4. september 2009 nr 44
Viru Folgini on jäänud 336 päeva
www.virufolk.ee

Juhtkiri

Koolilapsed on avanud suu nagu näljased linnupojad, et ammutada eluks vajalikku tarkust.

Sügisele vapralt vastu astudes ärkavad kultuurikuulutajad. Huvilised tõusevad kikivarvule, et mitte ühtegi tõsiseltvõetavat kultuurisündmust mööda lasta.

Seekordne nädalakiri keskendub suulisele pärimusele ja selle edastamisele.

Tiiu Sandrak kirjutab väravamängude tegemisest ja Jaak Johanson kommenteerib nii Viru Folgil tehtud Käsmumängu, kui on välja valinud „Suure härja” laulu, mida Põhja-Eesti rannikualadel lauldud ja kindlasti üheks väravamängu osaks sobib.

Kel aga kultuurisündmustest veel pea ringi ei käi, soovitame minna kaema näitust „Üle vee” ja Karjala kaljujooniste teemalise luuleraamatu „Kaljupildid. Paasikuvia” esitlust Soome Instituudi galeriis Tartu Pildikoridoris (Vanemuse 19):

http://www.finst.ee/2009/yle_vee_trt.html;

luulesõidule Emajõele:

http://www.finst.ee/2009/luulesoit.html;

või Matsalu loodusfilmide festivalile:

http://www.matsalufilm.ee/

Selle nädala kuulamissoovitus on laul „Tuulevaiksel ööl”, mille sõnade ja viisi autoriks on Jaan Tätte:

See laul juhatab välja suvesündmused ja tervitab Jaan Tätte tuliuut plaati „Tulemine”, mis ka Nädalakirja plaadisoovituseks on sel korral.

Tuuli Potik

Pilt

Päevakangelased (vasakult) Jaak Johanson, Ott Sandrak ja Aarne Vaik Viru Folgil. Foto: Viru Folk 2008

Laulusõnad

SUUR HÄRG

Mul oli mullu musta lehma,
tunamullu tõmmu lehma,
sie tegi härikvasika:
tuhat sülda turja pikka,
sada sülda sarvi laia,
süld oli silmade vahela;
peasuke sai päeva lenda
härja sarvede vaheta,
orav sai voasta joosta
härja selgaroogu mööda.
Head olid härjad, sarved pikad.
Ma läksin metsast puida tooma:
Tuhat sülda panin turbe puida,
Sada sülda panin sangasleppa,
Viiskümmend visa pädakat –
Veel enam härjad vedasid.
Hakkasin härga tappemaie,
Suurt looma surmamaie.
Vihulast tulid viied vennad,
Kohalast tulid Koka Mikud
Ei saand härga tapetud,
Suurt ei looma surmatud.
Mul oli veike vennukene
peigela pikukukene
rusikal ta rudjus härja,
peigelal ta pistis kurku.
Valas see vere veneje,
Torkas tõrvakud tulesse.
Siis said vanad sõudema,
Noored pealta vaatama
Vanad sõudsid, pead vabisid;
Pandi noored sõudemaie,
Vanad pealta vaatamaie
Noored sõudsid, laevad jõudsid,
Jõudsid Riia linna alla.
Kirgas Riia kirju kukke,
Ammus Pärnu päitsu härga.
Siis jäid laevad seisemaie.

Laulnud Jüri Veissman, 93 aastat vana
Kadrina khk, Ohepalu külas 1913
EÜS X 2535 (82) ja 2722/4 (314)
Eelkõige tuntud ja lauldud Põhja-Eesti rannikualal.

Seda laulu (Vana Kannel III, lk 293–294) on veel 19 saj nimetatud hiierabajus-, ravanduse-, tabajuse- või rabandusesõnadeks ja vastavalt ka tarvitatud.

Hiljem ka populaarne talgulaul ja tänulaul söögi eest ning sellisena tuntud üle maa.

Totemistlik maailmapilt, kus loomi ja taimi peeti inimeste esivanemaiks ja hõimlasteks, hoidis neid käsitlemast objektidena ja kujundas väga mitmepalgelisi kooselu vorme.

Loomade kodustamine muutus ilmselt hüppeliselt pärast inimmehe võitu emajumalanna peamise loompartneri üle, kelleks oli reeglina härg.

Vanimaks seda võitu kajastavaks ürikuks on sumeri kangelaseepos, kus Gilgamesh keeldub Inanna armastusest ning too palub taevahärga Uruki linna kättemaksuks hävitama ja kangelast tapma, ent härjast saadakse võitu.

Kommenteerinud ja välja valinud Jaak Johanson

Artikkel

Väravamängude värvikas traditsioon 

Väravamängude värvika traditsiooni algust ja algatust saab üsna täpselt dateerida. Igal aastal peetakse Tallinnas mai lõpus-juuni alguses vanalinna päevi. Ning alates 1987. aasta kevadest ja seda ühtekokku 13 korda toimus esimesel vanalinnapäevade ööl ehast koiduni piki linnamüüri väravaid isemoodi ekskursioon. Tubli seltskond eesotsas Vanalinna Muusikamaja lauljate-pillimeeste ja vendade Johansonidega käis linnatänavatel ning laulis lummavaid eesti regilaule. Peatuti kaheksa värava kohal (ka seal, kus kunagi oli värav olnud ning enam paraku pole). Igas peatuses rääkis ajaloolane Ott Sandrak kohaga seonduvast. Niisugune muusikaline rännak, millest iga osaleja ka ise osa võttis, samas sai aimu iidsetest aegadest ning antud paigast, saavutas väga suure menu. Öine isemoodi olek, küünlad, laul, pillimäng, pajataja kume hääl – see kõik avaldas sügavat muljet ning jättis osalejatele kustumatu elamuse. Muuseas, üheks põhjuseks, miks väravamäng toimus just öösel, oli  linnamüra – autod, käredad hääled – öiseks ajaks on vaibumine. Ent just samal põhjusel lõpetati väravamängu tegemine Tallinnas – 13 aastat hiljem oli kapitalistlikus Eestis autosid juba nii rohkesti, et ka öises vaikuses muutus automürin takistavaks teguriks.

Millegi lõpp on ikka ka uue algus. Tallinnaga üheaegselt oli samasuguseid öiseid elamusretki hakatud korraldama mujalgi – Viljandis, Haapsalus, väiksemateski kohtades. Mõnikord olid peategelased samad, kes Tallinnas, teinekord leiti eestvedajad kohapealt. Igati kiiduväärt tegevus!

2000. aasta suvisel pööripäeval toimus Kuusalu kihelkonnamäng. Eriline juba seetõttu, et lõpuks ometi lauldi Kuusalu kihelkonnast ülestähendatud regilaule nende kodukohas. Algus tehti südaööl Tülivere tamme all. Rännati Muuksi-Tsitre lummavates paikades ja tervitati tõusnud päikest Muuksi linnamäel. Osavõtt oli üle ootuste rahvarohke.

Kuusalu kihelkonnamängu traditsiooni on järgmistel aastatel vedanud ka Saima Kallionsivu, Kuusalu Keskkooli huvijuht, kes on korraldanud põnevaid instseneeritud tutvumisretki ümberkaudsetes tähelepanuväärsetes paikades, näiteks Valkla külas, Kõrvemaal Tammsaarega seotud kohtades, Kuusalu alevis jne.
Karli Lamboti (Juminda külavanem), Ott Sandraku  ja Jaak Johansoniga eesotsas lauldi regilaule ning puhuti pajatusi aastal 2007 Juminda mängul. Selgeks sai Juminda poolsaare ja küla värvikas ajalugu.

Ja nüüd siis Käsmus – nii eelmisel kui sel suvel – Käsmumäng. Jaak laulab, osavõtjad toetavad teda. Ott räägib juttu, lisanduvad improviseeritud esinemised. Kindlasti saavad nii Käsmu oma inimesed kui ka kaugelt tulnud kaimud märksa enam teada erakordselt sisukast kalurikülast, samuti lisandub kunstiline väärtus – laul ja pillimäng. On's tegu hariva ekskursiooni või hoopis kunstilise pärimusetendusega? Või on see dokumentaalsugemetega teater? Värvavamäng oma igakordses uuenemises, ainulaadsuses, siin ja praegu olemises on elamus, mis on muutunud traditsiooniks. Ja eks ole ju traditsioon PÄRIMUS! 

Tiiu Sandrak 

Intervjuu Jaak Johansoniga, Käsmu väravamängu ühe läbiviijaga

Oled teinud Ott Sandrakuga kahel Viru Folgil koos väravamängu. Need on osutunud väga populaarseks ja sel aastal tegite lisaks hommikusele
mängule korduse ka pärastlõunal. Mis on väravamängus see,
mis ajab inimesed üles tõusma ja lahkuma oma mugavast ja soojast
voodist?(Teatavasti toimuvad Viru Folgi väravamängud kell 5 hommikul)

Väravamängu idee sündis koos Mikk Sarve ja Ott Sandrakuga ning Vanalinna Muusikamajja koondunud inimestega suvel 1987.
Et vanad regilaulud kuulusid ikka mingi töö või tegevuse juurde, olgu see argitegevus või mingi sisemine muutumis- või pühitsemistegevus, siis kõndimine sobib vanade regilaulude laulmiseks ka nüüd ning seob meid nõnda esivanematega. Kõndisime pikki jutustavaid laule lauldes 9 suve, ühel heinakuu ööl vastupäeva, vastu päevatõusule ümber Tallinna vanalinna. Tallinnal on 8 ajaloolist väravat nagu ka eesti keeles 8 ilmakaart. Väravates räägiti ajalikust ajaloost, väravast väravasse kõndides lauldi pikki laule, mis avanevad eelajaloosse, ilmaruumi ja ajatusse...

Siis laulsime Põhja-Eesti rannaviisidel sellised 8 laulu
SUUR TAMM
SUUR HÄRG
HANED KADUNUD
SÕJAMEES
TÄHEMÕRSJA
MEHETAPJA
VIRU SEPP

Siis läks Tallinn lahti ja ööelu nii tormakaks, et seal enam salalaulukõndimisi teha ei sobinud ega tahtnud egajupolnudvajagienam...

Järgnevatel aastatel on mingi seltskonnaga „Väravamängu” kusagil Eestimaal tehtud pea iga suvi.

Teistes linnades, vanadel linnamägedel, kalmekohtades, hiiepaikades jne.

Põhimõte on sama – öine kõndimine peatustega mingis paikkonnas ning keegi kõnelemas koha ajalugu ning kõndides lauldakse, valik kui võimalik sama või lähedase piirkonna lüroeepilisi laule, mis avavad ajatusse väravaid...

Kui Ott Sandrak räägib Käsmu väravamängu ajal loodusest, Käsmu
ajaloost, pärimusest jne, siis mis on Sinu roll? Milliseid laule Sa
osavõtjatega laulad?

Käsmus laulame neidsamu põhjaranniku variante mütoloogilistest lauludest.

Mida on Käsmul ja Käsmumängul erilist osalejaile pakkuda?

Eesti meresõidu ajalugu ennekõike.

Kas ka järgmisele Viru Folgile on oodata väravamängu ja kas ka juba korra osalenud huvilisi oodatakse ka tagasi? (Kas on tulemas ka uusi tuuli/suundi Käsmumängul?)

Ajaloojutud ja lauluvariandid mingil moel alati sünnivad seoses sellega, mis maailmas ja ilmaruumis parasjagu teoksil...

Küsis Tuuli Potik, vastas Jaak Johanson

Käsmu väravamäng 2009

Vol 1
Vol 2
Vol 3
Vol 4
Vol 5
Vol 6

Lindistas Jaak Johanson

Viru Folk soovitab: MINE MATSALLU!

Tüüpiline Matsalu maastik, pildistatud Kloostri linnutornist. Foto: Peep Veedla.

Sügisene filmiränne jälle Lihulas

Märkamatult on aasta jälle möödas, september käes ja loodusfilmide festival taas algamas. Korraldajad pole käed rüpes istunud, seitsmenda Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festivali heaks kordaminekuks on tööd tehtud eelmise lõpust alates.

Ja ka tulemust on.

Rõõmu pakub, et meie iga-aastaste osavõtjate kõrvale ilmub järjest uusi häid filmitegijaid eri maadest. See kõneleb meie festivali levivast tuntusest ja tõusvast rahvusvahelisest renomeest.

Seekordsete suuremate uudiste hulka kuulub kindlasti see, et esmakordselt saabus meile filme Lõuna-Aafrikast. Tuleb välja, et Johannesburgis on küllalt suur firma Aquavision TV Productions, mis spetsialiseerunud loodusfilmidele. Ja kuna Aafrika loodus on meie jaoks teadagi eriline, saame oma vaatajatele pakkuda filme lõvidest, pühvlitest ja veel paljudest eksootilistest loomadest.  

Kaugematest maadest  

on tänavu huvitavate filmidega taas esindatud Austraalia ja India. Austraalia naisrežissööri Bianca Keeley film „Kaasuarid” tutvustab meile sealset hiigellindu, hindu režissööri Suresh Elamoni film „Bal Pandi” aga meest, kes India külas linde kaitseb.

Ära unustada ei saa muidugi ka Jaapanit ja Lõuna-Koread, kust on meile saadetud kvaliteetfilme tänavusekski festivaliks. Olgu siinkohal näiteks jaapani film šimpansidest: „Kalunde kuningalooja”. Jaapani teadlased on 40 aasta vältel uurinud neid inimahve Aafrika vihmametsades ja kindlaks teinud, et näiteks karja pealiku valimisel käituvad šimpansid täpselt nagu poliitikud – või on see vastupidi?

Üksikute filmidega on esindatud veel hulk kaugeid maid: Araabia Ühendemiraadid, Argentina, Brasiilia, Ecuador, Iraak, Iraan. Kindlasti väärib märkimist saareriik Surinam, kust on film nii eksootilise loomakese nagu laisiku kaitsmisest.

Euroopa loodusfilmi tippe esindavad, nagu varasematelgi aastatel, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Rootsi, Soome ja Hollandi autorid. Aga miks ka mitte Itaalia, Hispaania, Kreeka, Belgia ja Portugali tegijad.

Usun, et filme on tõesti igale maitsele – kellele meeldivad harivad ülevaatefilmid seninägemata maadest, kellele teaduslikumad ühest konkreetsest nähtusest või paigast, kellele erinevate looma- ja linnuliikide tutvustused, kellele looduskaitse probleemid.

Kõikides neis valdkondades on eri maailmajagudest ja eri riikidest arvukalt filme.  

Ole aga mees ja vaata nad ära 

Valikukomisjon Ago Ruusi ja allakirjutanu näol on selle töö juba teinud. Ja ega see valiku tegemine lihtne ei olnud. Filme on palju, tase kõrge,  vaidlemist omajagu. Nagu ikka, võistlevad filmid kahes kategoorias: Loodus ning Inimene ja Loodus. Selle kõrval näitame rikkalikku lisaprogrammi KuMas.
Ehkki filmikava pole veel päris lõplikult paigas, tuleb tänavu esitamisele vähemalt 43 filmi. Suure saali filmid on nagu ikka tõlgitud ka eesti keelde. Lisaks hakkab festivali ajal jälle tööle videoraamatukogu, kus ajakirjanikud ja huvilised saavad vaadata eranditult kõiki saabunud filme DVDdelt.

Traditsiooniliselt alustame festivali kolmapäevase õpilastepäevaga. Loodame, et ka tänavu on sellest osavõtt sama rohke kui mullu, mil suure saali rõdugi tuli vaatajate mahutamiseks kasutusele võtta. 

Samuti traditsiooniliselt moodustavad osa meie festivalist loodusfoto näitused, mille hulgas suurim Loodusfoto aastanäitus 2009, aga lisaks palju muud huvitavat.
Eraldi tasub märkida kunstinäitust – oma maastikumaalidega esineb kultuurimajas Lihulasse elama asunud pikaaegne Tallinnfilmi mängufilmide kunstnik Halja Klaar. 

Kokkuvõtteks

tahaks märkida, et valitsevale majandussurutisele vaatamata on tulemas täiemõõduline, võiks isegi öelda, järjest kasvav filmifestival. Lisaks Lihulale ja Haapsalule tahame seekord festivalipaikadena kaasata teisigi Läänemaa valdu. 
 
Tiit Mesila
festivali direktor

Plaadisoovitus

Jaan Tätte „Tulemine”

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=25933
ja
Sofia Jannok „Assogattis”

http://www.amazon.co.uk/Assogattis-embers-Sofia-Jonnok/dp/B001E7OO00/ref=sr_1_1?ie=UTF8&s=music&qid=1251998697&sr=8-1

Raamatusoovitus

Ajakiri Folklore: Electronic Journal of Folklore Nr: 42

http://www.folklore.ee/folklore/vol42/

Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore selles numbris avaldatud artiklid, mis põhinevad 2007. a Tartus toimunud hiieteemalise konverentsi ettekannetel, käsitlevad peamiselt Läänemere maade ja Valgevene uurijate vaatenurki looduslike pühapaikade uurimises. Lisaks antakse folkloristlikel ja arheoloogilistel allikatel põhinev ülevaade Eestis piksekividega seotud uskumusest.

Kalender

Üle vee

Soome Instituudi hooaeg algab kaljupiltide ja luulesõiduga.

Kolmapäeval, 09.09.09. kell 17 avatakse Soome Instituudi galeriis Tartu Pildikoridor (Vanemuise 19) joonistustenäitus „Üle vee” ning tutvustatakse raamatut ”Kaljupildid. Paasikuvia”. Kohal on kunstnikud Taru Mäntynen ja Loit Jõekalda, luuletaja Erkki Laita ning Eesti Muinastaideseltsi esindajad.

Näitusest „Üle vee” võtavad osa rühmituse Musta Joutsen (Must Luik) graafik Pirkko Holm (Tampere) sarjaga „Üle vee”, graafik Anu Torikka (Joensuu) tušijoonistustega „Itaalia maastikud”, skulptor Taru Mäntynen (Varkaus) pronksreljeefi ning söe- ja tušijoonistustega „Libahunt” ning graafik Päivi Mähönen (Joensuu) joonistustega seeriast „Põdra sünd”. Rühmitus Musta Joutsen ühendab kunstnikke, keda seob huvi esiajalooliste kaljujooniste vastu ning kes on Eesti Muinastaideseltsi ja Suomen Muinaistaideseura liikmed. Näituse kujundaja ja kuraator on Loit Jõekalda. Näituse avamisel esitletakse Erkki Laita luuleraamatut „Kaljupildid. Paasikuvia”, mis on trükitud soome ja eesti keeles. Luuletused on valminud Karjala kaljujooniste teemadel ja raamat sisaldab hulgaliselt pilte esiajaloolistest muinastaidekujunditest.

Kell 19 väljub restorani Atlantis eest luulelaev Pegasus, mille pardal
loevad oma luulet Vilja-Tuulia Huotarinen ja Ville Hytönen Soomest, Andra Teede ja Kivisildnik Eestist ning Anna Auziņa ja Jānis Elsbergs Lätist.

Muusikat teeb kitarrist Tiit Peterson.

Soome-Eesti-Läti luulesõidud said alguse 2006. aastal ja sestpeale on kolme maa luuletajad esitanud oma loomingut igal sügisel kolme naaberriigi erinevates paikades. Tänavused luulesõidu peatused on Tamperes, Tartus ja Cesises, lõpppeatus on Riia.

Täpsem info ürituste kohta: www.finst.ee

Miks paabulinnul on sihuke saba?

Mees, kes selle ära seletas – legendaarne Iisraeli käitumisökoloog Amotz Zahavi – peab 8. ja 9. septembril Tartus loenguid.

Tartus, 8. septembril 2009 kell 18

”The handicap principle and its implications to human signaling and altruism” Dorpati konverentsikeskus Tasku hoones, Baeri saalis (inglise keeles). Korraldajad: TÜ bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus ja teaduskeskus AHHAA, Café scientifique sarjas.

Tartus, 9. septembril 2009 kell 18

Amotz Zahavi – „The unique properties of signal selection and their implications to signaling by hormones and neurotransmitters”. Vanemuise 46 ringauditooriumis (inglise keeles). Korraldaja: TÜ bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus.

Zahavi ettekanded on kergesti jälgitavad ja enamasti üsna lõbusad. Tulge kuulama – ainulaadne võimalus igale linnuhuvilisele!

http://fibir.ut.struktuur.ee/500360

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Tiiu Sandrak, Tiit Mesila jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee 55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk