6. november 2009 nr 53
Viru Folgini 2010 on jäänud 277 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Sel nädalal sai Viru Folk järjekordse tunnustuse – valiti Põhja-Eesti parimaks turismisündmuseks:

http://www.virumaateataja.ee/?id=183585

Täna tulevad müüki Kaunite Kontsertide piletid, Tuuli tutvustab Norra rahvamuusikat, Käsmus tuleb giidikonkurss jne.

Kuulamissoovitus Huun Huur Tu Philadelphia Folk Festivalil, augustis 2006:

http://www.youtube.com/watch?v=bVkJ1Bf-QzU

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Viru Folgi kontori sein ootab kahte uut naela, kuhu värsked tunnustustahvlid riputada. Foto: Peep Veedla

Luuletus Sanntu Karhult

Aerutu vene

Me ikka veel korikaid sätime
Ehkki mujal, näed sukki kantakse
Noorena kartsid vaid vanadust...
Nüüd see on tulemas...
Kas sa pole mõelnudki?
Nutma ajab sind see, kui noored
Hirmutab ... oh, silmad nii väsinud
Kes küll sütitaks neis sädemed
Need abi paluvad päeval, ööl
Kes leiab küll
Sinu aerutuma venekse
Kas ootab seda tüüne meri
või kaljurand?
Sina veeretad kõiki keda vaid...
Emagi oma kes kord sinu sai
Öös taevasse tõused
Sinna tähisse
Päeval kaljudele ronid sa
Ümbert kinni sa kui rõngas roostetand
Hõbedast vikerkaared luhta uputand
Oled voolaja sa oja kinni mis topitud
Aeg millel auku kaevatud...

Autor karjala luuletaja Sanntu Karhu (sündinud 1967), kogumikust „Kuum öö”. Soome-Ugri rahvaste tänapäeva luulet.

Artikkel

Mardinädalal kõlavad kontserdimajades Urmas Alenderi laulud

Luisa Värk. Foto Kaupo Kikkas.

Urmas Alender oli muusik, laulja ja laululooja, kelleta ei kujutaks Eesti rockmuusikat ettegi. Niivõrd sügav on tema jäetud jälg. Juba 15 aastat oleme pidanud ilma Urmaseta hakkama saama, tema lauldud laulud aga elavad edasi ning ikka ja jälle tahame neid üha uuesti kuulata.

Jätkuna 14. juunil kontsertsarja Kaunid Kontserdid Käsmus raames toimunud Urmas Alenderi laulude õhtule kõlavad 09.-12. novembrini legendaarse Ruja solisti laulud Tallinna, Tartu ja Pärnu kontserdimajades.

Seekord saame kuulda neid laule uue põlvkonna lauljate esituses. Seni välja kuulutatud esinejate nimistus on muudatus! Tervislikel põhjustel ei saa kontsertsarjas seekord kaasa teha Lenna Kuurmaa ning tema asemel astub solistina koos Margus Vaheri, Arno Suislepa ja Tuuli Tauliga lavale Luisa Värk. Kitarril saadab lauljaid Ain Varts, klaveril Margus Kappel ja Ursel Oja. Esitamisele tulevad nii Urmase enda kirjutatud lood kui ka tema poolt tuntuks lauldud Rein Rannapi, Jaanus Nõgisto ja teiste heliloojate teosed.

Kontsertgraafik:

E  09.11 Estonia kontserdisaal, Tallinn

K 11.11 Pärnu kontserdimaja

N 12.11 Vanemuise kontserdimaja, Tartu

Kõik kontserdid algavad kell 19. Kontsertide pääsmed saadaval Piletilevi müügipunktides.

Lisainfo: http://www.beritkontsert.ee/alender

Kaunid Kontserdid Käsmus 2010 piletid alates tänasest müügis

Tõnis Mägi. Foto: Peep Veedla.

Tänavu juunis toimus esmakordselt Käsmus kontsertsari Kaunid Kontserdid Käsmus. Kaheksal järjestikusel õhtul andsid Käsmu meremuuseumi tagusel Ingmani Merelaval kontserdi mitmed tunnustatud kauni muusika viljelejad: Jaan Tätte, Marko Matvere, Ivo Linna, Maria Listra jt. Kontsertsarja saatis suur publikumenu: külastusi kogunes kaheksa õhtu peale üle 12 000.

Ka tuleval aastal on võimalik kaheksal juunikuu õhtul Käsmus kaunist muusikat nautida. Alates homsest tulevad Piletilevi müügipunktidesse müügile neist kolm. 08. juunil astub Marko Matvere koos Indrek Kruusimaa ning Ooper-Kvartetiga üles kavaga „Mustlasvanker”, 10. juunil võib kuulda ja näha kooslust Tõnis Mägi & Chalice, 12. juuni õhtul esinevad Birgit Õigemeel, Uku Suviste & Noorkuu. Suurematel huvilistel on võimalik endale soetada kontsertsarja pass. Passe läheb kokku müüki vaid 100. Ülejäänud viie kontserdi kohta info tulekul lähiajal.

Täpsem info: http://kkk.virufolk.ee

Villu Veedla

Norra rahvamuusika – Hardangeri viiul

Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest pole Norra rahvamuusika traditsioon kunagi katkenud. Kuna rahvamuusikat on kogu aeg põlvest põlve edasi antud, siis pole tekkinud ka mingit vajadust seda uuesti ellu äratada. Aegade jooksul on muutunud vaid kohad, kus rahvamuusikat esitatakse. Viimase 10–15 aasta jooksul on muusikaline tase tublisti tõusnud ning esile on kerkinud mitmeid meisterlikke rahvamuusikuid.

Ehkki osa Norra rahvamuusikast on samuti väga vana, loodi suur osa repertuaarist 19. sajandil. Instrumentaalpalad jagatakse tavaliselt uuemat tüüpi traditsiooniliseks, Kesk-Euroopa mõjudega tantsumuusikaks (gammaldans) – valsid, reinlendrid ja polkad, ning vanemat tüüpi tantsudeks (bygdedans) nagu springar, gangar ja lyarslått (mida rahvusvaheliselt tuntakse nende norra nimede järgi).

Foto: wikipedia

Kõige olulisemal kohal Norra rahvamuusikas on peale vokaali Hardangeri viiul, mida peetakse ka Norra rahvuspilliks. Pilli mängimisel on tavaks kasutada põrisevaid keeli ja palju erinevaid häälestusi, mistõttu muusika on rikas tonaalsete harmooniate poolest.

Hardangeri viiulil on ka tähtis koht kristlikus religioonis. Paljudes rahvajuttudes on instrumendi mängijaks Saatan ning ka paljud muistsed head viiuldajad on ise öelnud, et neid on õpetanud Saatan. 19. sajandil olnud ususõdade ajal hävitati nii Hardangeri kui harilikke viiuleid Norras massiliselt. Neid vaadati kui „patuseid instrumente, mis julgustasid inimesi pidutsema, jooma ning kaklema”.

Loomulikult ei juhtunud see ainult Norras, vaid ka Euroopa teistes osades ning kuni 20. sajandini oli Hardangeri viiuli mängimine kirikutes keelatud. Kuigi Norra kirikutes võib Hardangeri viiuli mängimine siiani religioosseid inimesi solvata, on see kõikjal mujal Euroopas siiski juba aktsepteeritav nähtus.

Foto: Wikipedia

Hardangeri viiul on inspireerinud mitmeid maailmakuulsaid muusikuid ja heliloojaid. Edvard Grieg on adapteerinud mitmeid Hardangeri viiuliga mängitud rahvaviise oma loomingusse. Ibseni „Peer Gynti” muusika partituurid kirjutas Grieg samuti osaliselt Hardingeri viiulile.

http://www.youtube.com/watch?v=p4mdTgI02cg

Viimastel aastatel on instrumenti hakatud üha enam kasutama ka mujal maailmas. Näiteks on Hardangeri viiul kogunud populaarsust Jaapanis ning paljud sealsed muusikud on sõitnud Norrasse, et õppida seda pilli.

Samuti on kasutatud Hardangeri viiulit mitmetes filmides. Näiteks helilooja Howard Shore, kes on kirjutanud muusika Sõrmuste Isanda triloogiale, kasutas instrumenti selleks, et tuua filmimuusikasse sisse mitmetonaalsust.

Kuulsamad Hardangeri viiuli mängijad on Knut Buen, Hallvard T. Bjørgum ja Annbjørg Lien (http://www.myspace.com/annbjorglien ), Susanne Lundeng (http://www.myspace.com/susannelundeng ) ning lauljad Agnes Buen Garnås, Kirsten Bråten Berg (http://www.myspace.com/kirstenbrtenberg ), Odd Nordstoga (http://www.myspace.com/nordstoga ) ja Øyonn Groven Myhren.

Populaarsemad rahvamuusikaansamblid on Majorstuen (http://www.myspace.com/majorstuen ), Kvarts, Tindra (http://www.myspace.com/tindratrio ), Dvergmål ja Utla (http://www.myspace.com/trioutla ).

Tuuli Potik

Giidikonkurss „Käsmurääkija”.

Seljataga on kaks giidikonkurssi. Anno 2008 aprilli viimasel laupäeval Viru rabas, nimega „Viru Raba Rääkijad” ja sel aastal, 25. aprillil Sagadi mõisa juures, nimega „Sagadi mõisarääkijad”.

Tulemas on kolmas giidikonkurss, seda nimega „Käsmurääkija”. Merejutud, kaptenite lood, Käsmu küla tänapäev, mereäärsed metsajutud, kivikülv, suured rändrahnud, Mohni saar, Kuradisaar, Mädalaht, Käsmu laht, Vana-Jüri ots, kaugelt eemalt paistab Eesti põhjatipp – Purekkari neem... Teisel pool Käsmu lahte Vergi poolsaar ja Võsu... Jääaeg ja Käsmu poolsaare teke... See kõik on valik sellest, mida võiks rääkida üks giid Käsmu külas ja Käsmu poolsaarel.

Giidikonkursid on jalgu alla saamas ja on endid tõestanud kui väga arenemisvõimelisi ettevõtmisi. Areng oli ka seekord täiesti olemas. Žürii oli Sagadi giidikonkursil (Sagadi Mõisarääkijad) suurem, auhindu rohkem, osalejate arv rohkearvulisem, suurem oli huvi ka meedia poolt vaadatuna.

Oktoobriks sai kokku uue giidikonkursi „Käsmurääkija” auväärt žürii. Žürii on suur ja võimas. Žürii koosseis on järgmine: Aarne Vaik (žürii esimees, Käsmu meremuuseumi peremees), Urmas Dresen (mere asjatundja, Eesti meremuuseum), Teet Veispak (ajaloolane), Eve Kask (Käsmu suvitaja, kunstnik, raamatu „Käsmu majad ja inimesed” autor), Tiina Laulik (Käsmu põliselanik; Käsmu rahvamaja), Sirje Pallo (Käsmutundja, Eesti Ajaloo Muuseum), Vladimir Bogatkin (Eesti Ajakirjanike Liit), Ebba Rääts (Eesti Emade Liit, Eesti Muusikaühing); Mirjam Abel (Muinsuskaitse esindaja), Allan Jaakus (spordimaailma esindaja, Rakvere Spordikeskus), Ave Paulus (Lahemaa Rahvuspargi esindaja), Virko Sirkel (Käsmu kalur, MTÜ Lahemaa Ökoturism), Toomas Trapido (poliitik, roheline), Mark Soosaar (filmi- ja poliitikamees), Ella Vikk (Porkuni paemuuseum), Reiu Tüür (kunstimaailma esindaja), Mart Niklus (bioloog, vabadusvõitleja, Tartu vaim), Margit Hallmägi (Tallinna Giidide Ühing), Evi Aluoja (Eesti Giidide Liidu esindaja), Krista Keedus (RMK Sagadi Metsakeskus), Ingrid Rüütel (muusikamaailma esindaja, Eesti Heliloojate Liit), Külli Karing (turismimaailma esindaja, reisifirma ViaHansa), Heiki Sildnik (hariduse esindaja), Helge Maripuu (emakeele õpetaja, Jõgeva ÜG), Aleksei Turovski (Käsmu giid), Daisy Kull (teatrimaailma esindaja, Rakvere teater).

Uus Käsmu giidikonkurss koosneb kahest osast, eeltööst ja lõppvoorust. Eeltöö on kuni viis lehekülge pikk kirjatöö Käsmu ja Käsmu poolsaare teemal. Žürii hindab eeltöödes kõigepealt sõnaseade headust. Üks žüriiliige võib panna ühele eeltööle kuni sada punkti. Nii selguvadki kuus parimat lõppvooru pääsenut. Eeltööd paluks vormistada korrektses, ilma kirjavigadeta eesti keeles.

Lõppvoorus antakse igale osalejale aega 45 minutit, et Käsmut ja muud Käsmuga seotut tutvustada. Lähteülesandeks on kindel marsruut, mis on kõigile ühesugune. Algus Käsmu meremuuseumi eest ja lõpp Vana-Jüri neemeotsas. Tagasi sealt neemeotsast meremuuseumi ette veab juba uus võistleja. Nii käiaksegi kolm korda edasi-tagasi ja nii on kõigil lõppvooru pääsenuil võrdsed tingimused. Mida võistleja räägib ning kuidas oma esinemisaja sisustab ja etteaste üles ehitab, see on juba iga osaleja vaba valik.

Žürii hindab lõppvoorus etteaste atraktiivsust, näitlejameisterlikkust, info õigsust, sõnaseade headust.

Eeltööde esitamise tähtaeg on kevade sünnipäev, 20. märts. Žürii punkte ootab allakirjutanu 30. märtsiks. Kuus parimat hõigatakse välja 1. aprillil. Lõppvoor toimub Käsmus 24. aprillil. Koguneme natuke enne poolt ühteteist Käsmu meremuuseumi trepil. Aega konkursi lõppvooruga läheb kusagil nelja-viieni välja. Kõiki lõppvooru osalejaid ja eriti võitjat ootavad auhinnad. Seekordne auhinnalaud on päris suur ja mitmekesine. Koostööpartneritest on seda täitnud eelkõige Käsmu Meremuuseum ja MTÜ Lahemaa Ökoturism.

Eeltööd tuleb saata allakirjutanule aadressil: marek53@hot.ee . Samal aadressil ja ka telefonil 3220662 saab infot giidikonkursi kohta, samuti konkursile registreeruda.

Marek Vahula, vabakutseline, giidikonkursside idee autor ja peakorraldaja

Plaadisoovitus

Agan / Viinikainen / Mälgand / Kallio, Pictures

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27154
ja
Willie Nelson, American Classic,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=26947

Raamatusoovitus

Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Jaanika Oras

http://rahvaraamat.ee/index.php?id=62&no=R073612

Risanda Kravtsovilt, Anette Raagulilt, Anette Evartilt, Rosalie Veinbergilt ja Minna Kokelt on Eesti Rahvaluule Arhiivi 1950.–1960. aastate helilintidel kokku 192 regilaulu esitust. Uurimus tutvustab arhiiviallikate ja suuliste mälestuste põhjal nende elu- ja laulumaailma ning koostööd folkloristidega, rõhutades iga naise regilaulukogemuse ainukordsust ja emotsionaalse kontakti osa teise inimese mõistmisel.

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk