Otsing
Osta pilet
Ilm Käsmus
Viru Folgi nädalakiri nr 49
9. oktoober 2009 nr 49
Viru Folgini 2010 on jäänud 301 päeva
http://www.virufolk.ee
Juhtkiri
Kõigepealt õnnesoovid ette ja taha Viru Folgiga seotud inimestele. 4. oktoobril oli Eneli juubel. 9. oktoobril on sünnipäev Toomas Krallil, 11. oktoobril Peebul ning 13. oktoobril saab Priit 45. Palju õnne kõigile!
See sügis on veidi nukrameelne. Tahaks meenutada kahte lahkujat: Argentina folgilegendi Mercedes Sosat ja minu arvates üht Soome omanäolisemat kirjameest Mika Waltari kõrval – Veikko Huovineni. Viimasele kirjutas järelehüüde Mikko Savikko. Setodel on põhjust rõõmustamiseks. Sellest kirjutab lähemalt Setomaa ülemsootsa Õie Sarv. ERMi Seto-teemalistest ettevõtmistest kirjutab Tiit Sibul.
Minu selle nädala teema on üle hulga aja Rajacad. Vaikselt hakkab kadunud Rajacate lint digitaliseeritud saama. Kel huvi esimest tõmmist kuulata, see leiab allpool pikema loo.
Järelehüüe Argentiina folgilegendile Mercedes Sosale Postimehes:
http://www.postimees.ee/?id=171303
Täpsemalt loe:
http://en.wikipedia.org/wiki/Mercedes_Sosa
Kuulamissoovitus – Mercedes Sosa – Gracias A La Vida:
Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee
Pilt
Sügis – kellele kuldne, kellele depressiivne, veidi porine kindlasti… Foto: Toomas Tuul
Luuletus Ivar Sillalt
x-x-x
öö tuhmub kui seenelise
kirju rätik oksarägus
kaugemale üha
kuulen seto naiste leelot
ja nurmede õitsvaid kohinaid
ulatan sullegi ühe
tee
ja kobrulehe paki
kus pisike pilvik on sees
aga leelotada ma i oska
kuid sina küll
Kirjutasin luuletuse ajal, mil kursusekaaslased Jürgen ja Veronika olid eriliselt vaimustuses eesti rahvaluulest. Nende vedimisel sain minagi targemaks ses vallas... Luuletus sündiski ühe kummalise ürituse järel, mil ma oleks peaaegu folgiinimeseks muutunud, aga leelotada ma ei oska...
Ivar Sild
Järelehüüe Veikko Huovinenile
Lahkunud on Põhja-Soome looduse kirjeldaja
Üle kolmekümne teose autor Veikko Huovinen suri 82-aastasena Sotkamos 4. oktoobril.
Huovinen sai Soomes suure publiku seas tuntuks aastal 1952 ilmunud Havukka-ahon ajattelija (Havukka-aho mõtleja) -raamatuga, mille peategelane on Konsta Pylkkänen – siniste mõtetega põlismetsafilosoof. Kirjanik ei jõudnud ära näha raamatu ainetel tehtud filmi, mille esietendus on jaanuaris 2010.
Üheks populaarsemaks filmiks on olnud aastal 1972 valminud „Lampaansyöjät” („Lambasööjad”), mis on tehtud Huovineni samanimelise teose järgi. Antud film on mõjutanud isegi soomlaste toidumenüüd – film on õpetanud naaberrahvast lõkke all küpsetatud lambaliha ehk röövlipraadi valmistama.
Veikko Huovinen oli humorist ja teisitimõtleja. Tema tehtud Veitikka-raamat, mis jutustab Hitlerist, äratas protesti nendes inimestes, kelle arvates julmus ei ole huumori teema. Huovinen on samas stiilis ja oma väljamõeldud fakte kasutades kirjutanud ka Stalinist ja Peeter Esimesest – sünge naer türannide üle.
Huovineni viimaseks raamatuks jäi aastal 2007 ilmunud „Pojan kuolema” („Poja surm”), milles autor jutustab raskemeelse loo oma poja Pekka masendusest ja enesetapust.
Veikko Huovinen on kolmel korral pälvinud Soome riigi kirjandusauhinna (Valtion kirjallisuuspalkinto), kirjanik promoveeriti aastal 1983 Oulu ülikooli filosoofia audoktoriks, esile tõsteti tema teeneid põhjamaise rahva ja looduse kirjeldajana. Aastal 1999 sai Veikko Huovinen professori aunimetuse.
Mikko Savikko
Artikkel
Jälle see Rajacas
Rajaca sümbol, surnud vares. Digitaliseerinud Valdek Alber.
Vanal Viru Folgi lehel oleva Rajacate nurga leiab:
http://vana.virufolk.ee/Est/Rajacas/index.html
Üle hulga aja on põhjust rääkida kunagisest kultusansamblist Rajacas. Ligi aasta on Viru Folgi lehel Rajacate nurga tegemine aja puudusel seisnud. Nüüd on häid uudiseid. Nagu ka nädalakirjas öeldud sai, jõudis viimase Viru Folgi ajal minuni Kadri Kase käest Rajacate vana lint. Nüüd saab sellest Sten Tigase poolt tehtud esimest tõmmist ftp-st alla laadida. Hetkel on lint Linnahallis Matrix Studios, kus teda digitaliseeritakse. Suur tänu selle eest Koit Saarmäele. Nii et lähiajal on juba tulemusi oodata.
Viru Folgi ftp-s on ka Valdek Alberi poolt digitaliseeritud Rajacate sümbol – surnud vares. Helifailid ja logo leiab:
Kasutaja: rajacas.virufolk.ee
Parool: Rajacas123
Rajacate lindist kirjutas meile Kadri Kask järgmist:
Rajacas ja leitud lint
Seda, et on olemas ansambel Rajacas, olen ma alati teadnud. Kodus räägiti nende lauludest ja esinemistest, kuidas nad tudengitena eksameid tegid ja kuidas nad pidutsesid, kuidas kaastudengid neid fännasid ja võimud kartsid. Vahel mängiti kodus ka klaverit ja lauldi, nii et teadsin isegi mõningaid nende lugusid. Kui hiljem ise ülikoolis bioloogiat õppima hakkasin, leidus alati mõni vanem õppejõud, kes mu perekonna- ja isanime kuuldes ja igaks juhuks üle kontrollides, kas olen ikka oma isa tütar, alati heldis ja nende helgete meenutuste saatel mulle pisut parema hinde pani, kui tegelikult oleksin väärt olnud. Loomulikult ei meeldinud see mulle sel eluhetkel absoluutselt! Sama kordus, kui minust sai neile noor kolleeg, ainult selle vahega, et siis mulle juba päris meeldis, kui seljataga sosistati, kelle tütar ma olen. Isegi uhke tunne oli! Ja alles siis avastasin ma ühel päeval, et mul on kodus kapinurgas üks vana lint, mille karbinurgale on pastakaga kirjutatud Rajacas. Siis ma kuulasingi esmakordselt seda linti. Ja äkki ma taipasin, miks kõik Rajacat mäletavad. Äratundmine, arusaamine ja emotsioon oli nii tugev, et panin lindi kappi tagasi ja ei kuulanud terve aasta. Siis proovisin uuesti, kuulasin, mõtlesin nende ajale, nende noorusele, ülikoolile ja Tartule – ja see oli väga tore. Äratundmisrõõm oli suur! Kuni eelmise sügiseni ei olnud mul õrna aimugi, et lint mu kapinurgas on üksik ja ainuke, see tuli mulle suure üllatusena. Ma ei tea selle lindi ajaloost mitte midagi, ei lindistamisaastat ega -kohta ega ka seda, miks ta kunagi just meie kapinurka tolmuma jäi. Isa käest ma enam küsida ei saa, aga teised rajacad ju ometi teavad ja mäletavad!? Ja mul on üliväga hea meel, et enam ei tule mul Rajacat kodus üksi kuulata, veiniklaas käes ja pisar silmanurgas. Kuulake ja meenutage, bioloogid ja kõik teised!
Tervitustega sügisesest Tartust,
Kadri Kask
Seto leelo leidis rahvusvahelist tunnustust
Setode jaoks saabus 30. septembri pealelõunal Araabia Ühendemiraatidest Abu Dhalist väga hea uudis – sinna kogunenud valitsustevaheline UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse komitee kandis seto mitmehäälse laulutraditsiooni UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Enne praegust komitee istungit oli kannete arv esindusnimekirjas 90, nüüd lisandus veel 76. Selle rõõmusõnumi toel on hea ning põhjendatud seto leelokonverentsi korraldamine 9.–10. oktoobrini Värskas.
UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kandmine tähendab maailma tasemel tunnustust nii seto laulunaistele kui ka kogukonna omavahelisele koostööle riigiga seto leelo ja kultuuri hoidmise eest. See on märk sellest, et tänapäeva üleilmastumise ajal suudavad ka väiksed rahvad olla nähtavad, säilitades ja hoides sealjuures oma kultuuri ning saades seeläbi tunnustuse osaliseks.
UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja arvamine on üks tähtis tähis seto laulukultuuri hoidmise ja edasiõpetamise teel. Seto leelokonverents ongi selleks kokku kutsutud, et nii teadlased kui ka leelonaised ja -mehed saaksid koos oma teadmisi ja probleeme välja tuua, et ühiselt jätkata tööd laulukultuuri paremaks edasikandumiseks.
Seto leelo on läänemeresoome vanema runolaulutraditsiooni eripärane mitmehäälne lokaalvariant, mille juures on tähtis osata luua kindla ülesehitusega tekste erinevates laulmissituatsioonides. Praegu on põhiliseks leelotraditsiooni kandjaks leelokoorid, aga samas on see setodel veel osa igapäevaelust (pulmad, kirmased jne). Leelo on üks kogukonna identiteedi ja ühtekuuluvustunde vundamendist, mille läbi edastatakse kombeid, keelt ja elutarkusi.
Setosid elab üle Eestimaa ning nad püüavad koonduda, kas leelokooridesse või seltsidesse, et paremini oma kultuuri hoida. Leelolaulu oskuste omandamine on olnud suuline. Viimasel ajal kasutatakse ka kirjalikke materjale ning heliülesvõtteid. Väga oluline leelo elujõu näitaja on improviseerimisoskus, oskus luua laul kohapeal vastavalt traditsiooni reeglitele. Teistes läänemeresoome runolauludes on koori osa ühehäälne, setodel aga kahe- või kolmehäälne. Seto laulule on omapärane ja tingimata vajalik kõrge ülemine hääl, mida laulab üks inimene, ja seda kutsutakse killõ, alumist koorihäält torrõ.
Igal aastal peetakse Seto Kuningriiki, kus on sõnolisõ ehk hea improviseerimisoskusega eeslaulja võistlus. Peale selle on üle kolme aasta Värskas Leelopäevad ning nüüd on lisandunud sinna ritta veel Värska Folk. Peale koduse laulukultuuri edasiandmise püütakse Setomaa koolides ning lasteaedades õpetada seto laulu ja pärimuskultuuri.
Setomaa ülemsootsa Õie Sarv
„Lauluemade jälg. Soomlased setosid jäädvustamas“ Eesti Rahva Muuseumis
Eesti Rahva Muuseum on sel sügisel keskendunud seto pärandi ja traditsioonide eksponeerimisele ning tutvustamisele. Selleks on eriti sobilik aeg, sest äsja kanti seto leelo UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Nii nagu seto leelo ei puuduta mitte üksnes laulmist, vaid on üks seto kogukonna identiteedi alustalasid, millega koos antakse edasi eluviisi, keelt ja kombeid, nii vaatab ka Eesti Rahva Muuseum seto temaatikale avaramalt.
1. oktoobril avatud näitus „Lauluemade jälg. Soomlased setosid jäädvustamas“ võtab detailse vaatluse alla ühe konkreetse jäädvustushetke – 1922. aasta välitööd –, mille laiem taust ja ideoloogia on visualiseeritult avatud kõrvuti originaalsete pildimaterjalide ning helijälgedega. Esmakordselt on võimalus näha ja kuulda välitööd ennast ning ka selle tulemusi kui ühtset tervikut.
Loe näitusest lähemalt http://www.erm.ee/?lang=EST&node=1666
16. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Rahva Muusemi kontserdisarja „Tulevikumuuseumi hääl“ 20. kontsert. Laulma, teineteist täiendama ja vaheldust pakkuma, et kuulajal seto leelost täielikum kõlapilt tekiks, on kutsutud Värska naiste leelokoor ning meeste seto leelokoor „Liinats’uraq“. Viimase koori eestvedaja ja folklorist Paul Hagu on kunagi kirjutanud, et kui naiste leelos on esikohal kindlalt laulu sõnaline pool, siis seto mehed on tähtsamaks pidanud muusikalist külge.
Kontsert on tasuta.
18. oktoobril, algusega kell 13.00 leiab Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas aset traditsiooniline perepäev „Hõimurahva tuba“. Juba alates 1996. aastast peetaval perepäeval on seekord plaanis tegeleda setode vaimse ja esemelise pärandiga, seda taasluues ja uuel kujul rakendades. Juhatust pakuvad erinevate õpitubade läbiviijad. Nii toimuvad naiste- ja meestelaulu ehk -leelo õpitoad (läbiviijateks Janika Oras ja Andreas Kalkun), kus lisaks teoreetilistele juhatustele kindlasti ka laul üles võetakse.
Saab proovida kätt kõlavööde tegemisel ja sellel teel oma esimesed juhatused saada. Lisaks on võimalus vaadata ERMi kogudes olevate kõlavööde koopiaid (Ülle Paltser).
Kaaruspaela tegemist ning taimedega värvimisest räägib ja näitab Sirje Ots, kes on ise omal käel mitu komplekti seto rahvarõivaid – alates kanga kudumisest, lõngade värvimisest kuni kirjade korjamiseni – otsast lõpuni valmistanud. Nii et saab nõu ka rahvarõivaste valmistamise peensuste kohta.
Oma külluse ja ilu tõttu imetlust pakkunud seto naiste hõbeehted on samuti teemaks. Külastaja saab oma silmaga vaadata hõbesepa toimetamist vastaval töölõigul, näha valmistoodangut ning kuulata asjalikke kommentaare oma ala meistrilt (Evar Riitsaar).
Tasub kaasa võtta kas mõni tekstiilitükk või riideese, näiteks T-särk, mida saab siis oma maitse järgi seto pitsist inspiratsiooni saanud savijäljendite (mille autoriks on Aili Palm) ja vastavate värvide abil ilustada. Kõige pisemad saavad endale koju kaasa meisterdada seto nuku.
Suurelt ekraanilt näeb arhiivikaadreid vanemast ja uuemast ajast, mis setode juures on üles võetud.
Üritus on tasuta.
4. detsembril algusega kell 12.00 leiab Eesti Rahva Muuseumi loengusaalis aset seminar „Seto lauluemade jälg. Representatsioonid ja jäädvustamine”.
Tegemist on rahvusvahelise seminariga, kus on eesmärgiks kriitiliselt vaagida setode jäädvustamisega seotud küsimusi. Juttu tuleb nii lauluemade isikutest, repertuaarist kui ka kogujatest, jälgitakse jäädvustatavate ja jäädvustajate suhteid.
Seminarile (kell 16.00) järgneb mängufilmi „Taarka“ kommenteeritud vaatamine.
Üritus on tasuta.
Tiit Sibul
Näituste korraldaja
Eesti Rahva Muuseum
Plaadisoovitus
Veljo Tormis, Laulu jäävuse seadus,
http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=26949
Veljo Tormise teoste töötluste plaadiks vormistamise eellugu ulatub 2007. aastasse, mil Tormis oli Eesti muusika päevade festivali helilooja ning mõeldi võimalustele akadeemilist ja mitteakadeemilist muusikamaailma ühendada. Paljud artistid said lähteülesande luua Tormise teoste põhjal uut muusikat.
Nagu Tormise loomingus, nii on ka plaadil „Laulu jäävuse seadus” peasõna runolaulul ehk regilaulul, eestlaste ja teiste soome-ugri rahvaste muistsel rahvaviisil. Ja mitte puhtal runolaulul, vaid (mitmekordselt) töödeldud regiviisil, mis peegeldab tänapäeva või lähimineviku mundris adekvaatsemaltki meie elukeskkonda kui traditsioonilisel kujul. Kogumikul on töödeldud Veljo Tormise helitöid aastatest 1950–1991.
Plaadil „Laulu jäävuse seadus” loovad Veljo Tormise muusika põhjal uusi kõlamaastikke Tõnis Leemets, Kirtana Rasa, Marsen Jules (Saksamaa), Kadi Uibo, Taavi Tulev, Pastacas, Muschraum, Uku Nurk, Eva Mitreikina, Aivar Tõnso, 3 Pead, Pia Fraus, Tiiu Kiik aka Bongirl, Jaan Pehk ja Algorütmid.
ja
Mercedes Sosa, Cantora, Vol. 1
Raamatusoovitus
Daniel D. Hutto, Matthew M. Ratcliffe, Folk Psychology Re-assessed,
http://www.kriso.ee/Folk-Psychology-Reassessed/db/9781402055577.html
Milles seisneb oskus jäljendada üksteist? Suur osa vaimu fenomenoloogiast, tunnetusteadusest, antropoloogiast, arengupsühholoogiast ja osa teistest distsipliinidest on arusaamal, et „terve mõistuse” (commonsence) või inimpsühholoogia on selle ehk isikutevahelise jäljendamise aluseks.
Kuigi olemas on mitmeid arvamusi sellest, milline tunnetuslik protsess on aluseks meie võimetele mõistmaks maailma ja selle arengule lapsepõlves, ollakse ühel meelel asjus, mida inimpsühholoogia endas kätkeb.
Suur osa vaidlustest algab aga arusaamast, et inimpsühholoogia koosneb põhiliselt võimest omistada teatud seisukohad inimeste ja muude organismide suhtes, teised jälle on arvamusel, et see algab võimest inimese käitumist ennustada ja seletada. Viimasel ajal on suurenenud kriitika ortodoksse maailmapildi suhtes, mis kahtleb inimpsühholoogia käsitlusalas, selle funktsioonides, usaldatavuses ja isegi selle distsipliini loomuses.
Teadlased on kõik ühisel arvamusel, et praegused arusaamad inimpsühholoogiast on iganenud ja need tuleks ümber kirjutada, täiendada või need lihtsalt hüljata.
Kalender
Kontsertsari Muuilm ja Mõnda: Joel Sebunjo (Uganda)
Lähinädalatel annab Eestis hulga kontserte üsna erakordne muusik, sest temasarnaseid kohtab siinkandis harveminigi kui kord aastas – Uganda laulja ja multiinstrumentalist Joel Sebunjo.
Tema muusika segab mitmesuguseid eksootilisi muusikastiile nagu mbalax, mali blues, salsa ja rai. Enamasti eelistab Sebunjo oma lugusid esitada kõrvitsast ning lehmanahast valmistatud keelpillil nimega kora.
Joel Sebunjo kasvas üles Ugandas, õppis mängima mitmesuguseid rahvapille nagu endongo (sisalikunahast keelpill), amandinda (marimba Aafrika eelkäija) ja kalimba (väike metallist klahvidega löökpill, nn pöidlaklaver).
Ta on õppinud ka Lääne-Aafrika rahvamuusikat (Senegalis, Gambias ja Malis) sealsete tuntud meistrite juhendamisel. Sebunjo repertuaari kuuluvad nii tema enda lood kui Uganda rahvalaulud, mida on täiendatud ja segatud erinevate Aafrika rahvaste lauludega.
Viimased aastad on Joel Sebunjo veetnud peamiselt kontserdilavadel Malaisiast Rootsini ning esinenud koos selliste tuntud meistritega nagu Ba Cissoko, Didier Awadi, Cheb Khaled, Etran Finatawa, Miriam Makeba, Oliver Mtukudzi, Baba Maal, Salif Keita ja paljud teised.
Eestis esineb Joel Sebunjo tuuriga paljudes linnades, muu hulgas:
09.10 Tallinnas Mustpeade Majas
10.10 Viljandis Pärimusmuusika Aidas
15.10 Tartus klubis Trehv
24.10 Pärnus Ammende Villas
Kuula Joel Sebunjot:
http://www.myspace.com/rampadeorg
Vägilased ja Diskreetse Mango Trio pärimusmuusika õhtul
http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/rock_ja_pop/?show=14062
15. oktoobril toimub klubis Rock Cafe selle hooaja teine pärimusmuusika õhtu, kus astuvad üles Vägilased ja Diskreetse Mango Trio. Piletid on müügil Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti.
Vägilased tulid kokku aastal 2000. Noortel muusikutel, kes kõik on Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetanud, on väga suur erinevate muusikastiilide taust – nii pärimusmuusika, jazzi, rock- ja popmuusika ning paljude teiste suundade näol. Bändi unikaalne helipilt põhineb peamiselt Eesti pärimusmuusikal – regilaulud, laulumängud ja tantsulood – kaasaegne harmoonia ja rütmika annavad lugudele uue elu ja hoo. Vägilased on peale arvukate kontsertide Eestis üles astunud ka Soomes, Rootsis, Portugalis, Udmurtias, Ukrainas, Šotimaal ning USAs.
Diskreetse Mango Trio on pärimusmuusikat, peamiselt regilaule rokivõtmes esitav bänd. Vaatamata grupi nimele ühendab bänd endas üheksat liiget. 2003. aastast alates Tallinnas tegutsedes on DMT proovinud leida kontakti kaasaegse rahvakultuuri (levimuusika erinevate vormide) ja pärimusmuusika vahel. Bändi muusikat on kuulajate ja ajakirjanike poolt iseloomustatud eelkõige kui värsket, energilist, lõbusat ja kaasahaaravat. 27. novembril 2006 ilmus plaadifirma hyper.records alt Diskreetse Mango Trio esikalbum „Prigadi-pragadi”. Sama albumi eest pärjati grupp Eesti Muusikaauhinnad 2007 galal Aasta Etno/Folkartisti tiitliga.
Piletid on müügil Piletilevi ja Statoili müügipunktides hinnaga alates 100 krooni, ukselt ostes maksab pilet 125 krooni.
KTU (Trey Gunn, Kimmo Pohjonen, Pat Mastelotto)
http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/rock_ja_pop/?show=13940
22. oktoobril astub Rock Cafe’s üles psühhedeelseks power-trioks nimetatud KTU: avangardne staar-akordionist Kimmo Pohjonen ning Trey Gunn ja Pat Mastelotto kultuslikust progerocki bändist King Crimson.
Kimmo Pohjonen on Eesti publikule tuttav olnud aastaid. Laiema avalikkuse tähelepanu osaliseks sai eksperimentaalne šamaan-akordionist 2008. aastal Eesti Vabariigi juubelipidustuste kontsertprogrammis üles astudes. Sellele järgnes käesoleva aasta alguses väljamüüdud kontserttuur koos Proton String Quartetiga Tallinna, Pärnu ja Jõhvi kontsertsaalides. Kuu aja pärast jõuab Kimmo taas Tallinnasse, sel korral koos aastal 1969 Robert Frippi poolt asutatud kultusliku progerocki bändi King Crimson kahe liikmega. KTU on trio, kus K on Kimmo Pohjonen akordionil ja sämpleril ning TU moodustavad King Crimsoni praegune trummar ja rütmimanipulaator Pat Mastelotto ja Warr-kitarri virtuoos Trey Gunn, kes mänginud King Crimsoni eelmistes koosseisudes. TU on andnud välja ka kaks albumit ning astunud erikülalisena üles alternatiiv-metalbändi Tool kontsertidel.
KTU on koos muusikat teinud aastast 2004 ning selle aja jooksul on nad välja andnud kaks albumit: „8 Armed Monkey” ja „Quiver”. KTU kontserdist aastal 2005 kirjutab Tõnis Kahu (Ekspress, 2005): „Ma mäletan pikemaid ja lühemaid müralõike, vokaalsämpleid, idapäraseid tämbreid ning puhtaid, voolujoonelisi kitarrisoolosid. Või siis võttis bänd rütmikarkassi ja keeras ta kaheksandike, kuueteistkümnendike kaupa sõlme. Või siis stiliseeris põhiskeemi sisse omajagu Aafrikat, natuke reggae-mustreid ja õige veidi midagi ka valsitaktis. Ning see kõik pidas vastu, sest oma massiivsest, mehaanilisest baasbiidist eksles nelik harva päris lootusetult kaugele.”
KTU „Quiver” lindistused toimusid nii Texases kui Helsingis ning plaat ilmus 2009 jaanuaris. Albumit kommenteerib Kimmo Pohjonen ise: „Esimese plaadi salvestasime üsna kiiresti, esimeste kontsertide ajal. Lood sündisid paari päevaga ja plaadil on ka palju improvisatsiooni. Tahtsime, et teine plaat oleks rohkem „stuudioalbumi” moodi. Samuti oli erinev minu eesmärk võluda välja iga mängija „värve”. Ansambli liikmed on nii head, et võiksid ka eraldi plaate luua, eesmärk oli see kõik aga kokku panna. Esimesel albumil toimus justkui läbisegi rääkimine, samas kui nüüd on mängus igaühe panus.“
Kontserdi piletid tulevad müüki esmaspäeva hommikul kell 10.00 Piletilevi müügikohtades üle Eesti. FBI kontserdiklubi liikmetele 100 piletit soodushinnaga 350 krooni.
http://www.myspace.com/ktuband
www.musiccase.ee
www.fbi.ee
*Musiccase OÜ korraldab klubikontserte ja festivale Tallinn Music Week ja Kumu ÖÖ
Francis Goya annab Nokia Kontserdimaja esimese kontserdi
http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/klassika/?show=13354
Maailmakuulus kitarrivirtuoos Francis Goya esineb 10. oktoobril Tallinnas, pidades uues Solarise keskuses avatava Nokia Kontserdimaja esimese avaliku kontserdi.
Eesti publiku südamed võitnud Goya esineb Põhjamaade moodsaimas saalikompleksis kavaga, mis kannab nime „Muinaslugu muusikas”. Lisaks artisti loominguparemikule tuleb ettekandmisele 12 Raimond Valgre pala Eestis lindistatud plaadilt „Please To Meet You, Mr. Valgre”. Nokia Kontserdimaja poolt korraldatud kontserdil saadab kitarrivirtuoosi Tallinna Kammerorkester.
Solarise keskus ja Nokia Kontserdimaja avatakse oktoobri alguses ning Goya „Muinaslugu muusikas” on värskes 1830-kohalises saalis esimene avalik kontsert. Kontserdipiletid hinnaga alates 450 krooni jõuavad Ticketpro ja Piletilevi müügikanalitesse täna.
Francis Goya, kodanikunimega Francis Weyer, on sündinud Belgias muusikute perekonnas ja alustas kitarrimängu erinevates rokkbändides juba 16-aastaselt. Goya professionaalse muusiku karjäär sai alguse 1970. aastal, kui ta lõi koos vennaga soul bändi The Jivaros ning hakkas koos töötama maailma mastaabis juba tuntud artistidega nagu Demis Roussos, Barry White ja Vicky Leandros.
1975. aastal sai Francis Weyerist sooloartist Francis Goya, kelle kiire karjäär sai alguse pärast esikplaadi „Nostalgia” ilmumist, mis murdis kuld- ja plaatinaplaadi staatusesse nii Euroopas, Aasias kui ka Lõuna-Ameerikas. 1980. aastatel eksperimenteeris Goya erinevate orkestritega ning kujunes välja Goyale omapärane meloodiline, tundeküllane ja päikesest särav stiil. Goya on andnud välja 50 albumit, mida on müüdud maailmas kokku lausa 20 miljonit eksemplari.
Nokia Kontserdimaja valmib kultuuri- ja vabaajakeskuses Solaris, kus hakkavad muu hulgas asuma kinokompleks, väärtfilmikeskus, kunstigalerii, mitmed kohvikud, restoranid ja kauplused. Solarise keskus ja Nokia Kontserdimaja saavad koduks Pimedate Ööde filmifestivalile ning Vanemuise muusikalidele – esimene muusikal „Evita” esilinastub kontserdimajas tänavu 27. novembril. Teadaolevatest suurüritustest toimub 2010. aastal Nokia Kontserdimajas Euroopa filmitööstuse tähtsündmus – European Film Academy Awards, ning samal aastal annavad peatselt avatavas saalis kontserdi New Yorgi sümfoonikud. Samuti on aastateks 2010–2012 tehtud juba mitmeid kontsertide-, teatrietenduste- ja konverentsibroneeringuid.
Impressum
Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt
Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko jt.
Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee 55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk
Tags: Viru Folgi nädalakiri
Toetajad:
Koostööpartnerid:
Lavad ehitab:
Kohale toob:
Turvalisuse tagab:
Välisesinejad toob kohale:
Kaardid joonistab:
Teed pakub:
Jäätmete taaskasutuse korraldab:
Kaasa aitavad:
Meediapartnerid:
Festivali kajastab:
Meediapartnerid:
