Enam-vähem 20 aastat tagasi hakati Tallinna Vanalinna päevade alguses tegema omalaadset laulu- ja ajaloorongkäiku, mida asjaosalised nimetasid „väravamänguks“. Nimetuse sai see tore ettevõtmine nii Tallinna linnamüüri olemasolevatest kui ka juba mälestuste rüppe kadunud väravatest. Kõnniti regilaulusid lauldes, mängiti pilli, tunti rõõmu valgest suveööst. Väravakohtades pajatas Ott Sandrak jutte, mis antud kohaga seotud.

Nii kestis see oma kolmteist aastat, kuni autostumine muutis öist vaikust nautivate osalejate püüded väravamängus osaleda ja kuulata pea võimatuks. Selleks korraks traditsioon katkes. Kuid samalaadseid väravamänge hakati tegema ka mujal Eestis. Mitmeid kordi on öist väravamängu mängitud Viljandis, samuti Haapsalus, Mäetagusel ja mujalgi väiksemates ja rahulikumates kohtades.

Aastal 2000 peeti esimest korda Kuusalu kihelkonnamängu - Tülivere tammest üle Muuksi Tsitre rannani. Ja sel aastal siis toimus mäng Juminda külas. Jaak Johanson oli eestlaulja, jutte rääkisid Ott Sandrak ja kohalik külavanem Karli Lambot. Päikesetõusu merel tuli tervitama ka saja-aastane kahvelkuunar Blue Sirius (pildil). Lauljaid-kuulajaid oli päikeseloojangul kahesaja ringis, päikesetõusuni pidas vastu vast sadakond inimest.