16. oktoober 2009 nr 50
Viru Folgini 2010 on jäänud 298 päeva
http://www.virufolk.ee  

Juhtkiri

Juba ongi nädalakirja 50. number. Juubeli puhul olid plaanid suured, aga elu tegi omad korrektiivid. Väike nõrkusehetk – sain kätte kaua oodatud uue võimenduse ja kõlarid, tahaks ju kõiki häid lugusid üle kuulata. Nii läkski meelest nädalakiri ja muu tööga seonduv. Viimasel hetkel inimesi üle helistades keda ei saanud kätte, kes oli lubadused unustanud – nii saigi juubelinumbrist üks tavaline nädalakirja number. Eks püüame edaspidi pidulikumad olla.

Selles numbris – Monsters of Folk – vahest võimalikult vähe folki. Natuke morskadest ja kalendris pikemalt tulevast XV Tartu rahvamuusikapäevast.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Sügistorm. Foto: Toomas Tuul

Luuletus: Juhan Liiv

Ei saa mina kuidagi mõttega valmis,
ei saa mina proosas, ei saa mina salmis —
paika kui vana kasukat.
Ilma looja aga samuti
lõhkus ja parandas, lõhkus ja parandas:
mis ta ka lahutas, mis ta ka palmis —
töö aga pole veel tänagi valmis.

Juhan Liiv

Artikkel

Monsters of Folk

Viis aastat tagasi tulid kokku neli sõpra muusikut – Jim James, Mike Mogis, Conor Oberst ja M. Ward – ja lõid oma sooloprojektide ja teiste bändide kõrvalt ansambli Monsters of Folk, mis on eelkõige tuntud alternatiiv-rocki, indie-rocki ja bluusi viljeleva bändina.
Monsters of Folk (MOF) on aastate jooksul esinenud nii lava ees kui lava taga. Kuigi ansambli liikmed on teinud MOFi kõrvalt pidevalt tööd oma teiste projektidega, ei ole keemia MOFi liikmete vahelt lahtunud ning neid on juba nimetatud selle generatsiooni Traveling Wilbury’ks ning võrreldud ka Crosby, Stills’i, Nash’i ja Young’iga. Selle aasta 22. septembril andis bänd välja kauaoodatud plaadi, mis kannab samuti nime „Monsters of Folk”.

Siinkohal saab kuulda intervjuud bändiga:

http://www.youtube.com/watch?v=kumHOxJ9sLE

Bändi Monsters of Folk üks esimesi märksõnu on harmoonia. Jamesi, Obersti ja Wardi hääled ja stiilid sulanduvad tervel plaadil kaunilt ja professionaalselt ühtseks harmooniliseks meloodiaks. Lauludes „Say Please” ja „Teach Your Children” võib kohata sarnasusi Beatles’iga. Wardi kirjutatud lood „Goodway” ja „Baby Boomer” on aga mängulised ja meenutavad hoopis Ameerika laagrilaulude meloodiaid, mida kitarri saatel lõkke ääres lauldakse. Jamesi kirjutet „Dear God”  tuleb aga hoopis klassikalisest soul muusikast ja trip-hop’ist.

http://www.youtube.com/watch?v=tmWOJEYjp3Y

Kõige märkimisväärsem on aga plaadil oleva materjali juures kvaliteet ja sidusus. Kolm vokaali – James, Oberst ja Ward – on igaüks viie laulu autoriks ja peavokaaliks. Nii esindab iga laul erinevat stiili. Kuigi autorite käekiri on laulus kuulda, on need taustvokaalide ja meloodia näol siiski seotud üheks terviklikuks muusikakoosluseks, mis täiendavad üksteist.

http://www.youtube.com/watch?v=zrGCWovshkI

Monsters of Folk ei ole mitte kompromiss erinevate muusikamaitsete vahel, vaid nende harmooniline kooslus. Kuigi teemade käsitlus on lai, kõlab sealt läbi üks valdav teema: Jumal on üks ja ainus – Oberst pajatab kadunud ajast, mil „Jumal oli meiega” („God was on our side”); Ward räägib Jumalale, et tal on „palju kaotada” („gotta lotta losing”) ja plaadi lõpus loob James kauni pildi „Muhamedist, kes veeretab täringuid Kristusega hämariku saabudes” („Mohammed rolling dice with Christ at twilight”) laulus „His Master’s Voice”, mis räägib spirituaalsusest, enesemääratlusest ja „kaugest sireenist, mis kutsub sõtta”.

http://www.youtube.com/watch?v=fYVssLSrESk

Nii nagu Crosby, Stills, Nash ja Young, püüab ka Monsters of Folk tõsta kuulajates poliitilist teadlikkust. „Me ei ole nõus vandenõuteooriatega 9/11 kohta” („We don't agree about September”) laulab Ward laulus „Baby Boomer”, mis vihjab terrorirünnakutega seotud vandenõuteooriatele. Samuti jätavad nad õhku küsimuse „kas see, mis Vietnamis toimub, on õige?” („Can we agree on Vietnam?”). Kuid kõige rohkem hoiavad nad tähelepanu keskpunktis siiski iseendid ja oma muusikalist talenti ning selle mitmekesisust.

Allikad:
www.wikipedia.org
www.monstersoffolk.com
http://www.rollingstone.com/reviews/album/30054666/review/30264289/monsters_of_folk

Tuuli Potik

Kliimamuutus ähvardab ka niigi väljasuremisohus morskasid

Suurimat põhjapoolkeral elavat loivalist morska ähvardab talle niigi hukatuseks saanud inimtegevusele lisaks veel ka pöördumatu kliimamuutus. Põhja-Jäämere püsiv jääkate, mis katab aastaringselt kolmandikku põhjapoolusest, on hakanud nii drastiliselt sulama, et on ajanud morsad rannikuvetesse, mis on aga surmav morskadele, sest nood toituvad ookeani sügavustes elutsevatest selgrootutest.

Põhja-Jäämere igijää on juba taganenud Venemaa ja Alaska rannikust tänu kliima soojenemisele ning teadlaste arvates võib see aastaks 2040 jäädavalt sulanud olla. Morsad, sealhulgas ka emased ja nende lapsed, on juba olnud sunnitud leidma varjupaika maismaal.

http://www.youtube.com/watch?v=2Tl4hn9I8i4

Loomad kogunevad suurtesse gruppidesse, aga sellised suured massid on ohtlikud isenditele endile, sest sellega kaasneb tihti vägivald ja üksteise surnuks tallamine. Eriti ohtlik on see aga noorematele morskadele, kes oma massi poolest jäävad vanematele alla.

Maailma loodusfondi WWF teadlane kirjutab oma raportis:

http://wwfblogs.org/climate/content/arctic-sea-ice-reaches-annual-minimum-large-number-walrus-corpses-found-along-alaska-shoreli

„Üle Alaska ranniku lennanud teadlased komistasid järjekordse õõvastava pildi otsa vaevalt mõned päevad pärast järjekordset teadet veelgi suurenenud igijää sulamismassist.”

http://www.youtube.com/watch?v=CZKi0am8P_8

Ülesvõte näitab väikest osa 131 korjusest, enamik neist on alles aastavanused beebid, kes leiti 2009. aasta septembri lõpus. Uuring näitas, et nende surma põhjus oli just surnuks tallamine suuremate loivaliste poolt.

„Sellise kiireloomulise igijää sulamise tõttu, mille on põhjustanud muutused planeet Maa kliimas, on morsad kaotamas oma elupaika ja sunnitud pöörduma rannikule,” kirjeldab Maailma loodusfondi WWF bioloog Geoff York. “Säärane olukord on liigi jätkusuutlikkusele väga ohtlik.”

Järgnevas videos on näha tohutut morskade karja (umbes 20 000 isendit), kes on kogunenud Alaska rannikuvetesse. Selline vaatepilt võis olla ka septembri lõpus Alaskal Icy Cape’is, mille õõvastavaid tagajärgi eelmine video näitas.

http://www.youtube.com/watch?v=IA-_QsCEZ0U

Allikas http://www.worldwildlife.org

Tuuli Potik

Plaadisoovitus

Eesti Piirivalve Big Band, Piirist piirini,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=25929

ja
Monsters of Folk, Monsters of Folk,

http://www.amazon.co.uk/Monsters-Folk/dp/B002ERCIDY/ref=sr_1_1?ie=UTF8&s=music&qid=1255628749&sr=8-1

Kalender

Bullfrog Brown Tallinnas

Reedel, 16. oktoobril astub Tartu bluusitrio Bullfrog Brown pikema aja järel taas üles Tallinnas – sedapuhku NO99 Jazziklubis. 1. augustist alates on bänd andnud 10 kontserti Inglismaal, 7 Soomes ja 6 Eestis, olles peaesinejaks Manchesteri Bob Dylani festivalil ja Pärnu Bluusifestivalil ning mängides muu hulgas Augustibluusil, Viru Folgil, Püssi Pungil ja Soome alternatiivbluusi-festivalil Floating Cockroach. Septembris salvestati neli lugu ka Briti bluusisaate Raven 'N' The Blues tarvis, mis levib ka Hispaanias ja USA idarannikul.

”Tundub, et Bullfrog hakkab vaikselt rockilavadelt jazziklubidesse üle kanduma – Kuopio DNA Jazzklubis me juba mängisime ja lisaks NO99-le on novembris ees veel Endla Jazzklubi Pärnus,” ütles Bullfrog Browni laulja Alar Kriisa. „Teisalt, novembri algul on tulemas ka „Liimitehase pidu” Tallinna klubis Tapper koos ansamblitega Kelder, Dirty Diana, Soterios ja Tolmunud Mesipuu, nii et mine tea...”

23. oktoobril esineb Bullfrog Brown Soome festivalil Scandinavian Blues Party, 30. oktoobril astub koos Šoti alternatiivbluusilegendi Dave Arcari ja Soome Black River Bluesmaniga üles Helsingi klubis Kantis Goes Roots. Koos Dave Arcariga antakse kontserte ka Eestis: 4. novembril Võru kultuurikeskuses Kannel ja 5. novembril Tartu klubis Trehv. Enne aasta lõppu käiakse ära veel Viljandis ja Rakveres ning asutakse siis uue albumi kallal tööle.

Bullfrog Browni augustis ilmunud kauamängiv „Moon and Central” oli Eesti Päevalehe nädala plaadiks ning seda Õhtulehes arvustanud Tõnis Erilaid kirjutas: „Kui olete tänavu otsustanud vaid ühte heliplaati panustada, et masu ajal vähem raha läheks, siis arvan, et hetkeseisuga on Bullfrog Browni üllitis parim valik.” Postimehe kriitik Mart Juure väitel on aga Bullfrog Brownist saanud Tartu suurim ekspordiartikkel.

Lisainfo:
http://www.myspace.com/bullfrogbrown

XV Tartu rahvamuusikapäev

17. oktoobril 2009 kell 12.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

15 tunni jooksul toimub hulk eriilmelisi kontserte Tiigi seltsimaja suures saalis, koosmusitseerimine keldrikorrusel ja tantsuklubi. Keskpäevast südaööni toimuvad kontserdid Tartu ja Tartumaa rahvamuusikutelt, lisaks külalisesinejad Soomest ja vähemusrahvuste rahvamuusikaansamblid Eestist.

Ajakava
12.00 Pereansamblite kontsert
ERkuubis, Niglased, Vennakese

14.00 Vähemusrahvuste rahvamuusikaansamblite kontsert
Rusalia, Bereginja, Taljanotška

16.00 Rahvamuusikatöötluste kontsert
Kapten Trumm, Sireli, Elva ja vasemba

18.00 Rahvalauluansamblite kontsert
Tsibihärbläseq, Liinatsuraq, Siidisõsarõ

20.00 Rahvamuusikaansambli Aaveet kontsert (Soome)

21.00 Rahvamuusikaansamblite kontsert
Koppelid, Konguta kapell, Vikker, Väägvere külakapell, Sirgutii, Lubas malka

00.00 Tantsuklubi

Vaba sissepääs!

Kohapeal on avatud kohvik.

Korraldaja: MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts
Koostööpartnerid: Tiigi Seltsimaja, Eesti Kirjandusmuuseum, Ülikooli Kultuuriklubi

Toetajad: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp, Tartu Linnavalitsus, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Tartu Kultuurkapital, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, AS Linnaleht, AS Postimees, OÜ Kaifi, OÜ Rändur KE, OÜ Amitrans

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Ansamblite tutvustusi:

Pereansambel ERkuubis

ERkuubis on Tartust. Mängitakse nii omaloomingulisi kui ka rahvapillilugusid. Rahvapillilugudest on hetkel repertuaaris enamasti labajalad ja polkad. Ansambli tekkelugu on järgmine: kõige alguses oli suur huvi pillide vastu, siis saadi pillid. Lõpuks otsustati, et õpiks neid mängima. Üksi ei läinud kuidagi – koos hakkas pillimäng edenema.
Riin Rikas – hiiu-rootsi kannel
Rein Rikas – mandoliin
Rasmus Toompere – basskitarr

Pereansambel Niglased

Niglaste pereansambel tegutseb 1999. aastast. Praeguseks on 3 pereliiget logistiliselt eemal ja rahvamuusikahuvi on aastate möödudes kuigivõrd väiksemaks jäänud. Samas on alust arvata, kui kogu pere Jõgevamaal Pööra külas kokku saab, siis on kodus heas mõttes lärmi rohkem ning pereisa ja -tütred leiavad ikka ja jälle aega rahvamuusika jaoks.
Ago Niglas – kontrabass, laul
Eha Niglas – akordion, laul

Pereansambel Vennakese

Alates 2005. aastast on Vennakese mänginud erinevatel pidudel – pulmades, juubelitel, festivalidel ja kõrtsides. Lugude nimekiri on pikk ja kavas on lood, mis vennakestele endile kõige rohkem meeldivad – laulud merest, maast, armastusest, noorusest, isamaast ja nii mõnestki muust.
Koosseis on püsinud siiamaani algsena ainuüksi sellepärast, et vanemad pole Vennakesi juurdekasvuga toetanud.
Asso Int – eesti lõõts, laul
Heiki Int – kitarr, laul
Meelis Int – basskitarr, laul
http://www.vennakese.eu

Ansambel Vikker

Vikkeri muusika on rõõmu jaoks, vanade ja noorte jaoks! Üheskoos musitseerimist alustati jaanuaris 2009. Ansamblis kõlab kahe- ja kolmehäälne laul. Repertuaaris on populaarsed eesti laulud nii tantsu- kui meeleolumuusikaks.
Kristi Tuhkanen – viiul, rütmipillid, laul
Kersti Leis – akordion, flööt, rütmipillid, laul
Indrek Pähno – kitarr, kontrabass, rütmipillid, laul
Osvald Pähno – kitarr, kannel, lõõtspill, laul
http://onnemaa.ee/ulenurme-pere-ja-noortekeskus/ansambel-vikker/

Elva ja vasemba

Ansambel on tegutsenud umbes aasta. Kõigil ansambliliikmetel on olemas pikaajaline laulukogemus, enamik laulab lausa mitmes kooris. Pillimänguga on tegeletud juba aastaid, kuid rahvamuusikavõlud avastati enda jaoks alles eelmisel aastal. Rahvamuusikaga on aga selline asi, et kui see on juba meeldima hakanud, siis nii jääbki. Igaüks annab ansamblis oma panuse ning kõlapilt on kokku värske ja värviline.
Liina Remm – laul, flööt, muna, trumm
Andres Sapar – laul, mandoliin, kitarr, prääksupill, toru
Milvi Kapaun – laul, akordion, vihmapill
Margoliina Unt – laul, akordion, trumm, muna, kitarr
Esinemine XIV Tartu rahvamuusikapäeval:
http://www.youtube.com/watch?v=_bnH3NkhWGc&feature=player_embedded

Noorteansambel Sireli – kevadine ja õnnetoov!

Sireli on Tartu noorteansambel, mis seob muusikahuvilised noored, kellest on saanud tänaseks väga head sõbrad. Repertuaaris on põhiliselt eesti rahvamuusika töötlused, kuid vahel sekka proovitakse ka teiste maade viise-laule. Sireli on osalenud mitmetel festivalidel üle Eesti ning saanud palju tunnustust. Põlva folkloorifestivalil Moisekatsi Elohelü 2009 pälvis Sireli parima noorteansambli tiitli.
Helin Pihlap – viiul
Säde Tatar – flööt
Paul Neitsov – kitarr
Siim Saarela – kitarr
Keith Štšeglov – kitarr, metallofon
Piret Kallejärv – 6-keelne kannel
Kaie Ahas – 6-keelne kannel
Mona Otto – 6-keelne kannel
Karl Gustav Mutso – plokkflööt
Vahur Repson – rütmi- ja värvipillid
Meelis Pihlap – rütmi- ja värvipillid  
Priit Kallejärv – rütmi- ja värvipillid
http://www.rahvamuusikakool.ee
http://www.youtube.com/watch?v=ll6nDxsFo-A
Esinemine XIV Tartu rahvamuusikapäeval:
http://www.youtube.com/watch?v=N7s7baiEUR0&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=9T2HN_gxKvI&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=Ae7b3sxjfLU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=oZrWf8h6dPs&feature=related

Lasteansambel Kapten Trumm

Kapten Trumm on Tartu lasteansambel, mille eesmärk on saada aimu muusika põhialustest: kuidas laulda, mismoodi olla ansamblis jne. Nimi Kapten Trumm tekkis ansamblile kohe esimestes proovides, kus keegi midagi mängida ei osanud ja kõigile sai kätte antud trumm. Täna trumme enam väga ei mängitagi, kuid tasapisi on ansambli repertuaari tekkinud mereteemalisi laule ning nõndaviisi jäädud ka nimele truuks.
Maarja-Liis Soo – plokkflööt
Mirjam Koor – plokkflööt, viiul
Liisi Pärna – tšello
Sander Reemets – ksülofon
Remo Vilipuu – ksülofon
Maris Pesor – 6-keelne kannel
Kerli Ahas – 6-keelne kannel
Kaidi Ahas – kitarr
Arnold Milihhin – kitarr
Indrek Roosiväli – kitarr
Rauno Leppikus – etnilised trummid
http://www.rahvamuusikakool.ee
Esinemine XIII Tartu rahvamuusikapäeval:
http://www.youtube.com/watch?v=OA9I3YK8s3o
Esinemine XIV Tartu rahvamuusikapäeval:
http://www.youtube.com/watch?v=0JwL7Nq383E
http://www.youtube.com/watch?v=x7srvK6-J1g

Konguta kapell

Kapelli koostegemised algasid aastal 2005, kuigi muusikaga on tegeletud üksteisest eraldi juba aastaid. Algus oli lihtne – kogunes grupp inimesi, kellele meeldis koos olla ja musitseerida. Sihiks sai võetud rahvamuusika ja sellest edasi arenenud rahvalik muusika. Lisaks eesti lugudele on repertuaaris erinevate maade rahvamuusikat. Oma lühikese karjääri jooksul on Konguta kapell teinud kõrge lennu ja nüüd mängitakse koos silmatorkava lustiga.
June Kaaver – akordion
Ingrid Tamm – duurkannel
Piret Terve – rütmipillid
Valdur Metsallik – kontrabass, laulab kaasa
Aigar Koppel – dombra
Anti Mehine – viiul, laul
Ülo Mustjõgi – mandoliin, laulab kaasa
Meelis Külaots – jauram, laul
http://kapell.planet.ee/

Sirgutii

Tartus tegutsev rahvamuusikaansambel Sirgutii, mis tähendab Linnuteed Tartu murdes, sai endale nime 2003. aastal. Varem tegutses ansambel Tartu Ülikooli Rahvamuusikaansambli koosseisus. Ka praegu mängivad koosseisus TÜ ja EMÜ üliõpilased, magistrandid, doktorandid ja vilistlased. On mõeldud järelkasvulegi – koos vanematega musitseerivad ka lapsed. Mängitakse valdavalt rahvamuusikaorkestri seadeid, vaimulikku rahvamuusikat ja jõululaule. Ansambel on esitanud folkloorseid kavu, laulnud regilaule ja saatnud rahvatantsijaid.
Mare Lillak – akordion
Teele Nigola – viiul
Andriela Rääbis – flööt
Ako Rääbis – klarnet, laul
Ingrid Vinn – kontrabass
Peeter Lillak – jauram, laul
Aldo Rääbis – rütmipillid, laul

Liinatsuraq

Liinatsuraq on alates 2000. aasta sügisest Tartus tegutsev traditsiooniline seto meeste leelokoor. Kooris laulavad Tartus elavad peamiselt seto või võro taustaga mehed, kes naudivad sellist meestelaulu, mida lauldi seto külades 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses.
Koosseis: Paul Hagu, Andreas Kalkun, Pärtel Lippus, Urmas Kalla, Lauri Sommer, Paul Vahelaan, Kaspar Kolk, Peeter Panov, Valdo Valper, Heno Sarv, Jüri Metssalu, Tiit Sibul, Neeme Kahusk, Arvi Haak.
www.liinatsuraq.ee

Tsibihärbläseq

1986. aastast Obinitsas tegutsenud lastekooril Tsibihärbläseq on olnud mitu nime – Obinitsa laste leelokoor, Pääsläseq, Tsibihärbläseq.
Kooris on ligi 20 aasta jooksul laulnud 5 koosseisu. Vanemad koori liikmed on kooris laulnud 13–14 aastat. Praeguses kooris laulavad-tantsivad noored neiud. Mõned neist on Obinitsa kandi lauluemade lapselapselapsed. Koori tegevuse juurde on tagasi tulnud koori esimese koosseisu liikmeid, kes praegu elavad juba linnades.
Tsibihärbläste repertuaari kuuluvad vanaemadelt (kohalikelt leelonaistelt) õpitud vana seto leelo ja valik laulumänge. Repertuaari kokkupanekul oleme lähtunud just kohalikust lauluvarast ja traditsioonist. Lisaks tantsime vanu seltskonnatantse, mida on Setomaalgi tantsitud.
http://tsibileelo.maaturism.ee/
http://www.setomaa.ee/index.php?id=9fe8593a8a330607d76796b35c64c600
http://www.setomaa.ee/index.php?id=f0e52b27a7a5d6a1a87373dffa53dbe5

Siidisõsarõ

Tallinnas ja Harjumaal elavad setu laulikud on enamus pärit Petseri-tagustest setu küladest, mis tänaseks on jäänud Venemaa valdustesse. 1973. aastal tuli tänaseks manalateele läinud setu päritolu Veera Virgo Tallinna rahvamuusikaansambli „Leegajus” juurde, et kodunt kaugel olles laulda omi vanu laule. Otsis üles õed Anna Tähe ja Aleksandra Lohk’i, kellega koos toimus ka esimene esinemine 1973. aastal ja kes laulavad kooris tänini. Sellega oli loodud esimene seto koor, kes laulsid omi laule väljaspool oma etnilisi piire. Hiljem liitusid kooriga lapsed, sugulased ja tuttavad.
1973–1976 oli laulurühma juhiks etnoloog Igor Tõnurist. Seejärel võttis juhtimise üle etnomusikoloog Vaike Sarv ja rühm sai iseseisvaks kooriks „Sõsarõ”. Koori järgmiseks juhiks sai 1983. aastal Sulev Mäeväli. 1994. aastal eraldus osa liikmeid, sh alustajaliikmed Anna Täht ja Aleksandra Lohk, kes ühinesid uueks laulurühmaks, mis hakkas tegutsema seltsina „Siidisõsarõ”, algul Õie Sarve, hiljem Ilme Haavalo juhatusel.
On ilmunud „Siidisõsarõ” lauludega helikassett, 2003. aastal CD-plaat Vaike Sarve ja Igor Tõnuristi kaasabil; 2006. aastal ilmus CD-plaat "Siidisõsarõ" ning 2008. aastal ilmus CD „Kirmas”.
http://www.setomaa.ee/index.php?id=fc490ca45c00b1249bbe3554a4fdf6fb

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt  

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko jt.

Toimetajad:

Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk