8. mai 2009 nr 30
Viru Folgini on jäänud 90 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Teisipäeval, 12. mail algusega kell 13.00 tutvustavad Viru Folgi korraldajad Tallinnas Rahvusraamatukogu II korruse kuppelsaalis tänavuse festivali esinejaid, kava ja toimumispaiku. Samuti allkirjastatakse sponsorleping festivali peasponsoriga.

Plaadisoovitust otsides läks nii, et ühe sõbra soovitusel valisin hoopis rockansambli The Who loo My Generation. Kaheldamatult on see lugu leidnud koha maailma kultuuriloos. Vahest sobib kuulamiseks ka folgisõpradele.

Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Täna-homme-ülehomme on Põhja-Liivimaa teed rattarikkad. Roheliste XX rattaretk „Kuidas elad, Luitemaa?” tekitab elevust küllap nii kohalikes elanikes kui paaris tuhandes ratturis. Kui ratas ligi, jõuab veel liituda! Foto: Peep Veedla

Laulusõnad: Pantokraator

Käsmu

Öösel nad liuglevad kuid nad ei hiili
tulevad lasti ja lauluga
maha on tapetud mustmiljon miili
viimase neelavad veel täie auruga

Ooo... kapten, kas kuuled?
Ooo... hingamist valgeil verandadeil
Ooo… me mastide juured
Ooo… kutsuvad kodusteil randadeil

Päevad kõik peetud on mandrite vahel
nädalad, kuudki saan’d merele
alati uljalt, vaid korra või kahel
Sinule mõeldes huul naksatud verele
Heitke nüüd otsad ja tormake trapist
katused paikame inglise naeltega
portselan peenem, kristallpeekrid kapist,
täna on harjumist pitsi ja paeltega!

Ooo... kapten, kas kuuled?
Ooo... hingamist valgeil verandadeil
Ooo… me mastide juured
Ooo... hüüavad kivistel randadeil
Ooo... madrus, kas kuuled?
Ooo… neid silmade särinaid
Ooo... sa suudled ja suudled
Ooo… neid lõhnu ja õlgade värinaid.

Lugu ise on Erikul tehtud umbes 1990. aastal pärast vinüülplaadi ilmutamist. See oli radikaalselt erineva arranžeeringuga ja teksti valisin mina Artur Alliksaarelt. Meil on isegi lindistus Pantokraatori proovist, kuid kas seda lugu sellisel kujul ka laval ette kandsime, ei mäleta. Tõenäoliselt me seda kunagi kontserdil ei esitanudki. Kui hakkasime nüüd materjali kokku panema, siis teadsime, et see lugu tehakse plaadile. Erikul tulid aga seade kohapealt uued mõtted, nii et lugu läks täiesti teiseks, ja Alliksaar enam teemasse ei passinud. Erik purjetamishuvilise kokana tahtis, et lugu oleks merest ja ootamisest. Mina mõtlesin, et sitta, ma teen loo, kus heroiline naisesiluett ootab kaldal koju naasvat purjus purjesportlast, kes pohmellikeppi nurub.
Üritus oli raske, sest kogu aeg tiksus Alliksaare meistriteos kuklas.
Lõpuks kirjutasin loo Arne Vaigu jutust lihtsalt maha! Olen ise lapsena mõned suved vanaisa-vanaemaga Käsmus suvitanud. Minu teise vanaisa, Sandbanki suguvõsa on sellest kandist pärit. Siin olen ma alati käinud, kui mahti, ja Arne köögis mula ajanud, olen laulnud ja laulan edaspidigi. Siin on Eesti kõige kihvtim muusikasündmus, kuhu minu ässitusel tuleb seekord ka Soome mõjusamaid artiste Jukka Karjalainen.
Käsmu ei ole minu jaoks lihtsalt üks täpp maamunal!

Lauri Saatpalu

Artikkel

Pantokraator
Pantokraator esineb Viru Folgi Pealaval reedel, 7. augustil kell 22.00.

http://www.myspace.com/pantokraator
http://www.panto.ee

1981. aastal moodustasid Tartu 7. Keskkooli kaheksandikud punkansambli Propaan. 1983. aastal võeti kasutusele uhkem nimi – Pantokraator.
Pantokraatori esimene ülesastumine koolikaaslaste ees toimus 2. detsembril 1983. Oma tegutsemisaja jooksul esineti kõigil Nõukogude Eestis toimunud rockmuusikaüritustel, tehti raadiot, teatrit, kunsti ja muid tükke. 1990. aastal ilmus Pantokraatoril vinüülplaat.
Pidevalt muutuva koosseisuga etno-progerocki mängiva Pantokraatori tegevuse katkestas muutunud riigikord ja röövkapitalismi pealetung aastal 1992.

Kuid, see ei olnud veel kõik...

2008. aastal käivitunud tõsine ettevalmistusperiood kulmineerub sel kevadel kolmest plaadist koosneva kogumiku avaldamisega, mis sisaldab nii uut kui ka ilmunud ja ilmumata materjali. Valmib ka ohtra pildimaterjaliga varustatud ajalooraamat.
Pärast 17 aastast vaheaega astub Pantokraator lavale 7. augustil Viru Folgil.

Kohtumiseni!

Pantokraator praegu:
Lauri Saatpalu – laul
Erik Sakkov – klahvpillid
Taavi Langi – kitarr
Henno Kelp – bass
Roland Puussepp – löökriistad
Triinu Taul – laul
Ergo Ehte – heli
Mart Moldau – tehnilised päästetööd

Lauri, Pantokraatori taastulek pole vist erutav sündmus üksnes publikule, kuidas see muusikule mõju avaldab, kas elad selle mõjul ka uuesti noorust läbi?

Ma ei ole väga nostalgiline inimene, elan olevikus ja lähitulevikus. Inimene on vana siis, kui haisema hakkab. Ma ei ela mingit olnud etappi oma elust uuesti läbi, ma teen bändi ja see on lahe!

Mis saab Dagöst, loodetavasti ehk samuti aastate pärast taastulek?

Dagö nime all tullakse kindlasti tagasi siis, kui sellel on mõtet ja midagi uut pakkuda. Kas see juhtub kahe või kaheteistkümne aasta pärast, ei tea!

Tore, et olete Pantokraatori projekti kaasanud ka Triinu. on see silla loomiseks uue põlvkonnaga?

Triinu on Pantokraatoris asendamatu. Ta ei ole lihtsalt taustalaulja, ta on bändi teine laulja. Triinu ka õpetab laulma, keda vaja. Ja ärgu Erik solvugu, aga Triinu on ilusam! Olles näinud Triinu enda laotud merekividest saunapõrandat, võin kinnitada, et ta ilmselt saaks ka sillaehitusega hakkama.

Veetsid mullu Käsmus kõik kolm festivalipäeva, kas Viru Folk pakkus Sulle seda, mida ühelt muusikafestivalilt ootad?

Jah! Mõned mõtted olid, aga neid jagasin tegijatega. Avalik irisemine hea asja kallal on nõme.

Sind võib nimetada ka J. Karjalaise maaletoojaks, sest just tänu Sinu
soovitusele ta tänavu siin esineb. Mida tahaksid öelda inimestele, kes
veel kahtlevad, kas 7. augusti õhtul Käsmu sõita, mil Viru Folgi Pealaval musitseerivad nii J. Karjalainen kui Pantokraator?

Mis mõttes kahtlevad!?

Küsis Peep Veedla, vastas Lauri Saatpalu

Anu Raud annetas oma erakogud Eesti Rahva Muuseumile

Anu, mis ajendas Teid oma väärtuslikud kogud ERM-ile annetama?

See on mul väga tõsiselt ja ammu läbi mõeldud asi. Olen kogunud need eksponaadid eesti rahva käest ja nüüd on õige aeg need rahvale tagasi anda. Eesti Rahva Muuseum on minu silmis kõige auväärsem ja õigem koht nende jaoks. Kui ERM saab uue hoone, hakkavad need vanad etnograafilised esemed elama uut elu, eriti uue internetipõlvkonna jaoks. Uues filiaalis saavad noored kõike seda näha ja proovida, kas või sirbi ja vikatiga lõigata.
Arvan, et riik peaks olema tugevam, riigil peaks olema rohkem asju. Tahan elada riigis, kes hoolitseb oma asjade eest hästi. Ma pole väga suur ainuomandi fänn. Olen rahul siis, kui meie kultuuripärand on riigi käes.

Mis asendab Teile edaspidi seda, millest nüüd loobusite?

Ega mind keegi minema aja, niikaua kui elan, võin kasutada seda kohta nii loomingulistel kui pedagoogilistel eesmärkidel edasi. Aga mul on kindlam tunne, kui mõned väga-väga hinnalised esemed saavad valvatavale režiimile viidud. Süda on rahul, et suur osa minu elutööst on kindlates kätes. Samas loodan, et edaspidi jääb mul rohkem aega loomingule, kuna hulk asjaajamisi langeb minu õlgadelt ära.

Küsis Peep Veedla, vastas Anu Raud    Fotod: Leida Lepik

Tule küla teaduspäevale Vihasoo rahvamajja!

Teatan Viru Folgi fännidele, et enne suve tulekut ja suuri muusikaüritusi Käsmus oleks kosutav Rahvusvahelise Astronoomia Aasta puhul ka vaimu teritada. Selleks annab võimaluse Käsmust vaid kümmekonna kilomeetri kaugusel Vihasoo rahvamajas toimuv küla teaduspäev – üritus, mille korraldan pühapäeval, 31. mail algusega kell 17.00.

Tulla tasuks, sest sel õhtupoolikul astuvad teie ette Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik astrofüüsik Ene Ergma, aastakümneid Tartu Observatooriumi juhtinud Tõnu Viik, helilooja ja pianist Urmas Sisask ning Eesti Füüsika Seltsi teadusbussi Suur Vanker noored füüsikud Kaido Reivelti juhtimisel. Nemad korraldavad pööraselt põnevaid katseid.

Ene Ergma on õppinud Viljandis ja Tartu ülikoolis. Lõpetanud 1969 Moskva ülikooli astronoomina. Töötanud 25 aastat Moskvas N Liidu teaduste akadeemia astronoomia nõukogus ja kaitsnud sel ajal doktorikraadi. 1988. aastast Tartu ülikooli professor ja patrioot. 1997 valiti Eesti teaduste akadeemia akadeemikuks ja 1999 akadeemia asepresidendiks. Tema on läbi ja lõhki täheteadlane selle sõna otseses mõttes. Uurinud tähtede arengu keerdkäike sünnist surmani. Sellel ülipikal evolutsiooniredelil on Ene Ergma armastatuim „taevane vara” supernoovad, neutrontähed ja mustad augud. Millega tegu, eks siis tema käest kuuletegi. Praegu tunneme teda ka kui Riigikogu esimeest.

Urmas Sisask sütitas 14aastase muusikakeskkooli õpilasena kuulajaid ühel augustikuu südaööl oma taluõuel äsja kingitud klaveril musitseerides, kui sündis ka Kassiopeia tähtkujule pühendatud klaveripala hilisemast pikemast paladetsüklist „Tähistaevas”. Mõistagi on sellest ajast ka Loobu jõe kaudu hulga vett Eru lahte voolanud, Urmasest on saanud rahvusvaheliselt tuntud helilooja, kelle teoseid kantakse ette nii Saksamaal kui Inglismaal, Estonia kontserdisaalist rääkimata. Professionaalse tähistaeva tundjana ja hea suhtlejana on ta tuntust kogunud ka enda rajatud Jäneda muusikatähetorn-planetaariumis ning tol õhtul musitseerib ta siis Loobu jõe deltas – Vihasoos.

Tõnu Viik on samuti astronoom, üks aktiivsemaid astronoomia populariseerijaid, kes võib sõna sekka öelda mitmetel teemadel alates kiirguslevist, teiste tähtede planeetidest kuni katastroofide võimalusteni Maal, kus me elame. Maa ohtlikest naabritest – meteoriitidest, asteroididest ja komeetidest – palusingi tal rääkida Vihasoo rahvaga kohtumisel. Aastail 1985–1999 juhtis ta kogu astronoomiaelu Eestis, olles Tartu observatooriumi direktor.

Teadusbuss Suur Vanker on võtnud eesmärgiks köita eeskätt õpilaste ja noorte tähelepanu, et neis äratada huvi füüsika, keemia ja teiste täppisteaduste vastu. Nende ettevõtmise kõrgeim hinnang tuli 2006. aastal, mil neile anti Euroopa Komisjoni Descartes’i auhind. Nemad sõidavad bussi ja katsevahenditega kohale Tartust ja otse Vihasoosse.

Kasutage võimalust ja tulge kuulama-vaatama! Rahvamajas on välja pandud ka kohalike kunstnike tööd, autoriteks Elsa Napp ja Ivo Tammemäe.

Sissepääs Vihasoo rahvamaja saali, mis on Tapurla külas asuva Tõnu talu puukooli poolt kevadiselt kaunistatud, ei maksa peale kohaletuleku vaeva midagi.

Rein Veskimäe (1936) on lõpetanud Loksa keskkooli (1955) ja Tallinna pedagoogilise instituudi füüsika-matemaatika osakonna (1960). OÜ Reves Grupp juhatuse liige, ühtlasi Horisondi reaalteaduste toimetaja aastast 1967. Koostanud koos Eesti teadlastega ja ka kirjastanud Universumi-sarja algupäraseid kogumikke ning Eesti taevaatlase. Oma juurtelt ja ka praegu Vihasoo küla mees, teaduspäeva korraldaja. Vt www.reves.ee

Rein Veskimäe

Internetist

Ajakirja Mäetagused vastilmunud 41. numbris käsitletakse rahvatantse ja -muusikat.

Ungarlane Peter Pomozi leiab, et teatud tantsudel ja tantsutüüpidel on suhteliselt kindel ja kaardistatav morfoloogia (tantsumotiivid) ja süntaks (struktuuri suuremad üksused, tuurid ja tuuride osad) ning rakendab selle teooria tantsu-uurimisse, analüüsides eesti kaerajaane.
Kihnus on säilinud hulk pärimustantse, mis on käibel tänini. Neid tantsitakse traditsioonilistes perekonna- ja kalendrikommetes, seltskonnatantsudena ja organiseeritud esinemistel. Ingrid Rüütel tutvustabki Kihnu pärimustantse, nende minevikku ja tänapäeva. Ajakirja veebiversiooni on ta lisanud ka ohtralt videonäiteid.
Sille Kapper vaatleb artiklis „Kuidas uurida eesti rahvatantsu tänapäeval” Euroopa ja Ameerika tunnustatud tantsu-uurijate nüüdisteooriaid ning mõne olulisema meetodi senist rakendamist eesti rahvatantsu-uurimises, osutades ka tulevaste teadustööde vajalikele suundadele.
Iivi Zajedova, Eha Rüütel, Angela Arraste ja Kalev Järvela ühisartikkel räägib peamiselt Saksamaal elavate pagulaste mälestustele toetudes rahvatantsuharrastusest pagulaseestlaste hulgas ja sellest, kuidas rahvatants aitas võõrsil kaasa eestluse säilitamisele.
Muusikavallast väärib esile tõstmist Tiit Laugu artikkel, mis käsitleb afro-ameerika päritolu džässmuusika jõudmist Eesti kultuuriruumi ja sellega kaasnenud nähtusi, keskendudes džässi ja rahvakultuuri vastastikustele mõjutustele. Muu hulgas annab artikkel ülevaate džässi jõudmisest Eestisse ning siin 20. sajandi esimesel poolel rahvamuusika sugemetega džässi ja džässisugemetega rahvamuusikat viljelenud tantsuorkestritest.
Helen Kõmmus tutvustab Hiiumaal elavat võrukesest pärimusekandja Laine Mägi regilaule ning analüüsib tema enesemääratlust.
Mõistagi on ajakirjas juttu ka eelmise aasta konverentsidest ja seminaridest ning raamatu- ja plaaditutvustus. Viimane haakub numbri temaatikaga eriti hästi, sest juttu on autentse komi muusikaga plaadist.
Eelretsenseeritav ajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil

http://www.folklore.ee/tagused/nr41/

Plaadisoovitus

Pantokraator, Tormidesööjad

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=25211
ja
The Who, Sell Out [Box set] [Extra tracks] [Original recording remastered]

http://www.amazon.co.uk/Sell-Out-Who/dp/B001QBC4AG/ref=sr_1_7?ie=UTF8&s=music&qid=1241686875&sr=1-7

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa jt.

Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928

Keeletoimetaja: Tiiu Kukk