30. oktoober 2009 nr 52
Viru Folgini 2010 on jäänud 284 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Salakontsert Vanalinna Muusikamajas, Mari Boine plaaditutvustus Tuulilt, Folgialbum Klassikaraadiolt ja veel üht teist-põnevat sai seekordsesse nädalakirja. Kindlasti on India kultuuri huvilistel põhjust reedel tulla Salme kultuuripaleesse Amrita 25. juubeli kontserdile. Viimast saab ka internetist vaadata otseülekandena reedel, 30. oktoobril kell 19.00 alates aadressilt:

mms://tv.eenet.ee/amrita

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Käsmu külatanum Viru Folgi aegu. Foto: Viru Folk

Laulusõnad Indigolastelt

Kahesaja aasta pärast

„Biitlid olid kuulsamad kui Jeesus”,  ütles Lennon ja kogu maailm põletas
siis Põrnikate plaate.
Poole aasta pärast ostsid nad kõik plaadid tagasi, sest aru said, et
armastusest laulda ja Piiblit lugeda on vist üks ja sama!?
„Jumal on surnud,” ütles Nietzsche, kuid varsti suri Nietzsche –
„Sa oled surnud,” üles talle Jumal.
Ja Nietzschel hakkas piinlik oma kuulsa lause eest...

Kahesaja aasta pärast sel ei ole üldse vahet,
kes mida kellel ütles, aga praegu küll!

Bob Marley laulis laule, mis on kirjutatud inimeste südamete seintele -
need ei aegu iial.
Kui Viiding luges trammis oma luulet ta ei teadnud, et ta puhkama ei jäägi heintele,
vaid sureb hoopis saunas, oma sõbra silme all. Nii rääkis mulle Indrek Hirv.

Alender laulis alati veest sinisest ja suurest – kas tõesti teadis ta,
et meri kord ta alla neelab?
Kaheksasaja inimesega koos siis ta põhja läks, kuid enne laulis
veelkord merest suure valge korstna kõrval.
Nii nad räägivad...ja mulle meeldib uskuda!

Kahesaja aasta pärast sel ei ole üldse vahet, mis nad kokku luuletasid,
aga praegu küll!

Einstein ütles miskit väga olulist kui ta ei viitsind relatiivsusega enam
üldse jamada –
kui mesilased surevad me maal, siis kõigil meil on ainult neli aastat
sellel suurel keral elada!
Nad juba surevad! Pooled neist on juba läind!

Kas teadsite, et Hitler peale surma põrgusse ei läinudki,
sest põrgut pole olemas!?
Paradiis ja põrgu on siin ja praegu ja mõnel mõlemad.
Ka sellest Adolf aru sai, kui lasi kuuli pähe.

Kahesaja aasta pärast sel ei ole üldse vahet, kes mida kokku keeras, aga
praegu küll!

Imestasid indiaanlased, miks meie kõiki asju nõnda palju armastame ikka osta müüa?
Varsti on tõepoolest kõik ju maha müüdud, aga avastame, et see raha ei
kõlba üldse süüa!
Võileib jakobsoniga, olete te proovinud?

Kahesaja aasta pärast leban oma surivoodil naeratava perekonna ees
Lapselaps mul’t küsib „Kallis vanaisa, mis sa oled teinud oma pika elu sees?” –
„Raha teenisin!” ma küll ei tahaks vastata!

Kahesaja aasta pärast pole sellel üldse vahet, mis on minu pangakontol,
aga praegu küll!

Kahesaja aasta pärast pole sellel üldse vahet, kas ma elasin, nagu soovisin.
Kas ma julgesin või kas ma üldse proovisingi nõnda elada, et elu oleks elamine
ja igast jäljest võrsuks lill
ja igast sõnast võrsuks puu
ja igast naeratusest sirguks teine naeratus ja igas peeglis peegelduks
minu päris olemine.

Kahesaja aasta pärast pole sellel üldse vahet, kas ma täna armastasin,
aga praegu küll!
Kahesaja aasta pärast pole sellel üldse vahet, mis ma teile täna laulan,
aga praegu küll!

Laul „200 aasta pärast” tekkis aasta tagasi Puerto Ricol, kui hakkasin mõtisklema selle üle, miks ma vahel võtan elu väikseid probleeme nõnda traagiliselt, mõistmata, et pikas perspektiivis on oluline hoopis midagi muud. Oluline ei ole see, et mul oleks parajasti õigus või kas saan oma tahtmise, oluline on, et elu oleks harmooniline ja et oleksin õnnelik, et teen seda, mida olen parajasti valinud teha. Samas, 200 aasta pärast pole sellel ju tõepoolest üldse vahet, aga praegu küll. Laulus on palju faktilist materjali, mis on mulle meelde jäänud ja sõnade poolest on see kindlasti üks minu lemmiklaule. Mul on väga hea meel, et see on ka meie tšellomehe Joosep Kõrvitsa isa Tiit Kõrvitsa (Rock Hotel) indigolaste lemmiklaul.

Tom Valsberg

Jaak Johanson soovitab:

Kaminamuusika Vanalinna Muusikamajas

Nüüd  pühapäeval, 1. novembril kell 19.00
Uus 16, Tallinn

OOtamatu SõPrUsKoNdLiK salaKoNtSeRt
ootamatult USA-st Eestit väisama saaabunud
sõber VARDAN OVSEPIAN-ilt
sissepääs vaba annnetusegaaa
soovitab jaak johanson

Brad Mehldau poolt oma „Sketch Booki” salvestuse eest ülistatud armeenia päritolu jazzpianist Vardan Ovsepian tegutseb juba üle kümne aasta Ameerika mandril, kuhu ta jäi peatuma pärast õpinguid Berklee Muusikakolledžis Bostonis. Ameerikale eelnes küll stuudium kodumaal Armeenias, sõjapõgenikuna Eestisse tulek, õpingud Eesti Muusikaakadeemias ja Helsingi Džässkonservatooriumis, ning edasiränd ookeanitagustesse impromuusika maailmadesse. Vardani ansamblipartnerid on George Garzone, Mick Goodrick ja Tim Miller ning ta mängib mainekatel festivalidel, nagu Maine Jazz Camp, Fairbanks Summer Arts Festival, ja annab meistriklasse Towsoni Ülikoolis (Maryland). Ta on avaldanud kolm CDd, mis kõik saanud nii kolleegide kui ka kriitikute poolt väga kiitvaid hinnanguid.

http://www.myspace.com/vardanovsepian

Artikkel

India tantsu stuudio Amrita 25. sünnipäeva kontsert 30. oktoobril Salme Kultuurikeskuses

Kuhu suundub käsi – sinna järgneb pilk,
Kuhu järgneb pilk – sinna liigub mõte,
Kuhu liigub mõte – seal tekib tunne,
Kus tekib tunne – seal sünnib RASA

Nandikeshvara, traktaat “Abhinaya Darpana”

Sel reedel, 30. oktoobril kell 19.00 toimub Salme Kultuurikeskuses India tantsu stuudio Amrita 25. sünnipäeva tähistamine klassikalise india tantsustiili bharatanatyami kontserdi ja külalisesinejatega. Sünnipäevarõõmu jagavad külalisesinejatena ansambel Bhava, Arno Kalbus (tablad) jt.

India traditsioonis „tantsib” kogu kosmos. Tähtsamaid jumalusi ja taevaseid jõude kirjeldatakse Vedades sõnaga nritta – tantsiv. Iidsete india templite seintel on Shiva, Durga, Sarasvati, Ganesha, Krishna tantsivad kujutised, samuti kaunites poosides taevased tantsijad – apsarad. Tants on rituaal, ohvritoomine, mille kaudu võib saada taevaste jõudude soosingu, võib jagada teadmisi ja väljendada tundeid.

Tantsustuudio Amrita alustas tegevust 1984. aasta septembris. Amrita asutajaks oli Irina Jankevich, kes 1987. a andis stuudio juhtimise üle Pille Roosile. Väikesest tantsurühmast on tänaseks välja kasvanud suur stuudio. Harrastajaid on kauni, kuid keeruka india klassikalise tantsu juurde jõudnud nende aastate jooksul mõnisada, neist on välja kasvanud ka häid esinejaid, kuid peamiselt on tantsitud iseenda jaoks. Algusaastatel tantsiti bharatanatyamile lisaks ka kathak stiili ja rahvatantse, nüüd esitatakse parimaid traditsioone järgides bharatanatyami tantse, mida on õpitud erinevatelt india  gurudelt – Chitra Visweshwaran, Leela Ramanathan, Shri Prakash Yaddagudde, Syed Sallauddin Pasha, Malini Srinivasan. Tantsustuudiol Amrita on olnud alguses kontaktid Venemaa, hiljem Euroopa ja India tantsijatega. Suuremad kontserdiprojektid on olnud „Ma tantsin india tantsu”, „Nektarijooja”, „Tantsud Thanjavurist”, „Govinda lila kathamrita”, „Imeline India“. Osaletud on ida muusika festivalil Orient aastatel 1992, 1995 ja 2001. Stuudio traditsiooniks on korraldada õpilaskontserte, kus saavad üles astuda ka esimesi samme tegevad harrastajad ning publikuks on lähedased ja sõbrad. Tantsustuudio Amrita solistid Helen ja Jamila on alustanud tantsuõpinguid juba lapsena ning lisaks arvukatele esinemistele sooritanud Arangetrami 2005. a. See on soolokontsert, mis traditsioonide kohaselt tähistab tantsija jõudmist professionaalsele tasemele. Tantsustuudio Amrita õpetajateks on olnud alguses Irina Jankevich ja hiljem Pille Roosi, Liina Karoliise Ludvig ning praegu õpetab Helen Geršman jagades seda kaunist kunsti kõikide soovijatega.

Helen Geršman

Kontserti saab internetist jälgida aadressil:

mms://tv.eenet.ee/amrita

Mari Boine – Cuovgga Áirras

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=26339

Foto: Anders Grønneberg.

Mari Boine on saami päritolu Norra muusik – laulja, luuletaja ning helilooja, kes on tuntud eeskätt kui vanade joigude ja uuema rock- ning jazzmuusika kokkusulataja. Mari Boine on esinenud Eestis mitmeid kordi ning andnud kontserte näiteks Jazzkaarel, Leigo Järvemuusikal ning Hõimupäevadel.

Tänavu pälvis Mari Boine Norra kõrgeima kultuuriauhinna – Anders Jahre preemia.

Sel aastal ilmus Mari Boine järjekorras kümnes plaat, mille pealkirjaks on Cuovgga Áirras. Plaati salvestas Boine Lõuna-Aafrikas ning see on jätnud plaadile ka oma jälje – plaadil musitseerivad peale Boine ja tema bändi veel kohalik koor ning Mandisini Manqina (http://www.youtube.com/watch?v=Q9iIXnP1UBY).

Kuigi muusikalised mõjutused on Lõuna-Aafrikast, laulab Mari Boine siiski ka sellel plaadil saami keeles ning ka teemad – looduse ülistamine, armastus Jumala ning oma maa ja rahva vastu, on temale siiski omased.

http://www.youtube.com/watch?v=v2gd6dXmm3E

Tegemist on väga südamliku ning intiimse plaadiga. Mari Boine annab end täielikult ülevate jõudude kätte ning laseb end muusikaliselt juhtida. „Ma olen nii kaua tahtnud lasta end Aafrika muusikal mõjutada,” ütles Boine seda plaati iseloomustades, ning plaati kuulates tundub, et see tulemus oli ootamist väärt!

Kuula veel: http://www.myspace.com/boine

Tuuli Potik

Kuula saadet Folgialbum, seekord tutvustatakse plaati “Arctic Paradise”

Folgialbum „Arctic Paradise” pakub kuulamiseks ülevaate kümmekonna soome ansambli rahvamuusikatöötlustest. Iga bändi uuelt albumilt (aastatest 2007–2009) on kogumikule salvestatud üks träkk. 

Niisiis saab kuulata muusikanäidet järgmistelt soome ansamblitelt:
Tsuumi Sound System, Trepaanit, Henriksson-Kleemola-Prauda, Lepistö & Lehti, Vilma Timonen Quartet, Ulla Pirttijärvi, Frigg, Jouhiorkesteri, Paratiisin Pojat ja KTU.  

Soome rahvamuusikatöötlused on vahel külmetavalt mõtlikud ja vahel teravad nagu pits kangematt kraami.  

Saate paneb kokku Liina Vainumetsa.

Folgialbum on Klassikaraadio eetris pühapäeval kell 20 ja kordusena laupäeval kell 13.05.

Kuula ka vanemaid saateid: http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=104

Liina Vainumetsa

Plaadisoovitus

Indigolapsed, üks kõiksus

Plaadiesitlused toimuvad:
Tallinnas Okupatsioonide Muuseumis 1. novembril 20.00
Tartus Pärmivabrikus 5. novembril 20.00
Plaati saab loomulikult kohapeal ka osta ja see maksab 225 krooni

KTU, Quiver,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=24505

Raamatusoovitus

Kihnu Virve – Nagu linnuke oksal

http://rahvaraamat.ee/index.php?id=62&no=R115486

Raamat jutustab loo rahvalaulik Virve Kösterist, kes avalikkusele tuntud eelkõige Kihnu Virvena. Biograafia käsitleb nii Virve noorusaastaid Manijal kui ka hilisemat elu Kihnus, samuti tema kujunemist armastatud rahvalaulikuks ja koostööd teiste eesti muusikutega. Raamatust leiab suure hulga fotomaterjali, mis on läbilõikeks Virve eluteest, lisaks ka palju värskeid pilte, mis tehtud raamatu valmimise ajal.

Terve Elu kalender 2010 koondab intervjuusid elujaatavate inimestega

Juba neljandat aastat järjest nägi ilmavalgust terviklikku maailmavaadet tutvustav kalendermärkmik Terve Elu. Seekordne kalender on isikukeskne ja iga kalendri nädal räägib loo ühest harmoonilisema elu poole püüdlejast. Algab ju terve ja jätkusuutlik elu meist enestest.

Meie ümber on piisavalt palju suurepäraseid inimesi, kelle elu ja tegemised demonstreerivad tervema elu võimalikkust. Meie ümber on hulganisti lahendusi, ideid ja õpetusi, et leida üheskoos jätkusuutlikum viis elamiseks. Kalendrimeeskonna soov pole kirjutada probleemidest, tekitada hirmu või kuulutada keskkonnakatastroofi, vaid otsida üheskoos võimalusi parema elu jaoks. Õppida, innustada ja areneda!

„Terve Elu kalender 2010 on suunatud nendele kalendriostjatele, kes hindavad lisaväärtusega asju, sest just seda Terve Elu kalender on. Positiivsed mõtted, mida viiekümne kahest intervjuust leida võib, annavad kalendrile omamoodi lisamõõtme,” ütles Terve Elu kalender 2010 toimetaja Katrin Lipp.

Nagu nimigi vihjab, on väljaanne tõepoolest tervema elu poole püüdlev: järjehoidjad on käsitsi lõigatud ja põimitud lambavillast kedratud lõngast. Kalender on trükitud taastoodetud paberile looduslike trükivärvidega ja keskkonnasõbralikus trükikojas Ecoprint.

Lisainfot kalendri kohta leiate aadressidelt:

http://www.bioneer.ee/avaleht/terve_elu_kalender_2010  ja http://terveelu.bioneer.ee

Lisainfot kalendri ostuvõimaluste kohta saate aadressilt:

http://www.bioneer.ee/avaleht/kava/Terve_Elu_Kalender_2010_ostuinfo.aid-5989

Terve Elu kalender 2010

* Toimetaja: Katrin Lipp
* Kujundaja: Marju Kuusk
* Koostajad: Katrin Lipp, Eva Ladva, Toomas Trapido ja Ekke Sööt
* MTÜ Terve Elu Kirjastus – 129 lk, kammköide, ümarad nurgad, A5 (14,8X21cm)

Kalender sisaldab:

* 52 intervjuud, iga nädala kohta üks;
* ruum märkmetele igaks päevaks;
* kuufaasid, päikese tõusu ja loojumise kellaajad;
* maarahvapäevad;
* Regio kaardid (Eesti, Euroopa ja Maailm);
* keskkonnaorganisatsioonide ja ökokaupmeeste kontaktid.

Kalendriteemalisel infol saab silma peal hoida ka suhtlusvõrgustikes:

http://twitter.com/terveelu
http://www.youtube.com/user/lapsuliblikas
http://toru.ee/profile/Bioneer

Katrin Lipp

Internetist

Teopesa

Kallis sõber!

Oled südamest palutud mu käsitööpoe avamisele, mis toimub sel hetkel, kui sisened lehele www.teopesa.ee Teopesa on koht, kust saab osta unikaalset „oma lugudega“ eesti käsitööd, otsida oma käsitööideele tegijat ja vanale esemele uut omanikku ning lugeda põrutavpõnevaid käsitööuudiseid. Nii see läheb, kui väljas on masu, kodus igav ja vana arm ei taha roostetada. Tarbimist on meie ümber küll palju, kuid tunnen, et käsitööese on midagi erilist – „hingega“, kauakestev, traditsioone edasi viiv – ja aitab kokkuvõttes ehk vähemgi tarbida.

Mida siis e-poest osta saab? Haruldasest mustast tammest ehteid (see pole looduskaitsealune liik, loe täpsemalt www.teopesa.ee), kirglikku ja värvikirevat erilise kujuga keraamikat, kangastelgedel kootud rahvariiet ja kotte, puuvillast triibukangast, „kiiksuga“ kindaid-salle-mütse, hullutava lõhnaga küünlaid-seepe ja palju-palju muud. Daamidele, tütarlastele, lastele, poistele, härrasmeestele – enda katmiseks ja ehtimiseks, mänguks ja kodu sisustamiseks. Igal asjal on oma lugu, iga loo taga on Eesti tippkäsitöömeister. Kokku üle 100 töö ligi 20 meistrilt.

Tervisi saates,
Kristel Kalda
www.teopesa.ee

Kalender

August Pulst 120 Estonia kontserdisaalis

Reedel, 30. porikuul algusega kell 19 toimub Tallinnas Estonia kontserdisaalis August Pulsti sünnist 120 aasta möödumisele pühendatud suur rahvamuusikute esinemine. Poolteist tundi kestva sündmuse jooksul astuvad üles külapillimehed, pillimeistrid, rahvalaulukoorid, üksikesinejad ja rühmad. Esinemisele järgneb rahvapidu.

Suuresinemisega soovitakse väärikalt tähistada August Pulsti panust eesti pärimusmuusika arengusse ja tõsta esile meie pärimusmuusikuid.

August Pulst (1889–1977) oli mitmekülgne rahvaelu edendaja ja koguja. Pärimusmuusika helisõõridele  jäädvustamise kõrval korraldas ta aastatel 1922–1936 külapillimeeste ja -laulikute ringreise üle kogu Eesti. Tema üheks tähelepanuväärsemaks teoks oli suur külapillimeeste esinemine Estonia kontserdisaalis, millele suure menu tõttu ka kordusesinemine korraldati.

Sündmuse korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus.

Pilet: eelmüügist 150.-/100.-; samal päeval 175.-/125.- (osta siit)

Esinevad:

Õie Sarv ja Õiõ Seto
Eino Tartes ja Toomas Ojasaar
Taivo Leis
Elmar Ruusamäe
Harri Lindmets
Ilmar Tiideberg
Julius Vilumets
Kannelkond
Sofia Joons, Mall Ney ja Robert Jürjendal
Rait Pihlap
Igor Tõnurist
Ansambel Ro:toro
Ene Salumäe
EMTA lavakunstikooli 24. lennu vokaalansambel
Tuule Kann ja Jaak Sooäär
Ants Taul koos tütarde Anu ja Triinuga
Raivo ja Krista Sildoja
Jaak Johanson

Kontsertjumalateenistus Esku kabelis

1. novembril algusega kell 14.00
Esku kabelis hingedeaja algusele pühendatud kontsertjumalateenistus
Jumalateenistusel laulab naiskoor  Virvik
Dirigeerib maestro Olev Oja

Hüüru Veski

Esmaspäeval, 02. novembril kell 19 annavad Hüüru Veskis hingedepäeva puhul kontserdi "Armastus teisest pilgust" Tiit Born ja Peep Ojaveski.

http://www.hyyruveski.ee/
http://www.virufolk.ee/tiitborn

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk