24. juuli 2009 nr 39
Viru Folgini on jäänud 13 päeva
www.virufolk.ee

Juhtkiri

Seekord testime nädalakirja saatmiseks MIKARE.NET tarkvara http://csi.mikare.net. Eks näis, kuidasmoodi kiri Teieni jõuab. Tähtis nädalalõpp on käimas – eile algas Viljandi Folk – värskeid muljeid sealt saadab nende pressišeff Katre. Tutvustame Viru Folgil esinevat Veera Voimat ning uhiuut viikingilaeva Turm, mis väisab Viru Folki.

Kuulamissoovitus seekord jazzi ja folgi ja jumal teab mille piiride pealt – Madeleine Peyroux – igal juhul tasub tema häälega tutvust teha.

http://en.wikipedia.org/wiki/Madeleine_Peyroux

Madeleine Peyroux "Bare Bones" EPK

Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Olgu ajad millised tahes, hea on näha, et muusika toob inimesed kokku ja ühendab. Hiiu Folk tõi Hiiumaale inimesed, kes hoolivad, arvestavad ja armastavad pärimusmuusikat. Oli ilus festival.

Tervitustega, Astrid

NB! Pildil Tõnis Mägi 17. juulil autorilaulude päeval Kassari Kiigeplatsil. Foto: Laur Meldorf

Laulusõnad: Veera Voima

METSÄN TYTTÖ

Metsän tyttö, mielineito, yön tyttö, hämärän neito
Pitkän puhtehen pitäjä, rievän rihman kehreäjä,

kehreä punainen lanka, sinilanka siuahuta,
veä se jokien poikki, läpitte salon sinisen

veä lännestä itähän
luotehesta lounahasen

Metsän tyttö, mielineito, yön tyttö, hämärän neito
pitkän puhtehen pitäjä, rievän rihman kehreäjä

Laita kulta kuontaloihin,
pane vaski vartaloihin.

Juosta viljan joutuisasti, vikevästi viiletellä,
juosta kullaisna keränä, hopiasna sykkyränä.

Metsän tyttö, mielineito, Yön tyttö, hämärän neito,
Tellervo, Tapion tyttö, metsän ehtoisa emäntä.
Kehreä punainen lanka, sinilanka siuahuta,
veä se jokien poikki, läpitte salon sinisen

Läpi soien, läpi maien,
läpi korpien kovien.

„Metsän tyttö” on laul Suo esimeselt plaadilt. See on loitsulaul Metsa Haldjale, et ta loomade küttimist ei takistaks ja küttijaile pika elu annaks.

Laulu saab kuulata ka Suo kodulehelt http://www.suomusic.net 

Artikkel

Veera Voima
Veera Voima & Suo (Fin) esineb Ingmani Merelaval laupäeval, 8. augustil kell 24.00.

Foto: Wilma Hurskainen 2006

Veera Voima on folkmuusik ja õpetaja. Sibeliuse Akadeemia lõpetanud noore lauljatari repertuaar ulatub karjala joigudest ja ingeri ballaadidest põnevalt omanäoliste rahvamuusika töötluste ja omaloominguni. Veera Voima muusika baseerub iidsel soome kultuuripärandil, kuid samal ajal on see mõjutatud tänapäeval elavatest inimestest ja loodusest meie ümber ning sellest inspireerituna viib kuulaja uuenduslikele hääleretkedele – lisaks laulmisele kasutab ta ka inuitikurgulaulmist, pygmide joodeldamist ja muid häälitsusi, mida looduses on kuulnud.

http://www.veeravoima.net/Track02.mp3

Tema laulude sõnad on võetud „Kalevala” eeposest ehk ajast, mil müüdid alles tekkisid ja šamaanid laulsid. Vanad tekstid kannavad endas uskumusi meie esiisade ajast kuni tänapäevani: teiste seas räägivad Veera laulud loomismüüdist, karu päritoluloost ja maailmapuust.

http://www.veeravoima.net/Track01.mp3
http://www.veeravoima.net/Track03.mp3

Viru Folgil esineb Veera Voima koos oma ansambliga Suo.

Suo:
Veera Voima – vokaal, 15-keeleline kannel, flööt, šamaani trumm, igasugused häälitsused
Emilia Lajunen – viiul, nyckelharpa, taustavokaal
Roope Aarnio – kitarr, taustavokaal

Kuulasin sooloprojekti Sinu koduleheküljel ja need laulud olid haaravad. Ma ei ole kunagi midagi seesugust kuulnud ja tõepoolest nautisin neid. Eriti „Vesihiisit”. Kust leiad Sa inspiratsiooni? Kas lähed loodusesse, kuulad muusikat või loed raamatuid (ehk Kalevala)?

Oma sooloprojektis olen ma otsinud neid erilisi ja haaravaid külgi inimese hääle juures. Vesihiisis on eriti just sellist inuiti-röhinat, inuitide kurgulaulu. Mõned teised stiilid, mida ma avastanud olen, on näiteks pygmi joodeldamine, karelia joodeldamine, setulaul ja selle hämmastav harmoonia, mis pärineb soome-ugri inimestelt Mordvas ja rootsipärased hääle- ja kõlakaunistused. Ma arvan, et minu mõjutused tulenevad, nagu folkmuusikas alati, nendest asjadest, mida olen ise kuulnud. Tänapäeval on meil vähemalt see eelis, et saame kuulata igasugust muusikat üle maailma, mitte vaid seda, mis moosekantidega meie väikesesse külla jõuab, nagu vanadel aegadel.

Kuidas leidsid need müüdid ja legendid, millest Su laulud räägivad? Kas oled alati huvitatud olnud meie esiisade iidsetest uskumustest, soome-ugri kultuurist, ruunilauludest ja laulmisest?

Kui ma olin väike, oli minu muusikaõpetaja pärit Ungarist ja ta rõhutas õpetamisel väga sageli oma päritolu. Teisest küljest, Kalevala ja muu taoline ei ole meie koolides ega muusikakoolides eriti hinnatud, aga õnneks on folkmuusika (ja ka jazz) leidmas oma kohta meie hetkel liiga klassikalises muusikakoolide haridussüsteemis. Hiljem, keskkooli ajal, veetsin ma aasta Ameerika Ühendriikides, mis pani mu hindama meie oma kultuuri. Kui ma kodumaale naasin, läksin Sibeliuse Akadeemia Helsingis, kus sain tundma ka folgi ringkonda. Mina, mu õde ja veel kaks sõpra moodustasime kapellansambli ja hakkasime sügavamalt otsima oma Kalevala pärandit. Lüürika, mida kasutasime, oli pärit „Kalevalast”, lauluraamatust „Kanteletar” ja SKVRist („Suomen Kansan Vanhat Runot”), mille kolmekümne viies raamatus on esitatud ka kõik Kalevala lüürika, mis kogu Soomest, Karjalast ja Ingerimaalt kogutud on. Siis komponeerisime sõnadele oma muusika juurde. See oli tõeliselt haarav, sest need luuletused olid täis elu. Mõnikord olid need ilusad, teinekord üsna inetud, aga sedagi omal huvitaval moel. Mind paeluvad siiani Kalevala ja ruunilaulud, sest nendes sisalduvad kõige vanemad jäljed meie päritolust. Mõned müüdid viivad meid isegi tagasi aega, mil esimesed inimesed Maal elasid, nagu legend Elu puust, mis on laialt levinud üle maailma. Mõned teemad lauludes Karhu ja Hirvi (Karu, Põder), viivad tagasi aega, kui Soome asustati – umbkaudu 10 000 aastat tagasi.Samas viikingiajastu oli tuhandeid aastad tagasi ja suur hulk luuletusi on saanud tänapäevasema vormi.

Lisaks sellele, et oled väga hea laulja, oled ka õpetaja. Ehk räägiksid ka sellest pisut lähemalt?

Pärimusmuusikat peetakse teisejärguliseks ja paljud pole seda siin veel avastanud. Seepärast teenivad paljud muusikud elatist õpetajatena. Mul on vedanud selle poolest, et saan töötada laulurühmadega. Mul on kaks lastekoori Espoo Muusikakoolis, kus ma õpetan neile ka kehaga muusika tegemist, poplaule (meil olid näiteks laul ja tants keskkoolimuusikalist), lastelaule ja etnot. Minu täiskasvanute rühmad on pärimusmuusika koor Kiehinä ja nii soome naistest kui immigrantidest Kassandrakuoro. Selle koori eesmärgiks on see, et meie mitte-soomlastest lauljad õpetavad teistele oma rahvalaule ja mina kohandan neid koori jaoks. See on minu jaoks väga hariv.
Eelmisel aastal paluti mul ühineda professionaalse a cappella kvartetiga Suden Aika ja nüüd olen ma ennast kutsuma hakanud vabakutseliseks muusikuks.Suden Aika andis eelmisel kevadel välja oma kolmanda plaadi ja nüüd oleme Saksamaal ja Soomes. See on tore grupp, täis ilu ja jõudu ning  mul on väga vedanud, et on võimalus laulda koos “Susi”-naistega.

Sa ei ole ainult soololaulja, vaid oled ka mitme bändiga seotud. Suo on üks neist. Mis on peamine põhjus, mis teid kokku tõi? Mis on selles ansamblis erilist?

Suo on pigem minu oma bänd ja see oli minu unistus olnud juba kaua aega. Arvan, et see on kõige väiksem võimalik kombinatsioon teha täielikku muusikat, sest ma ise pole niivõrd pillimängija, kui laulja. Seepärast on mul vaja saatjat (kitarril) ja sooloinstrumentalisti (viiulil). Taas kord tunnen, et mul on tõeliselt vedanud: leidsin Emilia ja Roope, kes koos minuga mängivad. Me kõik oleme lõpetanud Sibeliuse Akadeemia ja seal ka tutvusime.
Üks tähtsamaid põhjusi minu jaoks on, et meievaheline keemia on väga tugev ja Suos on meil ühesugune arusaam sellest, mida ja milleks me teeme ning see on väga tujutõstev. Nüüdseks oleme koos musitseerinud 4–5 aastat. Meie peamine idee on kasutada väärtuslikku Kalevala pärandit, ent turgutada seda pisut modernse folkmuusikaga, mis tähendab, et meie muusikas on mõjutusi mitmetest erinevatest ajastutest. Oleme oma ajastu lapsed. Selles harmoonias on näiteks jälgi iiri muusikast (Roope esimene armastus), rootsipärastest kõlakaunistustest ja minu armastusest Bulgaaria ja Mordva muusika vastu. Paratamatult on meid mõjutanud tänapäevane muusika: meie kõige arhailisem muusika pole eales sisaldanud refrääni- või kooriosi, ega ka B-osi, ent meie hinnang ja pühendumus folgile on siiski tugevalt säilinud.
Meil oli hea reklaam meie esimesele CDle „Ei päivien perijätä” (Šamaani viimane reis), sest meie muusikat kasutati Soome loodusfilmis „Kansanluonto”, mis oli tellitud valitsuse poolt meie riigi 90. sünnipäevaks aastal 2007. Seda filmi näidati ka eelmisel sügisel Matsalu Loodusfilmide Festivalil, kus mängisime filmi muusikat kohapeal. Meie teine CD „Mieltäni meri ajaa” (Meri juhib mu meelt) tuleb välja sügisel, kuid kahjuks ei jõua see veel Viru Folgi ajaks päevavalgust näha.

Lõpetuseks, kas on midagi, mida sooviksid öelda Viru Folgi nädalakirja lugejatele?

Ma olen palju kasutanud teie 3-CDlist komplekti „Eesti rahvamuusika antoloogia”. Selles on nii mõnedki hämmastavad skaalad ja kõlakaunistused. Ja meie keeled on tegelikult nii sarnased!
Lisaks tahan öelda seda, et oma reisil Matsallu nägime merikotkast, kes on meie maalt peaaegu kadunud, sest meil pole nii palju puutumata loodust. Nii et, Eesti on lahe!

Küsis Tuuli Potik, vastas Veera Voima

Viru Folgi külastajad saavad viikingite kombel merd seilata

Emajõe Lodjaselts on valmis saanud uue viikinglaeva nimega Turm, mis kolmeks festivalipäevaks Käsmu sõidab. „Laev on tehtud ainukese Soomest Lapuri Lahest leitud viikingilaeva järgi ja selle ehitajateks olid Emajõe Lodjaseltsi meistrid Priit Hinto ja Mart Vernik,” räägib Tanel Laan Emajõe Lodjaseltsist. 12-meetrisele laevale mahub korraga aerutama kümme meest.

Viikinglodi Turm valmis kuu aja eest Emajõe Lodjaseltsi Väikeses Lodjakojas Tartus (Ujula 98). Selle valmimist sai jälgida ka Lodjakoja webcam-ist:

http://www.lodi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=64&Itemid=10

Hetkel (23.07.09) on ehituskoda tühi, kuid küll Lodjakoja meistrid varsti kotta tagasi pöörduvad ja toa ehitustolmuga täidavad.

Käsmus on kõik huvilised oodatud tegema kuni paaritunniseid sõite viikinglodjaga Turm. Kuigi 5-meetrised aerud peaksid ka kõige tuulevaiksema ilma puhul laeva edasi vedama, lubab lodjapootsman Tanel Laan tuulisema ilma puhul ka 30-ruuduse purje heisata!

Täpsema info lodja väljumisaegade ja hindadega leiad festivali ajal Käsmu paadisadamast.

Rohkem infot Emajõe Lodjaseltsist: www.lodi.ee

Viljandi pärimusmuusika festival alustas päikesesäras

23. juulil 2009 kell 13.00 avati XVII Viljandi pärimusmuusika festival, ilm Viljandis oli päikeseline ja väga soe. Neli päeva vältava pärimuspeo teemaks on soolo, seeläbi tehakse kummardus muusikute individuaalsele meisterlikkusele.
Pärimusmuusikapeo avatseremooniale kogunenud rahvahulk täitis kogu Kaevumäe. Avamisel lõid kaasa mitmed lähipäevil üles astuvad muusikud – teiste seas tõva kurgulaulik Andrei Mongush, viiuldaja Kate Young Šotimaalt, Austria joodeldaja Herman Haertel, Sloveenia akordionist Matija Solce, Tšiili trubaduur Fernando Stern ning Eestist muusikud Cätlin Jaago, Maarja Nuut, Sandra Sillamaa ja Ruslan Trochynskyi. Pärimusmuusikat, maskiteatrit ning nüüdistantsu seganud tseremoonias lõid kaasa ka Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiast sirgunud meesnäitlejad, avamise lavastas muusik ja tantsija Silver Sepp.

Viljandi linnapea Kalle Jents tervitas kohaletulnuid lauluga, saates end samal ajal ka akordionil. „Need unetud ööd ja rahutud tunnid on jälle käes, mil unustamatud kontserdielamused garanteeritud,” kinnitas ta. Oma kõne lõpetuseks andis linnapea festivali pealik Ando Kivibergile üle sümboolse puidust linnavalitsemise võtme.
Ando Kiviberg tänas oma tervituskõnes kõiki kohale tulnud pärimusmuusikasõpru, kes leidsid ka tänavu keerulistele aegadele vaatamata taas tee Viljandisse. „See kinnitab, et pärimusmuusika festivali on jätkuvalt vaja,” sõnas ta, lõpetades oma etteaste torupillil kahe labajalalooga.

Kohe pärast avatseremooniat jätkus festival noorte etnomuusikute ühiskontserdiga, mis oli kõigile pealtvaatajaile nautimiseks tasuta. Veel sai täna näha ja kuulata Eesti pärimusmuusika lipulaevaks peetavat ansamblit Zetod koos Lenna Kuurmaa ja Tsibihärblaseq´ga, Rootsi-Senegali duot Ellika ja Solo, tuntud Soome muusikut J. Karjalaist, India sitari- ja tablamängijat jt häid muusikuid. Oma uhiuut DVDd esitles ka ansambel Paabel.
XVII Viljandi pärimusmuusika festival kestab pühapäevani, 26. juulini. Põhiprogrammis on kavas 73 kontserti, millele lisandub kolm maakonnakontserti ja 50 esinemist Rohelisel laval. Viimane asub tänavu taas oma kunagisel kohal – Raekoja pargis. Lisaks pannakse reedel ja laupäeval kell 16–23 üles täiendav vabalava Arkaadia aeda Viljandi kesklinnas.

Tänavu astub festivalil üles 16 välismaist ja 30 Eesti kollektiivi, kokku üle 250 muusiku. Endiselt on sündmuse programmis kontsertide kõrval tähtsal kohal õpitoad, regilaulupesa, pillilaat, ööülikool, käsitööhoov, muinasjututoad ja koostöös PÖFFiga valminud filmiprogramm.

Tänavuse festivali teemaks on „Soolo!”. Eesti kõvemate soololaulikute auks on aadressil www.folk.ee/teabekogu veebi üles pandud ka spetsiaalne näitus.

Katre Ratassepp

Plaadisoovitus

Väikeste Lõõtspillide Ühing, Pidu avalikus majas,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=25928
ja
Madeleine Peyroux, Bare Bones,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=24586

 

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur jt.

Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928

Keeletoimetaja: Tiiu Kukk