Foto: Arne Ader

http://nahkhiired.blogspot.com/

Nahkhiired ehk käsitiivalised on ainsad lendavad imetajad. Mõned teised imetajad, näiteks lendoravad, suudavad küll mõnda aega õhus liuelda, kuid mitte oma lendu täiel määral kontrollida. Enamik nahkhiirtest, umbes 70%, toituvad putukatest ning suurem osa ülejäänud 30% on taimtoidulised, toitudes puuviljadest, nektarist või õietolmust.
Maailmas on teada üle 1100 nahkhiireliigi, see moodustab umbes 20% kõigist imetajatest. Käsitiivaliste liigiline mitmekesisus on kõige suurem ekvaatori lähistel ning langeb poolustele lähenedes. Euroopas on nahkhiiri teada viiekümne liigi ringis.

Eestist on leitud 12 liiki nahkhiiri, kes kõik toituvad putukatest. Meil elavad käsitiivalised on suhteliselt väikesed loomad, nende kehakaal jääb vahemikku 3–40 g ning tiibade siruulatus 15–40 cm. Nad on öise eluviisiga loomad, kes veedavad oma päevad puuõõnsustes, majade voodri vahel või katuse all, kirikutornides, puuriitades ning mujal. Õhtu saabudes lendavad nahkhiired peidupaigast välja, et pimeduse varjus putukaid küttida.

Pimedas putukate leidmiseks ei kasuta nahkhiired oma silmi, vaid ultrahelikajalokatsiooni. Lihtsalt öeldes, nad häälitsevad ning kuulavad oma helide tagasipõrkavaid kajasid, et aru saada, mis ümbruses toimub. Igal nahkhiireliigil on omamoodi helid, mille alusel on võimalik liik kindlaks teha.

Öised jalutuskäigud Käsmu poolsaarel algavad nii reedel kui laupäeval kell 23:00 Neeme tee metsaparklas paikneva Keskkonnabussi juurest. Nende käigus otsitakse nahkhiiri ning räägitakse juttu nende salapärasest maailmast. Lisaks on kaasas spetsiaalsed aparaadid – nahkhiiredetektorid, mis teevad kuuldavaks inimkõrvale muidu varjatuks jäävate nahkhiirte helidemaailma. Retki juhendavad Oliver ja Rauno Kalda. Tule ja kasuta võimalust kuulmaks kuulmatuid helisid!

Rauno Kalda