13. november 2009 nr 54
Viru Folgini 2010 on jäänud 270 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Võib-olla on mõnel veel tähelepanuta jäänud, et sel nädalal sai Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri koostööpartneriks. Mis võimalusi see pakub meie kultuuritegelastele ja humanitaaridele, jääb igaühe enda avastada.

http://www.esa.int/esaCP/SEMW8W3VU1G_index_0.html

Pühapäeval on ETV Tähelaevas Aleksei Turovski. Saates on külalised Ivo Linna ja muidugi Mati Kaal. Käisime Alekseiga ka loomaaias linde, Jaapani makaake ning väikseid hüäänipoegi külastamas. Saates on ka mõned kaadrid Aleksei esinemisest selleaastasel Viru Folgil. Ütleb Kalev Lepik.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Palmses otsiti Lääne-Virumaa identiteeti… Foto: Viru Folk

Luuletus: Erik Batujev

Lapitekk

Lühikäsi,
lühiajalugu,
armas
lapitekk,

Lapsepõlve
aita
naasta
mul.

Kas korraks
või jäädavalt
õnne nimel.
sinna!

Lapsepõlves
armastasid
ikka mind
paljudki.

Hellitasid,
poputasid
ikka mind
paljudki.

Ise ka
armastasin,
mõistmatu,
silmitu.

Väiksel
väike aru
sestap kerge
elada.

Lühikäsi,
lühiajalugu,
armas
lapitekk.

Lapsepõlve
aita
naasta
mul.

Lapsepõlves
ema, isa,
moor ja vaar,
vennas ka.

Erik Batujev (1969–2002), udmurdi luuletaja

Artikkel

Urmas Alenderi laulud tõid kontserdimajade saalid täis

Sel nädalal kõlasid Urmas Alenderi laulud uue põlvkonna esitajate ettekannetes Estonia kontserdisaalis Tallinnas ning Pärnu ja Tartu kontserdimajades. Saalid olid publikust tulvil ning aplausiga poldud kitsid. Need laulud lähevad alati inimestele südamesse, eriti siis, kui nad hästi esitatud on. Urmas Alender esitas neid lugusid muidugi kordumatult, kuid tänaste kontsertide eesmärk polnudki neid laule lauldes Alenderit jäljendada, vaid esitada neid just omas võtmes. Nii olidki iga esitaja laulud just selle esitaja nägu ning kontserdid pakkusid vaheldusrikkaid elamusi, sealhulgas ka ehedat džässi, mida Alender pole eales esitanud.

Kuid nädalakiri ei piirdunud vaid laval pakutuga, vaid piilus ka lavatagustesse ruumidesse enne kontserdi algust neljapäeva õhtul Vanemuises. Millega tegelevad esinejad enne kontserti?

Vanakoolimehed Ain Varts ja Margus Kappel tunnevad end mugavalt.

Ursel Oja ei suuda aga ka puhkusehetkel klaverist eemalduda.

Nii nagu Margus Vaher kitarrist, kujundades Arno Suislepa püksiviikimisele muusikalist tausta.

Luisa Värk harrastab kunsti, kasutades lõuendina omaenda kaunist nägu.

Džässipiiga Tuuli Taul aega ei raiska, ristsõna peab enne lavaleminekut valmis saama!

Kontserdeid nautis ja lava taha piilus Peep Veedla

Norra traditsioonilised rahvapillid – oinasarv (bukkehorn) ja puust sarv (lur)

Bukkehorn ehk oinasarv on Norra traditsiooniline rahvapill, mida iidsel ajal kasutasid karjapidajad, et kommunikeeruda nii karja kui teiste inimestega. See tähendab, et oinasarve mängiti vaid suvisel ajal, siis kui loomadega karjas käidi. Bukkehorn tehti enamasti oina sarvest – nagu ütleb nimigi. Kuid mõnikord kasutati ka kitse sarve.

Video bukkehorn’i tegemisest:

http://www.youtube.com/watch?v=k4bO9ZUTIrA

Bukkehorn oli esialgu vaid signaaliinstrument, millega loomi kokku aeti ning metsloomi hirmutati. Alles hiljem hakati seda kasutama ka esteetilise naudingu saamiseks. Erineva tonaalsusega helide tekitamiseks hakati sarve ka auke puurima. Kõigepealt oli neid 2–3, seejärel kasvas arv kuni kaheksani. Oinasarv on sugulane meie sarvepilliga.

Pilt: www.ancientmusic.co.uk/

Kuula kolme sõrmeauguga oinasarve:

http://www.ancientmusic.co.uk/ancientinstruments/Sounds/bukkehorn.mp3

Kõige varasemad märkmed lur’ist on kirjas Islandilt pärit kroonikates, kus seda kirjeldatakse kui sõjainstrumenti. Puust sarv andis märku sõjasalga kogunemisest ning seda puhuti ka vaenlase hirmutamiseks, seda kasutati tihti merel olles. Lur’i peetakse viikingite leiutiseks.

Kuula lur’i: http://abel.hive.no/trumpet/lur/wood/lur_melodi.mp3

Lur’ on umbes meetri pikkune. Seda on tehtud kas ühest puutükist või mitmest. Näiteks viikingid kasutasid pajupuust tehtud mitmeosalist (tavaliselt viiest ringist koosnevat) sarve. Kuigi seda kasutasid viikingid, peetakse lur’i ka karjapilliks ja ta on sugulane eesti karjapasunaga.

Pilt: www.viking.no

Tänapäeval kasutavad oina- ja puust sarve mitmed (pärimus)muusikud nagu näiteks Odd Sylvarnes Lund (http://abel.hive.no/trumpet/lur/wood/Odd_Lund.html), Steinar Ofsdal (http://www.lurogbukkehorn.org/), Dagfinn Nupen (http://www.folkogdans.no/index.php?cat=40031&view=883) jne.

Wardruna (http://www.myspace.com/wardruna) on ansambel Norrast, kelle muusika viib meid tagasi paganlikku ja spirituaalsesse aega. Bänd kasutab nii iidseid pille (sealhulgas parmupilli, puust sarve ning Hardangeri viiulit) ning ka nende laulude sõnad tulenevad vanadest ruunidest, mida enne ansambli tegemist oldi aastaid uuritud.

http://www.youtube.com/watch?v=7HMl81zRp4E

Kuula nelja sõrmeauguga oinasarve:

http://www.ancientmusic.co.uk/ancientinstruments/Sounds/large_bukkehorn.mp3

Vaata ka: http://www.naturinstrumenter.no/

Allikad: www.acientmusic.co.uk
http://home.online.no/~kgjetmun/page5.html
http://abel.hive.no/trumpet/lur/wood/

Tuuli Potik

ÖÖ ON ÖÖ 2009...

1998 aastal ilmus esimene heliplaat Heikki Kalle muusika ja Indrek Hirve tekstidega, mis sai nimeks ÖÖ on öö. Plaadil musitseerisid solistidena Kärt Johanson, Tõnis Mägi, Riho Sibul ja Jaan Sööt koos paljude heade sõprade ja ansambliga Jäääär. Nüüd, 11 aastat hiljem, on samalt seltskonnalt ilmunud uus album ÖÖ on öö, kus peal kuulata palju värsket loomingut, uusi ja põnevaid kõlavärve ja ka mõned juba kuuldud lood uues kuues. Uue häälena saab kuulda tõeliselt kauni ja kordumatu tämbriga Tuuli Tauli. Heliplaat salvestati Leigo talu kaminasaalis tänavu aasta juulis, helitehnilise töö tegi ära meie hea sõber Erki Sepp ja plaadi kujundas meie teine hea sõber Asko Künnap. Mitmele uuemale loole on sõnad kirjutanud meie head sõbrad Rein Ahas ja Katrin Pärn.

Uue albumi ÖÖ on öö esitluskontserdid toimuvad:

24. 11 Viljandis, Pärimusmuusika Aidas kell 20.00
26. 11 Tartus, Ülikooli Aulas kell 20.00
28. 11 Tallinnas, Okupatsioonide Muuseumis kell 21.00
29. 11 Pärnus, Endla Teatri Küünis kell 20.00

Ootame ka Teid, head inimesed, osa saama ühest ilusast ja meeldejäävast muusikaelamusest!

Kärt Johanson
Tuuli Taul
Tõnis Mägi
Riho Sibul
Jaan Sööt ja
Jäääär
 

Plaadisoovitus

Rein Rannap ja Kosmikud „Ilus maa”

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27195

Raamatusoovitus

Peeter Vihma „Kättpidi Keenias”

http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/reklaam/57273

Aafrika oli terra incognita kuni Linvingstone'i suurte reisideni. Eesti reisikirjanduses napib häid Aafrika-raamatuid paraku senini. Õnneks hakkab lünk nüüd täituma.

Peeter Vihma tegi vabatahtliku tööd Keenias. Ja on kirjutanud sellest ühe eheda raamatu. Koos slummide, hašiši, puskari, pohmelli ja mõttetu tööga. Peetri juttudes ilmub meie ette galerii värvikaid mustanahalisi ning õlut lürpivaid või maailma parandavaid valgeid õnneotsijaid. Ja need kaks maailma – must ja valge – on endiselt teineteisest nii pagana kaugel.
Tiit Pruuli, maailmarändur

Aafrika võib olla pime paik. Nagu aasta vabatahtlikuna Keenias veetnud Peeter Vihma kirjutab, on Aafrika pimedus selline, et kui tuld ei põle, siis tõesti mitte midagi ei näe. „Kättpidi Keenias” on võimalus süüdata lamp ja vaadata Musta Aafrika südames (ent kui süda asub inimeste idaküljel, siis ehk võib sama üldistust laiendada ka mandritele) veidike ringi.

Oma raamatule alapealkirja pannes on Vihma – elukogemuse võrra rikkam ja mõnegi illusiooni võrra kibedalt vaesem – leidnud, et ta kukkus vabatahtlikuna läbi. „Kuskil kehvemas kohas vabatahtlikuks käimist võiks võtta kui noore inimese ettevõtmist, mis tuleb lihtsalt ühel eluperioodil ära teha,” kirjutab ta samas. Kui kas või iga sajas vabatahtlikuks läinu tuleks tagasi sellise raamatuga, pole kellegi jaoks olemas mingeid läbikukkumisi. Siis muidugi ja igal juhul.
Krister Kivi, ajakirjanik

Peeter Vihma (s 1980) on varem avaldanud ajakirjanduses tekste külastatud välisriikidest ja Eesti ühiskonna kohta. EHI-s ja TLÜ-s õpitud sotsioloogia on sünnitanud uurimusi kanepi suitsetamisest, soorollidest, rohelisest eluviisist ja ökokogukondadest. Praegu töötab Peeter Vihma lektorina Tallinna Ülikoolis.

Ilmus kogumik „Kommunikatsioon ja folkloor”

Rõõmustamaks rahvaluulehuvilisi ja iseäranis selle õppijaid, on Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastuse ja MTÜ Eesti Folkloori Instituudi ühistöös Eesti Kultuurkapitali toel trükist ilmunud maailma ühe juhtiva ja tsiteerituma folkloristi Dan Ben-Amose artiklikogumik „Kommunikatsioon ja folkloor”. Autor on eesti keeles avaldamiseks valinud artiklid, mis käsitlevad folklooriteooriat, juudi huumorit ja narratiive ning juudi kirjanike suhtumist folkloori. Lisaks on kogumikus ka artiklid aafrika folkloorist.

Professor Dan Ben-Amos tegeleb juudi folkloori, aafrika folkloori, proosanarratiivide, vanasõnade, müüditeooria ja strukturaalanalüüsiga. Ta on olnud ka paljude folkloorikäsitluste klassikasse kuuluvate teoste toimetaja. 2007. aastal pälvis ta raamatu „Folktales of the Jews” toimetamise eest 2006. aasta juudi rahvusliku raamatu auhinna, mida antakse välja alates 1948. aastast.

Arvestades temaatika laia haaret loodavad väljaandjad, et kogumik pakub huvi ka laiemale üldsusele.

Kalender

Fenno-Ugria hõimuõhtu LIIVI LIPU PÄEV

Reedel, 13. novembril kell 18.00 Tallinna Vanalinna Muusikamajas.

Liivlastest räägib ja liivi lugusid mängib liivi noorteansambel Nurmorkestõr.

Üritus on tasuta, kõik on oodatud!

Fenno-Ugria Asutus
Kadi Raudalainen
6445119

LIIVI LIPP
Liivi rahvuslipp pühitseti 18. novembril 1923. aastal Irē kirikus. Liivi lipu värvid on roheline-valge-sinine. See sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. 

NURMORKESTÕR
Tegemist on üsna värske liivi noorteansambliga, kuhu kuulub kümme 16–31-aastast muusikut. Neist vanim on Eestiski tuntud Julgī Stalte, kes sai tuntuks eesti-liivi ansambli Tuļļi Lum solistina. Lisaks Julgīle on ansamblis veel kaks tuntud liivlast: Dāvis Stalts ja Jānis Mednis.

Ansambli liikmed osalevad Liivi Fondi tegevuses eesmärgiga taaselustada liivi keelt ja kultuuri nii Lätis kui ka Eestis ja Soomes.

Ansambli repertuaaris on nii vanu kui ka uusi liivikeelseid laule. Vanadele liivi lugudele annab ansambel väga huvitava ja sooja omapoolse tõlgenduse ning kõla. Nurmorkestõr on kontserte andnud peamiselt Lätis, Eestis ja Soomes. Tänavu märtsis esines ansambel ka Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses.

Tallinna tuleb esinema kuus noort muusikut: Linda Zonne, Monta Kvjatkovska, Reinis Zumbergs, Jānis Mednis, Dāvis Stalts ja Julgī Stalte.

Tantsuetendus „Tantsumasin”

Algus: reede, 13. november 19.00
Koht: Pärimusmuusika Aida suur saal
Pilet: eelmüügist 100.-/75.-, samal päeval 125.-/100.- (osta siit)
Värskel viisil pärimust ja kaasaegset tantsu ning muusikat lõimiva tunnetusüksuse Trans_Tans esimene tantsuetendus „Tantsumasin”.
Kuula tutvustavat heliklippi siit

Lavastaja Silver Sepp on eri Euroopa paigus hiljuti saadud pärimuslike ja kaasaegsete tantsukogemuste tõttu aru saanud Eestis hääbuvast individuaalsest tantsutundest, mis nõuab üles äratamist ning äratatuna annab uue perspektiivi meie rahvatantsule.

Õiget tantsimist ei saa olla ilma kuratlikult hea pillimeheta ja vastupidi. Õnneks on jälle esile tõusnud karismaatilisi ja nakatavaid pillimängijaid. Nagu arheoloogid toovad uut teavet maailma mineviku kohta maapõuest, toob Trans_Tans arhiivisügavustest välja avastamata eesti helimaastikud, millest inspiratsiooni saanud pärimustants näitab ennast veel tantsimata viisil.

See on improvisatsioon pärimuse piires, mis segatud tõusvate ja laskuvate kaasaegsete vooludega. Taaselustatakse teineteist tiivustav suhtlusvorm – pillimees ja tantsija. Eesti maitsekamad arhailise ja kaasaegse ühendajad jutustavad loo ühest tantsumasinast.

Kordumatu hetk, mis tuleb, kui tuleb.
Kohtumine taldadega siidiks lihvitud põrandal.
Kahe tantsija enese unustamine, keerlemine, minnalaskmine.
Saabumine sinna, kus on alles jäänud ainult tants.

Osalised:
Jaak Johanson – tantsija, laulja
Silver Sepp – tantsija, koreograaf
Kadri Lepasson – pärimustantsija
Ele Viskus – kaasaegne tantsija, koreograaf
Tiit Kikas – elektriviiul, elektroonika
Cätlin Jaago – torupill, parmupill, viled
Karoliina Kreintaal – viiul
Tarmo Noormaa – eesti lõõts, diatooniline loots

Lavastaja: Silver Sepp
Valgus: Rene Liivamägi
Kostüümid: Lee Reinula
Korraldaja: Eesti Pärimusmuusika Keskus

http://www.youtube.com/watch?v=FcqSnjthZUU&feature=player_embedded

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk