15. mai 2009 nr 31
Viru Folgini on jäänud 83 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Kirjutan seda juhtkirja hetkel, kui kõrvaltoas ema Eurovisiooni poolfinaali kuulab. Just kuulutatakse võitjaid välja. Minul siin mängib Norah Jonesi plaat „Not Too Late“. Ei tea, kas ikka seaduse järgi tohin teda kuulata, ei ole poest ostetud, vaid mulle kingitud. Seda asja selgitab väikeses intervjuus Erik Mandre.

Norah Jonesi kohta soovitan lugeda:

http://en.wikipedia.org/wiki/Norah_Jones

Tema lugu „Don’t Know Why“ 2002. aastal välja antud plaadilt „Come Away with Me“ saab kuulata:

Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Selle nädala teisipäeval allkirjastasid Rahvusraamatukogu kuppelsaalis toimunud pressikonverentsil festivali peasponsorlepingu Viru Folgi peakorraldaja Peep Veedla ja NCC Ehitus AS-i turundusdirektor Heikki Põhi.
Nüüdsest hakkab Viru Folgi Lainela Puhkekülas paiknev pealava kandma nimetust „NCC Tähekodu Pealava”. Loodetavasti saab koostöö olema pikaajaline. Foto: Toomas Tuul

Laulusõnad: Aapo Ilves

Sünnipäev

Istun üksi oma kõledas toas,
leival küünlad on reas.
Sünnipäeval ennast õnnitlen ma,
millest keegi ei tea.

Ihuüksi oma kõledas toas,
sõpru-vaenlasi ei.
Sajas juubel on või sain neliteist?
Täitsa pohhui on neil.

Ämblik nurkadesse võrgud on koond,
pikad varjud on maas.
Sünnipäeval enda terviseks joon,
sest, et vanemaks saan.

Kõle korter, pole kaminas tuld,
välja lülitet vool.
Ongi hea, et mitte keegi ei tulnd –
mul on vaid üksainus tool
(ja vaid üksainus kondoom).

Ennast õnnitlen ma...
S dnjom roždenija menja...
Happy birthday to me...

Sünnipäevalugu on läbi aastate olnud minu esinemistel üks nõutumaid palasid. Laulu on peetud minu originaalteoseks ja Viktor Tsoi kaveriks. Tegelikult on algupärandi loonud Valgevene päritolu geenius Vassili Žugalei, kes on praeguseks kahjuks meie hulgast lahkunud.
Tekst on loodetavalt ja võib-olla peaaegu tõlge elik mälestus, seda vähemalt idee ja meeleolu osas. Kuidas nii? Kuulsin originaali aastaid
tagasi ainult mõned korrad, seejärel läks helikandja kaduma ja ponnistustele vaatamata pole ma seda laulu enam mitte kusagilt hankida suutnud. Muusikaliselt oli tegemist jõulise ja geniaalse minimalismiga, viis ja põhi jäid kohe meelde. Sõnadest mäletan ainult meeleolu ja üksikuid häguseid fragmente: ...v kvartire odin, ne vragov, ne druzei... horošo, što nikto ne prišol ... Tuli see laul hädaga endal ja endale ära laulda. Tribuudiks autorile jätsin refrääni venekeelseks. Kui meeles on ja tuju lubab, esitan pala ka Käsmus. Kindlasti näitan seal teile oma uut raamatut „Tulen öösel sulle koju”, milles muude toredate luuletuste ja piltide kõrval ka sünnipäevaloo tekst olemas. Loomulikult koos alamärkusega: Vassili Žugalei ainetel ja – mälestuseks.

Aapo Ilves

Artikkel

Aapo Ilves

Aapo Ilves esineb Viru Folgil reedel, 7. augustil kell 19.00 Kirjanike Maja õuel kontsert-luuleõhtul koos Veiko Märkaga.

http://www.myspace.com/aapoilves
http://aapoilves.blogspot.com/
http://et.wikipedia.org/wiki/Aapo_Ilves

Foto: Kalle Kaldoja

Aapo Ilves (s 1970 Räpinas) on luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik. Kirjutab eesti, võru ja setu keeles. Loonud palju laulutekste, muu hulgas ühele eurolaulule (Tii, 2004), kahele aastahitile (Kuu on päike (The Sun, 2005) ja Võta aega (The Sun, 2006)) ning paarile „skandaalihitile” (Väikeste linnade mehed (Koer) ja Üks pedajas (Vaiko Eplik ja Eliit)).
Tema tekste on laulnud ka Kristjan Kasearu ja Marvi Vallaste, Mikk Saar ja Lenna Kuurmaa, ansamblid Nexus, Kontrabanda, The Cookies, Ska Faktor, Jäääär jpt. Tema heliloomingut saab kuulata näiteks plaatidelt „Murõt ei olõ” (Ilves, Pulk ja Rahman, 2006) ning „Laulvad kirjanikud” (Prima Vista, 2007). Samuti on see kõlanud maailma esimesel võrukeelsel laulupeol Uma Pido.
Aapo Ilvese folkrokilikud autorilaulud on teistele kirjutatutest palju vabamad ja lustakamad.

Foto: Autoportree

Aapo, Sul on terve rida tiitleid, milline neist aga Sulle enesele esmane tundub? Kas oled eelkõige luuletaja või muusik, ajakirjanik või näitekirjanik, prosaist või kunstnik?

Teen, mida tahan. Rütm ja kompositsioon on kõigil nendel aladel olulised terminid, vahet pole. Monofunktsionaalsus võrduks minu arust piiratusega ja võiks nälgagi jätta. Sõnaseadmine tuleb mulle ilmselt kõige lobedamalt kätte, samas aja- ja näitekirjandus ning kas või poplaulutekstide kirjutamine on ju põhimõtteliselt käsitöö ning kitarriga saab väga kauneid mõttemaastikke maalida.

Kas elu ääremaal pakub Sulle rahuldust, tahtmist pealinna kolida pole tekkinud?

Siitpoolt vaadates on ju hoopis Tallinn ääremaa. Pealinna kolimine oleks nõrkus ja kellel vaja, leiab mu Räpinast üles küll. Ma võiks kolida igale poole, kui saaks maja tagant jõe kaasa võtta. Võhandu delta bluusivate voogude tiks on mulle oluline.

Kas folkmuusika kuulub Sinu eelistuste hulka või oled pigem rokkar (diskoeelistuse ma välistaksin)?

Mina ei välistaks midagi ja eelkõige olen ma ehk pigem bluusimees. Folkimine tuleb rohkem sellest, et mulle meeldib üksi mängida, bänd kipub segama ja hoogu maha võtma. No ja sõnum on oluline. Aga ma olen mänginud mida iganes, süldist jatsuni ja metallini ja mu pillipark pole samuti üleliia väike.

Mullune Viru Folgi luuleõhtu oli üks publiku lemmikuid suures kontsertide valikus. Contra, Pehk ja Ruitlane seadsid lati kõrgele. Kuidas Sulle tundub, kas suudate Märkaga tänavu eesti luule populaarsust folgipubliku seas veelgi kasvatada?

Need nii-öelda eelkäijad on minu ja Märka hääd sõbrad ja võitluskaaslased, me oleme koos esinenud lugematu arvu kordi ja nende latt on ka meie latt. Kõik kasvab. Ja majandusel läheb kah hästi.

Kas leiad aega ja huvi augustis Viru Folgil algusest lõpuni osaleda? Oled Käsmuga varem kokku puutunud?

Olen Käsmus käinud küll, seal oli tore tänavasilt ühe maja küljes – slaavi tähtedega oli kirjutatud Kajaka. Ja Käsmu kalmistul oli üks naisekuju, kelle kehaproportsioonid ühtisid täpselt ühe minu kallima omadega. Folgil olen ikka nii palju kui saan, väga rohkelt sõpru-tuttavaid esineb ju.

Millise sõnumi sooviksid edastada oma potentsiaalsele publikule?

Minu äsjailmunud raamatu „Tulen öösel sulle koju” avahaiku oleks paslik pähe õppida, sest me hakkame seda kõik koos ja kooris laulma kontserdil:
Ära sae pekki
millel istud sa parem
räägi temaga

Küsis Peep Veedla, vastas Aapo Ilves

Aapo Ilves üllitas raamatu

Aapo Ilvese looming on jõudnud folkloori, laulupidudele, Eurovisioonile, raadiojaamade hititabeleisse, teatrilavadele, perioodikasse, raamatuisse ja  koolide õppematerjalide hulka. Tema värsid on põhjustanud vaimustust ja auhindade sadu ning ärritunud lugejakirju, nende pärast on käidud ministri juures aru pärimas ja lastevanemate liidus kaebamas.
„Tulen öösel sulle koju” puhul saab rääkida vahedast absurdi- ja keeletajust, sotsiaalsest närvist, tekstide lauldavusest, spontaansest kunstist, filigraansest käsitööst ja ilmselt veel paljustki.
Autor on üks väheseid poeete, kes pole kolinud „rahale lähemale”, vaid müttab oma loominguga müstilisel mägede ja orgude maal Lõuna-Eestis, tahtmata Võhandu jõe delta bluusivatest voogudest kunagi liiga kauaks kaugele minna. See ilmselt annabki tema loomingule oma kordumatu jõu, rütmi ja puudutuse, olgu selleks parasjagu hitid, müüdid, ülemlaulud, sõim, vaba-, lembe- või vemmalvärss, parafraas või haiku.

Andra Teede,
raamatu toimetaja

Tuntud hitipoeet ja Võro kultuuri eestkõneleja Aapo Ilves andis välja luulekogu pealkirjaga „Tulen öösel sulle koju”. 112-leheküljelisest värviliste piltide ja kõvade kaantega raamatust võib leida laulutekste ning vaba-, lembe- ja vemmalvärsse aastatest 1996–2009. Luulekogu on illustreerinud ja kujundanud autor ning peatoimetanud Andra Teede.
Luuleraamat „Tulen öösel sulle koju” on autori esimene soolokogu sel sajandil, eelmine ilmus 1998. aastal. Vahepeal on ilmunud proosa- ja näidendiraamatuid, samuti on autor sage külaline kogumikel, antoloogiates ja heliplaatidel (tuntuimatest näiteks CD + raamat „Viie pääle”, „Väike pornoraamat”, CD „Murõt ei olõ” jne).
Luulekogu „Tulen öösel sulle koju” on parimatest raamatupoodidest juba leitav ning selle esimene ametlik esitlus toimus laupäeval, 09. mail Tartus ülikooli raamatukogu ees Prima Vista kirjandusfestivali raamatulaadal.

Kontakt:
Aapo Ilves
e-mail aapoilves@gmail.com
telefon 56654527

Ilmunud on Lüganuse kihelkonna „Vana Kannel”

Juhan Peegel on nimetanud 5000 aasta vanuseid regilaule eesti rahvuslikuks uhkuseks. Äsja ilmus rahvaluule allikapublikatsioonide seeria Monumenta Estoniae Antiquae regilaulusarjas „Vana Kannel” Ruth Mirovi koostatud Lüganuse kihelkonna köide. Ühtede kaante vahele on koondatud kõik enam kui saja aasta vältel selle kihelkonna aladelt kirjapandud laulud. Lisaks laulutekstidele ja -viisidele leiab raamatust sissejuhatavad artiklid Lüganuse murrakust, kihelkonna ajaloost, kogujate-laulikute elukäigust ja kohalikust laulukultuurist. Lisatud on sõnaseletused tekstide paremaks mõistmiseks ning laulutekstide ingliskeelsed kokkuvõtted.

”Vana Kandle” Lüganuse köite esitlus toimus Tallinnas Teadlaste Majas 6. mail. Virumaal tutvustati raamatut 14. mail Lüganuse rahvamajas ja Saka rahvamajas, muusikalisi vahepalu esitasid Aleksander Sünter ja Marion Selgall Viljandi Pärimusmuusika Aidast.

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Teadusfond, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Kultuurkapital, riiklikud programmid „Eesti keel ja rahvuskultuur” ja „Eesti kirjandusklassika”, Lüganuse ja Kohtla vald.

Raamatut saab tellida Eesti Kirjandusmuuseumist: mare@kirmus.ee

Kontakt: Maris Kuperjanov, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond,
tel: 7377709, maris@folklore.ee

Oort andis aidas plaadiesitluskontserdi

Kui Viru Folgi mehed möödunud neljapäeva õhtul Viljandisse Pärimusmuusika Aita jõudsid, hakkas just Oorti soojendanud, mullu Viru Folgi Metsalaval öökontserdi andnud Nikns Suns lõpetama.

Aga Oortile õnnestus täies mahus kaasa elada. Ja kontsert oli seda väärt.

Nauditav oli jälgida nii Aleksander Sünterit,

kui kitarrimehi Sulev Salmi ja Elmo Sauli.

Eriti rõõmustav oli aga näha laval noort Virumaa meest Hans Kurvitsat, kellega hiljuti Oorti ridasid tugevdatud on.

Publiku seas elas kontserdile kaasa ka Eesti esifolkar Jalmar Vabarna.

Viljandis käisid Priit Übius ja Peep Veedla
Fotod: Peep Veedla

Teisipäeval Rahvusraamatukogus

Teisipäeva keskpäeval kogunesid Viru Folgi tegijad Rahvusraamatukogu kuppelsaali, et tutvustada kohaletulnud ajakirjanikele lähemalt tänavuse festivali programmi. Foto: Toomas Tuul

Koosviibimise avas ja vedas seda lõpuni Viru Folgi kommunikatsioonijuht Eneli Kristenbrun. Foto: Kristjan Sulõnd

Pärast festivali peakorraldaja Peep Veedla programmi üldtutvustust laskuti detailidesse. Pühapäeval, 9. augustil toimuvast Ülo Vinteri 85. juubeliaastapäeva kontserdist „Ei meelest läe mul iial” andis ülevaate selle kunstiline juht Jüri-Ruut Kangur. Foto: Toomas Tuul

Festivali filmiprogrammi juht Malle Kolnes pühendas kuulajad tänavuse filmi- ja fotoprogrammi sisusse. Foto: Toomas Tuul

RMK keskkonnaprogrammi juht Erik Sikk selgitas, miks lisandus tänavu niigi tihedale programmile veel uus teema. Foto: Toomas Tuul

Enne peasponsorlepingu allkirjastamist avas AS NCC Ehitus turundusdirektor Heikki Põhi lepinguni jõudmise tagamaid. Foto: Toomas Tuul

Festivali korraldajad esitlesid ajakirjanikele ka oma uut pressiesindajat, kelleks on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteaduse eriala lõpetav Tuuli Potik. Ka mullusel Viru Folgil töötas Tuuli vabatahtlikuna festivali pressikeskuses. Foto: Toomas Tuul

Taas oli kohal ning rõõmustas kokkutulnuid oma akordionimänguga tänavusel Viru Folgil ühislaulmist korraldav rakverelane Tiia Paist. Seekord mängis viie tütre ema pilli oma sünnipäeval. Foto: Kristjan Sulõnd

Lauri Saatpalu ja Peeter Rebase kevadkontsert Viinistul

Pühapäeval, 17. mail kell 16.00 algab Viinistu Kunstimuuseumi „Kitsesaalis” kahetunnine kontsert „Säsi”.

Säsi on oma iseseisvat elu elav jälgija. Ta jälgib, et ugriäng meid perseli ei paiskaks… Säsi on õdus muusikaline kohtumine, kus puudub neutraaltsoon esinejate ja publiku vahel. Iga Säsi on natuke teistmoodi kui eelmine või ka järgmine. Säsil kuuleb lugusid. Looduses on säsi puutüve piirkond esimeses kasvurõngas. Lähemalt kaedes on kergem asja säsini jõuda!

Lisaargument, et pühapäeval Viinistule tulla: Kunstimuuseumi tünnides saab näha fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2009 paremaid pilte.

Kontserdipiletid saab Viinistul. Hind 100 krooni, õpilastele 50 krooni, lastele, kes veel koolis ei käi, tasuta.

Kohale saab tulla ka Looduse omnibussidega. Enne Viinistut matkad Lahemaa kenades paikades. Vaata  www.looduseomnibuss.ee.

PS. Oma esimesed kontserdid korraldas Looduse Omnibuss just Viinistul kevadel kuus aastat tagasi igal kolmapäeval ja neljapäeval. Vana arm ei roosteta. 

Autoriõigustest ühe Valga poisi loo valguses

Pealtnägija
Eesti muusikud ja produtsendid on marus. Vaid 30 päevaga varastas tavaline maapoiss nende taskust väidetavalt neli miljonit krooni. Kuidas seninägematu sigadus toimus, tõi Pealtnägija päevavalgele kolmapäeval, 06.05.2009 kell 20.05.

Vaata saadet http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=93315

Kus jookseb piir sõbrale plaadi kuulata andmise ja piraatluse vahel. Kui tõsta plaat ftp-sse, et sõber saaks kuulata – kas see on kuritegu?

Iga teose loomisel tekivad autoril isiklikud ja varalised õigused. Teose tavapärase kasutuse puhul puutume me eelkõige kokku autori varaliste õiguste kasutamisega (teose reprodutseerimine, levitamine, avalik esitamine, internetis üldsusele kättesaadavaks tegemine) ja selleks autoriõiguse seaduses ettenähtud piiridega.
Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori enda antud loa (litsentsi) alusel.
Autoriõiguses kehtib reegel, et kõik, mis pole sõnaselgelt lubatud, on keelatud!
Poest ostetud muusikaplaadid on üldjuhul eranditult mõeldud isiklikuks kasutamiseks. Plaadi laenutamine kolmandale isikule on autori varalise õiguse teostamine, milleks on vaja autori või tema õiguste omaja luba. Selline tegevus ei ole kindlasti käsitletav muusikaplaadi isikliku kasutamisena. Isikliku kasutamise eesmärgil on lubatud endale ostetud õiguspärasest koopiast teha isiklikuks kasutamiseks koopia. Näiteks on lubatud muusikaplaadist koopia tegemine selleks, et seda kasutada autos, kus ei soovita originaalplaati hoida. Koopia tegemine selleks, et mõni kolmas isik saaks teost kasutada, on autoriõiguse rikkumine ja toob kaasa vastutuse. Konkreetselt Teie näite puhul, kus tehakse koopia FTP serverisse selleks, et seda kolmandale isikule levitada, on tegemist kuriteoga.

Emule, torrentsaidid, soulseek, limefire ja muud programmid, mida tänapäeva kollektsionäärid kasutavad, siin võib ju ka nii mõelda, et tegu on suure hulga sõpradega?

Küsimus on selles, kas näiteks torrentklientide vahel levitatavad teosed on õiguspärased koopiad, st kas selliste koopiate levitajatel on olnud õigus teost levitamise eesmärgil reprodutseerida. Kui tegemist ei ole vabakasutust võimaldava litsentsiga, siis paratamatult nõuab igasuguse koopia tegemine autori või tema õiguste omaja poolset luba või siis sellise koopia tegemise õigus peab olema seaduses otse ette nähtud. Kaalukam osa teostest, mida erinevate nn partnerilt partnerile (P2P) programmide vahendusel levitatakse, on piraatkoopiad ning selliste koopiate allalaadimine ja teistele jagamine on kuritegu, olenemata sellest, kas seda tehakse sõprade keskel või võõraste isikute vahel.

Teie arvates, kui suur protsent Eesti muusikaturust on illegaalne, kui palju ostetakse raha eest ja kui palju tasuta laetakse?

Kuna täpseid uuringuid selles tehtud ei ole, siis võib tõesti vaid oletada. Senise praktika põhjal võib julgelt oletada, et üle poole Eesti inimeste poolt kasutatavast muusikast on piraatkoopiad.

Mida peaks siis ette võtma, et autorid jne oma raha kätte saaks?

Et autorid saaksid oma loomingu eest tasu, tuleb loomingut kasutada ausalt. Suur osa inimestest soovib pidevalt tarbida uut ja head muusikat, filme, mänge jm teoseid, kuid samas paljud eeldavad veel tänaseni, et seda kõike peab tasuta või poolmuidu saama. Muusikaplaadi või filmiplaadi väärtust võrreldakse sageli toorikuhinnaga, unustades ära, kui palju inimressursse ja investeeringuid on tegelikult ühe loometöö valmimiseks tehtud. Kui tehtud investeeringud end ära ei tasu, hakkab paratamatult kannatama uus looming nii oma kvaliteedilt kui ka mahult. Paljude autorite teenistus sõltub otseselt sellest, kui palju nende teoseid õiguspäraselt ostetakse ja muul viisil kasutatakse. Loomingu aus tarbimine aitab luua uut ja paremat!

Küsis Tiit Lepik, vastas Erik Mandre - Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevdirektor.

Uus võimalus leida teadust

Paari päeva eest sai kasutamiseks valmis keskkond, mis võimaldab nüüd huvilistel leida teadusesse puutuvaid uudiseid, artikleid ja kommentaare hõlpsal moel ning süstematiseeritud kujul.

Hõlbus leida. Regulaarseid teadusuudiseid e-kirjadega laiali saatev uudiskiri teadus.ee muutis oma kodulehekülje www.teadus.ee nõnda, et kõik ilmunud materjalid alates 2005. aasta aprillist on süstematiseeritud nii teadusvaldkondade kui ka rubriikide kaupa.
Jaotust näete vasakus tulbas.

Lihtne ja huvitav. teadus.ee on püüdnud avaldada materjale, mis oleksid jõukohased ja huvipakkuvad nii kooliõpilasele kui akadeemikule. Nii et nüüd, kui kellelgi on vaja näiteks kirjutada töö folkloristikast, geneetikast, loomadest või veel paljudest muudest valdkondadest, võib ta uurida, kas mitte ei leia endale teadus.ee kirjutistest ideid.

Ainulaadne abiline. Ja last not least – abiks on ka otsingumootor. Nii et kui soovite näiteks teada, mis uudiseid on meil avaldatud gripi, lindude või viiruste kohta, siis saab selle nüüd kenasti üles leida. See võimalus on Eestis ainulaadne.
Ja meie veebipaigal on ka uus kujundus.
Haridus- ja teadusministeeriumi toetusel valminud projekti hoiab Teadusteave MTÜ jätkuvalt töös kodanikualgatuse korras.
Nii et külastage www.teadus.ee
teadus.ee

Suvekool muutub eeterlikuks

teadus.ee on korraldanud suvekoole neli aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa.
Nii nagu neljal aastal ennegi, tuleb ka sel aastal teadus.ee suvekool. See toimub Käsmus augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil. Teemaks on „Eeter: nähtamatust nähtavaks.”
Loengupidajate ja -teemade valik on lai.
Vaikimisi peame silmas ka eeterlikke suurteadlasi Galileod ja Darwinit, kellega seotud tähtpäevi sel aastal teadusmaailm tähistab.
Täpsemalt kuulutame suvekooli välja järgmisel nädalal. Info saab nähtavaks www.teadus.ee
teadus.ee

Valk, mis kaitseb kõrvu

Kes tahab kontsertidel ja klubides kuulata kõrvulukustavat muusikat ja seejuures mitte kurdiks jääda, see võib ehk kunagi alla neelata tableti, mis tema kõrvu kaitseb. Teadlased on saanud jälile mehhanismile, mis kõrvades toimib, et kuulmist valju heli eest kaitsta. Kui ajule tundub müra liiga vali, siis sisekõrva helitundlikes karvarakkudes asuv valk nAChR asub tegutsema, et piirata karvarakkude võimet helile reageerida. Geenmuundatud hiired, kes toodavad enam seda valku, ei suuda kuulda malbeid helisid ja nende kuulmiselundid kahjustuvad vähem, kui kõrvadesse paiskub sajadetsibelline müra. John Hopkinsi ülikooli teadlane Paul Fuchs kinnitab, et seda valku suunavaid drooge on teada, kuid küsimus on doosides.
Allikas: PLoS Biology

Tiit Kändler

Seda ja teisi teadusuudiseid saate lugeda www.teadus.ee

 

Internetist

Plaat „No tere Juhan!” tasuta internetist saadaval

Paljud inimesed on küsinud, kuidas seda plaati saaks. No otsas on! Ja siis otsustasimegi panna netti kõikide autorite nõusolekul. Ühtlasi toetame seeläbi ka minu püüdlust minna Euroopa Parlamenti. Valimistel tehakse ju igasugu raiskavat mõttetut nänni, pastakatest alustades ja muud rämpsu takkapihta. Meie soovime pakkuda mõtestatud kama. Ja pakumegi! 1. juunil tuleb Juhani sünniaastapäev ja on lastekaitsepäev, siis on see vabavara viimast päeva üleval!

Plaati saab kuulata ja alla laadida:

http://www.tarand.ee/kama/viidingu-laulud/

Indrek Tarand

Toimetajana mõtlesin kaua – on ju tegemist valimisreklaamiga. Üks tuttav saatis lingi, tahtsin seda teistega jagada. Plaat on ju hea. Indrek Tarand oli nõus oma kommentaari kirjutama. Enda õigustuseks ütlen – tegemist ei ole parteiga – Brüsselisse pidid saama ju ainult parteilased, teisi rahvas ei usalda.

Tiit Lepik

Plaadisoovitus

Oort, Suur härg,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=25272
ja
Norah Jones, Not Too Late,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=17741

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa jt.

Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928

Keeletoimetaja: Tiiu Kukk