30. aprill 2009 nr 29
Viru Folgini on jäänud 98 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Selle nädala kõige huvitavam lugemine oli Riigikontrolli aruanne – kuidas sujub meie kultuuripärandi digitaliseerimine. Väike vihje sellele on rubriigis internetist. Soovitan soojalt pikkadel pühadel see 50 lehekülge läbi lugeda ja selle tegelikult väga tõsise teema üle mõelda. Minu arvates on teema tõsisem kui praeguse raske aja igapäevaprobleemid.

Soojadesse ilmadesse toob värskendavat tuult kauni häälega süsimust mees Geoffrey Gurrumul Yunupingu oma looga Bapa:

Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Jalmar Vabarna – eesti folgisõprade jumalus. Et üks mees Eesti esimesel etnomuusika auhindade jagamisel nii puhta töö võib teha, oli üllatuseks küllap ka auhinnajagajatele enestele. Elagu Jalmar ja Zetod! Foto: Viru Folk

Laulusõnad: Jüri Kaldmaa

MIND VAHETATI KOERA VASTU

Tekst ja muusika: Jüri Kaldmaa

Mind vahetati koera vastu.
Mõnus muhe bernhardiin,
kes rekilt vaibale ei astu.
Minu lemmikjook on valge viin.

Refrään:

Kaupmehed kõigist saand ja litsid.
Ja minagi vaid sitsin.
Suhu topitakse maiustusi,
et ei uluks ma kui susi.

Küll Sinagi mu maha ärid!
Ikka puuduvad Su toast
veel tigudiivan, öölamp, järid.
Kas Sa unistada tihkad boast?

Kaupmehed kõigist saand ja litsid.
Ja minagi vaid sitsin.
Suhu topitakse maiustusi,
et ei uluks ma kui susi.

Ei oleks uskund – kõlban kaubaks.
Tartu turul kätte käest.
Lett tsinkjas saanud on Su laubaks.
Mina ära lidun täiest väest.

Kaupmehed kõigist saand ja litsid.
Ja minagi vaid sitsin.
Suhu topitakse maiustusi,
et ei uluks ma kui susi.

Laulvate kirjanike plaadil esitan ma laulu „Mind vahetati koera vastu”, mille sõnadeks olen salakavalalt kokku sulatanud kaks oma luuletust: „Poeedile” (refrään) ja „***Mind vahetati koera vastu...” (salmid).

Pikem luuletus (kolm salmi) on pühendatud muusale, kellega saatus mind 1992. aasta kevadel kokku viis ja kes mind – tänu mu tollasele kärakalembusele – võrdlemisi kähku hülgas. Õigesti tegi. Mina muidugi nutsin.

Minusugune bluesisõber käis armununa isegi Harku järve kantrifestivalil (!), kuna neidisele meeldis hirmsasti country. Mõistetavatel põhjustel mäletan ma tollest üritusest õige vähe.

Laulusalm ei valeta. Pisike parandus tuleb siiski teha. Valge viin oli. Täna eelistan ma Värska vett.

Jüri Kaldmaa

P.S. Looga saab tutvuda siin:

http://muusika24.ee/Eesti/item/23594

 

Artikkel

Eile õhtul, 29. aprillil, kuulutati Tallinna meelelahutuskohas Clazz Restoran ja Club välja Eesti parimad etnomuusikud aastal 2008.

R2 maailmamuusikasaate „Etnokonservid” ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse koostöös korraldatud hääletuse tulemusel selgitati välja võitjad kaheksas kategoorias – aasta album, bänd, laulja, instrumentalist, lugu, uustulnuk, artist ja etnomuusikatöötlus.
.
Hääletusest osavõtt oli aktiivne, kokku esitati nominentideks 22 erinevat muusikakollektiivi ning 25 erinevat artisti. Enam hääli saanud muusikud said kingiks mahukad etnokulbid, millega jätkuvalt muusikalist inspiratsiooni ammutada.

R2 ja Eesti Pärimusmuusika Keskus kutsusid valima Eesti parimaid etno-, folk- ja pärimusmuusika artiste, et selgitada välja, kui kirjuna tajuvad selle muusikastiili austajad Eesti tänast muusikamaastikku. Hääletada sai 6.–19. aprillini R2 veebilehel.

Tulemused:
Parim album – Zetod – Lätsi tarrõ tagasi
Esikolmikus ka Svjatra Vatra – Kalyna ja Virre+ – Kolmas

Parim bänd – Zetod
Esikolmikus veel Svjata Vatra ja Ro:Toro

Parim laulja – Jalmar Vabarna
Esikolmikus veel Meelika Hainsoo ja Liisi Koikson

Parim instrumentalist Jalmar Vabarna
Esikolmikus veel Cätlin Jaago ja Lauri Õunapuu

Parim lugu – Zetod – Kergotamine
Esikolmikus veel Svjatra Vatra – Kalyna  ja Metsatöll – Iivakivi

Parim uustulnuk – Paabel
Esikolmikus veel Gjangsta ja Klapp

Parim artist – Jalmar Vabarna
Esikolmikus veel Ruslan Trochinsky ja Sandra Sillamaa

Parim töötlus – Metsatöll/Kukerpillid – …suurd koerad väiksed koerad
Esikolmikus veel Ro:Toro – Handi Hullus ja Eva Mitreikina – Eva Mitreikina

„Tuleb aitäh öelda kõigile, kes meie poolt hääletasid. Tulemus otseselt ei üllatanud, kuna oleme ka varem juba auhindu noppinud. Loodan, et see vaimustus ei jää ainult Zetode ümber tiirlema ning etnomuusika ka laiemalt jõuab massideni,” kommenteeris eile hilisõhtul nädalakirjale oma tundeid Jalmar Vabarna. Nädalakirja küsimusele, mida Zetod nüüd nii suure hulga kulpidega teevad, naersid poisid, et Värskasse tuleb kuus uut sauna. „Ütleme nii, et on vahva!” lõpetas Jalmar vestluse.

Peep Veedla

Moostes töödeldi Labajalavalssi

Möödunud nädalavahetusel hingati Põlvamaal Moostes folgitaktis, toimus juba kümnes Eesti rahvamuusikatöötluste festival. Laupäevaõhtusel võistluskontserdil, kus kohustusliku loona tuli igaühel esitada Mooste naabrusest Rasinalt pärit Labajalavalssi, oli kohal ka Viru Folgi nädalakiri.

Kontserdi eel said sõna festivali patroon, kõigil kümnel festivalil kohal viibinud Ingrid Rüütel ning mõisahärraks kehastunud Mooste vallavanem, festivali peakorraldaja Ülo Needo.

Esinejaid juhatasid sisse mõisavalitsejaks kehastunud Haimar Soku kamandamisel matsilapsed Moise ja Katsi.

Esimesena astus lavale mullune võitja, tänavu Viru Folgi pealaval kontserti andev, professionaalsetest muusikutest koosnev Tallinna kollektiiv Mälutagune.

Teisena lava täitnud Tartu koolinoored, mullu patrooni auhinna võitnud ning seekord parima laste- või noortekollektiivi preemia pälvinud Sireli lummas publiku kiiresti. Väga sümpaatsed noored!

Huvitava vahepalana mõjus Tallinnast Nõmmelt kohale saabunud käsikellade ansambel Campanelli.

Konkurentsituks publiku lemmikuks osutusid aga kauged külalised Udmurtiast, tütarlasteansambel Tyloburdo.

Ühtekokku osales võistluskontserdil 17 huvitavat muusikutekooslust ning peapreemia vääriliseks tunnistati Tartust pärit vokaalkvartett Vaikuse Koosolek, kelle puhul tõstis žürii esile ansambli terviklikku kõla ja uudsust ning ansambli head koosmängu. Tütarlapsed lahkusid Moostest 1000 euro võrra rikkamana.

Viru Folk tunnustas aga omapoolse auhinnaga Võru instrumentaalansamblit Fibrill, kelle iiri sugemetega lustakas muusika tundus ka Käsmu mändide alla suurepäraselt sobivat.

Mullune publiku lemmik sai tänavu pärjatud ka Eesti Pärimusmuusika Keskuse auhinnaga ning žürii hindas parimaks Fibrilli Labajalavalsi töötluse.

Moostes käis Peep Veedla, fotod: Riho Semm

Fibrill

X Eesti Rahvamuusikatöötluste Festivalil MOISEKATSI ELOHELÜ 2009 Viru Folgi auhinna pälvinud Fibrill esineb Viru Folgi uuel välilaval Tallinki maja õuel.

Fibrill on umbes viis aastat tagasi loodud instrumentaalansambel. Bänd kasvas välja Võru Muusikakooli vilistlastest ning siiamaani on kõik bändi liikmed Võru oma mehed. Meile meeldib mängida Iiri, Skandinaavia ning Eesti instrumentaal-pärimusmuusikat. Mis siis, et me kõik oskame üsna arvestataval tasemel laulda, naudime me viiuleid täis muusikat palju rohkem. Meie eeskujud on Frigg, Väsen, Kings of Polka ja paljud teised. Fibrilli head sõbrad on Zetod, Kihnu Poisid, Gjangsta ning nii mõnigi teine vahva eesti pärimusmuusikat viljelev ansambel. Fibrillis mängivad kaks muusikat õppivat noormeest (Viljar Rosin – jazzlaul (TÜVKA) ja Mait Visnapuu – helirežii (EMTA). Ülejäänud bändi liikmed on Mats Piho, keda võib nimetada uueks Eesti parimaks suusahüppajaks, Siim Meeliste, kes õpib TÜ-s riigiteadusi, Aksel Mängli, kes mängib Kihnu Poistes viiulit ning on vabakutseline pokkeriproff, ja Henri Kersna, kes lõpetab sel aastal TÜ bakalaureusena geoloogia erialal. 
Tegelik bändi tegutsemise eesmärk on siiski pigem just see hea seltskond, kellega koos musitseerida, saunas käia ning vahepeal õlut juua. Nalja saab meil proovides alati. 
Põlva Folk on meie jaoks alati justkui tegevushooaja avapauk, sest talvel, kui kõik kooliga väga tihedasti seotud, on väga raske kokku saada ning proove teha. Sellepärast teemegi aasta esimese pingutuse just Põlva Folgi nimel, võtame mõned lood ette ning seame need just nõnda, kuidas meile meeldib. Pärast Põlva Folk festi jätkuvad proovid palju tihedama graafikuga ning neid tehakse palju tõsisemalt.
Üldiselt meile väga aeglased ja nn uina-muina lood ei meeldi. Me pigem naudime just seda elu ja särtsu, mida koos on võimalik tekitada. 90% lugudest on võimalikult tihe ja tehniline „saagimine”, sest selline muusika iseloomustabki noorte inimeste uljaspäisust ja kirevat elu. Tegelikult meeldib meile mängida ka ilusat rahulikku muusikat, mis annab rahu nii kuulaja kõrvadele ja tantsujalgadele ning ka viiuldajate kätele. Kõik on tasakaalus. 

Tunnistan ausalt, et polnud Fibrilli olemasolust kuni möödunud laupäevani mitte midagi kuulnud. Kuidas on õnnestunud niivõrd vahval kooslusel hoiduda Põhja-Eestist eemale ja kas kõlakad Viru Folgi olemasolust olid teieni sinna Võrumaale ikka jõudnud?

Viru Folgist on Fibrill tema algusaegadest saadik teadlik. Nii mõnigi meist on ka antud festivali külastanud ning ühe aasta parimatest elamustest sealt saanud. Väga lahe. 
Miks on nõnda, et Viru Folk Fibrillist midagi ei tea - ehk sellepärast, et Fibrilli eesmärk on pigem enda lõbuks musitseerida, kui üle Eesti teada-tuntud bändiks saada. Meie oleme Viru Folgist alati teadnud. 
Ilmselt mängivad mingisugust rolli ka Lõuna-Eesti kõrged metsad, mis summutavad ka kõige paremat folki üle Eesti...

Tõenäoliselt veedate augustis Käsmus kõik kolm festivalipäeva, kelle esinemist kõige rohkem ootate, kas on Viru Folgi programmis palju teie lemmikuid?

Kõige rohkem ootame Svjata Vatra kontserti, sest see on lihtsalt nii mõjuv. Lisaks ootame huviga Hanna Marshi esitust ning Värttinä on ilmselgelt meie lemmik, sest tegu on ju sugulaspärimuse muusikaga. 

Fibrilli pilli järgi saab tantsida ka Viru Folgi publik. Kas lubate kõva jämmi, mis meelitaks tantsupõrandale ka kangete Käsmu kaptenite järeltulijad?

Fibrill on küll üsna suurel hulgal väga hea kontsertansambel, kuid kui on teada, et tuleb kasvõi üks paar, kellele meeldib tantsida, anname endast parima, et tantsupõrand tühjaks ei jääks. Seega, kui läheb tantsuks, siis mittetantsumuusika tegemine jääb ära. Elagu tantsurahvas. Samas ei ole meil mittetantsiva publiku vastu mitte midagi - oma kõrv on kunigas... ja sõrmed ning poognakäsi muusika teostajad...
Igal juhul lubame kõige kõvemat jämmi, mis eales toimunud, sest venitada me ei viitsi...kui juba, siis  täiega...

Käsmus on festivali ajal võimalusi ka merele minna. Kuidas teil, kuplite vahel kasvanud meestel suhted merega on? 

Merega on meil väga head suhted, sest üks meie viiuldajatest on juba kolmandat aastat Kihnu Poiste viiuldaja ning käinud merel kümneid kordi, seega - merd me ei pelga...lisaks on meil nii palju järvi, et kogupindala teeb peaaegu Läänemere pindala kokku ära küll...vist...

Milline oleks Fibrilli sõnum publikule, kellega kohtute esmakordselt?

Publik, kellega kohtume esmakordselt - kui kuuled muusikat, mille järgi tantsida ei saa, siis on aeg võtta järgmine õlu ning lihtsalt kuulata ja nautida ehedat muusikat...aga kui kuuled mõnd labajalga või reinlenderit, anna aga tuld...

Küsis Peep Veedla, vastas Mait Visnapuu.

V Hiiumaa pärimusmuusika festival 16.–19. juulil 2009

Juba viiendat aastat järjest toob pärimusmuusika festival Hiiu Folk Hiiumaale juulikuus kokku pärimusehuvilised inimesed. Festival on 4-päevane, sisaldades nii Hiiu pärimuse-, töötubade ja ansamblite-, autorilaulude- ja kirikukontsertide päeva.

Esimesele festivalipäevale, 16. juulil, on oodatud need, keda pärimuskultuur sügavamalt huvitab, sest tegemist on Hiiu pärimusepäevaga, kus põhirõhk on pärimuskultuurile keskendunud ettekannetel, mida viivad läbi Ingrid Rüütel, Helgi Põllo, Marike Laht. Ettekannete vahele loovad muusikaga meeleolu Astrid ja hiidlased.  Õhtu lõpetab Iiri-Eesti muinasjutu- ja muusikaõhtu Kärdla Villalaos.

17. juulil saab Hiiu Folgil juba teist korda toimuma autorilaulude päev. Omaloodud laule tulevad laulma muusikud nii Hiiumaalt kui mujalt Eestist. Esinevad Hendrik Relve, Priit Pedajas, Jaan Sööt, Tuuli Taul, Henry Laks, Anne Adams, Tõnis Mägi jt.

18. juuli on töötubade ja ansamblite päev. Hommik algab Hiiumaa käsitöö- ja omatoodangu laadaga, kellega Hiiu Folgil jätkub juba kolmandat aastat järjest koostöö. Samuti on sel päeval võimalik minna loodusmatkale ning saada üht-teist huvitavat teada Hiiumaa looduse ja loomariigi kohta. Ise teha tahtjatel on võimalus külastada laulu-, tantsu- või pillimängu töötuba ja omandada uued lauluviisid, tantsusammud või pillilood. Õhtul astuvad suurel laval üles ansamblid nii kodu- kui välismaalt. Esinevad Vägilased, Justament, Tbilisi (Gruusia) jt.

19. juulil toimuv kirikukontsertide päev tutvustab folgisõpradele Hiiumaa ilusaid kirikuid ning pakub võimaluse kõik festivalil nähtu-kuuldu hea muusikaga kenasti kokku köita. Esinevad Taavo Remmeli pereansambel, Robirohi jt.

Täpsem info peatselt leitav Hiiu Folgi kodulehel www.hiiufolk.ee

Lodjaseltsil on ees kirev hooaeg

Emajõe hansalodja Jõmmu neljas sõiduhooaeg on suure hooga alanud. Sel kevadel keskendutakse loodusharidusele.
Projekti „Loodusharidus läbi filmi” raames uuriti koolilastega varakevadist jõe- ja kaldaelu. Lapsed jäädvustasid oma uurimisretke Kinobussi asjatundjate juhendamisel filmilindil. Esilinastus toimus sõidu lõpus lodja mahukas trümmis. Lodjaseltsi ja Kinobussi ühisettevõtmist toetas Kodanikuühenduse Sihtkapital.

Maikuus on kõik huvilised oodatud kevadistele Looduslodja sõitudele – varahommikuti jõele linnulaulu kuulama, hilisõhtuti toomingalõhnas tähti ja nahkhiiri vaatlema ning ööhääli kuulama. Looduslodi seilab jõel KIKi toel.  

Lodjaseltsi loodusharidusteemalised ettevõtmised leidsid äsja hõbemedaliväärse tunnustuse 2009. aasta Eesti teaduse populariseerimise konkursil.

Veebikaamera kaudu saab kiigata, kuidas Lodjakojas ehitatakse autentset, meile lähima, Soome Lapuri leiu põhjal taastatud viikingilaeva. 12 meetri pikkune viie aerupaariga laev lastakse vette juuni alguses. Viikingilaeva esimeseks ülesandeks saab 13. mail Tartus süüdatava ning veeteid mööda Viljandi ja Pärnu kaudu Tallinnasse suunduva laulupeotule kandmine Võrtsjärveni.

Lodjaseltsi meistrid koos traditsioonilise käsitöö õpikodade ehk Rändava Lodjakojaga suunduvad aga mai lõpus Austriasse, et seal koos Kinobussiga Eestit ja kultuuripealinna Tallinna tutvustada.  

Lodi Jõmmu plaanib aga suve keskel Viru rannast merele minna. Ehk õnnestub koos Peterburist startiva ajalooliste laevade paraadiga Novgorodi rahvusvahelistele hansapäevadele jõuda.

Nagu varasematelgi aastatel, on lodi suurürituste vahepeal kõikide sõiduhuviliste teenistuses, tehes lühemaid ja pikemaid tellimussõite.
Emajõe-peipsi lodjad olid unikaalsed, ümara kere ja suure raapurjega puust kaubapurjekad, mis vedasid Tartu ja Pihkva piirkonnas kaupu üle poole tuhande aasta. Hansaajal siinsetele veeteedele tekkinud purjekad olid oma arvukuse tipul 19. sajandil, mil neid arvati olevat üle 500. Suurimad neist olid kuni 35 meetrit pikad, mastid küündisid 27 meetrini. Viimased lodjad hävisid 20. sajandi keskpaigas.

Maailma ainuke emajõe-peipsi lodi Jõmmu lasti vette 29. aprillil 2006. Samal aastal tunnustasid linnaelanikud lodjaehitust tiitliga Aasta Tegu. MTÜ Emajõe Lodjaselts valiti EASi ja Tööstus-Kaubanduskoja poolt 2008. aasta Turismi Uuendajaks.

Täiendav teave
www.lodi.ee
Tanel Laan
55 18386
lodi@lodi.ee

Foto: ERM

Foto: ERM

Foto: Lodjaseltsi arhiiv

Foto: Margus Uudam

Foto: Lodjaseltsi arhiiv

Mari sangari päev Eesti Rahva Muuseumis

Neljapäeval, 30 aprillil kell 15.00 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva. Sel puhul esineb muuseumis idamaride folklooriansambel Tšolga Šudõr (Põhjanael).

Mari sangari päev, 26. aprill, on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi koosseisu. 1552. aastal vallutas Venemaa Kaasani ja liitis Marimaa endaga. Kuna venelased hävitasid retkede ajal ligi poole mari rahvast, siis vastasid marid sellele nn tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle kolmekümne aasta (1552–1584) ning mille kohta on hulk pärimuslikku materjali. Vastupanuliikumise tuntuima juhina mäletatakse vürst (lužavui) Boltušši, kes olevat võidelnud iseseisva mari riigi eest ning langenud 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähedal. Vürst Boltuš olevat maetud mäele, mis kannab siiani tema nime.

19.–20. sajandil arenes välja mari haritlaskond, kes seadis sihiks oma rahva taastamise rahvusena. 1917. aastal tekkisid lootused enesemääramisõigusele. 1917. aasta juulis Ufa kubermangus toimunud esimene ülevenemaaline mari kongress kutsus marisid üles 26. aprillil tähistama mari sangari päeva. See üleskutse jäi nõukogude perioodil unustusse. Taas võeti mari sangari päeva tähistamise üleskutse vastu 1990. aastal, mil vastava otsuse tegi Mari Ušemi – Mari Liidu kongress, hiljem kordas seda üleskutset 1992. aastal toimunud 3. Mari Rahvuskongress.

1982. aastal asutatud ansambel Tšolga Šudõr tegeleb põhiliselt mari rahvuskultuuri tutvustamisega ja osaleb kohalikel mari rahvuspühadel. Tšolga Šudõr on esinenud Venemaal erinevatel folkloorifestivalidel. Välisreisil on ansambel oma ajaloos esmakordselt.

Eestis tähistatakse mari sangari päeva siinse mari kogukonna initsiatiivil alates 1993. aastast. Eestis elab 2000. aasta andmeil umbes 250 mari.
Korraldaja: MTÜ Fenno-Ugria Asutus

Kontaktisik: Jaak Prozes, 644 5119, 50 12319, jaak.prozes@fennougria.ee
Lingid: http://www.fennougria.ee/

Inimese sees on laulev kala

Riho Sibul peaks oma tuntud laulu sõnad ümber tegema. „Inimene pole kala” ei kõla enam päevakohaselt, kui on avastatud, et inimese sees on kala.

Sellele järeldusele jõuti, uurides geenide avaldumist tibudel, konnadel, kerakaladel, hiirtel ja inimestel – mis osutusid üllatuslikult sarnaseks. Toronto ülikooli teadlane Timothy Hughes ja tema kolleegid uurisid 3074 geeni, mis esinevad ja eristuvad selgelt igas viies genoomis. Sarnased avaldumise mustrid ehk siis iidsed mustrid nimetati „sisemiseks kalaks”. Suurimad sarnasused leiti ajukoes. See osutab, et neuronid osalevad olulisemates vastasmõjudes kui teiste kudede rakud, mis seabki nende muutumisele piirid kaugematesse aegadesse kui selgroogsete tekkimine. Ja neuronite geenide koosavaldumine ongi näiteks avastatud ümarussideni välja. Nii et inimene pole mitte ainult kala, vaid ka ussike. Ja ehk oligi Kafkal õigus, kui ta nägi inimeses putukat.

Kui aga ütelda inimese kohta, et see jäi tummaks kui kala, siis pole sellega tegelikult midagi öeldud. Nüüdseks on selge, et sajad kalaliigid häälitsevad tahtlikult kas siis hoiatuseks, partnerite ligi meelitamiseks või kes teab mispärast. Lisaks tekib ujumisel veel tahtmatuid hääli. Häälitsemiseks hõõruvad kalad kokku oma luustiku eri osi, kasutavad ujupõie läheduses olevaid helilihaseid või muudavad ujudes kähku oma suunda ja kiirust.

Enamik kalade muusikast on madala sagedusega, tavaliselt alla 1000 hertsi. Nii et kalad kiristavad hambaid nagu inimesedki, tekitades kuni 8000-hertsise sagedusega helisid. Ujupõie lihastega suudavad nad häälitseda alla 1000-hertsise sagedusega. Mõnedel kalaliikidel tegutseb ujupõis omamoodi kõlakoja ehk resonaatorina, võimendades helisid. Kalad on ka head trummarid, tekitades lühikesi heliimpulsse sagedusega 50–300 hertsi, kõrgemad harmoonikud võivad ulatuda ka üle 1000 hertsi.

Tiit Kändler

Seda ja teisi teadusuudiseid saate lugeda www.teadus.ee

Internetist

Kultuuripärandi digiteerimine, digitaalsena kättesaadavuse ja säilimise tagamine – Kontrolliaruanne

Soovitan Teil lugeda Riigikontrolli veebilehelt materjali „Kultuuripärandi digiteerimine, digitaalsena kättesaadavuse ja säilimise tagamine – Kontrolliaruanne”

http://www.riigikontroll.ee/audit.php?dokument=976

Tiit Lepik

Plaadisoovitus

Veljo Runnel, Pastoraal. Helirännak põldudelt ja heinamaadelt

http://www.elfond.ee/est/pood

ja

Geoffrey Gurrumul Yunupingu, Gurrumul

http://www.amazon.co.uk/Gurrumul-Geoffrey-Yunupingu/dp/B0013NFQ8O/ref=sr_1_1?ie=UTF8&s=music&qid=1241032080&sr=1-1

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa jt.

Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928

Keeletoimetaja: Tiiu Kukk