25. september 2009 nr 47
Viru Folgini 2010 on jäänud 315 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Tänane nädalakiri tuli väheke kuivavõitu. Eino Pedanik Kultuuriministeeriumist kirjutab folgifestivalide rahastamisest, Kutt Kommel Statistikaametist kirjutab loomemajandusest. Tutvustame Viljandi rahva tegemisi, saame teada, mis on AMS. Vahest aitab meeleolu tõsta Ave Alavainu luuletus „Taidlejad”.

Tükk aega otsisin, mida soovitada kuulamiseks. Kuulasin igasuguseid folkareid siit ja sealt maailma nurgast, endal kõrvus kummitamas Led Zeppelini kiirtee põrgusse. Üks sõber soovis, et jupi sealt tema telefoni helinaks paneksin. Aus olles otsisin põhjust ja võimalust – välja mõtlesin. Nimelt võiks ju kunagi kauges tulevikus ka Led Zeppelini nimetada aegadetaguseks inglise rahvamuusikaks. Praegu veidi vara, aga mis sest ikka.

Niisiis, keda huvitab – vana inglise roki lipulaeva Led Zeppelini kohta leiab infot:

http://en.wikipedia.org/wiki/Led_Zeppelin

Selle nädala kuulamissoovituseks oleks tuleviku folkmuusika – Led Zeppelin – Stairway to Heaven

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Üks unustatud kitarr… Foto: Viru Folk

Luuletus Ave Alavainult

Taidlejad

Riik ägab rängas
rahahädas,
kõik profid näevad
õudusund,
kuid meil ei ole
miskit häda –
see ongi meie
tähetund.

Meist keegi pole
kuulsusjanus,
ei väänle ka
kompleksides;
me vabad oleme,
sest teame:
meil õigus on ka
eksides.

Me laulud ei saa
iial lauldud,
me tantsud ei saa
tantsitud,
me pillilood
ei lõpe eales,
me kunst ei muutu
kunstituks.

Meid leiad igast
ilmaotsast
ja – ära tule
vaidlema! –
me rass ei lõpe
iial otsa:
me ühisnimi –
TAIDLEJAD.

Omalt poolt lisan vist ka asjakohase salmi: see sai kirjutatud vist eelmise aasta taidlushooaja avamiseks ja igast ilmaotsast asemel oli meid leiad saare igast otsast. Sest nii nagu Saaremaal on -jalad (Mustjala, Laimjala), on meil otsad (Sarve ots, Sõru ots). Jõudu teile! Mul ka hea meel, et oli kui varnast võtta...

Ave Alavainu

Artikkel

Kultuuriministeerium on toetanud folkloorifestivale üle kümne aasta
  
Kultuur, haridus ja sotsiaalne turvalisus on alusmüür, millele toetub elamisväärne ühiskond. Isiksuse arengu aluseks on side rahvakultuuriga. Pärimuskultuuri säilitamise, uurimise, õpetamise ning arendamisega tuleb tegeleda kindlatest põhimõtetest lähtuvalt. Seetõttu on Kultuuriministeeriumis välja töötatud erinevad rahvakultuuri toetavad programmid.

Aktiivselt rahvakultuuriga tegelejate arv (erinevate andmekogude põhjal) ulatub Eestis kuni saja tuhande inimeseni. Siit tuleneb ka põhjus, miks meil on rahvakultuuri valdkonnas suhteliselt palju sündmusi, sest erinevad tegelejad on huvitatud ka väljunditest ennast näidata, nautida esinemisrõõmu.

Folkloorifestivalide teemat peaks vaatlema omakorda kahest vaatenurgast – festivalid kodus ning festivalid välismaal. Eestlaste huvi välisfestivalide vastu on päris suur. Näitena võib tuua suurimat üle-euroopalist rahvamuusika ning rahvatantsufestivali Europeade, kus Eesti delegatsiooni suuruseks ühel aastal on olnud kuni 500 muusikut-tantsijat. Kahjuks ei suuda me üle riigi kokku koguda infot, palju osalejaid Eestist välisfestivalidel käib. Need käijad täidavad vägagi olulist rolli – tutvustavad meie rahvakultuuri.

Tore on tõdeda, et Eestis toimuvad folkloorifestivalid on jätkuvalt eriilmelised. Festivali nägu sõltub paljuski tegijatest ning nende võimalustest. Oluline on kogukonna tunnetus ning paikkonna eripära väljatoomine. Kultuuriministeerium on toetanud programmi kaudu folkloorifestivalide korraldajaid juba üle kümne aasta. Kunagi ei ole programmist eraldatav toetus paraku piisav ning siin tuleb arvestada teatud kriteeriumidega. Näiteks tuleb arvestada festivalide traditsionaalsust, regionaalset vaatenurka, festivali suurust, festivali valdkondlikku eripära ning ka piletitulu.

Viimaseid aastaid seirates tooksin välja mõned toetuse saajad, numbrid. 2007. aastal esitati ministeeriumile kokku 43 taotlust folkloorifestivali korraldamiseks, milles paluti toetust kokku 1 548 078 krooni ulatuses. Siis said toetust näiteks üle-eestiline rahvamuusikafestival „Regilaul uues kuues”, XIV üleriigilised lõõtspillipäevad Tartus, VIII Eesti rahvamuusikatöötluste festival, VI Lahemaa torupillipäevad, Võru folkloorifestival, II Märjamaa Folk, IX talve tantsupidu Viljandis, Hiiu Folk 2007, III rahvusvaheline noorte rahvatantsufestival Vikkel-Fest 2007. Aasta hiljem esitati Kultuuriministeeriumile 25 taotlust folkloorifestivalide korraldamiseks. Siis toetati IV Võru folkloorifestivali, Ida-Virumaa folklooripidu Kirde Killad, XI rahvusvahelist folkloorifestivali Viru Säru, XV Tartu lõõtspillifestivali, IX Eesti rahvamuusikatöötluse festivali Moisekatsi elohelü, üle-eestilist laste ja noorte pärimusmuusikafestivali Regilaul uues kuues, laste rahvusvahelist folkloorifestivali Porkuni Pillar 2008 korraldamist.

2009. aastal esitati samuti 25 taotlust. Tänavu toetati rahvusvahelist folkloorifestivali Märjamaa Folk, festivali Viru Folk 2009, Hiiu Folk 2009, Seto Folk 2009, IV rahvusvahelist noorte rahvatantsufestivali Vikkel-Fest 2009, VII Lahemaa torupillipäevi, X Eesti rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi elohelü, V üle-eestilist koolinoorte pärimusmuusikafestivali Regilaul uues kuues ja toetust said ka Pärnu pärimusmuusika päevad. Eelnevalt toodud näidete põhjal saab väita, et need, kes korraldavad oma festivale juba viiendat või kümnendat korda, on elujõulised ning kannavad edasi paikkonna eripära ja traditsioone.

Kahjuks on märgata ka suundumust, et kaovad erinevaid paikkondi iseloomustavad festivalide nimed ning üha enam korraldatakse lihtsalt folkfestivale. On oht, et nad muutuvad liiga sarnaseks nii sisult kui vormilt. Korraldajad võiksid sagedamini endalt küsida: mis annab võimaluse ühel folkfestivalil teistest eristuda ning mis on folkloorifestivali eesmärk?
Siinkohal võib näiteks tuua 2008. aastal uue algatusena korraldatud Uma Pido Võrumaal, mis oli esimene võrukeelne laulu- ja rahvapidu maailmas. Pidu korraldati sooviga rõhutada kohaliku pärandi ning keele tähtsust. Peol osales 2400 esinejat eelkõige Lõuna-Eesti maakondadest. Kõik lauldavad laulud olid võrukeelsed ning sündmuse eesmärgiks oli algatada omakeelsete pidude traditsioon.

Sellel peol oli tunda, et sündmuse ettevalmistamine on tugevdanud paikkondlikku ühtekuuluvustunnet, elavdas kohalikku kultuurielu ning kahtlemata ärgitas koju pöörduma mujale tööle ja elama asunud võrokesi.

Kahtlemata on ka väga palju festivale, mis on kujunenud elujõuliseks ning milleta me oma suve enam ette ei kujutagi. Suurim Eestis on kahtlemata Viljandi pärimusmuusika festival, kuhu nelja päeva jooksul tuleb kokku pea kogu Eesti pärimusmuusikast lugupidav publik. Aastatega on need muutunud nii tugevaks, et suudavad pakkuda nii omakultuuri kui tuua lisaväärtusena esinejaid laiast maailmast.

Folkloorifestivalid on meie kõigi jaoks olulised ning tähtsad. Neil on oma kindel koht meie kultuurimaastikul. Me tahaks loota, et igaüks meist leiab endale sobiva festivali, kus ise kaasa lüüa – kas festivali osalejana või nautida kultuurilist elamust külastajana. Rahvakultuuriga viljelemine on meile omane ning see tagab meie folkloorifestivalidele nii esinejaid kui ka publikut veel pikkadeks aastateks.

Eino Pedanik

Loomemajandus

Majandustegevus iseloomustab igat eluvaldkonda. Paljude asutuste eesmärk on kasumi tootmine, ent mõningate institutsioonide eesmärk on laiem, kui seda võiks järeldada vaid nende tegevust iseloomustavate sotsiaal- ja majandusnäitajate põhjal. Need institutsioonid kannavad hoolt mõne olulise eluala eest, milleta riiki ette ei kujutaks (nagu kultuur, haridus vm), aga pakuvad samas ka tööd ja teenistust paljudele inimestele ning teenivad tulu ja maksavad riigile makse.

Alates eelmise sajandi teisest poolest on järjest enam pööratud tähelepanu kultuuri ja sellega seotud ettevõtluse panusele ühiskonda ja majandusse. Viimastel aastatel on ka Eestis hakatud järjest rohkem loomemajandusest rääkima. Olgugi, et arusaamu ja ootusi loomemajanduse suhtes on mitmesuguseid, on siiski märgata teadlikkuse tõusu kultuuri rollist ühiskonnas ja loomemajanduse olulisusest ettevõtlussektoris.

Et loomemajanduse puhul räägitakse palju, millist tulu see toob, on kerge tekkima arusaam, et loovinimesed peaksid rohkem kasu teenimisele tähelepanu pöörama. Loomeinimeste töö on oma loomingu kaudu peegeldada kaasaega, haarates sellesse nii minevikupärandi kui ka tulevikuvisioonid. Kultuurivaldkonnas luuakse palju nii materiaalseid kui ka vaimseid väärtusi, mida tihtipeale teadvustatakse ja hakatakse väärtustama alles aastaid või isegi aastakümneid pärast nende loomist. Tihti on mõni uuenduslik ja võib-olla ka tulutoov idee pärit just mõnelt loomeinimeselt. Et heade ideede jõudmine teiste elualade esindajateni on tihtipeale väga pikk ja juhuslik protsess, peaksid kultuuri tegijad keskenduma sellele, et nende looming teiste inimesteni jõuaks. Üksnes massidele suunatud kultuuritooted ja -teenused võivad küll suuremat ja kiiremat tulu teenida, aga neis on vähem uusi ja harivaid ideid, mis annaksid võimaluse areneda väärtushinnanguil ja viiksid elu edasi laiemas plaanis.

Kuigi loomemajanduse kohta on tehtud juba mitmeid uuringuid nii Eestis kui ka välismaal, võib öelda, et palju selles vallas on veel tegemata. Sellegipoolest tasub tutvuda mitmete loomemajanduse artiklite ja uuringutega, mida leiab lingilt:

http://loomemajandus.edicypages.com/

Statistikaametil ilmus 2009. aastal kogumik ”Kultuur. 1997–2007. Culture”, milles on käsitletud mitmeid loomemajanduse näitajaid – kultuuriasutuste majandustegevust ja töötajate arvu kasvu, kultuuri ja hariduse kokkupuutepunkte, aga ka palju muud huvitavat. Kogumikuga on võimalik tutvuda lingil:

http://www.stat.ee/31385

Kutt Kommel, Statistikaameti analüütik

Pärimusmuusika keskus kostitab mitmekesise kultuurisündmuste menüüga

Eesti Pärimusmuusika Keskus kostitab alanud hooajal pärimuskultuuri sõpru mitmekesise programmiga. Huvitavaid ettevõtmisi jagub nii Viljandi lossimägede serval paiknevasse Pärimusmuusika Aita kui ka mitmetesse teistesse kohtadesse.

Programmi mahuvad Eesti ja välismaiste pärimusmuusikute kontsertide kõrval ka filmiõhtud, seminarid, õpiringid, etendused ja mitmed eriprojektid. Keskuse juhataja Ando Kivibergi sõnul sai uuele hooajale avaakord antud 11. septembril ansambli Alle-aa comeback`iga ning edasine tegevus on kulgenud aina tõusvas tempos. „Praeguseks on meie poolt pakutavas programmis enam kui poolsada sündmust ning igal nädalal lisandub neile uusi,“ selgitas ta.

Lähema aja tähtsündmustest tõi Kiviberg esile 2. ja 3. oktoobril toimuva Pärimusmuusika Lõikuspeo, millest on saanud suuruselt teine keskuse korraldatav sündmus. Tegu on aasta esimest poolt ja suve kokku võtva minifestivaliga, mille esinejate valik tehakse eelkõige suvisel Viljandi pärimusmuusika festivalil kõrva ja silma jäänud kontsertide ning käesoleva aasta vältel välja antud helikandjate põhjal. Kahe päeva vältel toimub Pärimusmuusika Aidas, Jaani kirikus ja Viljandi Kultuurimajas kaheksa värvikat kontserti. Lisaks on aidas avatud roheline ja sinine vabalava, kus muusikal ja lustimisel pole otsa ega äärt.

Teiste seas tallavad seekordsel lõikuspeol lavalaudu Kate Young Šotimaalt, Alpine Ramblas Austriast ja rahvusvahelise koosseisuga noorte muusikute kollektiiv Ethno in Transit. Eestimaistest tegijatest astuvad publiku ette näiteks Tiit Kikas, Johanson ja Vennad, Tulli Lum, Gjangsta ning Johanna-Adele Jüssi.

30. oktoobril ootab pärimusmuusika keskus kõiki oma sõpru Tallinnasse Estonia kontserdisaali rahvakultuuri edendaja ja koguja August Pulsti 120. sünniaastapäeva üritustesarja kokku võtvale galakontserdile. Õhtu jooksul astuvad üles külapillimehed, pillimeistrid, rahvalaulukoorid, sooloartistid ja ansamblid.

Sügiskuude eriprojektidest tõotab üheks värvikamaks kujuneda 13. novembril aida suures saalis esimest korda vaatajate ette jõudev tantsuetendus „Tantsumasin“, mille lavastaja on mullu Jaan Tättest kõnelenud alternatiivmuusikali „Tulen homme“ autor Silver Sepp. Lisaks talle endale teevad etenduses kaasa Jaak Johanson, Tiit Kikas, Cätlin Jaago ning mitmed teised tuntud ja tunnustatud pärimusmuusikud.

Keskuse produtsent Janne Suits rõhutas, et läbi hooaja leiavad koostöös Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga aidas aset sarja „Omakultuuriakadeemia“ kontsertkohtumised ja loengud, kus teiste seas jagavad publikuga oma mõtteid Peeter Volkonski, Merle Jääger, Mall Hiiemäe. Samuti jätkab vabahariduskool August Pulsti õpistu pillitundide, õpiringide, seminaride ja kursuste korraldamist (vaata lisa: www.folk.ee/opistu).

Uuendusena on sellel hooajal aida programmis kord kuus toimuvad filmiõhtud, kus koostöös Kinobussiga näidatakse otsesemalt või kaudsemalt muusika ja musitseerimisega seotud kodumaiseid linateoseid. Esimestena linastuvad „Taarka“, „Georg“ ning „Disko ja tuumasõda“.

„Mul on hea meel tõdeda, et oleme kokku saanud mitmekesise programmi, kust peaks endale midagi meelepärast leidma igaüks, sõltumata sellest, kas ta peab end pärimusmuusika sõprade ringi kuuluvaks või mitte,” sõnas Suits.

Täpsem hooaja kava leidub Eesti Pärimusmuusika Keskuse kodulehel www.folk.ee

Pärimusmuusika Aida teise hooaja avapeol tegi comeback`i Eesti pärimusmuusika esimene lipulaev Alle-aa, kellele sekundeerisid vennad Süggud ansamblist Minu Isa Oli Ausus Ise.

Aida hooaja avapeol jagus lustimist nii maja saalidesse kui ka fuajeesse. Teiste seas aitasid meeleolu luua Ruslan Trochynskyi ja Kulno Malva ansamblist Svjata Vatra.

Aida välisvaade.

Rannar Raba

AMS

http://meestelaul.metsatoll.ee/

Klubiõhtud lauludega toimuvad Tallinna Vanalinna Muusikamajas juba viiendat hooaega. Säärased õhtud, mis said muusikamajas alguse 2005. aastal, on mõeldud eelkõige noile meestele ja noorsandidele, kes peavad lugu vanemast laulukultuurist ning kultuuripärandist, mis on meile meie esivanemate poolt jäetud. Klassikaline „lauluoskus” mängib siin vähe rolli – tähtis on huvi, teadmisjanu ja veresugulustunne. Üheskoos istume, rüüpame kaasa võetud teed, heietame mõtteid ning vahel, üsna tihti, võtame laulda vanu väärikaid vanaisade ja vanavanaisade laule. Ehkki mõned eesti meeste laulud võivad teinekord tunduda kui õhuke värelus veepinnal, on siiski selle väreluse all aastasadu kogutud elutarkus. Vanad laulud on nagu mõni käsitöömeistri tööriist või võõrkeelne raamat, mille tähendust sa tõeliselt võid mõista alles siis, kui sa seda kasutada oskad. Ja seda oskust AMS lauluõhtud taga otsivadki. Olgu siis kõigil võimalus oma panus ja oma leid teha.

Klubiõhtud on avatud ainult meestele igal esmaspäeval kell 18.30.

Erandlikult on meie võrgulehel teave esmaspäevade kohta, kus on palutud kaasa- ning eestlaulma ka naisterahvad – tüdrukud ning prouad, daamid ja neiud.

AMS kodulehel on ka viide meie foorumile, kust iga huviline saab järelepärimist teha mõne teda huvitava arhiivi- või lauluteksti kohta. Samuti saab teavet toimuvatest üritustest.

Lauri Õunapuu

Plaadisoovitus

Jaan Sööt, Iseendale,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=26881
ja
Led Zeppelin, Mothership,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=19390

Raamatusoovitus

NAKANISHI AKIRA, WRITING SYSTEMS OF THE WORLD
http://www.rahvaraamat.ee/index.php?id=63&no=R067470

Kalender

Eestlased jagavad oma lugusid muuseumiga

29. septembril kell 11–15 tänatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kõiki muuseumi abilisi – kirjasaatjaid ja teisi juubeliaasta kogumisvõistlusel osalenud inimesi nende panuse eest, mida nad oma lugudega meie rahvuskultuuri jäädvustamisel teevad. Mihklipäeval tehakse kokkuvõtteid Eesti Rahva Muuseumi 100. sünnipäevale pühendatud kogumisaktsioonist „Kingi muuseumile päev oma elust” ja teatmematerjali kogumise võistlusest ning avaldatakse uued teemad.

Eesti argipäev jõudis muuseumisse

Kogumiskampaania „Kingi muuseumile päev oma elust” kutsus kõiki jäädvustama üht päeva oma elus. Päevaks sai valitud muuseumi 100. sünnipäev – 14. aprill 2009.

Võistlusele laekus 410 tööd, neist enamik käsikirjas, ent on ka rohkesti fotosid, videoid, ajaveebe, dokumente ning koguni üks ese. Osalejate seas oli nii kultuuritegelasi kui poliitikuid, erinevate elukutsete esindajaid, aga ka väga palju koolilapsi. Vanim osalenutest oli 96-aastane vanaproua Võrust ning noorim 3-kuune laps, kelle päeva oli sõnas ja pildis jäädvustanud tema ema. Võistlusel lõi kaasa ka väliseestlasi, kellest Pariisis elavat on oodata ka kirjasaatjate päevale. Milline oli inimeste 14. aprill, see avaldatakse teisipäevasel üritusel.

Kogud täienesid lugudega kollektsioneerimisest ja nõukogudeaegsest riietumisest
Teatmematerjali kogumise võistluste korraldamisel on muuseumil pikaajaline traditsioon – esimesest võistlusest tehti kokkuvõtteid pool sajandit tagasi muuseumi 50. sünnipäeval ning järjepidevalt on neid korraldatud tänase päevani. Käesoleval võistlusel keskenduti kahele põhiteemale „Noorterõivastus nõukogude ajal” ja „Kollektsioneerimine” ning koguti andmeid turismist, uutest väliseestlastest ja kirjasaatjate poolt valitud teemadel. Kokku laekus võistlusele 168 võistlejalt 216 tööd. Noorterõivastuse teemalisi töid tuli kõige rohkem, täpsemalt 77; 41 tööd laekus kollektsioneerimise kohta ning kümmekond tööd uutest väliseestlastest ja turismist Nõukogude Eestisse. Sama populaarne oli vabateema, kus tuli 76 tööd. Kollektsioneerimise puhul kirjeldati erinevaid kogusid (nukud, postkaardid, margid, pastapliiatsid, nööbid, pudelid jpm). Vabateemalistest lugudest üks kirjeldab aga näiteks teenistust Nõukogude Armees.

Tulemused mõlemast kogumisvõistlusest annavad märku inimeste valmisolekust kaasa aidata Eesti rahvuskultuuri jäädvustamisele, olles nii muuseumi tegevusele suureks abiks.

Žürii annab mõlema kogumiskampaania tulemustest teada kirjasaatjate päeval.

Kirjasaatjate võrgustiku küsimuslehtedega võite tutvuda www.erm.ee/kirjasaatjad

Kingi muuseumile päev oma elust kampaania leht www.erm.ee/kingipaev

Lisainformatsioon: Tiina Tael, GSM: 5566 0982 või 735 0420, e-post: tiina.tael@erm.ee

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee 55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk