17. juuli 2009 nr 38
Viru Folgini on jäänud 20 päeva
www.virufolk.ee

Juhtkiri

On folgine nädalavahetus – Hiiumaal Hiiu Folk ja Setumaal Seto Folk. See nädalakiri sai oma näo hoopis teistelt tegijatelt, kõige rohkem vast Tuulilt. Minu armastuse – Väravamängu asemel tuli tutvustamisele hoopis Hanna Marsh. Vast järgmisel nädalal siis ka mõni sõna Väravamängust.

Isegi plaadisoovitus ja nn nädala lugu tuli Tuulilt: Viva La Vida, Coldplay live at the BBC,

Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Uus põlvkond. Möödunud laupäeval Rakveres Vaala keskuse juures toimunud Viru Folgi soojenduspeol soojendasid Jäääärt mulluse festivali esinejate lapsed: Tiia Paisti tütar Pille-Riin Lillepalu ning Bonzo poeg Egert Loss. Neid toredaid noori muusikuid näeme-kuuleme augustis ka Käsmus festivalil musitseerimas. Foto Peep Veedla

Laulusõnad: Hanna Marsh

"Broken Flower"

Oh, thousands of fiery thoughts burn through my heart
Thousands of arrows passing through my soul
As the changing sand shifts underneath my feet
I`ll start to walk into this ring of flame

Through the shadows,
Through the past,
To the one I want to be

My soul is a broken flower
Ready to return to its roots
My soul is a broken flower
Ready to return to its roots

Hey...

I have seen a warrior slain as with dignity forgotten
But the look that I can never find from those eyes is a look of a humbled man
Found a human, found a girl, found a lady, found a mother
Burning to bear the burdens laying deep inside

Through the shadows,
Through the past,
To the ones we want to be

My soul is a broken flower
Ready to return to its roots
My soul is a broken flower
Ready to return to its roots

Hey...

Why do we always fight
Things that could bring us life?
My heart will be waiting
Love is dancing inside

My soul is a broken flower
Ready to return to its roots
Find me and I`m standing here waiting
Ready to return to our roots

Oma lauluga "Broken Flower" võttis Hanna Marsh osa 2008. aasta Eurovisiooni Lauluvõistluse Soome eelvoorust. "Lugu "Broken Flower" sündis spontaanselt ühel ilusal suvepäeval. Istusin oma klaveri taga, soovides luua midagi ilusat ja lihtsat, mis kirjeldaks hinge vabaks saamist ja sellest, kui tähis on vastu astuda kõigele uuele siin elus," kirjeldab Hanna Marsh laulu sünnilugu. Laulu seade tegija ja produtsent oli Lennart Öslund, kes on töötanud teiste seas ka selliste kuulsate nimedega nagu Abba, Led Zeppelin ja Backstreet Boys.

Hanna Marsh

Artikkel

Hanna Marsh

Hanna Marsh esineb Viru Folgil pühapäeval, 09.08 kell 19 Ingmani Merelaval

www.hannamarsh.com
www.myspace.com/hannamarsh

Hanna Marsh. Foto: Nina Merikallio

Hanna Marsh on Helsingist pärit laulja ja muusikakirjutaja, kes on nüüdseks tuntust kogunud ka välismaal. Oma kuulajaid võlub ta mitte ainult oma laulude, vaid ka särava isiksuse ja muinasjutuliku iluga. Hanna hääl on erakordselt ilus ja liigutav. Samuti kirjutab ta ise kõikidele oma lauludele sõnad ja viisi.

Hanna Marshi muusikaline karjäär algas siis, kui ta kohtus Jyväskylä Ülikoolis oma produtsendiga, kes tol ajal pidas seal loenguid. Kuna Hannal ühtegi demo-plaati näidata ei olnud, palus ta luba mängida oma lugu klaveril. Lummatud ja sõnatu produtsent viis aga Hanna juba sellele järgnenud nädalal stuudiosse, et esimesed lood sisse mängida.

Hanna Marshi debüütalbum "Chameleon Girl" ilmus 2006. aasta sügisel ning järjekorras teine "Play" 2009. aasta kevadel. Viimane haarab kuulajat oma energilisuse, võimsuse ja mitmekülgsusega. Igas loos on näha Hanna oma käekirja ja stiili.

"Minu laulud räägivad tihti väikestest kuid tähtsatest hetkedest elus," räägib Hanna oma muusikast. "Näiteks kasutan ma tihti loodust ja loodusnähtuste kujundeid oma lauludes ja muusikas, kuna loodus on nii võimas ja ma ammutan sellest jõudu," jätkab ta. "Minu jaoks on muusika ja selle tegemine väga ilus ja samal ajal vaimsust juurde andev tegevus ja ma loodan, et saan neid emotsioone ka minu kuulajaile läbi oma muusika anda."

Intervjuu Hanna Marshiga

Sinu muusikat on nimetatud muinasjutuliseks. Kuidas Sa ise oma muusikat kirjeldad?

Ma arvan, et see on väga õige sõna minu muusika kirjeldamiseks. Teine kirjeldav sõna võiks olla fantasy-pop (fantasy eesti k kujutlus, väljamõeldis, fantaasia). Minu muusika on saanud mõjutusi folgist, rockist ja klassikalisest muusikast, kuid ta on siiski pop-muusika. Minu muusikat on ka mõjutanud armastus fantasy-filmide, looduse ja spirituaalsuse vastu, mis tuleb ka välja minu lauludest.
Ma ei oleks aus, kui ütleksin, et olen need laulud teinud ise. Olen alati tundnud, et kreatiivsus ja muusika on miski, mis on olemas väljaspool mind ja mina olen need aeg-ajalt lihtsalt kinni püüdnud.

Kas muusika leidis Sinu või Sina muusika?

Ma usun, et see oli mõlemat pidi. Muusikat olen ma endaga alati kaasas kandnud. Kui ma olin väike, kuulasin palju muusikat, peamiselt klassikalist ja ma jään alati mäletama seda esimest korda, kui ma klaveri taha istusin ja seda "mängima" hakkasin. See tunne oli imeline ja see pole kuhugi kadunud. Samuti tunnen ma, et muusika on midagi sellist, mis hoiab mu südame avatud ja soojana.

Oma blogis Sa ütled, et kirjutad iga päev vähemalt kolm lehekülge seda, mida pähe tuleb, et hoida ja arendada oma kreatiivsust. Kas Sa teed seda ikka veel ja kas see on Sind ka palju arendanud?

Oi! Sellest on kaua aega möödas, kui ma oma inglise keelset kodulehekülge uuendasin... :) Hea, et Sa mulle seda meelde tuletasid! Jah, selline kirjutamine avab tegelikult kreatiivsuse neid tahke, mis meie modernses ja kiires maailmas võivad olla ära unustatud või alla surutud.

Sinu muusika ei ole päris folk-muusika. Kuidas see Sinu meelest Käsmu ja Viru Folgile sobib?

Ma usun, et Käsmu on minu muusika jaoks ideaalne paik, sest minu muusika on inspireeritud loodusest ja seal on ka kõige õigem oma lugusid esitada, Muusika läheks nagu tagasi oma algallikani.
Minu muusika on väga orgaaniline, seepärast usun ma, et see sobib täiuslikult Viru Folgi programmi. Ma usun ka, et inimestele, kellele meeldib folk-muusika, meeldib ka minu muusika.

Ja lõpetuseks. Kas on midagi, mida Sa tahaksid Viru Folgi nädalakirja lugejaile öelda?

Ma tahaks, et inimesed tuleksid mind ja minu bändi kuulama, sest usun, et koos suudame me luua imelisi hetki ja mälestusi. Ma olen ka väga õnnelik, et saan esineda nii kaunis kohas, nagu seda on Käsmu!

Küsisid Tuuli Potik ja Krista Tramberg, vastas Hanna Marsh.

Eile algas Hiiu Folk!

„Kõige ilusamad mälestused Hiiu Folgilt pärinevad minu jaoks aastast 1986. Olin just ülikooli lõpetanud ning asusin Eesti Looduskaitse Seltsi noorte instruktorina koos Peeter Toomaga ühe ENSV Kultuuriministeeriumi osakonna juhataja Ants Vahtrase korraldatud folgifestivali „Keskkond” žüriisse. Võistlesid Jaak Johanson, Aleksander Müller, Hendrik Relve (kes on muuseas Viru Folgi peakorraldaja Peep Veedla praegune naabrimees) ja Forest ning paljud teised tolle aja folgi tipud. Hiiumaal korraldati festival seetõttu, et olla võimust veidi kaugemal.

Tol aastal said laureaadiks Hendrik Relve ja Forest. Kuigi Mülleri Sass oli fantastiline.

Tagasivaateks oli võitja valikul üheks argumendiks see, et me ei tahtnud korraldajatele pahandusi...” meenutab looduskaitsja Jaan Riis.

Esimene Hiiumaa folgifestival „Keskkond” toimus 1982 ja seda korraldati igal aastal 1980ndate teise pooleni. Seal astus üles terve hulk pooleldi põrandaaluseid muusikuid, kes laulsid omatehtud laule, mis ametlikes tele- ja raadiokanalites kõlada poleks saanud.

Tänavu toimub taasiseseisvunud Eestis viies Hiiu Folk. Peale neljapäevase muusikaprogrammi, kus saab kuulda pärimusmuusikuid nii Hiiumaalt, Eestimaalt kui ka mujalt maailmast, saab kuulda veel Hiiu rahvakultuurist, meisterdada kandleid, kuulata muinasjutte, külastada käsitöö- ja omatoodangulaata, tantsida, laulda ja tunda rõõmu saare kaunist loodusest.

Peale selliste tuntud eesti muusikute ja ansamblite nagu Tõnis Mägi, Vägilased, Jaak Johanson, Hendrik Relve ja Forest, Justament jne, saab kuulata ka mitmeid eriprojekte, nagu näiteks Guido Kanguri, Eike Vellendi ja Astrid Böningu „Mälestuste pääle kasvab rohi...”, mis on muusikaline luuleprogramm (või siis vastupidi – luuleline muusikaprogramm) ja „Lugude vestmise õhtu Kärdla Villalaos”, mida viivad läbi jutuvestjad ja muusikud Piret Päär, Colin McAllister ning Guntis Pakalns.

Hiiu Folgi peaesinejaks võib lugeda Gruusia meeskoori Tbilisi, keda peetakse õigustatult gruusia kultuuri saadikuks maailmas. Nende repertuaar on väga mitmetahuline ning koosneb enamasti Gruusia eri paigust pärinevatest lauludest, nagu ka selle koori mehed on. Lauldakse nii karjase- kui pulmalaule ning gruusia õigeusu vaimulike koraale. Erilise muusikaelamuse annab Lääne-Gruusia Guria ainulaadne krimantšuli joodeldamistehnika.

Hiiu Folk toimub 16.–19. juulini Hiiumaal, peamiselt Kassari poolsaarel, kuid ka teistes kaunites Hiiumaa paikades nagu Kärdla, Emmaste, Kõpu, Pühalepa, Reigi jne.

Täpsem info Hiiu Folgi kohta http://www.hiiufolk.ee

Tuuli Potik

Seto  folk Värskas

18. juulil toimub Värskas laululava platsil teistkordselt seto folk. Sündmusel saab nautida nii seto leelot, tantsu, pillimängu kui  setokeelseid pajatusi.

Päev algab kell 12.00 õpitubadega Seto Talumuuseumi rehe all kõigile seto kultuuri huvilistele, kus Kuldatsäuga ja Liinatsurade liikmed õpetavad leelot laulma.  Muinasjutuvestja Terje Lillmaa räägib kell 15.00, 16.00 ja 17.00 seto jutuseid. Peoplatsil õpetavad Värska Käsitööseltsi Kirävüü liikmed rahvusliku käsitöö nippe. 

Päeva juhib Setomaa ülemsootska Silver Hüdsi. Laululaval astuvad alates kella 14.00 üles mitmed seto koorid Värskast ja Obinitsast: Verska naiste leelokoor, Leiko, Laanõtsirk, Õie setod jne. Meeste lauluga esineb Värska meeste leelopark. Setomaa tantsurühmadest  tantsivad  Hõbehall Mikitamäelt ning Lustiline ja Käokuld Värskast. Rahvamuusikaga kaasaegses ansambliseades esinevad Värska Muusikakooli rahvamuusikaansambel Trallikud ja kollektiiv Lõkõriq.  Ansambel Ugrada Pihkvast näitab külalisesinejana oma laulu- ja tantsuoskust.  Tantsumuusikat mängib ansambel Klapp, mis koosneb Seto Kuningriigi pillimehe tiitliga  pillimeestest. Päeva õhtupoolel astub lavale mitmete muusikaauhindadega pärjatud Värska poistest koosnev ansambel Zetod, kes esinevad folgi laval teistkordselt ja seekord koos Tsibihärblastega. Folgi lõpetab etno pidu, kus tantsumuusikat valib dj Harlet.

Peoplatsil on avatud laste telk, kus mudilased saavad järelevalve all mängida. Toimub käsitöölaat, kus kauplejateks on seto käsitöömeistrid ja rahvustoidu valmistajad. Peoplatsil  on võimalus  osta nii uusi kui varasemaid seto leelogruppide, pillimeeste ja ansamblite muusikaga CD-sid.

Jane Priks, kultuurikeskuse kunstiline juht ja seto folgi idee algataja rõhutab: „Seto folk annab võimaluse oma oskusi näidata lisaks leelokooridele ka rahvatantsijatel, pillimeestel ja ansamblitel. Kindlasti tasub haarata võimalusest õpitubades ühes Kuldatsäuga ja Liinatsuradega seto laule õppida. Eriline heameel on selle üle, et Setomaal tegutseb seto tantsumuusikat viljelev ansambel Klapp, kelle muusika järgi kõik huvilised seto tantse saavad õppida.“

Kõik folkloorihuvilised on oodatud laupäeval, 18. juulil Värskasse kiriväle päävale folki ja ilusat Värskat nautima !

Sündmust toetavad Setumaa riiklik kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Kultuuriministeerium ja Värska Vallavalitsus.

Lisainfo: Meelike Kruusamäe, Värska kultuurikeskuse juhataja 529 1619, e-mail kultuurikeskus@verska.ee, http://www.verska.ee/folk/

Teate koostas ja edastas: Rutt Riitsaar, Värska vallavalitsuse arendusnõunik.

Tel 5271906, rutt@verska.ee

Koeru Holaöö korraldaja Thea Kristali avalik kiri

Tere, Järv!
02.07.2009, Koerus

Küllap imestad, et näh inimest, on viimasel ajal siin nii sageli käima hakanud, – ei ole tal tööd ega tegemist mujal, kui et tundide kaupa kaldal istuda, vahel laulda, aga enamasti siiski vaikida.

Jah, see olen mina. Tulen siia, et õppida olema. Olema nii nagu Sina oled. Lihtsalt OLED! Ma ei unista enam, sest mul polegi unistusi. Vanasti oli. Eriti unistasin oma järvest. Ehkki teadsin, kus Sa oled, ei saanud ma tulla, sest mul oli kohustusi. Mul oli varandusi, mis kohustasid. Elu oli kiire. Huvitav, et nüüd, mil aega jääb aina vähemaks, hakkab kiirus kaduma. Ja nüüd, mil mul enam peaaegu omandit ei ole, tunnen end rikkana. Sinagi pole ju minu oma, aga ma armastan Sind ja sellest on küllalt. Sinu juures viibides tunnen, et olen kohal. Ma ei vaja midagi, mul ei ole muuga asja kui kõiksusega eneses ja enese ümber. Igatsen, et Sina mind hõlmaksid. Sinu juures olen ma rohkem mina kui kusagil mujal, õigemini – siin polegi mind, siin oleme meie. See on enese jumalik äratundmine, kohtumisrõõm!

Mu Järv! Su sõnadesse pandamatu rahu nakatab mindki. Ta langeb mu peale kui koidikute udu, imbub minusse nagu loojangute ilu. Esmakordselt oma elu jooksul aiman, mida võiks tähendada vabadus. Mul on temani siiski pikk tee jõuda, ehkki ta viibib siin. Minu sisemuses valitseb segadus, mistõttu on seal suur ruumikitsikus. Pean seal korda looma, et vabadust ära mahutada. Tühjus on kõiksuse voolusäng. Vabadus on kurjuseta ja ahnuseta hing.

Ma ei taha rikkuda seda lumma ja püüan hoida oma meeled avatuna vaid Sinule. Siiski ma mäletan. Painav maailm on liialt lähedal. Loodan, et Sa ei aima, mis eemal toimub. Aga küllap Sa ikkagi kuuled, et üks müra kostub kaugusest. Vaikus on defitsiit isegi siin, inimtühjas paigas. Need kolistajad seal kümnete kilomeetrite kaugusel on inimeste loodud raudussid, mis mööda raudradasid ühes ja teises suunas kihutavad, hirmsat lärmi teevad ja eneses suurt ohtu kätkevad, sest kannavad kütust. Kütus, – see on, kuidas Sulle nüüd öeldagi, selline toidu moodi asi, mida joovad kõiksugu masinad. Masinad on aga jällegi niisugused monstrumid, mis inimese elu kergemaks, aga võib-olla hoopis raskemaks muudavad. Sina oled vaid kaluripaadikest näinud, Sinu ahtakesel purdel ei käi lärmamas isegi mitte suvitajad. Siin istub vaid harva mõni õngemees, üksik unistaja eksib siia, rahutu otsija tuleb uudistama rabajärvekest, imetlema Su ainulaadset kaldataimestikku.

Tegelikult ei tohigi Su juurde võõrad tulla! Nii seisab sildil raba ääres, sest rabas kooritakse turvast. Turvas ja rabamets kardavad tuld, inimene kujutab neile ohtu, sest on rumal ja hoolimatu. Luban Sulle, mu Järv, et hoolimata sõnakuulmatusest selle keelu suhtes, ei ole ma halb!  Ma tulen Su juurde, et armastada, – ainult ja ainult armastada. Või õigemini õppida armastust. Ma ei võta kaasa ühtki tikku, ma ei võta kaasa midagi, mille jätaksin maha Sinu puutumatu looduse rüppe. Või siiski, – jätan Su juurde oma igatsuse ja tänu. Nii ei olegi ma viimaks võõras ja võin tulla! Loodan isegi rohkem. Kui Sina nii lubad, siis saab meie suhtest kauakestev ja sügav sõprus. Ma väga loodan, et Sa ei tüdine mu vaiksest kohalolust. Las ma olla nagu sipelgas või kiil, kes siin elab. Nemad askeldavad usinasti, minu tööks on tunnetamine. Kui Valgustus on olemas, siis ma loodan, et see jõuab minuni läbi Sinu.

Ma olen väsinud rääkimast inimkonnaga. Ma ei mõista inimesi, isegi ennast pole ma mõistnud. Aga ma tahaksin õppida ja ma tunnen eneses arenemise võimet. Mu hing on mõõtmatult suurem, kui inimaskeldustes kasutust leiab. Midagi sügavat ja tundmatult head on seal, aga selle tajumiseks ei ole tolles maailmas ei aega, rahu ega vaikust. On infomüra.

Mis see info on, tahaksid Sa ehk teada? Ära parem taha! Info ongi, kui Sa selle teada saad. Info sünnib püüdlusest kõigele nimi panna, et seda siis meelde jätta, süstematiseerida, kasutada ja müüa. Aga KÕIKE on ju liialt palju! Ainuüksi Sinus ja Sinu ümber on lugematu arv saladusi. Siin on mõõtmatult pikk ajalugu talletunud turbasse, Sinu põhjasettesse. Su kohal on laotus, mis on seletamatu ime. Puude latvades rõkatab linnurõõm, vee sees ja vee peal ja vee kohal kihab elu! Samblike sees elavad oma selle hetke kordumatut elu lugematud väikeelukad, nende seeski kihab elu, mille sees omakorda asub ruumiküllane struktuur. Kõik on kõiges, seda seletada pole lihtsalt võimalik!

ELU – see ongi see, mida Sina elad nii iseenesestmõistetavalt, aga millele inimene püüab tähendust anda. Mina pean inimene olema, mina pean mõistma. Kas ikka pean? Nagu oleks Elul vaja mingit õigustust või seletust. Inimesele ei mahu pähe, et Elu ongi kõik, et Elu ongi Jumal. Võiks ka teisiti öelda – Jumal on tunne, ta on Armastus. Tänu Armastusele on võimalik Elu kandumine igaviku kaugusele igas suunas. Sina tunned seda, sest Sina ei püüa mõista. Inimene on raskem olla, inimene tahab lisaks tundmisele ka aru saada. Ta loodab, et kui ta kõike mõistab, siis saab temast lõpuks Jumal.

Inimrumalus tekitab minus muret ja kurbust. Enne kui Elu ei tunnistata inimkonna ühisjumalaks, on maailm ohus. Ka Sinu eksistents on tegelikult ohus, mu Järv. Aga Sa tead seda küllap isegi, Sa aimad. Meie ühine planeet, meie kodu on üks süsteem, üks on tema mure ja tema rõõm. See ei loe, et Sinuni suuri teid ei tule, Sa ei ole kaitstud inimese eest. Sa oled üks väheseid, kes on siiani näinud inimesi kui häid ja rahulikke olendeid, kes Su kaldail omi mõtteid mõlgutamas käivad. Mina tean kahjuks muudki. Ma tean paljut, mille pärast on mul häbi olla inimene. Ma tean, et minugi panus on liialt väike, kasvatamaks headuse ja õnne hulka siin ilmas.
Ah, et mis see õnn veel on? See on ... kuidas Sulle öeldagi? See ongi Sinu olek! See on Elu kulgemine Elu enda reeglite järgi, Armastuse jõul ja tahtel, igavesti. Inimest painab ohuaim, et igavesti see kesta siiski ei saa. Inimene on muutunud ise õnne hävitajaks. Liblikapüüdjad tallavad lilli. Kolgata tee kulgeb vales suunas, Jumalat ei tunta ära.

Mina tahan pöörduda. Ma tulen Su juurde, et tunda Armastust. Just tunda, mitte mõista. Tulen, et armastada ennast ja Sind ja kõiksust, milles me asume. Tahan heliseda Sinus nagu Sinu laul heliseb minus. Kui tuleb aeg, siis see laul sünnib ja ma pühendan ta Sinule. Sinule, mu kaunis taevapeegeldus, kingin ma oma hinge helina hetkede eest, mil õppisin olema õnnelik, viibima armastuses nagu igavikus, kus kõik on üks ja üks on kõik.

Kohtumiseni, Sinu mina
Thea Kristal

teadus.ee: SUVEKOOLISKI MUSITSEERITAKSE

teadus.ee on korraldanud suvekoole neli aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa. Huvilisi on olnud sadakond ja enamgi.
Nii nagu neljal aastal ennegi, tuleb ka sel aastal teadus.ee suvekool. See toimub Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil.

Teemaks: „Eeter: nähtamatust nähtavaks”.

Loengupidajate ja -teemade valik lai. Alates füüsikast, jõudes läbi universumi, muusika ja raadioeetri tagasi Käsmu piiritusevedajateni ning uue keemiani. Tehakse põnevaid katseid.

Antakse süüa ja tähistatakse Läänemere tulede ööd. Tegevust leidub lastelegi. Põhimõtteks on, et igaüks on teadlane.

Juttu tuleb nii teadustest, muusikast kui muudest peentest kunstidest. Sealhulgas musitseerivad Urmas Sisask ja Tõnu Tepandi.

teadus.ee suvekooli kava

Eeter: nähtamatust nähtavaks

Reedel, 28. augustil

17.00 Väljub buss Käsmu suunas Tallinnast rahvusraamatukogu eest.
18.00 Kohale tulemine ja kirja panemine. Telgid üles.

Paik: Rahvamaja
19.15 Tiit Kändler:  „Sissejuhatus eetrisse”.
19.30 Ülo Kaevats:  „Teadust uuriv filosoofia”.
20.30 Õhtusöök

Paik: Rahvamaja
21.00 Indrek Rohtmets:  „Aafrika eeter on vanim”. Slaidijutt.
Hiline õhtu Urmas Sisask:  eeterlik muusika.

Laupäeval, 29. augustil

Varahommik, loodusfotograaf ja bioloog Tiit Hunt: Kuidas pildistada eetrit.
08.30 Hommikusöök

Paik: Rahvamaja
09.30 Piret Kuusk:  „Kosmoloogiline tühjus”.
10.30 Toomas Paul:  „Kvintessents”.

Paik: Rahvamaja ja selle esine
11.30 Jaak Kikas: „Ja tühi väli. Vaakumist”.
Aigar Vaigu: Eeterlikud katsed.
13.00 Lõunasöök
Tiit Hundi pildistusretk.

Paik: Rahvamaja
15.00 Tõnu Tepandi, katri Aaslav-Tepandi:  „Kuidas mängida eetrit”.
16.30 Priit Ennet:  „Kuidas teadus eetris kõlab”.
18.00 Peeter Burk:  „Teekond sinna ja tagasi. Kuidas ennustada molekulide omadusi”.
20.00 Õhtusöök.
21.00 Tiit Kändler:  „Kuldsed kuuekümnendad ja segased seitsmekümnendad: kahe kultuuri lugu”. Slaidijutt Urmas Sisaski saatel.

Läänemere muinastulede öö: Aarne Vaik: „Piiritusest saadud rikkus”.

Pühapäeval, 30. augustil

Varahommik, Tiit Hunt: Nähtamatu pildistamine nähtavaks.
08.30 Hommikusöök
Paik: Rahvamaja või vaba õhk
09.30 Heiki Kranich: „Gaasist ja energeetikast”.
10.30 (Suur)paneeldiskussioon. Juhib Ülo Kaevats.
Osalevad ettekandjad. Teema: suvekooli teemad.
Ühtlasi: viktoriin, auhindade jagamine.
Telgid kähku maha ja kokku.
14.00 Buss lahkub Tallinna poole.

Täpsemalt osavõtu tingimustest vt www.teadus.ee

Laulupeo rongkäiku venitas matemaatika eiramine

Küllap saame veel kaua kuulda arvamusi laulu- ja tantsupeo rongkäigu kohta. Õieti selle hilinemise kohta, mis lõpuks sai võrdseks poolteise tunniga. Kuid küsigem – poolteist tundi, on seda vähe või palju? See moodustab plaanitud viietunnisest koguajast 30 protsenti.
Mis vastab umbes kõige vägevamate liiklusummikute sellekohasele arvule. Liiklusummikutest on teada, et need tekivad mitte niivõrd seetõttu, et tee läbilaskvus oleks väike, kui seetõttu, et liiklus muutub ühe läve ületamisel mittesujuvaks, täpsemalt öeldes mittelineaarseks. Niipalju kui mina olen lugenud, on sellele leitud kaks põhjendust. Esiteks liiklusnahaalid, kes end autokabiini anonüümsuses kenasti kehtestada püüavad. Ja teiseks liikluse ülekorraldamine.
Ülekorraldamine tekitab juhtides tunde, et nende eest hoolitsetakse, ja siis saab kenasti kulgeda, kuis soovi on. Kui aga korraldamist vähem, muutuvad ka juhid üksteise suhtes tähelepanelikumaks.
Ma ei tea, kas rongkäigu kulgu mõjutas üks või teine faktor. Või oli see miski muu. Küll aga on selge see, et suurte rahvavoogude suunamisel, olgu siis Admiraliteedi basseinist Lauluväljaku mandrile või alt murult laulukaare alla, on vältimatu võtta abiks matemaatika. Pole kahtlust, et selliste olukordade käsitlemiseks on piisavalt arvutimudeleid, mille pealt saaks siis juba ette ära öelda, kui suur võib tulla ühe või teise rahvavoo liikumisel tekkiv viga. Ja see siis juba sündmuse plaanimisel arvesse võtta.
Tiit Kändler

Ajumuusika näitab vaimset tervist

Muusikasse on pandud Maa ja teiste planeetide pöörlemist, tähtkujude näivat liikumist ja elevantide omavahelist suhtlemist. Selleks on looduses esinevad sagedused, mida inimkõrv ei kuule, transponeeritud meie jaoks kuuldavasse diapasooni. Nüüd on seda tehtud ka ajuga. Ajupilt, mida saadakse funktsionaalse magnetresonantskuvamise meetodil, sisaldab kujutiste seeriat, mis näitab, kuidas aju eri osad muutuvad ühe või teise ülesande täitmisel aktiivsemaks või kaotavad aktiivsuse. Aju seisundit hinnatakse neilt piltidelt kas silmaga või arvutiprogrammi abil.
Kuid Connecticutis asuva Trinity Colledge’i filosoof Dan Lloyd on kindel, et paremini saab aju tööd hinnata, kui muuta need pildid musikaalseks. Ta määras kindlaks piirkonnad, mis aktiveerusid üheskoos ja omistas siis nendele rühmadele erineva helikõrguse. Siis lõi ta tarkvara, mis analüüsib skaneeringute seeriaid ja tekitab noote just neil helikõrgustel, mis vastavad heledaks muutunud piirkondadele omistatud helikõrgustele. Iga nooti aga mängitakse helitugevusega, mis sõltub piirkonna aktiivsuse määrast.
Lloyd söötis tarkvarale sisse omaenda ajust tehtud piltide rea, kui ta kas juhtis virtuaalset autot või puhkas ning leidis, et suudab helipildi järgi kindlaks teha, millises seisundis ta parasjagu viibis.
Siis söötis ta tarkvarale dementsuse ja skisofreenia all kannatavate inimeste ning tervete vabatahtlike ajupilte. Skisofreenikute ajud lülitusid väikese ja suure aktiivsuse vahel ümber ekslikumalt kui tervete inimeste ajud, nõnda et heli järgi oli võimalik kindlaks teha, kes on kes. Mõned asjatundjad arvavad, et säherdune ajumuusika võimaldab avastada selliseid taustasirinaid, mida silmaga piltidelt näha ei saa. Lloyd on veendunud, et sellisel ajumuusikal on ka oma esteetiline väärtus. „See pole helilooming, kuid mitte ka juhuslik, see on peaaegu et muusika,” ütleb ta.
Allikas: New Scientist

Plaadisoovitus

Põldsepp & Pojad, Eesti Vabadussõja laulud,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=25874
ja
Coldplay, LeftRightLeftRightLeft,

mida saab tasuta alla laadida:
http://www.coldplay.com/lrlrl/lr.html

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur jt.

Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928

Keeletoimetaja: Tiiu Kukk