Torupill, vikat, reha ja rütmimasinad
http://www.jazzkaar.ee/artist.php?l=est&id=597

Kogenud tegijad aitavad Viljandi muusikaõppuritel käima panna suurejoonelise rütmietenduse.
Rütmiallikal algallikas on Viljandi linnas ja idee sai alguse hansapäevade avamiselt. Bändi eesmärk on kasutada eesti rahvamuusikat ja rahvalaulu, jazz-improvisatsiooni ja DJ-d. Kõik see kokku ongi Rütmiallikal.

Kevadisel Jazzkaarel kohtuvad Rütmiallikal live-video, visuaali ja valgusega. Hulk torupillimängijaid, lauljaid ja bändiliikmeid asustavad Vene kultuurikeskuse vastselt renoveeritud stalinistliku suure saali ja pakuvad audio-visuaalset kogemust.

Kui keegi tahab teada raami, kuhu Rütmiallikal võiks painduda ja paigutuda, siis ruumiliselt ette kujutades võiks see olla niisugune: lounge kõlavormis eesti torupillimuusika asetsemas nu-bop’i kohal (New Yorgi kole ja kiire jazz), mille all asub süütu ja puhas eesti neidude laul ja mida raamivad kinni oma jõhkrate biitidega Julm ja Ruben.
Saalis silmitseb teid sirp ja vasar, aga võtke seda kui vikatit ja reha.

Kuuse polka
Vanaima mäng
Labajalavalss
Eesti asi, nüüd ja praegu

Koosseis:
Tanel Ruben – löökpillid, luubid
Cätlin Jaago – torupill, flööt
Siim Aimla – saksofonid, flööt
P.Julm – DJ, efektid, luubid
Eva-Lotta Vunder – vokaal
Kerli Kivilaan – vokaal
Triin Norman – vokaal
Maarja Soomre – vokaal
Ulvi Võsa – torupill
Katariin Raska – torupill
Mari Tammar – torupill
Kulno Malva – torupill
Lauri Kadalipp – torupill
Gerti Paavel – torupill
Erki Kannus – visuaalid

Intervjuu

Tanel, oled muusik, helilooja ja õpetaja. Milline amet Sulle neist endale kõige rohkem meeldib, või ei saa neid järjekorda seada?
Järjekorra seab reaalne vajadus ja olukord. Muidugi meeldib mulle üle kõige pilli mängida ja muusikat luua, aga fakt on see, et seda pole vaja kogu aeg teha. Siis tulevad muud ametid ja kohustused, mis täidavad ülejäänud aja.

Sinu kodulehel on kirjas 17 muusikaprojekti, lisaks teatrietendused ja filmimuusika. Mis Sind ansamblit Rütmiallikal tegema ajendas?
Rütmiallikal sai alguse Viljandi vanamuusikapäevadelt. Algselt oli mõeldud see rohkem ühekordseks projektiks, aga aja jooksul on seda ansamblit mitmeid kordi taas kokku kutsutud ja muusika on pidevalt edasi arenenud. Minule on see hea võimalus sulatada folki, elektro poppi jazziga. Lisame veel impulsiivset teadmatust, ilusat mitmehäälset laulu ja vahel ka visuaale. Nii lai just Rütmiallikal ongi. Kuna see ansambel on koosseisult väga suur Eesti mõistes, siis on ka selge, et väga tihti me ei esine.

Ansamblis Rütmiallikal on nii palju erinevaid muusikuid. Kuidas teie lood sünnivad? Kas nii suure seltskonnaga on raske üksmeel saavutada?
Muusika, mida mängime, on puhtalt eesti oma folkloor. Me ei kirjuta ühtegi lugu sellele projektile. Me kasutame olemasolevat rahvamuusikat. ”Seaded ja improvisatsioonid täna ja praegu, kaugete aegade eesti meloodiatel” on võtmesõna mõistmaks selle ansambli püüdlusi ja eesmärke.

Mida Sa siis teed kui muusikat ei loo, mängi või õpeta?
Üks mida kindlasti teen: tegelen administratiivsete kohustustega, koostan Eesti Jazzliidu klubikontsertide programmi aastaringselt (üle 100 kontserdi aastas) pluss Jazzliidu juhatuse esimehe kohustused. Ja töötamise kõrvalt pean leidma aega perele ja hobidele.

Käsmus esineb ansambel Rütmiallikal esmakordselt. Mida ütleksid selle koosluse kohta neile, kel teid veel näha ei ole õnnestunud?
Rütmiallikal paneb helisema igihaljad eesti rahvalaulud ja pillilood, kasutades selleks tänapäevast kõlakeelt, mis põimub ootamatute improvisatsioonide ja rütmidega.

Küsis Tuuli Potik, vastas Tanel Ruben