27. november 2009 nr 56
Viru Folgini 2010 on jäänud 256 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Värskelt oli kadripäev, seda meenutavad laulusõnad, Tuuli kirjutab PÖFFist jne. Sel nädalal oli üks masendav masu uudis – Rabarock jääb 2010. aastal ära. Loodame, et teistel läheb paremini. Festivali Viru Folk 2010 piletid lähevad tulevast teisipäevast alates müüki.

Kuulamissoovitus Jack Johnson - Go On / Upside Down (Live In Barcelona, Spain) 'En Concert' album:

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Foto: Malle Kolnes

Foto: Tea Treufeldt  

Möödunud nädalavahetusel oli Viru Folk esindatud Helsingi Mardilaadal. Festivali tutvustasid külastajatele Ville Hurme, Ele Veedla ja Peep Veedla. Viru Folgi boksist astus mitmel korral läbi ka Lääne-Viru uus maavanem Einar Vallbaum. Sajad soomlased lahkusid laadalt Viru Folgi logo kandvate suveniiridega ning loodetavasti kohtame paljusid neist augustis ka Käsmus. Ühtekokku külastas Helsingi Mardilaata üle 14 000 inimese.

Laulusõnad:

Laske sisse kadrisandid,

katri katri

kadri on tulnud kaugeelta,
kadri küined külmetavad,
kadri varvad valutavad.

Lõõtsu aga lõke tubajasse,

Kas pole peerus pinnukesta.

RKM, Mgn. II 1796 a < Kõpu khk., Väike-Kõpu k., Solu t. - O. Kõiva < Hilda Tund, 63 a. (1970).

Möödunud kadripäevale mõeldes:
Lp 27 B 3 Jõelähtme, Marie Paemurd. Kadrilaul

http://www.folklore.ee/Berta/muusika/PL-0027--B3.mp3

Artikkel

PÖFF

Ilmselt on filmisõbrad juba 12. novembrist alanud 13. Pimedate Ööde Filmifestivalile korduvalt jõudnud ning valmistunud ette pikkadeks magamata öödeks, kuid siinkohal tahaksin tutvustada paari filmi, mis võiksid maailmamuusika ning looduse sõpradele huvi pakkuda.

Esimene neist on “Laul Tšingis-khaani kahest hobusest”. See räägib Mongoolia folklaulikust, kellel on vana, hobuse peaga viiul, mille peal graveeritud pool iidsest laulust. Laulik Urna on andnud oma vanaemale lubaduse, et otsib üles ka kadunud laulu teise poole.
Tiina Lokk on filmi kohta kirjutanud nii:

Uus film mõned aastad tagasi PÖFFil menufilmiks kujunenud loo „Lugu nutvast kaamelist” autorilt. Taas film, mis balansseerib dokumentalistika ja mängufilmi piirimail.
Kindlasti esmapilgul ärritab vaatajaid oma aeglases voolamises ja esmapilgul ehk väheveenvana näiva lähtesituatsiooni poolest: tuntud mongoolia lauljatar üritab sõna pidada ja teoks teha vanaemale surivoodil antud lubadus – parandada ära aegade hämarusest pärit perekonna reliikvia, vana viiul, ja leida üles omaaegne kuulus rahvalaul Tšingis-khaanist ja tema kahest hobusest.

http://www.youtube.com/watch?v=YNJ2dHYoiyY&feature=player_embedded#

Soovitan soojalt kannatada ära esimene nihelus, sest üsna varsti olete te kinotooli surutud võlutuna ümbritsevate maastike suursugusest avarusest. Omanäoline road-movie teeb võimalikuks ka kohtumise mahlaste rahvuslike karakteritega ning kohaliku folklooriga laulude näol, mis jutustavad nii sõnade kui meloodia abil filmi tegelikku lugu sellest, mis on saanud ühest rahvast, kes kunagi valitses suurt osa maailmast.
See on pöördumine rahvusliku alateadvuse poole, et äratada üles rahvuslik uhkus, mis lõpuks murraks sajandite pikkuse okupatsiooni ikke ja sunniks pöörduma tagasi oma juurte juurde. Äärmiselt võimsa sisemise vaimse jõuga minimalistlike vahenditega tehtud film.

http://2009.poff.ee/est/filmid/programmid/voistlusprogramm_eurasia/?productID=3279

Teiseks soovituseks on „Naised ilma meesteta”, mis on visuaalne kunstiteos 1950. aastate Teheranist, seal elavatest naistest ja nende püüdlusest vabaduse poole. Tegemist on tõeliselt kaasahaarava ning südantlõhestava filmiga. PÖFFi programmi koostaja Kaarel Kuurmaa on selle filmi tutvustuses kirjutanud nii:

Ülemaailmselt tuntud Iraani päritolu fotograafi ja visuaalkunstniku täispikk debüütfilm näeb välja just nõnda ilus, lummav ja täpse kompositsiooniga, kui seda ametinimetuste järgi eeldada võiks. Shirin Neshat, kelle töid on eksponeeritud tähtsamates maailma kunstimekades, tegi filmi väljapool oma sünnimaad, ent tegevus toimub siiski Iraanis, viiekümnendate alguse Teheranis. Üsna huvitava ajaloolise ninanipsuna on just CIA see, kes aitab 1953. aastal demokraatlikult valitud ja rahva seas populaarse peaminister Mohammed Mossadeghi asemel troonile šahh Mohammed Reza Pahlavi.
Ent see film ei ole niivõrd poliitikast. Poliitika on siin eelkõige tagaplaanilugu. Esmajärjekorras on see film naisest. Selles filmis otsivad erinevat päritolu ja positsioonil naised oma kohta, iseennast ja võimalust vabaduseks. Teema, mis on tuttav juba Shirin Neshati kunstiteostest. Mingis mõttes on ka see film vaadeldav ühe pika kunstiteosena, sest ega filmi stsenaristiline narratiiv selles linaloos esimesena meelde ei jää, niisamuti eraldivõetuna ka näitlejatööd või muusika.

http://www.youtube.com/watch?v=ZtYZKYgbjNU&feature=player_embedded
Pigem on see peen visuaalne kogemuslik terviklik esteetika, mis kohati on lihtsalt pööraselt ilus ja endasse haarav, ent avab seejuures ka tundlikult loori islamimaailma veidi varjatud kultuuriliste kulisside taha. Film muide põhineb Sharnush Parsinpuri tuntud raamatul, mille pealkiri on tagasiviide Ernst Hemingway raamatule „Mehed ilma naisteta”.

http://2009.poff.ee/est/filmid/programmid/voistlusprogramm_eurasia/?productID=4055
Kolmandaks filmiks on hoopis kargem ja põhjamaisem film „Põhjakaar”, mis räägib ühe mehe eneseotsingust ja püüdlusest helgema tuleviku poole. Filmi ehivad Norra kaunid loodusmaastikud, lõputud lumeväljad ning Skandinaavia kinole omased karakterid. Filmikriitik Timo Treit on kirjutanud nii:

Filmi avakaadreid täidavad lõputusse kaugusesse ulatuvad lumised mäetipud, lõõtsub kõle tuul ja hetkeks tundub, et elu on selle paiga lõplikult maha jätnud. Stoilise maastikuga sulandub suurepäraselt Gråkalleni suusakeskuse eskalaatori otsas seisev Jomar, kes jälgib jäätunud pilgul kogu avanevat tühjust.

Jomar on endine mäesuusataja, kes on elu hammasrataste vahele jäänud ja on nüüd suusakeskuses valvuriks. Ta joob ja suitsetab vahetpidamata ning neelab tablette, mida kohalik psühhiaatriahaigla on paanikahoogude vastu välja kirjutanud. End tsivilisatsioonist tasahilju isoleerides jõuab Jomarile ootamatult pärale, et ta võib olla kaugel põhjas elava väikese poisi isa. Nii on õnnetult tuld võtnud suusakeskus viimaseks piisaks tema depressiivses elus, mille ajel haarab Jomar alkoholikanistri ning asutab end pikale ja üsna kummalisele rännakule endise tüdruksõbra juurde.

http://www.youtube.com/watch?v=CuPCGf3hVVQ

Sellest kujuneb väga omanäoline ja veider retk läbi Põhja-Norra lummavate loodusvaadete, mis viib ta kokku mitmete eksinud hingedega, kes aga kõik aitavad omal moel kaasa Jomari püüdele helgema tuleviku poole. „Põhjakaar” on tragikoomiline off-road-film inimlikkusest ja väärtushinnangutest. Näitlejate esitatud rollid on igati mõjusad. Filmi sumedat sisu toetavad ka Ola Kvernbergi loodud hõrgud viiulipalad, mis annavad süžeele lõbusat hoogu. Olles režissöör Rune Denstad Langlo esimene mängufilmikatsetus, alustas „Põhjakaar” festivalipubliku südame vallutamist juba Sundance's, ning on võitnud mitmeid olulisi auhindu nii Berliini, Transilvaania kui ka Tribeca festivalidelt.

http://2009.poff.ee/est/filmid/programmid/pohja_valgus/?productID=2683

Tuuli Potik

Plaadisoovitus

Maarja – Jõuluingel

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27269

ja
Jack Johnson – En Concert

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27078

Raamatusoovitus

Urmas Kibuspuu. 31 aastat

http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/urmas_kibuspuu_31_aastat/106566

Raamat varalahkunud näitlejast Urmas Kibuspuust (1953–1985) portreteerib läbi 9 teatri- ja telehooaja säravalt andekat karakter- ja komöödianäitlejat, keda on nimetatud ka sajandi eredaimaks täheks Eesti teatris. Lühikese, kuid värvilise ja värvika eluteega näitlejat meenutavad raamatus nii tema kolleegid kui sõbrad ja perekond. Vähetähtis pole teatriloolasest autori ülevaated Urmas Kibuspuu rollidest, mis teevad raamatu väärtuslikuks ka teatriajaloo seisukohast.

Ain Lutsep: „Lahkunud inimesi meenutades jääme tavaliselt kurvaks. Kibuspuu puhul ei peaks me aga kurvastama selle üle, et teda ei ole, vaid rõõmustama selle üle, kes ta oli, et ta oli olemas.”

Kalender

Muusikaline loovrühmitus Maa-meel annab neli kontserti

Maa-meel = pärimusmuusika + omalooming + muinasjutt + 7 eestlast + 1 soomlane + 12 erinevat instrumenti.

2009. aasta Viljandi pärimusmuusika festivaliks kokku tulnud kollektiiv annab jõulude hakul neli kontserti, kus esitatakse uut kava „Armastuse mitu kägu.”

Maa-meele näol on tegemist muusikalise loovrühmitusega, mis ühendab endas kaheksat erinevatel erialadel tegusat noort, kellest enamik õpib Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Maa-Meele repertuaar koosneb esivanemate rahvamuusikast, mis omasse kastmesse seatud, kui ka arhailisest pärimusest inspireeritud omaloomingust. Ansambel on arendanud välja omapärase kontseptsiooni, sidudes kava tervikuks lugude vahele põimitud muinasjutuga. Nõnda on kava ühtmoodi kontsert kui ka jutustus, lavastus. Muusikute eesmärk on tutvustada pärimusmuusikat laiemale ringkonnale, tugevdades nõnda kuulaja identiteeditunnet ja pärimustraditsiooni jätkusuutlikkust. Seejuures naudivad nad ise seda, mida teevad, ja näitavad ka seda, kuidas pärimusega on võimalik loominguliselt ja pisut pööraseltki ümber käia.

Kontserdid toimuvad:
5. detsembril kell 12.00 Rapla Kultuurikeskuses 25.-
7. detsembril kell 19.00 Kultuuritehases Polymer (Tallinn) 50.-
8. detsembril kell 22.00 Genialistide klubis (Tartu) 50.-
10. detsembril kell 19.00 Viljandi nukuteatris 30.-

Maa-meele koosseisu kuuluvad:

Mari Tammar – torupill, plokkflööt, laul, pikkvile
Maili Metssalu – laul, hiiukannel, viiul, jutustaja, tšello
Jaan Jaago – kitarr, laul
Are Tints – trumm, laul
Kristel Kutser – torupill, flööt, pikkvile, laul
Toomas Oks – lõõts, laul
Marju Metssalu – trumm, laul
Ulla Sisko – kantele, laul

Seminar seto lauluemadest ja „Taarka” vaatamine

4. detsembril kell 12 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) Seto Sügise raames seminar seto lauluemade „tegemisest”, jäädvustamisest ja uurimisest. Seminarile järgneb kell 17.30 mängufilm „Taarka”, mida kommenteerib Kristin Kuutma.

Terve päeva kestval seminaril „Seto lauluemade jälg. Representatsioonid ja jäädvustamine” esinevad Kristin Kuutma, Andreas Kalkun, Paul Hagu, Aapo Roselius, Žanna Pärtlas, Janika Oras ja Eeva Potter.

Päevakava
12.15 Kristin Kuutma (Tartu Ülikool). Representatsioon – esitus ja tõlgendus
12.45 Andreas Kalkun (Eesti Rahvaluule Arhiiv). „Improvisatsioonid“ seto laulukultuuris: uurijate ja laulikute tõlgendused
13.15 Paul Hagu (Tartu Ülikool). Eksperimentaalse folkloristika maaletoomisest
13.45 Aapo Roselius (Helsingi Ülikool). Rahvaluule kogumine, sõjaretked ja poliitika. Hõimuliikumine poliitika peegeldajana 20. sajandi alguses
14.30–15.30 Vaheaeg
15.30 Žanna Pärtlas (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). Taarka viisid vaharullidel ja kinolinal
16.00 Janika Oras (Eesti Rahvaluule Arhiiv). Kogujad, kogukonnad ja arhiiv. Seto helisalvestustest Eesti Rahvaluule Arhiivis
16.30 Eeva Potter. Seto lauluemad ETV arhiivis
17.30 Mängufilm „Taarka“ (2008). Juhatab sisse ning kommenteerib Kristin Kuutma.

Seminar ja filmivaatamine tasuta

Lisainformatsioon: Tiit Sibul, ERMi näituste korraldaja, tel: 7350 443, tiit.sibul@erm.ee .

Seto-teemalised üritused Eesti Rahva Muuseumis www.erm.ee/seto

ÖÖ ON ÖÖ 2009...

1998 aastal ilmus esimene heliplaat Heikki Kalle muusika ja Indrek Hirve tekstidega, mis sai nimeks ÖÖ on öö. Plaadil musitseerisid solistidena Kärt Johanson, Tõnis Mägi, Riho Sibul ja Jaan Sööt koos paljude heade sõprade ja ansambliga Jäääär. Nüüd, 11 aastat hiljem, on samalt seltskonnalt ilmunud uus album ÖÖ on öö, kus peal kuulata palju värsket loomingut, uusi ja põnevaid kõlavärve ja ka mõned juba kuuldud lood uues kuues. Uue häälena saab kuulda tõeliselt kauni ja kordumatu tämbriga Tuuli Tauli. Heliplaat salvestati Leigo talu kaminasaalis tänavu aasta juulis, helitehnilise töö tegi ära meie hea sõber Erki Sepp ja plaadi kujundas meie teine hea sõber Asko Künnap. Mitmele uuemale loole on sõnad kirjutanud meie head sõbrad Rein Ahas ja Katrin Pärn.

Uue albumi ÖÖ on öö esitluskontserdid toimuvad:

28. 11 Tallinnas, Okupatsioonide Muuseumis kell 21.00
29. 11 Pärnus, Endla Teatri Küünis kell 20.00

Ootame ka Teid, head inimesed, osa saama ühest ilusast ja meeldejäävast muusikaelamusest!

Kärt Johanson
Tuuli Taul
Tõnis Mägi
Riho Sibul
Jaan Sööt ja
Jäääär

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk