27. veebruar 2009 nr 20
Viru Folgini on jäänud 160 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Kindlasti on kõige romantilisem nautida kauneid päikeseloojanguid, jalutades Käsmu meremuuseumi juures rannas. Aga paraku kiiretel aegadel seda kõik teha ei jõua. Nüüdsest saab põhjataeva ilu vaadata ka Käsmu meremuuseumi juures asuvast veebikaamerast. Suviste kontsertide ajal edastab kaamera heliga videostriimi. Veebikaamera leiad:

http://www.virufolk.ee/veebikaamera

Üks vana Donovani laul võiks küll meele soojaks teha.

Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

23. veebruari õhtul Haljala rahvamajas toimunud Eesti Vabariigi 91. aastapäevale pühendatud pidulikul õhtul andis Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm Viru Folgi peakorraldajale Peep Veedlale üle Lääne-Virumaa 2008. aasta turismiteo auhinna. Turiste meelitab Viru Folk Käsmu iga aastaga kindlasti aina rohkem, aga loomulikult on oodatud festivali külastama ka maakonna enda rahvas.

Foto: Toomas Tuul

Laulusõnad Nolens Volens’ilt

Kiigu-Liigu

Kiigu-liigu üle liivaranna
päike loojub üle kõrge mäe
kas mu rada varitsevad haldjad
üle tumeneva igijää

Jumal hoidku hobust mul
See retke viimne ots on raske küll

Vaikselt-vaikselt rebane vist hüüab
tahaks hambaid pesta verega
või on inimhääl mis nõnda püüab
hirmuga mu südant lõigata

Lindpriid laavaväljadelt
äkki lambajahis näljaselt

Kiigu-liigu üle liivaranna
pimedus on peagi langenud
siis ma tean ju haldjakuninganna
nõiub hobud oma võimuga

Annaks talle hobust ma
kui ma vaene hing veel koju saan

Selle Islandi laulu õppis Ragne Meelika Hainsoo käest ja eesti keelde on selle valanud Jaak Johanson ja Sofia Joons, kellele me siiralt tänulikud oleme. Kiigu-Liigu on meie kava üks vähestest teiste maade lauludest, aga tema ärev-müstiline sisu sobib hästi jutustamiseks ja läheb kokku meie teatraalse lähenemisega.

Maili Metssalu

Artiklid

NolensVolens – laulame tahes-tahtmata!

Nolens Volens esineb Viru Folgil rahvamajas pühapäeval, 9.  augustil kell 13

www.myspace.com/nolenvolen

Nolens Volens

Üldjoontes võib öelda, et Nolens Volens on pärimuslik, kuid traditsioonidele allumatu – leebe ja samal ajal ürgnaiselik Viljandis teatrit õppivate neidude ansambel. Regilaulud ja oma seaded – oma laulud ja veel omamad seaded.

Aga et nüüd kõik päris ausalt ja põhjalikumalt ära rääkida, peaks Nolens Volensi tekke eelsündmuseks märkima selle, et 2007. aasta septembris alustas Viljandi kultuuriakadeemias esimest kursust viisteist teatritudengit. See oli uus, järjekorranumbrit 8. kandev lend, kellest 8 on naissoost (meist enamik muusikafriigid). Esimese kursuse lõpuks olime aru saanud, et meil on teiste ühiste külgede hulgas üks eriti ühendav joon – meile meeldib koos laulda!

Terve 2008 kevade tegime kogu kursusega hommikuti diktsiooniharjutusi. Kõiksugused mõmisemised, kaas- ja täishäälikute suus täpseks vormimised, keelerullid, huiked-hõisked ja treeningtekstid lõppesid ühise kohustusliku regilauluga. See pidavat hääle võimsust ja kõiki eelnevaid harjutusi kõige paremini rakendama. Kohustusest kasvas välja aga mõnus harjumus ning peagi laulsime juba igal võimalikul ajal.

2008. aasta juulis toimus Viljandis järjekordne folk. Nii mõnigi meist oli omaette mõelnud, et soovib festivalil esineda. Ja õige pea, pärast suhteliselt lühikest arutamist, oli Nolens Volens (ladina keeli tahes-tahtmata) juba valmis. Ehk siis kaheksast teatrineiust seitse lõid oma pärimusseadete ansambli. Nii pääsesimegi kõik koos festivali Rohelisele lavale ja Kõpu kirikusse laulma.

Meie lauludest niipalju, et uued lood on siiani toonud kaasa tavaliselt keegi ansambli liikmetest, kellel lauluga oma ja eriline side. Seaded tekivad kõik koos lauldes. Mõnikord on laulutoojal olnud ka kindel ettekujutus, mis lauluga teha võiks, kuid üldiselt kasvavad õiged helid koos jämmides.
Professionaale, kes pärimusmuusikat kõrgkoolis õppinud oleks, meie seas pole, kuid sellealaseid teadmisi on liikmed kogunud siit-sealt vahetult väga heade muusikute käest. Muidugi võib vaielda, kas regilaule ikka tohib laulda oma seadetes või ehk peaks püsima kindlate, autentsete lahenduste juures. Siiski tundub, et kui hingest laulda, siis jõuab muusika nii või teisiti kuulaja hinge puudutama. Ja veel teine aspekt Nolensi juures on siiski see, mida me kõik õpime – teater. Meie lähenemised on kindlasti mõjutusi saanud laulu sisust ja loost, mida see endas peidab. Proovime tajuda meeleolu ja sellelt pinnalt kasvatada seade.

Folk sai otsa, aga grupp jäi kokku. Septembris võeti kaheksas liige ka kampa ja jätkati. Sõber ja kooliõde Merli Antsmaa võttis detsembris mänedžeri töö enda kanda. Mida rohkem ülesastumisi, seda enam kuulajaid ja huvitujaid juurde tekkis ning septembrist alates on juba õige mitmes linnas lauldud. Nii teatrites, kirikutes kui ka koolipidudel. Ja tuleb tunnistada, et meile endale ikka veel väga meeldib! Ja muidugi loodame, et teistele ka:)
Kodumaiste kõrval lammutame vahel ka välismaiseid rahvalaule, proovides neile mitte haiget teha. Pigem proovime leida enda mõnikord teatraalnegi side nendega.
No vot, ja ikkagi, me laulame tahes-tahtmata!

Liikmed:
Katre Kaseleht
Liis(u) Lindmaa
Loore Martma
Maili Metssalu
Mari Pokinen
Marion Undusk
Ragne Veensalu
Kirsti Villard

Teised meist meedias:
Margus Mikomägi; Nädaline 09.12.2008  
(lõik artiklist, kus jutt 6. detsembril 2008 Raplas toimunud muusikasündmusest „Tule-Tee”)

„Teiste heade seas tahaks eriliselt esile tõsta kultuuriakadeemia teatriharus õppivate tüdrukute ansamblit NolensVolens. Tüdrukute sõnul sai nende kooslus alguse sellest, et nad koolitöö diktsiooniharjutuste tarbeks laulsid hommikuti regilaulu. Heast harjumusest on tänaseks saanud ilmselt Eesti võimsamaid tüdrukute energiast kantud ansambleid. Tulemus on puhas rõõm. Nooruslik lust on kummalisel moel seotud maailmast arusaamisega ja noored naised oskavad seda edasi anda nii, et see on vastupandamatu.

Erinevad hääled ja erineva temperamenditüübiga tüdrukud kõlavad kokku ja on eraldi väljapaistvad. Lisaks ka arukad ja läbimõeldud oma laulmistes. Tekstidel ja liikumises on jõud. Nähtu-kuuldu kinnitab ja annab lootust, et Eesti teatrimaastikule on mõne aasta pärast ilmumas võimas uus naisnäitlejate vägi.”

Margus Mikomägi; Maaleht 23.12.2008

„...siin on seesama valikute küsimus, et kuidas sa tahad olla. Kas üldse tahad ja mille pärast...? Noortel see tahtmine luua on. Kui vaid mõelda näiteks Viljandi kultuuriakadeemia teatriharu teise kursuse tüdrukutele, kes endale Nolens Volens (′tahes-tahtmata′) nimeks on võtnud ja rahvalaulu nii laulavad, et selle energia on ilmlõpmatu. Selline, et algab me kaugete esivanemate põldude pealt ja lõpeb nendesamade noorte näitlejate lihas ja luus.”

Mari Tammar; Sakala 30.07.2008

„Mis puutub aga Rohelise lava programmi, siis see oli üle aastate tugevaim. Esinejate seas oli väga kõrgel tasemel kollektiive. Üks neist, Nolens Volens, koosneb seitsmest Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia esimese kursuse lõpetanud teatritudengist. Nende kavas oli vanemat ja uuemat rahvalaulu, mida nad esitasid mitmehäälsetes seadetes, enamasti a cappella.
Mitmehäälsuses oli kuulda neidude klassikalise muusika tausta; kasutatavad liinid polnud kõik pärimuspärased ning regilaulu esitamise spetsiifika teemadel ajaks Veljo Tormis lauljatega kindlasti meelsasti juttu, kuid nende fenomen seisneb jõulisuses.
Esialgu vaatasid lavalt vastu naiselikult malbed hipid, kuid hääled olid tugevad ning oli tunda, et teatritudengitena on nad pidanud igal hommikul tegema diktsiooniharjutusi ja erinevaid häälitsusi. Näiteks imiteerisid nad sepikoda ja loodushääli, mis lugudele isikupära ning vürtsi andsid.”

Maili Metssalu

Küsimused Nolens Volensile.

Teid on Nolens Volensis kaheksa tüdrukut, milline on teie geograafia, ehk on mõni ka virumaalane?

Kuna meid nii palju on, saame kamba peale tõesti pea kogu Eesti oma juurtega kaetud. Oleme väga erinevatest paikadest kokku juhtunud ansambel. Ja Liisu on Rakverest! Tema on meist võib-olla kõige rohkem Käsmu kanti sattunud. Teiste elukohtade hulgas on esindatuimad Tartu, Tallinn, ka Rapla (viimasest tervelt kaks tüdrukut). Teise nurga alt tunneme vahest kõik tugevat sidet ka vanavanemate või veel varasemate põlvede elupaikadega ja kui läbi selle prisma vaadata võime päris suure ringi tõmmata, alates Valgast ja Võrust, liikudes Saarde ning Mulgimaa põikega põhjarannikul lõpetada.

Näitasite end publikule esmakordselt mullu Viljandi Folgil, kas ehk keegi teie seast ka Viru Folgile sattus mullu augustis?

Muidugi sattus! Kõik päevad oli kohal meie värske mänedžer Merli ning minul ja Liisul käis tõeliselt suur transpordi orgunn (teisel päeval tuli nimelt Nolensiga korra ka Narva-Jõesuusse esinema sõita:), et kohale jõuda, aga tulemistahtmine oli suur. Ja peab tunnistama, et need paar päeva olid minu suve erilaadsemad ja mõnusamad.

Möödunud suvel etendasid Käsmu rahvamajas lavakunsti tudengid Käsmu-teemalist näitemängu AHOI!, millega nad suutsid selle Eesti riigiga ühevanuse hoone sõna otseses mõttes täies ulatuses elama panna. Ausalt öeldes ootan samasugust efekti ka Nolens Volensilt. Kuidas sulle tundub, Maili, kas ma olen oma ootustes õigel teel?

Mulle isiklikult teeb Nolensi eriti armsaks ühine soov kogu energiaga iga kuulajani jõuda. Ja sealjuures vähemaga ei rahuldutu. Seega tundub, et meie ootused ühtivad.

Milline oleks Nolens Volensi sõnum nädalakirja lugejatele, kes kahtlevad, kas astuda 9. augustil kell 13 Käsmu rahvamaja saali?

Kahtlemine on muidugi tore asi, aga karta ei tohi:) See, mida me teeme, on see, mida me armastame! Jah, tõesti me rakendame regi- ja rahvalauludele juurde oma teatrieriala kogemused, aga just nii sünnib meie meelest tervik. Proovime teha igast esinemisest ka iseendale elamuse ja sealjuures soovime, et vaatajal oleks huvitav. Seega, kui tulla uut laadi elamust saama, siis anname 120% endast, et te selle saaksite.

Küsis Peep Veedla, vastas Maili Metssalu

Plaadisoovitus

Metsatöll, Kõva kont

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=24564
ja
Robert Plant, Raising Sand,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=19262

Uudis

Maailmamuusika parimad pungad avanevad Tartus

Laupäeval, 7. märtsil peetakse Tartus Genialistide Klubis maailmamuusikafestivali MAAjaILM. Hoogne ja eksootiline festival pakub kuulamiseks erinevatest juurtest kasvanud stiilipiire ületavat maailmamuusikat.

Festivali käigus toimub neli kontserti – kaks kodumaiste muusikute poolt ning kaks eksootilistelt külalistelt. Eesti esinejatest astub üles Hedvig Hanson erinevate rahvaste hällilauludel põhineva kavaga ning hetke kuumim reggae-punt Bombillaz, kelle kontserdi lõpetab reggae-pidu DJ Pickney Tigeri (R2) juhtimisel. Kaugemad külalised tulevad Portugalist ja Madagaskarilt, neist viimane viib läbi ka ühe tasuta õpitoa.
Madagaskarilt pärit Kilema, õige nimega Randrianantoandro Clément, on üks tuntumaid Madagaskari muusikuid ja tõeline meister oma maa erinevatel keelpillidel – valihal, kabosyl ja marovanyl. Aafrika päikselisel saarel Madagaskaril on väga omapärane muusikaline kultuur – malagassi pärimusmuusika on läbi põimunud Aafrika, Indoneesia, Araabia ja Euroopa mõjudega. Kilema muusika põhineb saare lõunaosast pärit rikkalikul polüfoonial ja oma praeguse koosseisuga ekspordib see neljast liikmest koosnev ansambel Madagaskari rütmilist ja maagilist hingust üle maailma juba 11 aastat.
Portugalist pärit pundi Dazkarieh muusika on rahulik ning mõtlik, ent võib ühtäkki muutuda energia- ja rütmiplahvatusteks, kust kunagi ei puudu vaimne ja emotsionaalne komponent. Muusikud ammutavad inspiratsiooni Portugali vokaaltraditsioonist, lisades sinna tubli annuse rokki ja vahemeremaade hõngu. Viljandi pärimusmuusika festivali sõbrale on Dazkarieh tuttav juba 2007. aastast, kus ta kujunes üheks publiku lemmikuks. Viimase lihvi ansamblile annab veetlev lauljatar Joana Negrao, kelle mahe hääl paitab kuulajaid terve kontserdi vältel.
Päev läbi kestva maailmamuusikafestivali kontserdid algavad kell 17, 19, 21 ja 23. Päeva juhatab sisse tasuta Madagaskari muusika õpituba kell 12.00. Piletid hinnaga 75–150 krooni on müügil Piletilevi müügikohtades ja kohapeal. Saadaval on ka piiratud koguses päevapileteid hinnaga 300/250 krooni.
Maailmamuusikafestivali MAAjaILM korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus ja see toimub tänavu juba kaheksandat korda. Lisainfot vaata www.folk.ee

Dazkarieh

Kilema

Hedvig Hanson

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas jt

Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928

Keeletoimetaja: Tiiu Kukk