. Kes hulgub mööda maailma, kes mööda Eestit...

Folgihuvilised kogunesid eile Viljandisse. Õnneks on siin Käsmus rahu. Siin on ainult kõrvetav päike, suppi meenutav meri, purjekad ja paadid jne. Vaikselt hakkab lähenema ka Viru Folk. Janno ehitab Pressikeskusele uut terrassi:

Selles nädalakirjas: J. Karjalainen käis Toompead vallutamas, Üllar Saaremäe ja Bonzo kavast „Kohtumine redeli jalamil“, Pahad Seemned andsid endale intervjuu, Gunnar Viese kirjutab HND-st, Ain Mäesalu Otepää pasunast jne.

Selle nädala video on Marko Matvere kontserdilt jahedast juunikuisest Käsmust:

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

J. Karjalainen vallutas Toompea

Kolmapäeval, 21.07, kutsus Tallinnas Toompeal Kohtuotsa vaateplatvormil asuv veini- ja mahlakontserni Luscher & Matiesen suveterrass kõik huvilised osa saama tehase saja-aastast ajalugu tähistavast hubasest terrassikontserdist.

Õhtu peaesinejaks olid Viru Folgi publikule juba hästi tuttavaks saanud Paratiisin pojat – J.Karjalainen ja Veli-Matti Järvenpää Soomest. Endiste aegade ameerikasoome laulud kaasas.

Endiste aegade tunnet otsib ka restoranipidajast kunstnik ja fotograaf Peke Eloranta, kes ammutab inspiratsiooni Luscher & Matieseni saja-aastasest ajaloost oma paradiisisarnase panoraamvaatega terrassibaaris.Publiku seas askeldav kontserdikorraldaja Peke lubab, et põnevaid kontserte tuleb veelgi.

Viru Folgi tiimi poolt käis muusikuid tervitamas filmiprogrammi juht ja suur Soome sõber Malle Kolnes.

J. Karjalainen ja Veli-Matti Järvenpää tulevad Eestisse alati hea meelega, ikka ja jälle. Soomes võib neid koos bändiga näha Polkabilly Rebels’i lugusid esitamas aga juba täna reedel, 23.07 Lieksa Vaskiviikot-festivalil.

Tekst Malle Kolnes, fotod Kristjan Sulõnd

Luuletus: Üllar Saaremäe

Kuuotsija

Üllar Saaremäe
Bonzole

Sinivõõras kuu on see
Mis on tõusmas taevasse
Lohetapja surmasuus
Linnuteede kiirgav kruus

Igaviku palvekee
Kaardub üle ummiktee
Oma varju kaotand ma
Hooletu kuuotsija

Vahemäng

Tuleraud ja peegelklaas
Vihmavalgus tõusmas maast
Kas siis teisi läbi näed
Kui ei tea – kas öö või päev

Teisel pool on samal pool
Vaikselt tuhmuv elujoon
Mina ja kaks ainsust veel
Tolmus kuivand silmaveed

Ref:
Ja nii ma pühas rahus lootuse sees käin
Ja nii ma  suures rohus tillukene näin
Käin otsides kuud
Sinu sees

Vahemäng

Ref:
Ja nii ma pühas rahus lootuse sees käin
Ja nii ma  suures rohus tillukene näin
Käin otsides kuud
Sinu sees

Artikkel

„Kohtumine redeli jalamil“ Bonzo ja Üllar Saaremäe

Nimetasin meie kava sedasi, mõjutatuna Henry Milleri sürrealistlikust manifestist „Naeratus redeli jalamil“, mida ma Bonzo laulude vahele jutustan. See on veidi kurblik kunstniku kreedo, mis arutleb loovuse lätete ja tingimuste üle. Ja seda läbi klouni kutse ja kohustuse. Klouni kui tegutseva luuletaja, nagu Henry Miller on öelnud. Kloun ongi lugu, mida ta etendab. Ta on ikka ja jälle seesama lugu: imetlus, andumus, ristilöömine. Kloun kütkestab meid just sellega, et teda eraldab maailmast naer. Ta õpetab meid naerma iseenda üle. Kunagi varem inimese ajaloos ei ole maailmas olnud nii palju valu ja piina.

Aeg-ajalt me kohtume üksikutega, kes on ühiskurbusest puutumata, rüvetamata. Need üksikud ei ole südametud – kaugel sellest! Nad on vabad inimesed. Nende jaoks ei ole maailm see, mis ta paistab meile. Nad vaatavad teiste silmadega. Nad elavad hetkele, täisvereliselt, ja neist õhkav kiirgus on katkematu rõõmulaul.

„Kohtumine redeli jalamil“ saab olema minupoolne mõtteline kummardus suvelavastusele „Kadunud tsirkus“. Kummardus kõigile osalistele, autorile, kunstnikele, aga eraldi Tõnis Mägile, kes „Naeratus redeli jalamil“ mulle lugemiseks ulatas. Ilma temata ei teaks ma sellest loost vist tänaseni midagi. Teiseks – Bonzole – artistile ja muusikule, keda tema omapära tõttu ikka ja alati oodatakse.
Rõõmsa kohtumiseni „redeli jalamil“

Üllar Saaremäe

Bonzo (pärisnimega Andrus Albrecht) on pärit Rakverest. Tal on kõva hääl ja õrn süda. Oma vanuseklassis on Bonzo kaalukaim laulja, nii otseses kui kaudses mõttes. Lisaks isikupärasusele on ta hea imitaator, jäljendades/tõlgendades hingestatult oma lemmikuid Neil Youngi, Bob Dylanit, Tom Waitsi, Boris Grebentshikovi ja teisi.

End otsides on muusik, laulja ja laululooja Bonzo käinud maha umbes 20 aasta pikkuse teekonna. Oma näo ja käekirja otsingutel on ta katsetanud erinevaid žanreid alates bluusist, rokist kuni kantri ja folgini, esitades teiste kirjutatud laule ja põhiliselt inglise keeles.

Viimase kuue aastaga on Bonzol koostöös teiste muusikutega ilmunud kuus plaati, mis kõik omanäolised ning kuulamist väärt: „Teistpidi tegelikkus” (2004), „Andke tagasi maa” (2005), „Viis (4+1)” (2007), „Settimine” (2007), „Ei saa mitte vaiki olla” (2008). Viimase lauludega esines Bonzo eelmisel aastal kontsertsarjas Kaunid Kontserdid Käsmus.

Kuula Bonzot:
http://estmusic.com/index.php?0113372123268

Üllar Saaremäe on Eesti armastatud näitleja ja lavastaja. Oma näitlejakarjääri jooksul on ta põhiliselt seotud olnud kahe teatriga – Ugala ja Rakvere Teatriga ning alates 1996. aastast on ta Rakvere Teatri peanäitejuht.

Peale näitlemise on Üllar Saaremäe punkansambli Steptococcus Pyogenes vokalist. Koos venna Rünno Saaremäega ilmus Üllaril 2006. a lasteraamat „Käpipuu vennaskond”. Lisaks on Üllar mitmete (teatri)preemiate laureaat. Üllar Saaremäe on üks punklaulupeo korraldajatest.

 

Pahad Seemned

http://www.myspace.com/jpjpsn

Alte aus

Kust see nüüd tuli?
Kellel seda tarvis oli?
Kus ma sellega lähen?
Kas panen jalga või pähe?

Kahetseda on hilja.
Maitsen kibedat vilja.
Mul peaks ja võiks olla häbi.
Kuid niikuinii on kõik läbi.

Kõik tundus paigas ja kindel.
Ühtäkki elan kui rindel.
On jäänud üksainus riim:
„Alte aus, neue rein”

Loodud 1998. a Tartu Ülikooli geograafia instituudi aastapäeva üllatusesinejana.

Aastatel 1998–2003 Looduskaitseringi Levimuusikaansambli nime all esinemised geograafia instituudi ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi aastapäevadel tuntud levilaulude interpretatsioonidega.

2000 aprillis lühikava tudengilaulu festivalil nime all „Vaarikamusi”.

2003 märtsil Looduskaitseringi juubeli puhul esimene täispikk kontsert.

2003 kevadel orienteeruvad ümber originaalloomingule, võttes nimeks „Jaan Pärn ja Pahad Seemned”.

2003–2007 täispikad kontserdid Genialistide Klubis, Lodjakojas, Tartu Hansapäevadel, VeskiFestil, klubides Rock ja Roll, Kellele Ei Meeldiks Johnny Depp, Põletajad ja Plink Plonk.

2007 mais ilmub EP „Lahkuvad Lennud” ning tutvustav ülesastumine Eesti Televisiooni saates Terevisioon.

2007 juulis täispikk kontsert hääletamisvõistluse „Kas tunned maad” finišis Viljandi Folgi rohelisel laval.

2009 augustis rokilaager Veskimõisas ning kontsertplaadi salvestus.

2010 aprillis ilmub CD „Pahad Seemned”, Tallinna tutvustuskontsert Von Krahli klubis.

Ansambel on hoidunud määratlemast oma stiili, mistõttu on ehk tabavaim ühesõnaline iseloomustus – eklektika. Laias plaanis tahaks siiski mahtuda pigem roki kui popi alla.

Intervjuu

Kuidas tunne on?

Talv möödus kõrgmäestikulaagris, mis kevadel vormistus tipptulemuseks – ilmus esik-CD, mis kokkusattumusena kannab meie ansambliga sama nime. Viru Folk on tänavuse suvehooaja tähtsaimaks eesmärgiks, kuhu püüamegi parima vormi timmida. Käsmu rahvamaja on tuntud seal sündinud muusikaliste tippmarkide poolest, mistõttu on kõigilt meie liikmeilt oodata isiklikke rekordeid.

Kuidas suhtute lõikelillede kinkimisse?

Meie ansambli lauljanna Ann Ideon naudib väga lillede saamist, mistõttu kasutaks leheruumi üleskutseks seda talle igal võimalusel pakkuda. Pahade Seemnete kuueliikmeline meespere aga selles küsimuses lahkneb. Osa suhtub sellesse kui maitsekasse viisi oma ümbrust kaunistada ja inimesi rõõmustada, teine pool aga jälestab taimede äralõigatud suguelundite kaubandust.

Miks just Tartu Ülikooli geograafia?

Meesvokalist Jaan Pärn sai geograafiaolümpiaadi kaudu eksamiteta sisse, teisigi vist mujal sisseastumiskatsed ei soosinud. Tegelikult üks liige meil ei ole geograaf, nimelt Jimi Hendrix on zooloog.

Kui oluline on üldse levimuusika loomisel haridus?

Teil on õigus, levimuusika tegemiseks on vajalik vähemalt teaduste doktori kraad.

Aitäh.

Küsisid Pahad Seemned, vastasid Pahad Seemned

 

Üliharuldane 12.–13. sajandi pasun Otepää linnuselt

1953. aastal leiti Otepää linnuse arheoloogilistel kaevamistel, mida juhendas Osvald Saadre, üks pronksist valatud pasun, mis pärineb ilmselt 12.–13. sajandist. Tegemist on Eesti vanima puhkpilliga ja ka kogu Euroopa ulatuses üliharuldase leiuga, sest selleaegseid pasunaid on seni leitud väga vähe ning ühtlasi on Otepää eksemplar kõige kaunim.

Vaadeldav muusikariist pole säilinud terviklikult. Selgeid murdumisjälgi võib märgata nii huulikupoolses kitsamas otsas, aga ka laiemas suudmeotsas. Praeguseks säilinu pikkus on 42,5 cm. Pasun on valatud pronksist vähemalt kahes osas, mis on otsapidi kokku pandud ja ühendatud pealepandud profileeritud muhvi abil. Pasuna kõige kaunim element – kotkapea – on valatud koos suudmepoolse osaga. Hiljem on pasunat veel parandatud.

Kus Otepää pasun valmistati ja kas ta saabus siia lõunast, läänest või idast? Kas see kuulus ristisõdijatele või muinaseestlastele? Kas Otepääle jõudis pasun kaupmeeste vahendusel või sõjasaagina? Milleks pasunat kasutati – kas muusikariistana või hoopis sõjasarvena? Nende ja teiste selle pasunaga seotud küsimuste üle arutletakse 8. augustil kell 11 Käsmu meremuuseumi juures. Lõpetuseks on varuks ka üllatus.

Ain Mäesalu

 

Tuhanded folgilised kogunesid Viljandisse

Täna kell 13 tantsiti Viljandi lossimägedes mitme tuhande vaataja ees lahti XVIII pärimusmuusika festival, mis kannab pealkirja „Seest tuleb üks tants!“.

Kaevumäele kogunenud rahvahulk oli tunnistajaks kirevale avaetendusele, mille lavastas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna juhataja Jaanika Juhanson. Lisaks kultuuriakadeemia tudengitele ning vilistlastele, kelle kanda oli vaatemängu tantsuline pool, astusid publiku ette muusikud ja tantsijad Hispaaniast, Portugalist ning Poolast.

President Toomas Hendrik Ilves märkis publiku ette astudes, et on Viljandi pärimusmuusika festivalist osa võtnud juba selle algusaastatest peale ning tunneb end seetõttu folgiliste seas suurepäraselt. „Mõne päeva eest helistas mulle üks tuttav Kreekast ning teatas kahetsusega, et ei saa masu tõttu sel aastal Viljandi festivalile tulla. Samas oli see kõne tõestuseks, et see sündmus pole oluliseks traditsiooniks üksnes Eestis, vaid ka mujal Euroopas,“ rääkis Ilves.

Viljandi linnapea Kalle Jents kinnitas, et usaldab linna rahuliku südamega peoliste hoolde, sest aastatega on nii festivali külalised kui korraldajad tõestanud, et oskavad seda hoida. Haridusminister Tõnis Lukas rõhutas, et pärimuskultuuri tundmine on haritud inimese märk. „Tantsime ja laulame end targaks,“ soovitas ta kohaletulnuile.

Kohe pärast avatseremooniat jätkus festival noorte etnomuusikute ühiskontserdiga, mis oli sarnaselt avamisele kõigile pealtvaatajaile nautimiseks tasuta. Kokku on XVIII Viljandi pärimusmuusika põhiprogrammis üle 70 kontserdi, millele lisandub neli maakonnakontserti ja mitukümmend esinemist Rohelisel laval. Festival kestab pühapäevani, 25. juulini ning sellele saab nii üksikkontsertide pileteid kui päevapasse osta kohapealt.

Endiselt on programmis kontsertide kõrval tähtsal kohal õpitoad, regilaulupesa, pillilaat, ööülikool, käsitööhoov, pillilaat, muinasjututoad ja koostöös PÖFF-iga valminud filmiprogramm.

Kuni festivali lõpuni on võimalik festivali kontsertidest osa saada ka Elioni digi-TV vahendusel. Samuti on kontsertide ülekanded nähtavad festivali kodulehel www.folk.ee.

Pildigalerii avamisest: http://www.folk.ee/festival/et/Pildid/Neljapaev/Avamine

Lisainfo:
Rannar Raba,
festivali pressipealik
527 6915
www.folk.ee

26. juulist 9. augustini 2010 korraldab Meresõitja OÜ kaunil Käsmu rannal asuvas Käsmu Meremuuseumis selle suve põnevaimad väikelaevajuhtide kursused

Lisaks tavakoolitusele pakume huvitavaid teemasid Käsmu ja merenduse ajaloost Aarne Vaigu poolt ning lähemat tutvust erinevate alustega.

Tule õppima ja võta pere kaasa ilusale puhkusele Käsmu randa.

Kohtade arv kursusel on piiratud.

Pange omad soovid kirja ja saatke e-kiri aadressil agnes.nou@meresoitja.ee
See saab olema selle suve mõnusaim ajaveetmine, kus klassiruumis omandatud meretarkustele lisaks saate ka tõelise merekogemuse. Ka on Käsmus koolitusel osalejatel võimalus soodustingimustel nautida 06.–08. augustil toimuvaid Viru Folgi üritusi.

Kohtume siis Käsmus.

 

HND esitleb esmakordselt avalikkusele unplugged kava

6. augustil esitleb festivali Viru Folk raames oma uhiuut unplugged kava ansambel HND. Uue kava esmaettekanne toimub kell 24.00 Käsmus Epsoni Metsalaval.

HND, kes igapäevaselt on tuntud väga energiliste lavaliste esinemistega rokkbänd, teeb sedakorda kannapöörde, pakkudes juba tuttavaid rokivõtmes lugusid veidi rahulikumates ja intiimsemates toonides. Uue kuue saavad fännidele juba tuttavad lood „Langenud inglite maal”, „Vaevu hingan”, „Kõverpeegli rahvas”, „Päikesepilkajad” ja paljud teised.

„Olles aastaid sõitnud rokkmuusika piirimail, vajasime värsket väljakutset. Peale Tartu levimuusikapäevade esinemist saime tuule tiibadesse ning otsustasime edasi eksperimenteerida meile võõrastes vormides,” ütles bändi bassimees Tarmo “TP” Põiklik. „HND akustiline kava ongi nende mälestuste ja uute katsetuste sümbioos,” lisas Põiklik.

HND akustiline kava pole pelgalt „ilma elektrita rokk”, vaid lood on saanud konkreetselt uue kuue. Et lood laval kõlama saada, siis selleks on kaasatud lisajõude Eesti tuntud muusikutest – Dagmar Oja taustalauljana, Hele-Riin Uib (ex-Blacky, 2 Quick Start jpt) löökpillidel, Erko Laurimaa (Shanon, Kongomania) kitarril ning Kaarel Tamra (X-Panda) klahvpillidel.

HND debüütalbum nägi ilmavalgust 2007. aasta aprillis, raamatu kujul ilmunud 12 peatükiga plaat „PaturaamaT”. Aasta hiljem ilmunud duubelalbumiga „Aivaravai” tehti ajalugu sellega, et esimese bändina Eestis jagati plaat ära täiesti tasuta. Eelmise aasta 9. oktoobril ilmus kolmas kauamängiv „Päikesepilkajad”. 2009. aasta Raadio 2 „Aastahiti” tabelis oli HND esindatud lausa kolme looga, neist kõrgeima koha hõivas raadiohitt "Kõverpeegli rahvas" platseerudes kohale number 10. Tänavu veebruaris ilmus bändilt singel ja video „Langenud inglite maal”.

Videod:
„Langenud inglite maal” http://www.youtube.com/watch?v=XNKyinTsSXU
„Vaevu hingan” http://www.youtube.com/watch?v=hkbf7QpYKvI
„Metamfetamiini Blues” http://www.youtube.com/watch?v=gggjssf8iFI

Fotod:
http://www.bem.ee/files/HND_TarvoMolder_foto_Mart_Reinson.jpg
http://www.bem.ee/files/HND_TarvoMolder_foto_Ain_Liiva01.jpg
http://www.bem.ee/files/HND_TarvoMolder_foto_Ain_Liiva02.jpg
http://www.bem.ee/files/HND_TarvoMolder_foto_Ain_Liiva03.jpg
http://www.bem.ee/files/HND_TarvoMolder_foto_Ain_Liiva04.jpg
http://www.bem.ee/files/HND_TarvoMolder_foto_Ain_Liiva05.jpg
http://www.bem.ee/files/HND_TarvoMolder_foto_Ain_Liiva06.jpg

HND internetis:
http://www.hnd.ee
ORKUT @ http://www.orkut.com/Community.aspx?cmm=2366275
TWITTER @ http://www.twitter.com/hndband  YOUTUBE @ http://www.youtube.com/patuklubi  MYSPACE @ http://www.myspace.com/patuklubi

Lisainfo:
Gunnar Viese
Tel 55667170
gunnar@bem.ee
http://www.hnd.ee

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, Risto Järv, Ants Johanson, Andres Roots, Anu Raud, Tiinamai Keskpaik jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk