26. juuni 2009 nr 35
Viru Folgini on jäänud 41 päeva
www.virufolk.ee

Juhtkiri

Vahepeal on mööda läinud kaks nädalat ilma nädalakirjata. Juhtunud on nii mõndagi. Lähemalt võib lugeda Tuuli artiklist Käsmu kaunite kontsertide kohta. See number on natuke Veiko nägu. Tema tõlgitud Viru Folgi ühe peaesineja J. Karjalaineni laulu Telepaatia sõnad, intervjuu J. Karjalaineniga jne. Ühesõnaga J. Karjalainen Veiko Pesuri pilgu läbi. Loomulikult on veel mõndagi huvitavat.

Nädala kuulamissoovitus on J. Karjalaineni Telepaatia:

Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Käsmu oli vaatamata vihmasele kevade lõpule nii tegemist täis, et isegi kaks nädalakirja numbrit jäi vahele. Ühest vabaõhukontserdist sai tänu merel möllavale tormile hubane kontsert Käsmu rahvamajas. Foto: Viru Folk

Laulusõnad: J. Karjalainen

Telepaatia

Meenub, kuidas hiilisime
üles sinu üürituppa
"Tasa, vanaema magab," ütlesid,
"Jäta kingad esikusse."
Ja sa keetsid meile teed
nagu idamaades.
"Kas usud võimatut," küsisid,
"Kas usud telepaatiasse?"

Tähelambi all
voodiääre peal
Kus kord suudlesime
uskusin ma imesid

Kuulasime sõnumeid
ragisevast raadiost
Ja püüdsime liigutada lauda
oma mõtete jõul
Seina taga vanaema
köhis lakkamatult
Olime teispoolsuses,
ta ei kuulnud midagi

Miks meenud mul nüüd
pärast pikki aastaid
Võimalik, et tundsin õhus
sinu kätekreemi lõhna
Või juhtus midagi suuremat
kui elu
Mäletad, kui mängisime
telepaatiat?

"Telepaatia" oli üks esimesi soomeroki suurnime Jukka Karjalaineni laule, mida kuulasin uue pilguga. See oli juba rohkem kui kümme aastat tagasi Tartus ühiselamus. On ilus meenutada, et sel õhtul ma mitte ainult Karjalaineni muusikasse ei kiindunud. Loomulikult teadsin seda tegelast varem, kuid varasem tutvus oli juhuslik, üksikud raadio- ja telekatked. Plaat „Suurimmat hitit“ oli aga sootuks midagi muud. Korraga mõistsin ma jälle väga hästi soome keelt ja tahtsin selles keeles lauludud laule veelgi endasse ahmida. Tänaseks on see õnnestunud. Tartu oli ka koht, kus mõne aasta eest suurmeistrit esimest ja seni viimast korda esinemas nägin, oli Mailaul ja saalis vaid tõelised asjatundjad.

Veiko Pesur

Artikkel

J. Karjalainen

J. Karjalainen & Veli-Matti Järvenpää - Paratiisin Pojat (Fin) esinevad Viru Folgil NCC Tähekodu Pealaval reedel, 7. augustil kell 20:00.

J. Karjalainen: vanade lauludega tegelemine on olnud suur seiklus.

J. Karjalainen, oled Eestis muusikuna väga harv külaline, oled siin esinemas käinud ainult kahel korral. Palun meenuta neid kordi mõne lausega, kuidas siia sattusid ja mida siin kohtasid?

1990. alguses käisime Tallinnas suurel festivalil, mis selle nimi nüüd oligi… (Rock Summer - toim). Bände oli seal palju, samuti nagu esinemislavasidki. Mängisime kusagil B- või C-laval pärastlõunal käputäiele inimestele. Sellest ei ole lastele palju rääkida.
See-eest oli hoopis teine asi meie kontsert Tartus paar aastat tagasi (Mailaul - toim), kus esitasime koos klaverimängijast sõbra Pekka Gröhniga mu laule. Olin ausalt öeldes lausa üllatunud lauludele osutatud tunnustusest ning pidin tõdema, et suhtumine lauludesse ja laulumeestesse on Eestis hoopis teisel tasemel kui Soomes.

Pärast Tartu esinemist saime tänaval ka põgusalt vestelda, märkisid siis, et annaksid Eestis heal meelel kontserte tihedaminigi, aga Sa teeksid seda pigem väikestes kõrtsides. Kas sellised eelistused on Sul ka kodumaal?

Kui inimesed sind kuulavad, siis tegelikult ei ole esinemiskohal suurt vahet. Kuulamine on kõige olulisem. Esinejale pole midagi ebameeldivamat kui rahutu ja kihelev publik, kes on kohale tulnud ei tea mis põhjustel.

Oled kodumaal juba pea 30 aastat suuri tegusid teinud ja rahvas ei näi tüdivat. Isegi kui teed sellise lihtsakoelisena näiva plaadi nagu “Paratiisin pojat“.  Muusikat kuulates pole ju aru saada, milline uurimistöö seal taga on. Võrreldes varasema loominguga on see aga sootuks teistsugune. Mis tingis kannapöörde?

Ma ei tea midagi nendest suurtest tegudest. Olen püüdnud teha sellist muusikat, mis mulle meeldib, mida ise tahaksin kuulata. Mul on hästi läinud, kuna päris paljud soomlased jagavad minu maitset. 2006. aastal ilmunud plaadil Lännen Jukka laulsin vanu ameerikasoomlaste laule end bändzol saates. Eeldasin, et see plaat läheb korda vaid mulle ja mõnele mu tuttavale bluusi- ja vanaajamuusika sõbrale, kuid läks teisiti. Soomlased võtsid Lännen Jukka omaks. Eelmisel aastal ilmunud Paratiisin Pojat jätkavad Lännen Jukka kätte juhatatud rajal. Kui rääkida muusika lihtsusest, siis sellised teistmoodi asjad on tihtipeale palju keerulisemad.

Soome muusikutega vesteldes küsitakse ikka, et kuidas on see nii, et noored rokibändid saavad piiri taga justkui mängeldes tuntuks, eestlased võivad aga punnitada mis tahavad, nende plaate välismaal ei osteta ja nende muusikast ei kirjutata. Oskad Sa arvata, miks see nii on?

Sellist bändide vallutusretke-juttu on aetud Soomes nii kaua, kui mina mäletan. Alles viimase kümne aasta sees on Soome bändid mujal maailmas jala ukse vahele saanud. Välismaal edu saavutamiseks tuleb laulda inglise keeles ja muutuda maailmakodanikuks. Kedagi ei huvita muusika seepärast, et see on pärit Eestist või Soomest.

Milliseid Eesti bände Sina tead, on Sul ehk kombeks mõnda nende plaatigi aeg-ajalt kuulata? Või mida Sa üldse tead siinsest muusikast?

Eesti muusikutest ja bändidest tean üsna vähe. Olen kuulanud Lauri Saatpalu muusikat. Mängisin külalismuusikuna suupilli tema viimasel albumil (Dagö „Möödakarvapai“ - toim).

Miskipärast on ka nii, et tean paljusid eestlasi, kes armastavad soome- ja soomekeelset muusikat. Ja teavad bände ja sõnu. Aga minu soome tuttavad jälle kehitavad õlgu ja mäletavad ainult J.M.K.E. laulu „Tere perestroika“. Kui sedagi. Aga kuidas sealtpoolt lahte paistab, on üldse mingit eestimaist pillihäält teile kosta?

Seda on kuulda ikka üsna harva. Soome raadiod mängivad soomekeelset muusikat ja ingliskeelset „maailmapoppi“, mille päritolu kohta pole mul mitte mingisugust aimu. Seda pidasingi silmas, kui rääkisime enne sellest maailma vallutamisest.

Aga teie muusikud, kuidas on nendega läbisaamine või läbikäimine? Siin teatakse kaheksakümnendatest lisaks sinule nt Eppu Normaalit, Miljoonasadet, Dingot, Pelle Miljoonat, Ismo Alankot ja muidugi Juicet. Olite te ühtne löögirusikas või pigem nokitses igaüks omaette ning trehvasite festivalidel ja tuuridel?

See 80-ndate soomerokikamp, kelle sekka ma ka end loen kuuluvat, tundis teineteist, kuid ega me mingid erilised sõbrad ei olnud. Aeg-ajalt kohtusime festivalide backstages.

Tõlkisin meie intervjuu juurde pala nimega „Telepaatia“, mis on üks esimesi, mis on mulle kaugest ajast meelde jäänud. Palun ava mõne reaga selle loo taustu, kui sellega mõni legend kaasas käib.

Mingit kindlat legendi Telepaatiaga kaasas ei käi. Panin selle sõnu kirjutades kokku mõned juhtumid enda elust. Esimene neist on nimega seotud. Olin teismelisena huvitatud ebaloomulikest nähtustest ja muu hulgas proovisime sõbraga telepaatiliselt mõtteid vahetada. Umbes sel ajal käisin tüdrukuga, kes elas allüürnikuna ühe leskproua vanas majas, kus olid nagisevad trepid. Kümned aastad hiljem tuli see kõik meelde, kui tundsin tänaval juhuslikult tuttavat kätekreemi lõhna. Tähelamp rippus Kollases majas (Keltaisessa talossa) minu töötoa laes. Lugu ei ole seega päriselt juhtunud, kuid kõik seal kirjeldatu samas on. See on siis kolme- või lausa neljakordne tõde, selline kokkupressitud supertõde, nagu laulud tihtipeale on.

Mida lubad Käsmu publikule, kas viimast kahte plaati või teete Veli-Mattiga ka midagi Su põhjatust varasemast loomingust? Või selgub see alles kohapeal?

"Telepaatiat", kahju küll, me ei mängi. Samuti ka mitte teisi vanu hitte. Paradiisipoisid mängivad vanu ameerikasoomlaste laule, kus on ühendatud ameerika rahvamuusika ja vanad soome laulud. Vanade laulude kuulamine ja uurimine on minu jaoks olnud suur seiklus, nagu ka tõdemus, et alati ei olegi vaja päris kõike ise teha. Naudin väga seda kordumatut ja suurepärast muusikat ning mul on hea meel tulla seda teiega Viru Folgile jagama.
Soovin teile sooja suve ja seniks nägemiseni!

Küsis Veiko Pesur, vastas J. Karjalainen

Nipet-näpet:

Jukka Tapio Karjalainen (sünd 1. aprill 1957) on oma varasemates intervjuudes rääkinud, et meloodiatega ei ole tal probleeme, kuid tekstid nõuavad märgatavalt rohkem tööd ja ajude ragistamist. Sõnad on kui omamoodi koomiksid, mis annavad vihjeid ja loovad meeleolu, kuid ei räägi lõplikku tõde ja ei avalda midagi. Tema tekstid on valdavalt soomekeelsed - tõlkimine on keeruline, kuna tervik põhineb reeglina väikestel nüanssidel. Siiski on teda tõlgitud inglise keelde, prantsuse keelde ja isegi portugali keelde. Need tekstid ei ole tavaliselt suuremad asjad, neil on vaid efektne riim.

Karjalaineni karjääri kirjeldamist saab alata juba tema lapsepõlvest ja kooliajast. Lapsepõlvega käivad kaasas kõik tavapärased mängud ja telesarjad. Batman oli omal ajal kõva sõna, samuti telesari Virgiinlane, mis on ehk hiljem mõjutanud lisaks tekstidele ka muusikalist suunda. Oma esimese bändi sünni kohta on Karjalainen meenutanud, et see juhtus algklassides tänu telesarjale "The Monkees". Bändi nimi oli The Bears ja see ei tegelenud eriti muusikaga, vaid oligi seiklus.
Omamoodi tõukeks kaunite viiside ja esimese plaadi lindistamisel oli vastureaktsioon pungile. Karjalainen ei taibanud toona (70-ndate lõpus), milles on pungi mõte ja miks peab see muusika just selline olema. See-eest oli aga tugev tema usk oma asja ajamisse ja selle läbimurdmisse. Ta lindistas demokassetile kümmekond lugu ja pakkus neid siia-sinna. Vastuvõtt oli leige.
Kompassi-nimeline plaadifirma siiski soostus lõpuks minimaalsete kuludega plaadi välja andma. Kusjuures just nimelt plaadi, kuigi Karjalainen alguses arvas, et tore oleks välja anda üks EP, mis ei peakski kusagil laialt levima. Esimene album ilmus aastal 1981 (J. Karjalainen ja Mustat Lasit). Läbimurde tegi Karjalainen ja Mustat Lasit aga järgmisel aastal ilmunud plaadiga "Yö kun saapuu Helsinkiin".

Kokku on Karjalainen erinevate kooslustega välja andnud 20 albumit, kaks kogumikku, ühe DVD ja ühe karaoke-plaadi.

Veiko Pesur

Kaunid Kontserdid Käsmus täitis Kapteniküla kaheksaks päevaks melu ja muusikaga

Foto: Viru Folk.

Esmakordselt toimunud kontsertsari Kaunid Kontserdid Käsmus on nüüdseks möödas. Kaheksa päeva jooksul käis Käsmust läbi üle 12 000 inimese, kes lisaks kauni muusika nautimisele sai külastada ka Meremuuseumi ning tunda juunikuist vihma ja tormituuli.

Teiste seas esinesid Jaan Tätte, Ivo Linna koos Hanna-Liina Võsa ja Antti Kammiste trioga, Laura Põldvere saksofonist Raivo Tafenau ja jazz-kitarrist Ain Aganiga ning Kihnu Virve. Lisaks sai kuulda veel merelaule Marko Matvere esituses ja isamaalisi laule Bonzo esituses.

Foto: Viru Folk.

Tore oli see, et iga kontsert oli ainulaadne ja kordumatu. Isegi Ivo Linna ja Kihnu Virve, kel mõlemal juulikuus kontserttuur ees, olid Käsmu jaoks eraldi kava koostanud. Värviderohkust lisas ka tõik, et esindatud olid nii erinevad muusikastiilid kui vanusegrupid; nii vaheldusid iga päev ka pealtvaatajad. (Kui välja arvata need Käsmu andunud fännid, kes endale kontsertsarja passi olid lunastanud ja iga päev esireas pikisilmi head muusikat ootasid.)

See, et ilmataat mõnel päeval vimpkasid viskas, ei morjendanud ei esinejaid ega ka publikut. Vastupidi! Maria Listra ja C-Jam'i kontsert, mis pea tunni ajaga enne algust Meremuuseumi taguselt hoovilt Käsmu rahvamajja koliti, jäi korraldajate ja koosviibinute südamesse kui üks intiimsemaid ja südamlikemaid koosviibimisi.

"Kui tormituuled meie kontserti kimbutama hakkasid, ei osanud kohe arvatagi, kuidas õhtu õnnestub, aga lõpptulemusega jäin suurepäraselt rahule ja minu arvates oli tõesti tegemist ühe kõige meeleolukama kontserdiga, mida ma eales andnud olen! Kohaletulnud inimesed olid lõpuks sama rahul kui mina ja C-Jam laval," muljetas selle õhtu kangelanna Maria Listra.

Foto: Viru Folk.

Kõige värvikama kontserdi andsid Margus Vaher, Tuuli Taul, Lenna Kuurmaa ja Arno Suislep Urmas Alenderi laulude õhtul, mil esitati nüüdseks meie seast lahkunud Ruja liikme ja sooloartisti Urmas Alenderi poolt kuulsaks lauldud laule. Et laulukava hästi ette valmistatud ja põhjalikult läbi töötatud oli, said tunda ka kuulajad, sest valitud oli nii uuemaid kui vanemaid, tuntud kui ka vähem tuntud laule.

"Alenderi lugude kontsert Käsmus oli minu jaoks väga tähtis. Tegemist on helilooja ja lauljaga, kelle looming paljusid eestimaalasi väga lähedalt puudutab, ning seetõttu võib kehv esitus või äraspidine tõlgendus kuulajatele tõsiselt hinge minna ja isegi solvav olla. Samal põhjusel valisin ka oma lood pigem vähem tuntute hulgast, et jääks rohkem mänguruumi ning oleks nii mul kui ka publikul võimalus midagi hoopis uut avastada," sõnas kommentaariks Tuuli Taul, kes oli üks neljast säravast Alenderi laulude esitajast.

Foto: Viru Folk.

"Kontsertsarja võib pidada igati kordaläinuks ning plaanis on Kaunid Kontserdid Käsmus korraldada ka tuleval aastal," sõnas festivali peakorraldaja Villu Veedla. Et kontsertsari menukaks osutus, tõestab ka fakt, et kolmel õhtul Käsmu Meremuuseumi õuel üle 2500 muusikasõbra resideerus. Teistel päevadel said jälle külastajad nautida natuke intiimsemaid kohtumisi muusikutega, mis jätsid külastajaile kustumatu mulje.

Ka esinejad jäid väga rahule kontsertsarja toimumiskoha ja korraldustiimiga. "Maaliline Käsmu lahe kallas ja Meremuuseumi õu on kahtlemata koht, mis teeb need kontserdid juba visuaalses mõttes väga kauniks. Kui lisanduvad veel mõned armsad muusikud, siis võiks mõelda, et polegi paremat ja õigemat paika," sõnas Bonzo, kelle esitatud isamaalised laulud kontsertsarja avasid. "Ma olin väga meelitatud ilma soosingust, publiku rohkusest ja korraldajate heast tööst."

Foto: Viru Folk.

Tänu Viru Folgi, Käsmu Meremuuseumi, wifi.ee, Beta Groupi, EENeti, Elioni, Looduskalendri jt koostööle oli võimalik kontsertsarja jälgida ka veebikaamera vahendusel. "Meie seltskonnale oli see esimene kord kontsertülekandeid teha. Sai katsetatud nii tehnikat kui inimeste suhtumist, et augustis toimuvaks Viru Folgiks tõsiselt valmis olla. Tehnika pidas vastu. Publikumenu ületas ka kõige optimistlikumad ootused," nentis Viru Folgi IT pealik Tiit Lepik.

Lisaks otseülekannetele interneti vahendusel, jääb kontsertsarja meenutama ka fotopank ja Bonzo, Alenderi laulude õhtu ning Marko Matvere heli- ja videosalvestused, mis kõigile fännidele kuulamiseks ja vaatamiseks Viru Folgi kodulehele üles seatud. Heli- ja videosalvestused jäävad kodulehele kuni juunikuu lõpuni.

Foto: Viru Folk.

Tuuli Potik

Võsu Arengu Selts avas suvise seltsimaja

Kaob olematusse nii päevi
kui ka öid
Kaob olematusse nii tähtsaid
kui ka tähtsusetuid töid
Kaob olematusse nii armu-
kui ka hirmulugu
Kaob olematusse nii sandi-
kui ka keisrisugu
Kaob olematusse nii rumal
kui ka valgustatud pea
Ei kao vaid kahjuks kuri
ja õnneks hea

/Urmas Krüger/

Võsu suvine seltsimaja. Foto: Toomas Tuul.

20. juunil avati Võsu endises veeremängude majas (Mere 6a, rannaklubi kõrval asuv piklik puidust hoone) suvine seltsimaja. Avaüritusena korraldati muusikaline luuleõhtu, kus oma lemmikluuletusi esitasid Üllar Saaremäe ja Georg Merilo ning saksofonil soleeris noor talent Carl Stefan Tuulik (Tabasalu Muusikakool).

Viimased aastad tühjalt seisnud ehitis anti Vihula Vallavalitsuse poolt kuni sügise saabumiseni kasutada MTÜ-le Võsu Arengu Selts. Hoone maapoolses osas hakkavad seltsi eestvedamisel toimuma kultuuri- ja seltsiüritused. Ühe töise pühapäeva tulemusel sai seltsimaja tänu tublidele talgulistele täiesti uue hingamise. Arvestades, kui palju on suvel Võsu kandis väikelastega vanemaid, rajati esimese asjana laste mängunurk.

Seltsimaja merepoolne osa on aga usaldatud Võsu kandi noortele, kes sinna aega viitmata hubase noortekeskuse sisustasid. Usutavasti on see koht kogunemisteks ja millegi toredaga tegelemiseks etem kui bussijaam.

Kui hea lugeja soovib mõne suveõhtu kultuurselt veeta või seda koguni programmiga täita, võtku aga julgelt ühendust Võsu kodulehe www.UinuvKaunitar.ee kaudu või kirjutagu otse info@UinuvKaunitar.ee. Samas saab end ka Võsu uudiskirja saajaks registreerida, millel tänase seisuga juba 380 tellijat, aitäh!

Georg Merilo, Võsu

Suvekool: loengutest otse eetrisse

teadus.ee on korraldanud suvekoole neli aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa.
Nii nagu neljal aastal ennegi, tuleb ka sel aastal teadus.ee suvekool. See toimub Käsmus augusti viimasel nädalavahetusel, 28.-30. augustil.
Teemaks „Eeter: nähtamatust nähtavaks”.
Loengupidajate ja -teemade valik on lai.
Vaikimisi peame silmas ka eeterlikke suurteadlasi Galileod ja Darwinit, kellega seotud tähtpäevi sel aastal teadusmaailm tähistab.
Esinejate sekka on kindlalt oodata: Jaak Kikas, Aigar Vaigu, Piret Keres, Ülo Kaevats, Toomas Paul, Aarne Vaik, Urmas Sisask, Tõnu Tepandi, Tiit Kändler, Peeter Burk, Indrek Rohtmets ja Priit Ennet. See loetelu ei ole lõplik. Nii et tuleb juttu nii teadustest, muusikast kui muudest peentest kunstidest.
Täpsemalt osalemistingimustest ja kohalikust hüveolust vaadake www.teadus.ee alates reedest, 05. maist.
teadus.ee

Muusika kergendab beebide valu

Muusikalised võimed on seotud geeni variantidega, mis aitavad kontrollida sotsiaalseid sidemeid. Nõnda aitab muusika tsementeerida inimsuhteid. Helsingi ülikooli teadlane Irma Järvelä ja tema kolleegid uurisid 19 vähemasti ühe professionaalse muusikuga perekonna liikmeid ja jõudsid järeldusele, et rütmitaju ning võime eristada helikõrgust ja muusikamustrit on geneetiliselt kontrollitavad. Nad jõudsid geenini nimega AVPR1A, mis on muusikavõimetega tugevalt seotud. See geen kodeerib hormoon arginiin vasopressiini retseptorit ja on seotud inimese võimega olla isetu, armastada ja luua testega sidemeid. Järvela arvab, et muusika arenes, kuna musikaalsed inimesed olid paremad teistega suhtlemisel. „Mõeldagu kas või näiteks hällilauludele, mis aitasid ehk kaasa beebi ellujäämisele,” ütles ta ajakirjas New Scientist. Ühest teisest uuringust on selgunud aga, et enneaegsetele beebidele muusika mängimine võib vähendada neil valu. See võib aidata isegi ümberlõikamise puhul.
Kommentaar. Tore, et teadlased on välja uurinud selle, mis igale vähegi muusika suhtes sõbralikule isendile niigi selge oli. Mis aga puutub siia ümberlõikamine, seda teab ainult muusikamuusa ise.

Muusika võib muuta ilma

Ivo Linna sünnipäevakontsert 12. juunil Kuressaare lossihoovis pikendas kunstlikult hea ilma püsimist. Niipea kui see läbi sai, läks külmaks vihmatuisuks kätte. Kuid pole ka ime - kontserdil osales laval kümneid vahvaid vapraid muusikuid. Seevastu rabarokk Järvakandis möödus lakkamatus vihmasajus ja pori pritsis kõrgele. Nii et siit võiksid asja uurivad teadlased järeldada, et rahvarokk toob hea ilma, rämerokk viib selle. Mida teeb folk, eks see ole näha augustis.

Tiit Kändler

Plaadisoovitus

Eriti Kurva Muusika Ansambel, Ilus elu,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=25738
ja
J. Karjalainen ja Veli-Matti Järvenpää, Paratiisin pojat,

http://www.recordshopx.com/artist/karjalainen_j/paratiisin_pojat_amerikansuomalaisia_lauluja

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur jt.

Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928

Keeletoimetaja: Tiiu Kukk