21. august 2009 nr 42

Viru Folgini 2010 on jäänud 350 päeva

www.virufolk.ee

Juhtkiri

(Viru) folgipalaviku käes vaevelnud nädalakiri alustab oma uut hooaega! Kuna Viru Folk esindab Põhjamaade pärimusmuusikat, proovime sel aastal nädalakirjas tutvustada rohkem põhjarahvaste traditsioonilist muusikat, muusikuid ja ka pille. Esimesena võtame fookusesse saamide traditsioonilise rahvamuusika ja tutvustame kahte kuulsamat saamikeelset joigujat tänapäeval – Sofia Jannokit ja ansamblit „Angelin Tytöt” e „Angelit“ – kelle esitatud muusika viib ekstaasi isegi kõige tuimema muusikakuulaja...

Angelite lummavale esinemisele said Viru Folgi külastajad kaasa elada mulluse festivali esimesel õhtul, Sofia Jannokit loodame Käsmus kuulata järgmisel Viru Folgil!

Sellenädalane luuletus tuleb Hannes Varblaselt. Luuletus on kirjutet 14nda augusti tuulisel õhtul Karepa taeva all. Käsmu ja Karepa kohal oli ühine taevas.

Plaadisoovituseks on aga sel nädalal Viru Folgi teisel päeval, tund pärast südaööd esinenud Ajavarese esimene plaat “Ulmama”. Seda plaati ei saa kirjeldada, seda tuleb kuulata...

http://www.teetraik.net/ajavares/muusika/rabalaul.mp3

Tuuli Potik
tuuli@virufolk.ee

Pilt

Tänapäeva viikingid Viru Folgi ajal Käsmu paadisadamas. Õnneks ei paista nad eriti sõjakad välja. Foto: Viru Folk

Luuletus Hannes Varblaselt

Kaldal 
 
lagi kukub alla
elu läheb üle
kallas kohtab kallast
ajas mis meist üle
kus on aja kallas
keegi meist ei tea
mis on vale ajas
õigus vales ses
vaata – kõigub kallas
elus eneses
vaata – kukub kokku
kõik see Ilmaruum
vaata kuidas kuhtub usk
ning sünnib uus

Artikkel

Saami traditsiooniline rahvalaul ja tänapäev

Saamid (eesti keeles ka laplased) on rahvas Fennoskandia põhjaosas: Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis). Saamide traditsiooniline vokaalmuusika on säilitanud inimkonna muusikakultuuri vanimaid kihistusi. Ida ja lääne hõimude laulmistavad on erinevad. Saami laulu tuntuim nimetus on joig. Idapoolset laulu nimetatakse leudd’iks.

Joigon enamasti lühike, ilma kindla alguse ja lõputa jõuline meloodia. Joiud sünnivad väga loomulikult. Selle loob tavaliselt mingi liikumine või tegevus. Näiteks põhjapõtrade ajamine või kodutööde tegemine. Saamide jaoks on see suhtlemine teiste inimeste, looduse, iseenda ja Jumalaga.

Joig on improvisatsioon. See ei alga kunagi samast noodist ja ükski joig pole enam järgmisel korral samasugune. Joius kasutatakse vaid mõnda sõna. Sõna ajendil loob kuulaja ise enesele pildi sellest, kellest või millest laul räägib, st kuulajas sünnib uus joig. Iga südamest tulnud joig on õige ja ehe.

Leudd on aga pikk kaunis jutustus, milles vastupidiselt joiule, on sõnade tähtsus ülisuur. Laulja püüab laulu sisu võimalikult laialt avada, lisades juurde tabavaid võrdlusi ja kujundeid. Palju on ka improvisatsiooni. Tihti tehakse leudd’e vanadele viisijuppidele. Leudd’i rütm muutub pidevalt ja seda on raske hoomata. Oskuslik leudd’ija suudab laulda kõigest sellest, mida enda ümber näeb ja kuuleb.

Saamide traditsioonilise rahvamuusika vormid on saatnud inimesi aastasadu nende igapäevastes tegemistes. Lauldud on koos sõpradega, töötades ja puhates nii pidu- kui argipäeval. Õnneks ei ole joiu- ja leudditraditsioon veel kuskile kadunud, sest see on saamide seas ka tänapäeval väga tähtsal kohal.

Kuigi võrreldes eelmiste sajanditega, on traditsiooniline rahvamuusika saamide seas hakanud vaikselt hääbuma ja asenduma popmuusikaga, ei ole olukord veel lootusetu. Traditsioonilist laulmist õpitakse nii koolis kui ka vanematelt ja vanavanematelt. Kuigi tõeline joiu ja leudd’i laulmise ning improvisatsiooni oskus tuleb alles aastatega, on siiski palju neid noori, kes oma rahva kommete ja traditsioonidega kursis on, ning harv pole juhus, kui pärast telekast või raadiost kuuldud joigu pere laulmist juba ise jätkab.

Ka noorte muusikute seas on joiu ja leudd’i laulmine väga populaarne. Sellel baseerub kogu saami moodne muusika – rockist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni. Selle tõestuseks tahaksin tutvustada ühte imelist lauljat Sofia Jannokit ja teiseks veel saami nüüdisrahvamuusika ansamblit „Angelin Tytöt”.

Foto: Carl-Johan Utsi sofiajannok.com

Sofia Jannok on rootsi-saami lauljatar, kelle saamikeelne laul imelisel joiustinspireeritud muusikal lummas mind täielikult. Võttis enda rüppe ja pole veel lahti lasknud! See on puhas kirg kargest põhjamaisest loodusest ja soojast Sofia häälest. Loomulikult on lauludes tunda mõjutusi jazzist, popist ja maailmamuusikast.

Foto: Carl-Johan Utsi sofiajannok.com

Teine üks tänapäeva tuntumaid saami rahvamuusika edasikandjaid ja töötlejaid on Põhja-Soomest, Angeli-nimelisest saami külast pärit ansambel „Angelin Tytöt” (saami keeles „Annel Nieiddat”). Juba 15 aastat koos musitseerinud lauljatarid on välja andnud pea tosina saami-keelset plaati.

Nende muusika on võrreldes Sofia Jannoki omaga veelgi traditsioonilisem, kasutades muusika juures ka saami trummi, millel usutakse müütiline vägi olevat. Traditsioonilise joigu laulmise kõrval kasutatakse ka idapoolse muusika varjundeid.

Foto: www.angelit.net

ja lõpetuseks laulu „By the embers” sõnad Sofia Jannoki esikplaadilt:

áššogáttis / by the embers

By the embers it is peaceful
The air is mellow 
Resting close to you
Northern lights dance under high heavens
with sundry forms of fires
The full moon keeps watch of weak wanderers
so the coldness of winter won't trick us
beyond the border of eternity

Surround my world
with radiance and warmth
red beauty
Let me be in the center of life
where it's boiling, burning hot
Listening to the sound of life
where does it come from
Following its path, in pursuit
brings me close to your colours and warmth
which shimmer, shine and seduce me

Plaadisoovitus

Ajavares, Ulmama,

http://www.myspace.com/ajavares

Kalender

Kontsertsari “ROSAARIUM” Jänedal

Täna, 21.augustil kell 19.00 Jaak Johanson ja Virumaa Poistekoor, dirigent Elo Forseli juhendamisel ning Virumaa Noorte Meeskoor, Andrus Siimoni juhendamisel.
PILETID KOHAPEAL 50.-
Täpsem info http://www.janedaturism.ee/index.php?lang=est&main_id=411

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk

www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee 55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk