Viru Folgi nädalakiri nr 57

Printeri-sõbralik versioonSend to friendPDF version

4. detsember 2009 nr 57
Viru Folgini 2010 on jäänud 249 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Tartu – Emajõe linn – meie fotopealik Toomas Tuul käis Tartus lotja pildistamas, Elle-Mari refereerib pilte vanast Tartust. Aasta lõikes on jälle pidulik hetk. Piletilevisse tulid Viru Folgi passid müügile. Sel puhul alustame folgi esinejate tutvustamisega. Esimeseks tutvustab Tuuli Tartu punti Folk Highlights Orchestra.

Selle nädala kuulamissoovitus on Bob Dylan - Here Comes Santa Claus:

Isegi jõululaule saab… Täiesti uskumatu plaat.

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Foto: Toomas Tuul

Jõululodi ootab kuni 23. detsembrini Tartu raeplatsil linnarahvast ja külalisi, lasteaia- ja koolilapsi ning täiskasvanute kollektiive lodja trümmi õdusatest jõuluaskeldustest osa saama – meisterdama jõuluehteid ja kingitusi, kuulama muinasjutte ja loenguid, nautima nukuetendusi ja kontserte, küpsetama ja mekkima jõulumaiustusi. Lodja soojas, suurt rehetuba meenutavas trümmis praksub puupliidi all tuli, praeahjust tõuseb piparkoogilõhna ja külmast saabunud külalisi ootab aurav teepada. Trümmi ekraanil saab kaasa elada Lodjaseltsi laevastiku – lodi Jõmmu ja muinaslaev Turma suvistele seiklusretkedele, vaadata harivaid filme ja ajaloolisi stereofotosid.

Broneerimine lodjaüritusteks toimub läbi www.lodi.ee  kodulehel asuva broneeringumootori. Lisainfo ja firmaürituste broneerimine Jõululodja pootsmani Henri telefonil  51 47 678.

Laulusõnad:

Jingle Bells 

Dashing through the snow
In a one horse open sleigh
O'er the fields we go
Laughing all the way
Bells on bob tails ring
Making spirits bright
What fun it is to laugh and sing
A sleighing song tonight

Oh, jingle bells, jingle bells
Jingle all the way
Oh, what fun it is to ride
In a one horse open sleigh
Jingle bells, jingle bells
Jingle all the way
Oh, what fun it is to ride
In a one horse open sleigh

A day or two ago
I thought I'd take a ride
And soon Miss Fanny Bright
Was seated by my side
The horse was lean and lank
Misfortune seemed his lot
We got into a drifted bank
And then we got upsot

Oh, jingle bells, jingle bells
Jingle all the way
Oh, what fun it is to ride
In a one horse open sleigh
Jingle bells, jingle bells
Jingle all the way
Oh, what fun it is to ride
In a one horse open sleigh yeah

Jingle bells, jingle bells
Jingle all the way
Oh, what fun it is to ride
In a one horse open sleigh
Jingle bells, jingle bells
Jingle all the way
Oh, what fun it is to ride
In a one horse open sleigh

Tiliseb, tiliseb aisakell

Tiliseb, tiliseb aisakell,
lumi hell, lumi hell,
Tiliseb, tiliseb aisakell,
kiirgab mets ja hiilgab maa.

Mööduvad saanid, reed
piki teed, talvist teed,
üle soo ja karjamaa,
üle heinamaa.

Tiliseb, tiliseb aisakell,
lumi hell, lumi hell,
Tiliseb, tiliseb aisakell,
kiirgab mets ja hiilgab maa.

Helgivad tuled eel,
talve teel, külateel,
rõõmsad pühad igal pool,
üle kogu maa.

Tiliseb, tiliseb aisakell,
lumi hell, lumi hell,
Tiliseb, tiliseb aisakell,
kiirgab mets ja hiilgab maa.

Dylanile on piiblitemaatika ikka armas ja omane olnud. Kuid alati on tal pühale raamatule ka midagi lisada olnud, mingi lisatähendus, mingi iroonia ja alati muidugi kurbus ja nukrus. Kõik, kes messiast ootavad, saavad selle asemel Dylani. Ka viimasel, puhtalt traditsiooniliste jõululauludega plaadil Christmas in the Heart (Jõulud südames) pole ühtki puhast, ilusa häälega lauldud laulu. Ja kui Jõuluvana on üksi, siis ta seda ka on ja seda on kõige rohkem tunda Dylani karedast häälest. Kui aga jõuluõhtust kasvab välja orgia (Must Be Christmas), millest ka Jõuluvana jõudumööda osa võtab, siis mis teha? Parem osa võtta, kui vastu hakata. Nagu üks mu sõber mulle ütles: Vana juut on hulluks läinud. Mina: Ta on seda ju alati olnud. Või kuidas?

Toomas Raudam

Artikkel

Folk Highlights Orchestra

http://www.lambertproductions.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=30&Itemid=39

Folk Highlights Orchestra on iiri, šoti ja inglise tantsumuusikat viljelev ansambel. Folk Highlights Orchestra alustas oma tegevust aastal 1995. Oma aktiivse tegevuse lõpetas aastal 2001, alustas jälle 2007. aasta sügisel.

Mait Trink, kellega on tehtud alljärgnev intervjuu, on kirjeldanud oma bändi nii:

Ansambel tuli kokku üheksakümnendate keskel, kuid kahjuks puuduvad meie mälus täpsed kuupäevad. Igatahes oli ansambel algul kaheliikmeline – Mait Trink ja Olari Viikholm. Hiljem lisandusid Jaan Alavere, Mait Karm ja Margus Tammemägi. 1998. aastal suundus Jaan Alavere Islandile tööle ja mõni aeg pärast seda lahkus ansamblist ka Olari Viikholm. Mait Karm, kes eelnevalt oli mänginud basskitarri, asus mängima soolokitarri ning bassi mängima tuli Tiit Pärtna. 2001. aastal suundus Mait Trink samuti Islandile tööle ning ansambel katkestas oma tegevuse seitsmeks aastaks. 2007. aasta sügistalvel tuli bänd uuesti kokku ja koosseisu lisandus veel akordionimängija Tarmo Tartu. Suvistel ülesastumistel võtab neist osa ka endiselt Islandil leiba teeniv Jaan Alavere.

Mait, Te ei ole ju tegelikult hariduselt muusik, kuidas jõudsite iiri-šoti rahvamuusikani?

Tegelikult olen ma hariduselt muusik! Kõik meie bändi liikmed, v.a Mait Karm, on hariduselt muusikud, aga tema on üks Eesti parimaid helirežissööre. Kokkupuude muusikaga ka seetõttu täiesti igapäevane. Mina aga jõudsin iiri-šoti rahvamuusikani läbi Olari Viikholmi ja kunagise kolleegi Priit Moppeli. Nemad tegid seda muusikat enne mind ning mulle avaldas sügavat muljet, kui ilusad võivad olla ühe rahva lood...

Folk Highlights Orchestra alustas oma tegevust 1995. aastal ning taasalustas 2007. aasta sügisel, kui olite naasnud Islandilt. Mida Te Islandil tegite ja kas elamine Islandil on ka FHO muusikalisi suundasid muutnud?

Elamine Islandil mõjus kindlasti muusikaliselt positiivselt, sest ka seal tegelesin sama temaatikaga – meil oli nimelt eestlastest koosnev iiri-šoti muusikat viljelev ansambel ATVN (Alavere, Trink, Väljaots, Nõmm). See nimi oli pandud ka läbi väikese vimka, sest ATVR on Islandi viinamonopoli ametlik nimi. 
Islandil tegelesin lastele muusikalise hariduse andmise ning viimasel kahel aastal ka veidike äriga.

Me oleme nädalakirjas jõudumööda tutvustanud põhja rahvaste muusikat ja pille. Kas Te Islandil olles puutusite ka kokku islandi traditsioonilise muusika ja pillidega? Ehk olete mõne pilli või mänguviisi Eestissegi kaasa võtnud?

Islandi rahvamuusikaga puutusin kokku küll ja aeg-ajalt mängin üritustel rahva soovil mõningaid lugusid, aga pille küll Eestisse kaasa võtnud pole.

Kuulsin, et lubasite Viru Folgi ajaks kõik oma laulud inglise keelest eesti keelde tõlkida. Kuidas see edeneb?

Edeneb vaikselt ja rahulikult, võib-olla isegi liiga rahulikult, aga selline lubadus on antud ning seda me pidada kavatseme!

Ja lõpetuseks, ehk ütleksite paar sõna augustikuise esinemise kohta Käsmus. Mulle tundub, et Folk Highlights Orchestra muusika sobib suurepäraselt kokku Käsmu kaptenitekülaga...

Loodan, et sellest tuleb meie järgmise suve parim ülesastumine, sest miljöö ja atmosfäär on selliseks muusikaks lausa loodud...

Küsis Tuuli Potik, vastas Mait Trink 

Vana Tartu

Edgar Kant loob kaks pilti Tartu muutumisest, kirjeldades n-ö Tartu linnasüdame peakambri Suure turu füsiognoomia kujunemist: „Veidi rohkem kui pool sajandit tagasi oli ta nägu ja elu erinevalt teistsugune kui tänapäeval. Tol ajal: majade ehituslaad ühtlasem; kogu turu ulatuses vaid üksikud kauplused; rääkimata ülemistest, prevaleeris ka parterkorrusel elukorter; liiklus hõre; „turutrummiga” raekojaesine muust turuväljast eraldatud; vahisoldatid magistraadi ees; mõned voorimehed; aeglaselt üle Kivisilla liikuv „kanaarilind“; üldiselt – rahulik ja tänapäeva inimesele veidi unine provintsilinnakese rahu, mida võis segada vaid kas „turutrummi“ põrin, kaubamaja-taguselt turuväljalt kostev turuelu või jälle üliõpilaste-korporantide kärarikas kommersi-väljasõit...“ (Kant: 394). Vastukaaluks on pool sajandit hiljem pilt selline: „Nüüd: elamute välimus teistsugune – siin vanaaegse katuse asemel uus, seal majakorrus peale ehitatud; alumistel majakorrustel tänavafrondil pidevalt suureaknalised äriruumid, rohked reklaamsildid; teisel korrusel pangakontorid, bürood; keskpäeval ja hommikul tihe liiklemine, inimeste, sõiduvoorimeeste, autode, omnibuste voorimine, edasi-tagasi sõelumine, tuututamine, müra. Raekoja ees autode rida; kõnniteede kõrval gaasilaternate postid ja telefonitulbad; õhtul pimedas – kirevad, valgustatud äriaknad; elektrireklaam Küüni tänaval; Kivisilla taga „Ilusiooni” ja raekoja taga „Centrali” valgusest raamitud kinokuulutused; raudteerongi tulekul eemalt lähenevate omnibuste tulisilmade rida...“ Aasta oli siis 1924.

Allikas: Edgar Kant, Linnad ja maastikud
Linnad ja maastikud / Edgar Kant; koostaja [ja järelsõna:] Ott Kurs; [eessõna: Leida Helene Kant]

Ilmunud      Tartu : Ilmamaa, 1999 (Tartu : Greif)

Esiplaanil puuturg, võõrastemaja (paremal), kalaturg (vasakul). Tagaplaanil linna vasakkallas (Ülejõe). Foto 1910. aastatest: Tartu Ülikooli Raamatukogu kogudes.

Elle-Mari Talivee

Plaadisoovitus

Margus Vaher, Kui tahad kuulda, tule lähemale…,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27266
ja

Bob Dylan, Christmas in the Heart,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27003

Raamatusoovitus

Möödunud aegade rajad, Eesti Vabaõhumuuseumis

http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/m%C3%B6%C3%B6dunud_aegade_rajad_eesti_vaba%C3%B5humuuseumis/104718

Autorid Toomas Tuul ja Maret Tamjärv
Kujundaja: Sirje Tooma
Oomen 2009, 124 lk, kõva köide
Meeleolukas pilk eestlaste eluolusse

Kõnekate fotode ja paeluvate seletustega album tutvustab Kopli lahe kõrgel kaldal männimetsa süles laiuvat omalaadset Eesti küla – Eesti Vabaõhumuuseumi – madalate majade, looklevate teede, tuulikute, kõrtsi, kooli ja kirikutega. Siit leitakse tuge eneseteadvusele, eestlaseks olemisele, sest muuseumis näeb, kuidas vanasti maal elati ja oldi. Kaugetelt maadelt tulijaid õpetab see paik eestlasi mõistma, sest võimsateks majadeks raiutud palgid, korralikult müüri või aeda tahutud kivid, haritud põllud ja kaunid vöökirjad, seelikutriibud ja tikandid räägivad ise enda eest.

Fotograaf Toomas Tuule köitvad ülesvõtted pakuvad huvitava pildi talurahva aastaringist ja jutustavad iga talu, kodu, paikkonna omanäolise loo.

Kalender

Laupäevane „ME, Tegijad!”

Selle laupäeva hommikul tasub varakult ärgata ja eksida kõikide reeglite vastu, mis soovitavad puhkepäeva mitte telekavaatamisega alustada. Sellepärast, et hommikul kell 9.00 on ETV eetris järjekordne saade „ME, Tegijad!”, ning teiste Virumaa tegijate kõrval saab sõna ka Aarne Vaik ja pildis on näha möödunudsuvist festivali Viru Folk.

Aarne Vaik on seda meelt, et mõtlemine peaks olema inimese loomulik olek – „kes ei mõtle, see ei tee!” ja veel ütleb Aarne, et mida see inimene siis muud peakski tegema kui välja mõtlema, kuidas oma elu paremini elada.

Käsmus sai möödunud kevadel talgute korras üle värvitud vana majakas ja alus pandud puust sadamasillale. Põhjamaade muusikafestival Viru Folk on Aarne poolt kenasti ära „kodustatud”, läbi selle saab Käsmu ajalugu ja loodust tutvustada külalistele lähemalt ja kaugemalt.

Oma mõtetest seoses vabatahtliku tööga räägib festivali vabatahtlike koordinaator Agni Kaldma, kes 1. mai mõttetalgutel oli küll Raplamaal Teenusel kojavanemaks, aga teeb ise ja suunab teisi tegema vabatahtlikult häid asju kõikjal, kus see võimalik.

„ME, Tegijad!” on ETV eetris laupäeviti kell 9.00, kordusena neljapäeviti kell 16.00 ja järelvaadatav internetis, ETV kodulehel.
Saate autor on Erik Sikk, toimetaja Marit Ummelas. Režissööritoolil toimetab Kadriann Kibus, kaamerat on hoidnud Ekke Västrik, Arvo Vilu, Laur Lugima, Käsmus Kalev Lepik. Produtsent Ylle Rajasaar, tootja OÜ Vesilind.

Saate valmimist toetasid KYSK ja Euroopa Komisjoni põhiõiguste ja kodakondsuse programm.

Tule-Tee Raplas, Maa-meel talvetuuril

5. detsembril kell 12–22 Rapla Kultuurikeskuses toimuv talvine pärimusmuusika päev Tule-Tee kutsub kontserte kuulama ning osa saama tantsust, laulust ja ökotemaatikast kantud talvepäevast.

http://tule-tee.blogspot.com/

Samuti on algamas ansambli Maa-meel talvetuur. Viljandis kokkukäivad noored muusikud toovad erinevates Eesti paikades kuulajani muusikalise põimingu ning viivad suviste folgiesinemiste jätkuna kuulaja kaasa muinasjutu „Armastuse kolm kägu” radadele.

http://lahendused.blogspot.com/2009/12/muusikalise-loovruhmituse-maa-meel.html.

Mõlemalt sündmuselt leiab hääd meeleveetmist ja soovitame tulla kogu perega!

Soojust südamesse soovides,
Maili Metssalu

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk

Viru Folgi fotomeeskond: Toomas Tuul, Heiko Kruusi, Kristjan Sulõnd, Kaia Kaskla, Kauri Lemberg

Toetajad:

 

Koostööpartnerid:

Lavad ehitab:

Kohale toob:

Turvalisuse tagab:

Välisesinejad toob kohale:

Kaardid joonistab:

Teed pakub:

Jäätmete taaskasutuse korraldab:

Kaasa aitavad:

Nordic Houses


Meediapartnerid:

Festivali kajastab:

Meediapartnerid: