22. mai 2009 nr 32
Viru Folgini on jäänud 76 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Kõigepealt juubeliõnnitlused äsja Viru Folgi meeskonnaga liitunud pressiesindajale Tuuli Potikule. Ikkagi esimene suur juubel – 25. Esimesed tulemused on juba kõigile näha, uue näo sai kodulehel asuv pressinurk. Lähemalt saab lugeda artiklist Veiko Märka intervjuu järelt. Seekord tutvustame ka Setu Folki, mis toimub 18. juulil 2009 Värska Laululaval. Erik Sikk, Viru Folgi keskkonnaprogrammi juht, tutvustab augustikuiseid plaane.

Selle nädala kuulamissoovitus võiks olla Ameerikamaa laulev näitleja, folkar Will Oldham, artistinimega Bonnie ’Prince’ Billy. Soovitan tutvuda artikliga:

http://en.wikipedia.org/wiki/Will_Oldham

Bonnie ’Prince’ Billy lugu „Cursed Sleep” saab kuulata:

Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Möödunud laupäeval olid Käsmu Meremuuseumis talgud. Tööd jätkus rohkem kui 20 talgulisele. Rehitseti randa, ehitati paadisadamat ning värviti üle majakas. „Seda tööd ma oleks üksi mitu nädalat teinud,” oli Aarne Vaik tehtu üle õnnelik. Keskkonnasaade „Tasakaal” kajastab Käsmus toimunut tuleval laupäeval, 30. mail kell 12.00 TV3 ekraanil. Foto: Aarne Mäe,Virumaa Teataja

Luuletus: Veiko Märka

Maailma esimene interaktiivne luuletus

Sina ei tõmba kanepit.
Kanep tõmbab sind.

Sina ei loe Eesti Ekspressi.
Eesti Ekspress loeb sind.

Sina ei võta pangalaenu.
Pangalaen võtab sind.

Sina ei tulista Edgar Savisaare pilti.
Savisaare pilt tulistab sind.

Sina ei ime eurobürokraatide mune.
Eurobürokraatide munad imevad sind.

Sina ei käperda Anu Saagimi dekolteed.
Anu Saagimi dekoltee käperdab sind.

Sina ei ole seda luuletust üldse lugenudki.
Selge?

Anna igaks juhuks allkiri ka:
......................

Luuletuse esimene salm pärineb mingist välireklaami kampaaniast, mida ma eelmise aasta kevadel Ekspressi toimetusse minnes olin sunnitud pidevalt jõllitama. (Mul on veel mitu luuletust, mille algidee pärineb samuti avalikku ruumi üles seatud reklaami- või hoiatuskampaaniast.) Teine salm tekkis assotsiatiivselt seoses minu mineku eesmärgiga sealsamas tänaval. Järgmised tulid juba hiljem ja raskemalt, aga paari päevaga sain luuletuse siiski valmis. (Täpsemalt: see tekst omandas luuletuse jaoks optimaalse pikkuse, sest põhimõtteliselt võib alguse ja lõpu vahel olla veel musttuhat vastandust, ilma et tulemus muutuks.) Viimasel salmil on kaks varianti. Ette lugedes on see hoopis teistsugune kui siin kirjapanduna.
Selle luuletusega lõpetan kõik oma esinemised kui skandaalitsejad mind just enne segama ei tule, nagu sel kevadel Kadrioru Saksa Gümnaasiumis.

Veiko Märka

Artikkel

Veiko Märka

Veiko Märka esineb Viru Folgil reedel, 7. augustil kell 19.00 Kirjanike Maja õuel kontsertluuleõhtul koos Aapo Ilvesega.

http://et.wikipedia.org/wiki/Veiko_M%C3%A4rka

Elulugu

Sündisin 2. novembril 1964 ehk üheksa kuud pärast Ants Antsoni olümpiavõitu ja kaks nädalat pärast Leonid Brežnevi võimuletulekut. Sauel.
Keskhariduse omandasin Keilas. Olen kahel korral õppinud ka Tartu Ülikoolis, keemiat ja ajakirjandust. Praegu elan Tallinnas Pelgulinnas, aga minu süda kuulub naaberlinnaosale Uuele Maailmale.
Kirjandus, sealhulgas luuletamine, pole mulle töö ega elatusallikas, vaid huvitav kõrvalharrastus. Märksa rohkem ja intensiivsemalt olen tegutsenud ajakirjaniku ja arvustajana. Peamiselt Eesti Ekspressis, aga ka Võrumaa Teatajas, Sirbis, Eesti Päevalehes, Postimehes ja mitmes ajakirjas. Olen kirjutanud ka näidendeid, viimast neist, ”Tabamata Vildet”, mängib sel suvel vabaõhuetendusena sellesama Vilde nimeline Tartu Rahvateater.
Samuti sel suvel ilmus minu kolmas luulekogu ”Põletada pärast lugemist”. Eelmised olid ”Tühja aju korinad” (1997) ja ”Keel tarretises” (2001). Veel tunnen uhkust oma huumoriraamatute ”Töörahva Elu” (2001) ja ”Lendas üle marmortahvli” (2007) üle.

Siis selline ilus sümboolse tekstiga pilt ka. Foto: Kristiina Nurmis

Veiko, kirjutad, et Su süda kuulub Uuele Maailmale. Aga Käsmu, kas see paik on Sulle tuttav?

Käsmu on mulle väga tuttav ja meeldiv koht! Eelkõige meenub eelmine suvi, kui käisin seal kirjutamas Ekspressile lugu EMTA lavakunstikooli praeguse lennu esimesest diplomilavastusest „Ahoi!”, kohtusin paljude huvitavate inimestega ja vaatasin seda etendust suisa kolm korda. Aga olen Käsmus ka varem kivilt kivile hüpanud, külma vette kukkunud ja haiget saanud. Olen vaadanud Käsmu kabelit, surnuaeda ja fotonäitust Käsmu inimestest sealsamas kabeli lähedal.

Sinu elulugu lugedes ei jää kahtlustki, et oled eostatud Antsoni
olümpiavõidu ajel. Mida pead oma elu suurimaks võiduks?

Oma suurimaks võiduks pean seda, et olen elus kohtunud nii paljude
huvitavate ja toredate inimestega (seda muidugi suurelt osalt
ajakirjanikutöö tõttu) ja olen millegipärast kindel, et kohtun veel
paljudega.

Millised on Sinu suhted muusikaga, kas ise ka mingis situatsioonis laulu üles võtad või oled vaid kuulaja või üldse pole suhet?

Laulan harilikult omaette, sest pärast häälemurret kaotasin
viisipidamise võime ning teistel on seda jube kuulata. Ainult väga
rasketes oludes, näiteks külma ilmaga looduses matkates võin laulda
sooja saamiseks ka suures seltskonnas. Üldiselt mulle laulda meeldib,
aga Eesti kliima on kahjuks liiga soe, et keegi seda sageli kuuleks.

Milline oleks Sinu sõnum potentsiaalsetele Viru Folgi luuleõhtu külastajatele?

Märka luulet!

Küsis Peep Veedla, vastas Veiko Märka.

Viru Folgil uus pressiesindaja ja internetis valmis uus pressinurk

Selleks, et ajakirjanikel oleks senisest veel lihtsam Viru Folgi kodulehelt vajaminevat informatsiooni leida, on nüüd valmis uus pressinurk:

www.virufolk.ee/press

Avalehele jätsime kogu info akrediteeringu tegemise ja Käsmu Meremuuseumis festivali ajal lahti oleva pressikeskuse kohta. Lisasime neli alalinki, mis annab ajakirjanikule ligipääsu Viru Folgi pressi pildipangale, Viru Folgi logodele, uudistele ning pressiteadetele ja liitumisele pressilistiga. Loomulikult täieneb pressinurk pidevalt ja annab üha uut teavet festivali ettevalmistuste ning Viru Folgil toimuva kohta.

Tuuli Potik,
pressiesindaja
tuuli@virufolk.ee
55591032
www.virufolk.ee/press

Olid juba möödunud aastal Viru Folgil pressikeskuses vabatahtlikuna abiks. Mis Sind folgi juurde tõi?

Olen juba üle kümne aasta olnud aktiivne vabatahtlik. Alustasin Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi noorliikmena ja edasi olen abiks olnud nii Jazzkaarel kui Pimedate Ööde Filmifestivalil. Mulle on alati meeldinud põhitöö kõrvalt erinevates projektides osaleda. Vabatahtlikuna või tiimi liikmena saab tavaliselt aimu ka ürituse köögipoolest ning kohtuda huvitavate inimestega. Lisaks on see hea vaheldus ka igapäevasele rutiinile.

Eelmisel kevadel Viru Folgi kohta lugedes, paelusid mind nii hea muusika kui imeilus toimumiskoht Käsmu. Samuti kuulsin mitmelt tuttavalt häid sõnu festivali kohta. Kui ma aga Viru Folgile vabatahtlikuks kandideerida otsustasin, ei olnud mul aimugi, mida ma tegema hakkan ja milline korraldustiim mind ees ootab. Viru Folk aga jättis mu südamesse kustumatu jälje kolmepäevasest inimeste, looduse ja muusika ühtehingamisest.

Sel aastal siis pressiesindajana. Mida möödunud aastast tahad kindlasti säilitada?

Kindlasti jääb samaks pressikeskuse asukoht – Käsmu Meremuuseum ja lahtiolekuajad. Oleme pressile avatud kõigil kolmel festivalipäeval (7.–9. august) hommikust õhtuni, et ajakirjanikel oleks ligipääs festivali fotograafide äsjatehtud piltidele ja vajalikule informatsioonile kontsertide ja muu Viru Folgil toimuva kohta.

Samuti on mul suur soov jätkata kokkusaamisi esinejate ja muusikahuviliste vahel. Ma ei tahaks neid nimetada pressikonverentsideks, sest oodatud on nii ajakirjanikud kui ka niisama muusikasõbrad, kel huvi ja tahtmist kutsutavate külalistega kohtuda.

Käsmu Meremuuseumi pressikeskus on tore ka seepärast, et pesitseb otse Merelava vastas ja kõigil ajakirjanikel on võimalus rõdul kas kontserti nautida või päikese käes sillerdavat merd vaadata.

Kas on tulemas ka uued tuuled mereäärse Käsmu folginduses?

Loomulikult on Viru Folgi püsimajäämiseks ja edasiarenguks oluline festivali pidev täiendamine ja täiustamine. Peale suurepäraste kontsertide ja juba eelmisel aastal suurt huvi äratanud foto- ja filmiprogrammile ootan ma põnevusega koostöös RMKga toimuvat loodusprogrammi. Selle raames leiavad aset mitmed matkad nii Käsmus kui kaugemal ning samuti saab külastada Sagadi mõisas toimuvaid Puupäevi. Lisaks toimub Käsmus festivali ajal Ülo Vinteri gaala, mis peaks huvi pakkuma nii suurtele kui väikestele kuulajatele, sest esitusele tulevad laulud teiste seas nii „Pipi Pikksuka” muusikalist kui näiteks filmidest „Mehed ei nuta” ja „Siin me oleme”.

Mis muusikat ise kuulad?

Ma olen selline päris püsimatu muusika kuulaja, kes tihti hüppab ühest äärmusest teise. Hetkel kuulangi põhiliselt eesti folkmuusikat. Mulle meeldib kui erinevaid muusikastiile folgiga kokku sobitatakse. Näiteks sellised alternatiiv-folk artistid nagu Oort, Zetod või Pantokraator või siis jazzfolkansambel Paabel ning eriti Rütmiallikal on hetkel mu lemmikud. Lemmikplaadiks pean praegu Avishai Coheni „Aurorat” (2009), mis on sulam jazzist ning Lähis-Ida, afro- ja latiinomuusikast. Samuti Psapp, Feist, Jack Johnson, Coldplay, Sun Kil Moon jne.

Mõned soovitused äkki ajakirjanikele, kes tahaksid folgile tulla.
Ajakirjanikel soovitaksin end juba varakult akrediteerida ja see augustikuu nädalalõpp vabaks võtta, sest peale hea muusikaelamuse pakub Viru Folk ka erinevaid programme looduse-, filmi-, foto- ja käsitööhuvilistele. Kes veel ei tea, Viru Folk toimub 7.–9. augustini Lahemaa Rahvuspargi territooriumil asuvas maalilises Käsmu rannakülas. Eesti keeles on üks tore ütlemine „Tulge külla!”, ka mina kutsuksin nii ajakirjanikke kui kõiki teisi Käsmu külla Käsmule külla!

Küsis Tiit Lepik, vastas Tuuli Potik

Viru Folgi RMK keskkonnaprogramm

2008. aasta Viru Folk kinnitas korraldajate eelaimust, et lisaks heale muusikale ning ainulaadsele Käsmu küla miljööle, huvituvad paljud festivalikülalised siinsest loodusest ja kohalikust pärimusest. Eelmise aasta varahommikune retk Käsmu ümbruses koos Ott Sandraki ja Jaak Johansoniga oli vaatamata vihmale rahvarohke, niisamuti ka erinevatel teemadel peetud vabaõhuloengud.
Sellel aastal otsustasid festivalikorraldajad koos RMKga Käsmu ja üldisemalt Lahemaa looduse tutvustamise laiemalt ette võtta. Kõigil festivali päevadel toimuvad retked nii Käsmu ümbruses kui ka teistes huvitavates paikades Lahemaal. Retki juhendavad RMK kogenud matkajuhid ning kaugematesse paikadesse viiakse inimesed bussiga. Pakume võimalust külastada Sagadi Puupäevi. Samuti toimuvad Käsmus vabaõhuloengud mitmetel põnevatel teemadel.

Metsabussiga festivalile ja koju tagasi!

Reede, 7. august 2009

12.00 Metsabuss väljub Tallinnast
10.00 Metsabuss väljub Tartust
13.00 Metsabuss väljub Rakverest

Programmis sissejuhatus Lahemaa loodusväärtustesse.

1. Peatus Viru rabas
2. Mäng RMK auhinnale bussis: tähelepanu kontroll!

Festivalikülalisel on võimalus minna Viru Folgile Looduse Omnibussiga. Kaasa sõidab retkejuht, kes teeb sissejuhatuse teemasse, viib läbi lühikese loodusmatka ja vaimuka auhinnamängu.

Laupäev, 8. august 2009

05.00 Käsmu Väravamäng Ott Sandraki ja Jaak Johansoni juhendamisel

Väravamängulised Viru Folgil 2008 Ott Sandraku ja Jaak Johansoni juhtimisel. Foto Viru Folk.

Loodusretked Lahemaal

9.00  buss väljub Käsmu parklast Oandu looduskeskusesse. Kiviaia retk, kus saab ülevaate metsa ja metsandusega seotud pärandkultuurist – pikkus 3,5 km. Kohapeal juhendab RMK matkajuht.

Foto: Toomas Tuul.

9.00  buss väljub Käsmu parklast Sagadi metsakeskusse, kus toimuvad Sagadi Puupäevad 2009.

Loodusretked Käsmus

10.00  kogunemine Käsmu Meremuuseumi juures, temaatiline loodusretk Käsmu ümbruses
15.00  kogunemine Käsmu Meremuuseumi juures, temaatiline loodusretk Käsmu ümbruses

Loengud Käsmus

11.00  Käsmu Meremuuseumi ees platsil loeng

Geoloog Kalle Suuroja loengut pidamas Viru Folgil 2008. Foto: Viru Folk.

Pühapäev, 9. august 2009

Loodusretked Lahemaal

9.00 buss väljub Käsmu parklast Oandu matkarajale. Retk Oandu loodusmetsa õpperajal – pikkus 4,7 km. Kohapeal juhendab RMK matkajuht.
9.00  buss väljub Käsmu parklast Sagadi metsakeskusse, kus toimuvad Sagadi Puupäevad 2009.

Sagadi mõis. Foto: Toomas Tuul.

Loodusretked Käsmus

10.00  kogunemine Käsmu Meremuuseumi juures, temaatiline loodusretk Käsmu ümbruses
15.00  kogunemine Käsmu Meremuuseumi juures, temaatiline loodusretk Käsmu ümbruses

Loengud Käsmus

11.00  Käsmu Meremuuseumi ees platsil loeng

Loodusretkedele Lahemaal (transpordiks buss) pääseb ette registreerides. Registreeruda saab festivali piletimüügikeskuses, välja on pandud vastavad registreerimislehed. 
Osalejatele on retked tasuta.

Erik Sikk,
keskkonnaprogrammi juht
erik@virufolk.ee 
55577789
www.virufolk.ee/keskkonnaprogramm

Erik Sikk ja festivali peakorraldaja Peep Veedla. Foto: Kristjan Sulõnd.

Mooste mõisa tuleb Folgikoda, Vastseliina vald plaanib keskaja ja Tartu vald jääaja teemaparki

2011. aastaks valmib Lõuna-Eestis kolm nii sise- kui ka välisturistile põnevat külastusobjekti. Mooste mõisas hakkab pärast uuendusi käima senisest aktiivsem kunsti- ja muusikaelu, Vastseliina piiskopilinnuses renoveeritud hoone on samm keskaja teemapargi poole ning Saadjärve äärde plaanitakse harivat jääaja teemaparki. Kõik projektid said toetust EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
„Mooste mõis tegutseb täna nii eduka külastusobjekti kui ka kultuuritraditsioonide kandjana ning praegune toetus on selle väga hea potentsiaaliga paiga väljaarendamisel loogiliseks jätkuks,” ütles EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktor Monica Hankov. Kogu Mooste mõisa kompleks on üks paremini säilinud mõisaansambleid Eestis ja ainus Põlvamaal. Alates 2000. aastast on restaureeritud mõisa peahoone, kus tegutseb Mooste põhikool, linakoda, käivitatud 40-kohaline Veskiteater ja meistrite hoov.
Äsja toetatud projekti tulemusel restaureeritakse kolm mõisakompleksi kuuluvat ja muinsuskaitse all olevat hoonet – mõisa valitsejamaja koos tõllakuuriga, tööhobuste tall ja karjalaut – ning võetakse need kasutusele turismiobjektina. Karjalauta kavandatakse restaureerimise järel Folgikoda ehk pärimuskultuuri keskust. „Folgikojas saab paremates tingimustes jätkata Põlva rahvamuusikatöötluste festival, kust on tuule tiibadesse saanud mitmed noored pärimusmuusikud,” ütles Hankov. 
Pärast tööhobuste talli täielikku renoveerimist tulevad sinna restauraatorite töökojad, kus korraldatakse restauraatorite ning ka asjaarmastajate restaureerimise ja ehitamise aastaringset koolitust. Samuti saavad kojas eri materjalide töötlemist oma käega proovida kõik külastajad.
Restaureeritavas valitsejamajas tegutseb MTÜ Mooste Külalisstuudio (www.moks.ee), mis kuulub Läänemere-äärsete külalisstuudiote võrgustikku ning korraldab üritusi paljude riikide loomeinimeste osalusel. Külalisstuudio võimaldab kunstnikel peatuda Moostes pikemalt (1–3 kuud) ning stuudio avamisajast on seda võimalust kasutanud kunstnikud Eestist, Hispaaniast, Hongkongist, Makedooniast, Ameerika Ühendriikidest. Külalisstuudio arendamine ja kunstnike küla asutamine, rahvusvaheliste kunsti- ja kultuurisidemete sõlmimine edendab nii Mooste valla kui ka Eesti tuntust ja mainet.
Vastseliina vald restaureerib Piiri kõrtsi hoone Vastseliina piiskopilinnuse alal. Vastseliina piiskopilinnus on rajatud 1342. aastal võimsa tornlinnusena ning linnusekompleks on piirkonnas ainulaadne vaatamisväärsus, mis on sajandeid olnud palverännakute paik. Kõrtsihoone asub otse maantee kõrval ning on justkui väravaks linnusevaremetele. Piiri kõrtsi rajatakse ajalugu tutvustav külastuskeskus, keskaja köök, kauba- ja kunstikoda ning õpitoad. Kaugema eesmärgina peetakse silmas terviklikku keskaja teemaparki, mis toob juurde külastajaid ning arendab nii kohalikku ettevõtluskeskkonda.   
Tartu valla Saadjärve Sihtasutus otsustas Tartu vallas Äksi külas asuva Saadjärve looduskeskuse arendada ainulaadseks jääaja teemapargiks. Selle läbivateks teemadeks on piirkonnale omaselt jääaeg ja vooremaastiku kujunemine ning pakutavad tegevused on ühtaegu harivad ja meelelahutuslikud.
Näiteks on teemaparki kavandatud Eesti ühe suurema maketina puutetundlike ekraanidega varustatud Vooremaa makett ning jääaja tuba jääaegse temperatuuri ning jääkujukeste valmistamise võimalusega. Kuna Vooremaa ja Saadjärve piirkond on seotud Kalevipoja legendidega, siis luuakse interaktiivne Eesti kaart, kus on tähistatud kõik olulisemad Kalevipojaga seonduvad kohad ning külastaja saab lugeda konkreetse paiga ja pärimuse kohta. Hea ülevaate saab rändrahnudest, liustike liikumistest, jääaegsetest taimedest ja loomadest, samuti sellest, kuidas jääajad tekivad ja kuidas võiks Eesti pinnamood välja näha mitme tuhande aasta pärast.    
Kui Saadjärve looduskeskuse külastatavus senise suhteliselt piiratud sihtgruppidele suunatud teenustega on 8000 inimest aastas, siis pärast jääaja teemapargi valmimist oodatakse külastajate arvu kasvu vähemalt 30 000 inimeseni aastas. Samuti suurendab loodav teemapark kui tõmbenumber ka piirkonna teiste turismiobjektide külastajate arvu ning loob töökohti. 
Mooste mõisakompleksi arendus läheb kokku maksma 32,6 miljonit, millest toetus moodustab 27,7 miljonit krooni; Vastseliina projekti kogumaksumus on 20,1 miljonit, sellest toetus 17,1 miljonit krooni; jääaja teemapargi kogumaksumus on 48,3 miljonit, sellest toetus 41,1 miljonit krooni.

Lisainfo:
Monica Hankov
EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktor
tel 738 6004, 52 04 732, monica.hankov@eas.ee

Seto Folk 18. juulil 2009 Värska Laululaval

Seto folk on teistkordselt toimuv sündmus Setomaal. Esimene Seto Folk toimus 2006. aastal eesmärgiga anda esinemisvõimalus Setomaa leelokooridele, pillimeestele, rahvatantsurühmadele ja rahvamuusikaansamblitele ning tutvustada folgisõpradele seto kultuuri. Setod iseloomustavad sündmust sõnadega „kirriv päiv”, ikka kirju päevakava tõttu. Esindatud on nii seto leelo, tants, pillimäng, käsitöö kui ka setokeelne näitemäng ja jutused.
Päev algab kõigile seto kultuuri huvilistele õpitubadega. Õpitubades saab vahetult osa seto leelo-, jutu- ja käsitöökultuurist. Naiste leelot õpetab Värska leelokoor Kuldatsäuk ja meeste leelot Liinatsuraq, seto jutuseid loeb Terje Lillmaa. Kõik õpitoad toimuvad Seto Talumuuseumi rehe all.
Värska Laululaval esinevad sel päeval Setomaa leelokoorid, tantsurühmad, rahvamuusikaansamblid ja pillimehed ning külalised.
Päeva juhib Setomaa ülembsootska Silver Hüdsi.
Folgi avalaulu esitab Värska naiste leelokoor. Seto kultuuri kõige vanem tutvustaja on leelokoor Leiko. Leelokoor on kokku käinud 45 aastat ja on selle päeva kõige auväärsem esineja. Leelokooridest  astuvad lavale veel Mokornulga leelokoor Meremäe vallast, laste koor Laanõtsirk Värskast, Õie Setod Tallinnast. Meeste lauluga toetab sündmust Värska meeste leelopark.
Setomaa tantsurühmadest on esindatud rahvatantsuansambel Hõbehall Mikitamäelt ning Värska rühmad Lustiline ja Käokuld.
Rahvamuusikat kaasaegses ansambliseades esitavad Värska Muusikakooli rahvamuusikaansambel Trallikud ja ansambel Lõkõriq.
Esimesel Seto Folgil oli külalisesinejaks liivi kultuuri viljelev ansambel Treasmens Lätimaalt. Seekord näitab oma laulu ja tantsuoskust Pihkva rajooni ansambel Ugrada. 
Kui varem on Setomaal puudust tuntud seto tantsumuusikat viljelevast ansamblist, siis nüüdseks on selline kooslus olemas ansambli Klapp näol. Ansambli moodustavad Toomas Valk (karmoška), Jalmar Vabarna (kitarr) ja Kristjan Priks (tamburiinid, torupill). Kõik kolm on Seto Kuningriigi hinnatud Meistrid – pillimehed ja kasatski kargajad.
Mitmete muusikaauhindadega pärjatud Värska poistest koosnev ansambel Zetod on Seto Folgi laval teistkordselt, koos Tsibihärblästega. Setomaa lavalaudadele satuvad noormehed esinema harva, mistõttu tasub Zetosid kindlasti kuulama tulla.
Folgi lõpetab etno pidu, kus tantsumuusikat valib dj Harlet.
Kõigil folgi külastajatel on võimalik osa saada Käsitöölaadast, kus kauplevad seto käsitöömeistrid ja rahvustoidu valmistajad. Seto rahvustoitu pakub ka üle tee asuv Seto Tsäimaja (www.hot.ee/setomuuseum).
Seto Folki toetavad Setomaa riiklik kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Kultuuriministeerium, Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Värska Vallavalitsus.

Õpitoad Seto Talumuuseumis
12.00–13.00  Naiste leelo
13.00–14.00  Meeste leelo
15.00, 16.00, 17.00  Seto jutused
14.00–18.00  Rahvuslik käsitöö peoplatsil

Avamine kell 14.00

Esinejad:
Verska naiste leelokoor
Leelokoor Leiko
Rahvatantsuansambel Hõbehall
Naljajutud Taarka Pärimusteatri Noortestuudiolt
Ansambel Trallikud
Memmede tantsurühm Käokuld
Seto Kuningriigi kandlemängija Kristjan Priks
Mokornulga leelokoor
Seto Kuningriigi karmoškamängija Toomas Valk
Laste leelokoor Laanõtsirk
Ansambel Lõkõriq
Verska meestepark
Leelokoor Õie Setod
Naisrahvatantsurühm Lustiline      
Folkloorirühm Ugrada / Pihkva

Peaesinejad 19.00–24.00:
Klapp ja Zetod +Tsibihärbläseq
Õhtul Etno pidu / Dj Harlet

Päevapilet 100 krooni, pensionäridele ja õpilastele 75 krooni
Setu rahvariietes tulijatele sissepääs tasuta
INFO: www.verska.ee
Tel 7964712, 5291619
Piletid müügil kohapeal ja Piletilevi müügipunktides

Internetist

Omaaegse Jõhvi põlemise pildid internetis:

http://web.zone.ee/johvipolemine

Plaadisoovitus

Jäääär, Pojaga restoranis

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=25271
ja
Bonnie ’Prince’ Billy, Beware

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=24793

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa jt.

Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928

Keeletoimetaja: Tiiu Kukk