31. juuli 2009 nr 40
Viru Folgini on jäänud 6 päeva
www.virufolk.ee

Juhtkiri

Veel mõned päevad, ja algabki Viru Folk Käsmus. Küsimusele, kas ilus ilm on tellitud, vastas folgi peakorraldaja Peep Veedla: „ Me elame parasvöötmes ja meil on alati paras ilm.” Mulle isiklikult jäigi segaseks, kas siis tuleb Käsmu tormijope kaasa võtta või mitte. Kuulu järgi peaks nagu kõik asjaosalised festivaliks valmis olema. Erinevalt möödunud aastast saab paljudele kontsertidele ka interneti vahendusel kaasa elada.

Kõigile head festivali!

Nädalakirja toimetus ootab väljaande kohta ideid, ettepanekuid ja ka nurinaid kas minu meiliaadressil tiit@virufolk.ee või telefonil 51992928.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Vesi ümbritseb meid kõikjal nähtaval või nähtamatul kujul. Nii on ta kohal soolase merena, mis oma päikesepritsmetega annab juustele kordumatu mõrkja hõngu, halastamatu rajuvihmana, mis uhmerdab läbi iga ruutsentimeetri matkaja kehal, hingematva uduna, mis seob unistamispaelad valla, magedate jõgede ja järvedena, mille kaldail pinisevad sääsed, pilvedena, mis annavad tiivad, sametise uduvihmana augustiöö põskedel, nähtamatu veeauruna – veevaimuna, nõelteravate jäätuvate jääkristallidena, peegelsileda tõenäitajana, kosutava elukeskkonnana... Vesi on ka meie sisemuse tähtsaim komponent. Võikski öelda, et elame planeedil Maa vee vaimus. SEB Galeriis avas eile oma näituse „Vee Vaim” Viru Folgiga seotud fotograaf Kaari Saarma. Taevaskoda. Foto: Kaari Saarma

Laulusõnad: Skrömta

Hosa Helva
(muusika Matti Norlin, sõnad Frida K Eriksson)

Hosa Helva on armastuslaul, millest pole ka rootsi keele oskajal eriti võimalik aru saada, sest see koosneb enamjaolt välja mõeldud sõnadest!

Hosa, helva, hulda in i skoga
göm dig, skynda, mörkret kommer snart
Stopa, småla måste samla korna
om du inte hinner blir du kvar
Mala, medja, mustra fram med skorna
klockan ringer, dags att älga hem
Laka, linta skorna är för stora
vill du ej bli halt så kasta dem
Dala, dringa, dråka var är ploga
mycket snö har fallit det är kallt
Vesta, vröta få bort snön från skoga
om du inte lyckas blir det halt
Kumra, klena, krika här bor jag
vill du ha en kyss så följ med in
Beta, bråna kyss mig fort så tror jag
om du kysser bra så blir jag din
Fala, fi na, froda kallt om natta
är man två hålls kylan utanför
Ricksa, römta av varann besatta
håll mig tätt intill dig tills jag dör
Narva, nosa, neta kommer dagen
inte har vi märkt att det blev vår
Tyga, tvita måste släppa taget
kom gärna tillbaka nästa år

Artikkel

Skrömta (SWE)
Skrömta esineb Viru Folgil NCC Tähekodu Pealaval laupäeval, 8. augustil kell 22.00

www.myspace.com/skromta

Matti Norlin – nyckelharpa, hurdy gurdy, vokaal
Frida K Eriksson – viiul, flööt, vokaal
Robban Zetterquist – kitarr
Mårten Korkman – kontrabass
Kalle Källman – löökpillid

Skrömta on Rootsist pärit folkmuusika ansambel, mis tuli kokku 2002. aastal Stockholmis. Nimi Skrömta tuleb ingeri keelest ja tähendab üleloomulikku olendit, nagu näiteks trollid, gnoomid, haldjad, päkapikud jne. Kõik viis bändi liiget esindavad eri tüüpi muusikastiile ja on olnud viimased viisteist aastat professionaalsed muusikud.

Peaaegu kõik Skrömta lood on kirjutanud ingeri verd Matti Norlin, kes on bändi asutaja, laulja ning traditsiooniliste rootsi rahvuspillide nyckelharpa ja hurdy gurdy mängija. Austuseks folkmuusikale on mõned nende repertuaaris olevad palad ka traditsioonilised rootsi folklaulud. Nende kavast leiab palu marsist polkani ning lood pärinevad keskajast kuni tänapäevani. Kuid kõige rohkem peab Skrömta lugu ingeri ja Lõuna-Lapimaa traditsionaalsest muusikast.

2006. aastal ilmus nende esimene plaat „Grejhojta!”

Lugesin, et Skrömta tähendab müütilist olendit. Samuti on üks bändi liige, Matti Norlin, ingeri verd. Kui palju bänd Skrömta üldse kasutab Põhjamaade mütoloogiat, legende, ingeri folkloori jne oma muusikas ja laulusõnades?

Paljud meie laulud räägivad müütilistest olenditest ja lugudest, mida on aastasadu meie esivanemad rääkinud, ning mis siiani legendidena edasi elavad. Kasutanud oleme regilaule nii Lapimaalt kui Ingerimaalt, millele oleme oma bändiga omapoolse varjundi andnud.

Teid on tihti võrreldud ansambliga Hoven Droven, kes eelmisel aastal ka Viru Folgil esines. Kuidas Sa ise kirjeldaksid Skrömta muusikat ja stiili?

Skrömta muusika on väga lihtne, kergesti jälgitav ja kaasahaarav. Samas on sellel siiski põhjamaise pärimusmuusika kargus ning iseloom. Skrömta kavas on nii instrumentaallugusid kui viise, mida laulavad kaasa kõik bändi liikmed. Tihti on vanematele regilauludele uue arranžeeringu teinud Frida ja Matti, kelle elav fantaasia ja mitmekülgsus neile lauludele hoopis teistsuguse uue varjundi annab.

Loomulikult armastame me ka Hoven Drovenit ning sarnaselt neile mängime alati hea energiaga lugusid, mis võtavad iga kuulaja oma rüppe. Kuid Skrömta erineb siiski märgatavalt Hoven Drovenist stiili poolest. Skrömtal on oma filosoofia ja identiteet.

Olete Skrömtaga esinedes terve Euroopa läbi reisinud, nüüd siis Käsmus. Mis on teie ootused?

Meil on hea meel, et saame külastada nii väikest ja erilist kohta nagu Käsmu. Mulle tundub, et eestlastel on väga hea folkmuusika maitse, eriti rootsi oma. (Naerab.) Ootame bändiga pikisilmi Eestisse tulemist ja loodame näha palju õnnelikke nägusid sumedal suveõhtul meie kontserti kuulamas.

Kas Skrömta soovib midagi Viru Folgi nädalakirja lugejaile öelda?

Skrömta sooviks eestlastele õpetada ühe uue sõna – „Grejhojta!” See tähendab, et „miski on nii hea, et tahaksid sellest kõva häälega hõisata”. „Grejhojta” on ka Skrömta albumi pealkiri. Kui sa seda kuulad, võib see tunduda Grejhojta!

Näeme järgmisel laupäeval!
Matti, Frida, Robert, Marten, Kalle

Küsis Tuuli Potik, vastas Robert Zetterquist

Ichitaro (JPN)

Ichitaro esineb Viru Folgil Metsalaval pühapäeval, 9. augustil kell 15.00.

Ichitaro on sündinud 1975. aasta märtsis Jaapanis Kuwana linnas. 1990. aastal astus ta Ondekoza trupi liikmeks, kus tema õpetaja oli Ondekoza asutaja Den Tagayasu. Aastatel 1990–1993 läbis Ichitaro kontsertreisil Ameerikas 15 000 km. Ondekoza peasolistina on ta esinenud neli korda Karnegi kontsertsaalis, 500 korda Ameerika suurimates linnades ning enam kui 2000 korda Jaapanis, Aasias ja Euroopas.

2004. aasta suvel hakkas Ichitaro esinema iseseisvalt. Sama aasta oktoobris esines ta soolokontserdiga Tokyo festivalihalli väikeses saalis ning andis kontserte kogu Jaapanis.
2009. aasta suvel saab Ichitarot kuulda Eesti ja Soome eri paigus. Tänavu on ta esinenud nii soolokontsertidega kui ka erinevatel üritustel juba Tallinnas, Tartus, Rakveres, Vinnis, Hiiumaal, Turus, Helsingis ning Kuopios.

2010. aastal on Ichitarol kavas korraldada kontserttuur Põhja-Euroopas.

Ichitaro tegemistega saab end kursis hoida ka tema blogi vaadates/lugedes: http://ichitarowa.exblog.jp/

http://www.youtube.com/watch?v=eWyPTqnRwa8

Kuidas Sa jõudsid trummidel mängimiseni? Kas trummid on alati olnud Sinu lemmik-muusikainstrumendid?

Kui ma olin 15-aastane, nägin „Ondeko Za” esinemist. Olin lummatud jaapani trummide võimsast kajast ning see liigutas mind väga. Mõistsin, et trummimäng on see „ainus ja õige” minu jaoks ja et minustki peab saama „Ondeko Za” liige.

Ma lugesin, et Sul on palju kontserte sel aastal nii Eestis kui Soomes. Kuidas Sa siia Põhja-Euroopasse üldse sattusid ning kuidas on võtnud jaapani trummimängu vastu siinne publik?

Eelmise aasta juunis käisin Eestis külas ühel oma sõbral. Mulle meeldis väga siinne loodus ja elu ning loomulikult ilusad tüdrukud! Eestis on väga vaikne ja rahulik võrreldes Tokioga. Tagasi koju jõudes otsustasin, et tulen Eestisse kindlasti veel, kuid siis mitte turistina vaid artistina!

Mulle tundub, et jaapanlased on kriitilisemad performance’sid vaadates. Neile meeldib rohkem kritiseerida kui etendust nautida. Eestlased aga vaatavad minu esinemisi suure huviga ja on väga huvitatud jaapani trummimängust.

Sinu muusika on mõjutatud jazzist, popist ning ka jaapani samurai kultuurist. Kust Sa inspiratsiooni leiad?

Jaapan on muusika metropol. Siit leiad kergesti igasugust muusikat erinevale maitsele. Seepärast olen ka mina kasutanud oma trummimängus erinevaid muusikastiile ja viinud selle kokku jaapani trummidega. Õppisin seda Tagayasu Den’ilt, kes oli „Ondeko Za” asutajaliige.

Eriti on mind aga mõjutanud sellised muusikud nagu Ryuichi Sakamoto, Tomoyasu Hotei (viimane neist on minu meelest parim kitarrist Jaapanis), samuti ka The Beatles, Sting, Michael Jackson ja Prince.

http://www.youtube.com/watch?v=XrwsyEenZ-8&eurl

http://www.wadaiko-1.com/category/movie.html

Nagu ma aru saan, on trummimäng üks osa Jaapani kultuurist. Seda on kasutatud nii rituaalides kui ka palvetes erinevate jumalate poole. Kas Sulle on trummilöömine vaid muusika tegemine või on ka palve?

Taiko’t (jaapani trummid – toim) on kasutatud palvetamisel ning see on ka kommunikatsiooni vahend jaapani jumalatega, kui soovitakse head viljasaaki, tervist jms. Ilmselt ka sellepärast tekib trumme mängides minu kehasse jõud ja ülev tunne, mis ei tule mitte minust endast vaid kuskilt väljastpoolt, kõrgemalt.

Ilmselt tuleb see pauer ka ümbritsevatest inimestest, nende mõtetest ja soovidest. Taiko on see, mis seob nii minu kui publiku ühte. Nii tunnen minagi mõnikord, et mul on trumme lüües otseühendus jumalatega.

Ja lõpetuseks, kas on midagi, mida soovid Viru Folgi nädalakirja lugejaile öelda?

Eesti on mulle nagu teine kodu, ja ma tulen siia kindlasti järgmisel aastal tagasi!

Küsis Tuuli Potik, vastas Ichitaro.

Viru Folgi tiim külastas Viljandi folki.

Viljandi Pärimusmuusika Festivali tiimiga vastastikuse passivahetuse tulemusena sattusin möödunud laupäeval Viljandisse, nagu mitmed tiimikaaslasedki. Kui keskpäeva paiku sammud aida suunas seadsin, oli veel suhteliselt rahulik. Kuid juba esimesele kontserdile, Kultrahoovi Lendavat Kotkast (USA) vaatama-kuulama minnes sattusin folgihuviliste massi, kus tuli kõht kõvasti sisse tõmmata, et üldse väravast edasi pääseks (linnumehena ei saanud ju ometi lendavat kotkast vaatamata jätta!).

Indiaaniguru üllatas, kui kuulsin teda loitsimas suisa eesti keeles: "vesi anna jõudu ..., maa anna jõudu ..., tuli anna jõudu ..., õhk anna jõudu...! Järgmised laulud olid tuulest ja päikesest. Aga kuna samal ajal oli käimas ka (vanade heade) Vägilaste kontsert, ei jäänud ma pikalt Kultrahoovi püsima, sest "liik sai ju kirja" (linnumehe kombel).

Teel Kirsimäele kohtasin aga poriste jalgadega noori sõpru, kes hoiatasid, et jalanõudega küll Kirsimäele asja pole.

Võtsin siiski südame rindu ning läksin, kuid pilt oli tõesti porine. Aiaääri mööda hiilides õnnestus siiski Vägilastele läheneda ning kontserti nautida täiel rinnal.

Nautlejatest puudust polnud.

Kaevumäel andis peagi etenduse Gjangsta, Viru Folgi avaesineja. Jälle täisplats!

Jaani kirikus aga ootas seejärel ees tõeline üllatuselamus. Leidnud eest pooltühja kiriku, ei osanud tundmatule kollektiivile Maa-meel kuigivõrd panustada. Seda suurem oli üllatus, kui need helid, mis muinasjutu vahele kõlama hakkasid, mõjusid minu kõrvadele kui täiuslikkuse etalon. Kindlasti uurin välja, kes on loonud selle ülikauni muusika ning loodan seda kuulda edaspidi veel korduvalt.

Enne fantastilise Zetode ja Lenna Kuurmaa kontserdi algust õnnestus ära näha ka Jaapani imemees Ichitaro, kelle etteastest Arkaadia aias levis info vaid suuliselt ning enamusel folgilistel jäi see lühike demoesinemine loomulikult nägemata.

Et virufolklased kohal olid, jääb meenutama meie kommunikatsioonijuhi Eneli ühisfoto Ichitaroga. Ja rõõm on tõdeda, et juba tuleval pühapäeval, 9. augustil kell 15 saavad kõik huvilised nautida jaapanlase tunnipikkust trummishow`d Käsmus Viru Folgi Metsalaval.

Tekst ja fotod: Peep Veedla

Tartu traditsioonilise tantsu festival
Tartus Korp! Rotalia majas (Tähe 3)
30.07. – 2.08.2009. a

Soome-ugri rahvaste rahvamuusika ja rahvatantsud. Esinejad Udmurtiast, Karjalast, Soomest, Lätist ja Eestist. Kõik kontserdid, õpitoad ja tantsuklubid on osalejatele tasuta ja toimuvad Tartus Korp! Rotalia majas (Tähe 3).

Reedel, 31. juulil
12.00 Karjala tantsude õpituba, folklooriansambel „Karjala” Petrozavodskist
16.00 Udmurdi tantsude õpituba, traditsioonilise tantsu stuudio „Ekton korka” Iževskist
18.00 „Karjala” kontsert
20.00 Tantsuklubi

Laupäeval, 1. augustil
12.00 Mari tantsude õpituba, Valeri Aleksandrov ja marid Tartust
16.00 Liivi tantsude õpituba, tantsuansambel Riiast
18.00 „Ekton korka” kontsert
20.00 Tantsuklubi

Pühapäeval, 2. augustil
12.00 Ingeri ja soome tantsude õpituba, tantsuansambel „Kielo” Viljandist ja ansambel „Aaveet” Helsingist
16.00 Eesti tantsude õpituba, ansambel „Kratt” Ristilt
18.00 „Kratt” kontsert
20.00 Tantsuklubi
Kõik kontserdid, õpitoad ja tantsuklubid on tasuta!
Korraldaja: MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts
Koostööpartnerid: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Korp! Rotalia, Korp! Arminia Dorpatensis, Kaitseliidu Tartu Malev
Toetajad: Hõimurahvaste programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Hasartmängumaksu nõukogu, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp, SA Tartu Kultuurkapital, OÜ Amitrans, OÜ ESREI & VEPE, OÜ Rändur KE

Lisateave: www.traks.ee, 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

 

teadus.ee suvekool pakub paeluvat ka lastele

Suvekoolis võtavad katsetest osa nii suured kui väiksemad. Tiit Hundi pildistatud fotol hetk möödunud aastast.
teadus.ee suvekool toimub Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil. Seal on tegemist nii suurtele kui väikestele. Teemaks: „Eeter: nähtamatust nähtavaks”.

Lapsi võiks eriti huvitada Indrek Rohtmetsa Aafrika slaidid, Urmas Sisaski ja Tõnu Tepandi musitseerimine. Kuid neile on ka midagi erilist.
Meisterdamiseks on Suure Vankri bussi liikmel Aigar Vaigul kaasas:
Makaronid ja kuumliim – nagu eelmiselgi aastal.
Paberraketi töötuba
Kuumaõhupallid – kui ilm on tuulevaikne.
Rinnamärgi töötuba. Joonistad ise disaini valmis ja siis saab selle teha märgiks. Selliseks, nagu need kunagi vanasti olid – need plekist rinnamärgid.
Vilepilli töötuba
Loengupidajate ja -teemade valik lai. Alates füüsikast, jõudes läbi universumi, muusika ja raadioeetri tagasi Käsmu piiritusevedajateni ning uue keemiani. Tehakse põnevaid katseid.
Antakse süüa ja tähistatakse Läänemere tulede ööd. Põhimõtteks on, et igaüks on teadlane.
Juttu tuleb nii teadustest, muusikast kui muudest peentest kunstidest. Sealhulgas musitseerivad Urmas Sisask ja Tõnu Tepandi.
Kõnelevad füüsikud Jaak Kikas, Aigar Vaigu, Piret Kuusk, teadusfilosoof Ülo Kaevats, teoloog ja literaat Toomas Paul, Käsmu meremuuseumi hing ja vaim Aarne Vaik, teadusajakirjanikud Priit Ennet ja Tiit Kändler, keemik Peeter Burk, bioloog Indrek Rohtmets, ettevõtja Heiki Kranich.
Toimuvad pildistamismatkad Tiit Hundi juhtimisel.
Osavõtu kohta täpsemalt www.teadus.ee

Kosmosejaam talub muusikat

Kui aga viibite rahvusvahelises kosmosejaamas ja satute hätta, ei pruugi keegi teie abikarjeid kuulda. Ventilaatorid, kompressorid, mootorid, pumbad, transformaatorid ja teised seadmed tekitavad põrgumüra, mis meeskonna tervist ohustab.
Valencia ülikooli teadlased on disaininud materjali, mille sisse mähituna saab nautida vaikust. Selle pind on kaetud nn helikristallidega, mis on helilaineid hajutavad silindrid. Sellist kilet tuleb endale mähkida 200 kihti. Muidugi mõista püütakse seda kasutada sõjaliselt – näiteks mähkida sellesse sõjalaevad, nõnda et need sonarile nähtamatuks muutuksid. Kuid miks ei võiks seda kasutada ka juhul, kui naabrite vali muusika närvidele käib.
14. mail lennutati kosmosesse Euroopa Kosmoseagentuuri ESA teleskoop, millesarnast Maalt välja veel saadetud pole. Herschel on infrapunase observatooriumi teleskoop, millel on seni kosmosesse lähetatud teleskoopidest suurim, 3,5-meetrine peegel. Selle eesmärgiks on uurida paljude taevakehade sündi ja evolutsiooni, alates tähtedest galaktikateni. Kuid enne kosmoseküpseks arvamist raputati kosmosesõidukit kolme risttelje suunas neli kuni sada korda sekundis. Ja siis katsetati, kuidas talub Herschel heli. Talle suunati peale helimüra, millist peab sõiduk stardil taluma. Selgus, et talub küll. Praegu asub Herschel Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel ja hakkab mõne nädala pärast taevast uurima.

Tiit Kändler

Plaadisoovitus

Klapp, Hopp!,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=25964

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
www.virufolk.ee/kontakt
Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur jt.

Toimetaja: Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928

Keeletoimetaja: Tiiu Kukk