11. september 2009 nr 45
Viru Folgini 2010 on jäänud 329 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Selle nädalakirja kaks läbivat teemat on Käsmu rahvamaja ja põhjala rahvas saamid. Ise Soome põhjatipu lähedal elav bioloog Aune Veersalu tutvustab saami rahvast.

Selle nädala kuulamissoovitus on noor inglise folklaulja Laura Marling. Lähemalt saab lugeda:

http://en.wikipedia.org/wiki/Laura_Marling

Laura Marling – Ghosts

http://www.youtube.com/watch?v=I-vbyIkkHiQ

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Viru Folgi aegu Käsmu Rahvamajas elu kees. Foto: Viru Folk

Luuletus Toomas Raudamilt

Sõda

Sõda, ma ei saa sinust aru

Sa pole mind kõrvust õhku tõstnud

Nagu mu isa

Sa pole kandnud pruunist sametist kleiti

Nagu mu ema

Sa pole palunud mu käest andeks

Nagu ma palusin andestust

Iseendalt

Kui istusin pimedas toas

Ema surivoodi kõrval

Ja lugesin raamatut

Kui isa palus

Vii mind koju

Ma tahan kodus surra

Kõik sõdurid surevad sõjas

Mu isa oli sõdur

Kes suri lahinguväljal

Elus

Sõda, ma ei mõista sind

Sa pole mu ema

Pole mu isa

Ei saa aru asjadest

Mis pole mu ema

Pole mu isa

Kõik on

Isegi kuivanud poritükk

Mis pudenes põrandale

Kingatalla küljest

Just praegu

Isegi vandesõna

Mis kukkus

Suust

Just praegu

Isegi purjus naabrimees

Kes magab esikus ukse taga

On mu isa

Isegi naabrimehe naine

Kes ei julge meest sisse lasta

On mu ema

Just praegu

Isegi ma ise

Mõistetamatu ja müstiline

Vastustest kõrvale põiklev

Võlts ja veiderdav

Olen enda isa ja ema

Sõda mitte

Anna mulle andeks

Sõda

Lunasta

Mu mittemõistmise ränk patt 

Artikkel

Käsmu Rahvamaja ajalugu ja tänapäev

Käsmu Rahvamaja. Foto Aarne Vaigu erakogust.

Käsmut ei nimetata niisama kaptenitekülaks, sellel on väga lihtne ja loogiline põhjus: nimelt oli Käsmu vanasti meremeeste küla, kus asus ka Käsmu Merekool ja milles kõik ümberkaudsete rannakülade mehed merehariduse said.

11. detsembril 1911. aastal asutati Käsmu Meremeeste Selts, mille liikmeteks olid – nagu nimigi ütleb – meremehed. Tol ajal ei olnud Käsmus veel spetsiaalset maja pidude pidamiseks ja selleks kasutati merekooli saali. Rahvast käis pidudel palju ning tekkis vajadus seltsimaja järele, kus peale pidude saaks ka muid kokkusaamisi korraldada ja seltsielu edendada. Hakati koguma annetusi nii kohalikelt elanikelt kui meremeestelt ja merekoolis õppijailt, et ehitada Käsmu oma rahvamaja.

Käsmu Seltsimaja sai nurgakivi 14. mail 1914. aastal. Ehitusmaterjal võeti Käsmu metsast. Ehitusmeistriteks kutsuti August Reemann Võhma külast ja Johannes Tombak Palmse külast. Maja vundamendiks mõõdeti 7x14 sülda. Ehitustegevuse katkestas ajutiselt I maailmasõda.

Maja ehitus kestis 1914. kuni 1917. aastani. See taheti teha esinduslik – suurem ja parem lähedail asuvaist seltsimajadest. Maja sarikad olid suured ja rasked ning sarikate paigaldamisest võttis osa üle kahekümne kohaliku külamehe. Viimistlustöid aitasid lõpetada talvepuhkusel olevad kohalikud meremehed.

7. jaanuaril 1918 toimus esimene peoõhtu. Saalis oli 350 istekohta ja 50 seisukohta. Esimesed ja kallimad kohad olid toolidest istmed, teised ja odavamad olid pikad pingid, kolmas kõige odavam koht oli seisuplats. Vanadest laevapurjedest valmistati toa- ja metsadekoratsioonid, mille puhuks kutsuti Tallinnast kohale kunstnik. Valgust andsid laes rippuvad suurte plekk-kuplitega petrooleumilambid. Peoõhtu avati näidendiga „Ranna Rein“.

Esimese näitejuhina tegutses Käsmu Seltsimajas Aleksander Lepviikmann.
Peoõhtuid tuldi korraldama ka kaugematest küladest nagu Kuusalu, Kõnnu, Vihasoo ja mujalt. Tol ajal oli sobivaim aeg pidusid korraldada talvel, kuna siis olid kohalikud meremehed ja kaptenid puhkusel.

Üks suurimaid pidusid tol ajal oli Käsmu Kaubalaevastiku Meremeeste Seltsi  25. aastapäev. Selleks puhuks osteti seltsimajale 100 inimese kohvi- ja lõunaserviis, tehti suur saali remont ja ka puhveti remont. Puhvetit muide pidas külarahvas, keda käis rahvapidudel palju.

Näitering oli hästi tuntud oma heade näitemängudega. 1940. aasta tõi muudatuse ka Käsmu kultuuriellu – seltsimajast sai  rahvamaja. Kuigi külast lahkus palju inimesi, premeeriti 1949. aastal Rakveres isetegevuse ülevaatusel Käsmu Rahvamaja näiteringi.

Käsmu näiteringis lavastati teiste seas ka selliseid tuntud teoseid nagu „Libahunt”, „Põrgupõhja uus vanapagan”, „Enne kukke ja koitu”, „Side”, „Roosad prillid“ jne. Palju aastaid mängisid isetegevuslaval M. Männik, A. ja J. Oras, M. ja E. Pruun, K. Vihuri, M. Trummar, H. ja A. Jakobson, A. Kasemaa, E. ja M. Rohtla, A. Alabert, A. Pikkamäe, E. Einasmaa, F. Lohi jt. Riiklikke tähtpäevi aitasid sisustada ka Käsmu Algkooli õpilased.

1966. aastal alustati majas kapitaalremonti. Majale pandi eterniitkatus, paik-kino sai juurdeehituse, tegelastoad said uue osa, ning selle alla ehitati puukuur. Rahvamaja juurde ehitati ka tuletõrje veehoidla.

Suviti näidati filme 3–4 korda nädalas. Toimusid ka mitmed traditsioonilised üritused, nagu näiteks „Käsmu kevad”, mille korraldajad olid Tallinna Meremuuseum koos meresõprade ringiga.

1970. aastail läksid moodi kohvik-klubi õhtud, mida tehti täissaalidele.

1990. aastal oli Käsmu Rahvamajas pisiremont. Valmistuti esimesteks Käsmu päevadeks, mis oli käsmukate kokkutulek üle kogu maailma. 1994. aastal toimusid Käsmu päevad II.

Pikki aastaid vedas Käsmu küla kultuurielu A. Pikkamäe, kes oli Käsmu Rahvamaja juhataja.

2000. aastani tegutses rahvamajas Signe Selts.

2004–2006 Käsmu Külaseltsühing.

2006. aastal loodi MTÜ Käsmu Külaselts, mis korraldab rahvamajas peoõhtud ja arendab muudki seltsitegevust.

2008. aastal sai Käsmu Rahvamaja loomisest 90 aastat ja Käsmu küla esmamainimisest 555 aastat. Selleks puhuks tulid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli üliõpilased välja etendusega „AHOI!”, mis oli pühendatud Käsmu külale. Etendusel oli suur menu.

Sama aasta juulikuus toimus heategevusõhtu rahvamaja katuse remondiks. Muusikat tegid „Poisid tumepunased”. Augustis toimus aga järjekorras esimene Viru Folk, mis kasutas rahvamaja piletikeskuse ja kontsertsaalina. Septembris oli traditsiooniline suvelõpu pidu. Oma  juubeliaasta lõpetasime 27. detsembril aastalõpu peoga.

Kuna Käsmu Rahvamaja vajab väga renoveerimist, siis püüab külaselts kirjutada projekte, et saada fondidest rahalisi vahendeid. Raha rahvamaja abistamiseks korjati ka tänavusel Viru Folgil.

Et abikäsi pole kunagi liiga palju, saad ka Sina Käsmu rahvamaja renoveerimiseks õla alla panna ja käsmukate seltsielu edendamisele kaasa aidata!

MTÜ Käsmu Külaselts
reg nr 80228881
a/a 221031995138 Swedbank

Tuuli Potik

Saamid

Aune ja Piibe lõket tegemas. Foto: Leida Lepik.

Esko kalastamas. Foto: Leida Lepik.

Põhjapõdrad. Foto: Leida Lepik.

Saamid on nende inimeste järeltulijad, kes asustasid Põhja-Fennoskandia kohe peale jääaega u 10 000 aastat tagasi. Etniline rahvus arenes saami keele lahknemisel saami-soome ürgkeelest u 2000 a e.m.a, põhjuseks elulaadide lahknemisest tekkinud kultuurimuutus. 

Saamide eluala oli kõige laiem meie ajaarvamise alguses ja esimesel aastatuhandel. Siis elas saame Laadogast Jäämereni ja Skandinaavia keskosast Valge mereni. Ka kogu praeguse Soome alal, välja arvatud lõuna- ja edelarannik, elasid saamid. Hiljem saamid taandusid pealetungiva uusasustuse survel või assimileerusid, alates lõunapoolsetest aladest. Varaseim kirjalik märge saamide kohta pärineb Rooma ajaloolaselt Tacituselt aastast 98, kus ta kirjutab rahvast, keda nimetab fennideks. Aastal 550 kirjutas kreeklane Prokopius kõige põhjapoolsemast, Thule-nimelisest maast, kus elab suusatav rahvas, keda ta nimetas skridfinni.

Saami ühiskonna põhiüksus oli küla (siida), mis koosnes peredest või suguvõsadest ja kellel olid oma territooriumid. Siidade võrgustik kattis kogu Põhja-Fennoskandia. Küttimine ja kalapüük olid kõige tootlikumad tegevusalad, nende saadustega kaubitseti Kesk-Euroopani välja. Saamid olid tuntud ka osavate paadimeistritena. Juba aastatuhandeid võib olla harrastatud ka väiksemõõtmelist põdrakasvatust, kuid ajalooliselt pole see olnud põhiline elatusala.
Kogu keskaja püüdsid Norra, Rootsi kui Venemaa Saamimaal kanda kinnitada. Vahepeal pidid saamid makse maksma neljale riigile korraga. Suured ühiskonnamuutused algasid 16. sajandil, algul uudisasustuse ja kiriku pealetungi ning haldusstruktuuride loomise läbi, hiljem killustati Saamimaa riigipiiridega. 19. sajandil hakkasid riigid teadliku poliitika abil, sotsiaaldarvinismile tuginedes saame alla suruma ja assimileerima. Saamide reaktsioon, rahvuslik ärkamine, tekkis 19. sajandi lõpul. 1953. aastal loodi eri riikidesse killustatud saamide ühine organ Saami Nõukogu (Saami Council). Saami kultuuri tõeline renessanss algas 1960. lõpus.

Tänapäeval ulatub saamide maa Koola poolsaarest idas kuni Engerdalini Lõuna-Norras ja Idreni Lõuna-Rootsis. Saamid ise nimetavad oma maad Sápmi. Saamimaa jääb praegu nelja riigi – Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa territooriumile. Kokku arvatakse praegu eri hinnanguil olevat ligikaudu 100 000 saami, neist umbkaudu 60 000–100 000 Norras, 15 000–25 000 Rootsis, 9000 Soomes ja 2000 Venemaal. Paljud neist elavad väljaspool Saamimaad linnades. Näiteks Oslos ja Helsingis on suured ja elujõulised saamikogukonnad. Kahjuks räägib saami keeli emakeelena veel vaid väike osa end etniliselt saamiks pidavatest, Soomes näiteks 2000–3000 inimest, kokku 30 000–40 000 inimest.

Saami keeled kuuluvad soome-ugri keelte hulka. Neid on kokku üheksa (peale Áhkil-saami keele väljasuremist paar aastat tagasi), kuuel neist on oma kirjakeel. Keelerühm jaguneb edasi ida-ja läänesaami keelteks. Keeled moodustavad osaliselt murdejada, milles naabermurded üksteist üsna hästi mõistavad.

Saamid on esialgu ainsad, kelle EU on oma alal põlisrahvaks tunnistanud. Rahvusvahelise õiguse alusel on neil õigus  enesemääramisele, mida püüavad teostada Norras, Soomes ja Rootsis asutatud Saami Parlamendid. Siiani on neil enamasti ainult nõuandev funktsioon.

Loe lisa:
http://et.wikipedia.org/wiki/Saamid
http://www.samediggi.fi/
http://www.samediggi.no/
http://www.sametinget.se/
http://www.saamicouncil.net/

Aune Veersalu

Saamid saavutasid võidu neid ohustanud riigiettevõtte üle

Foto: Greenpeace / Jarmo Pyykkö

Foto: Greenpeace / Snellman

Pärast seitset aastat survet Greenpeace’i aktivistide poolt, soostus Soome riigiettevõte Metsähallitus taganema oma esialgsest plaanist põlispuude mahavõtmisest Põhja-Lapimaal. Puude mahavõtt oleks otseselt mõjutanud metsikute Lapimaa põhjapõtrade ellujäämist looduses ning hävitanud osa saami rahva looduspärandist.

Metsähallitus ja Lapimaa karjakasvatajad kirjutasid alla kahekümneaastasele kahepoolsele leppele kaitsmaks Lapimaa põlismetsi, mis on ühed vähesed allesjäänud põlismetsad Euroopas ning lõpetamaks pikka aega kestnud konflikt.

Juba aastaid on saami põdrakasvatajad püüdnud riigi tähelepanu suunata sellele probleemile. Tükk-tükilt hävitas riigilt suure osa Lapimaa metsadest omandanud Metsähallitus saamidele kuulunud alasid. Koos metsade hävitamisega hävis ka rohkelt metsikute põhjapõtrade talvesööki, mis omakorda mõjutab looduslikku tasakaalu.

Greenpeace’i aktivistid sekkusid vaidlusse 2002. aastal koos Soome Looduskaitse Seltsiga, et aidata Lapimaa karjakasvatajaid võitluses puude mahavõtmise vastu. Koos anti välja kaardid tähtsamate põhjapõtrade metsade maa-aladega Inkaril ning paluti Metsähallitusel ühineda moratooriumiga ja alustada kahepoolseid läbirääkimisi.

2005. aastal avati Rahvusvaheline Päästekeskus Nellimi külas Lapimaal. Seal töötasid vabatahtlikud koos karjakasvatajatega, et märkida üles põhjapõtradega asustatud metsad, mida ohustab Metsähallitus. Samal aastal anti Greenpeace’i eestkostel asi ka kohtusse, kuna ettevõte jätkas metsade hävitamist hoolimata ÜRO Inimõiguste Komitee soovitusest mitte seda teha.
Lõplik kokkulepe jõustus eelmisel nädalal, kui Metsähallitus ja Lapimaa Karjakasvatajate Selts kirjutasid alla kahekümneaastasele rahuleppele. Probleem pole küll veel lahendatud, kuid 20 aastat on pikk aeg, et sõlmida lõplikud kokkulepped konflikti lahendamiseks. „Me loodame, et läbirääkimiste tulemus on eeskujuks ka teiste sarnaste konfliktide lahendamisel ja õpetab teisigi põlisrahvaid oma maa eest välja astuma,” sõnas Greenpeace'i esindaja.

allikas: www.greenpeace.com

Tuuli Potik

Plaadisoovitus

Bullfrog Brown, Moon and Central,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=26568
ja
Laura Marling, Alas I Cannot Swim [Explicit Lyrics],

http://www.amazon.co.uk/gp/product/B001164904/ref=s9_tops_bw_i7?pf_rd_m=A3P5ROKL5A1OLE&pf_rd_s=center-6&pf_rd_r=0FW7YTRZB73ZSRJBKKCK&pf_rd_t=101&pf_rd_p=471975573&pf_rd_i=231254

Raamatusoovitus

LIHTNE PÄRIMUS, RAJANDO KRISTINA, VIIK MARI

http://www.rahvaraamat.ee/index.php?id=63&no=R067341

Raamatus tutvustatakse Eesti rahvakultuuri vähetuntud objekte, käsitöövõtteid ja tehnoloogiaid. Tuuakse esile ja väärtustatakse esemete ja tegevusega seotud suulist pärimust ning näidatakse, kuidas rakendada seda tänapäeval. Töölehtedel õpetatakse, kuidas valmistada vanasti kasutatud materjalidest tänapäevane ese. Käsitletud on 8 teemat: puukoor, kangas, nahk. muinasaegse rõiva pronksspiraal-kaunistused, vöö ja pael, pehmete taimedega punumine, karjalaste muusikariistad ning tervikpuust õõnestatud esemed.

Kalender

Vene küla briti silmade läbi

Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Tartus Vanemuise 42) avatati 10. septembril fotonäitus „Vene küla briti silmade läbi”.
Elizabeth Warneri fotod kujutavad elu Põhja-Venemaal Vologda ja Arhangelski aladel alates 2004. aastast. Ehkki fotod on tehtud viimaste aastate jooksul, kujutavad nad autori sõnutsi kaduvat maailma oma eheduses. Etnograafi ja professionaalse fotograafina on ta 20 aastat rännanud välitöid tehes Venemaal. Sellesse ajavahemikku on langenud reformid, sotsiaalsed ja kultuurilised muutused. Kuidas need kajastuvad külaelus? Fotodelt vaatavad vastu siirad inimesed oma igapäevaste toimetuste ja eluolu keskel. Venemaal äratas näitus suurt huvi. Näituse külastamine on tasuta.

Matsalu Loodusfilmide Festival

16.-20. september 2009 Lihulas
http://www.matsalufilm.ee

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee 55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk