11. detsember 2009 nr 58
Viru Folgini 2010 on jäänud 242 päeva
http://www.virufolk.ee

Juhtkiri

Üllatuslikult on väljas lumi maas. Järgmiseks nädalaks lubatakse ka külma. Äkki siis läheb lõbusamaks. Selles numbris: Tuuli tutvustab Kirile Lood, kes Viru Folgil üles astub, Gertrud Talvik kirjutab, kuidas Eesti osales suurejoonelises ülemaailmses aidsi vastu võitlemise projektis, kalendrisse mahtus ainult väike osa jõulukuu kontsertidest jpm.

Kuulamissoovitus oleks Norah Jonesi värskelt plaadilt The Fall lugu Young Blood:

Tiit Lepik
tiit@virufolk.ee

Pilt

Järgmiseks nädalaks lubatakse lund. Kas sellest ka pühadeni jagub... Foto: Toomas Tuul

Laulusõnad: Kirile Loo

Laulu võim

Küll mul laulu kui ma laulan
Küll mul viisi kui ma viitsin
Kui ma hakkan luulemaie
Laulemaie laskemaie
Ei siis saa rahvas magada
Jäävad minde kuulemaie
Jäävad minde vaatemaie
Kikkis kõrvul kuulamaie

Ma laulan mered muruksi
Mere liiva linnakseksi
Kadedad kiviks ma laulan
Rumalad need halliks hõikan
Ma laulan miks ei laula
Kõik halva metsa taha
Enne enne hellad kullad
Enne lõpeb sammal soosta
Enne kui lood minusta
Kui mul sõnu puuduneksi

Artikkel

Kirile Loo

Kirile Loo ja Karoli Loo astuvad tänavu Viru Folgil üles kahe kavaga. Esimene kontsertkava kannab pealkirja „Laulu võim”. Repertuaar koosneb lauludest sooloplaadilt „Saatus”, kus kõikide esitatavate laulude tekstid on autentses rahvaluules, millele on meloodiad kirjutanud Kirile ise. Laulud esitatakse a cappellas, samuti on Kirile teinud kõikidele lugudele uued seaded, kus on palju ka improvisatsiooni, mis on rohkem folkloorile omase vokaali käsitlusega. Kontserdil kõlavad ka mitmehäälsed laulud, mis oma kõlalt ja ülesehituselt on sarnased setu mitmehäälsete lugudega, ja samas on kaastegev ka publik.

Teine etteaste kannab nimetust „Hällilaulud abikaasadele”, kus Kirile laulab samuti koos oma tütre Karoliga. Stiililt on tegemist folgi, etno-popi ja jazzi kooskõlaga. Kavas olevad palad on võetud Kirile viimaselt plaadilt.

Meie inimestele meeldib laulda vanu häid regilaule, ka hällilaule, mida esitades on Kirile vaid eeslaulja rollis. Koori osa laulab rahvas ise, ja kui algul arglikult, siis kontserdi lõpul juba rõõmuga ja täiel häälel. Tegemist on Kirile loodud muusikaga, millel on uudne lähenemine. Stiili võib nimetada folk-jazziks.

Tekstid: Eesti Rahvaluule
Muusika: Kirile Loo
Seaded: Kirile Loo
Esitajad: Kirile ja Karoli Loo

http://www.youtube.com/watch?v=XxGPZSZd8oE

Kirile, Teie lauludes kõlavad loitsud, nõidussõnad täis maagilist keelt ja vanu tarkusi. Kuidas toimub Teil selle muusika otsimise ja leidmise protsess ning kas 21. sajandil on üldse võimalik mõista ja aru saada kunagi kirjutatud loitsudest ning hällilauludest?

Kõigepealt algab muusika leidmine huvitavast tekstist, mis haakub minu maailmaga, mis on mulle põnev ning mille ümber tekib loomisprotsess. Nii tuleb sinna juurde ka muusika, sõltuvalt sellest, milline on teksti ülesehitus, meeleolu. Samuti lähtudes vanadest traditsioonidest ja kommetest, mil neid lauldi. Ja küllap ka seda muusikat ja vanu tekste mõistetakse praegu olemasoleva vaatevinkli ja kultuuri järgi, kus me asume. Kindlasti saab iga inimene nende tekstidega ühenduda, sest teemad on ikka samad – olgu see siis 17. või 21. sajand.

Olete palju koostööd teinud lastega ning kirjutanud laule lastele. Kas laste muusikataju erineb kuidagi täiskasvanu omast? Kas nendega on põnevam/teistmoodi töötada?

Tegelikult ei ole ma lastele muusikat kirjutanud, vaid olen õpetanud meie vanema põlvkonna laule. Ka neid laule, mis on esimesel ärkamisajal kogutud rahvaluule tekstides. Taju loomulikult erineb, sest täiskasvanud kuulevad ja mõistavad muusikat hoopis teisiti, sest nende maailm on palju rikkam. Lastega on alati väga huvitav, nad on loomingulised ja siirad. Nad võtavad kõike avatult vastu. Mida varem hakkavad lapsed muusikaga tegelema, seda kergem on neil selles valdkonnas õppida. Saades vanemaks, hakatakse juba valima, mis meeldib, mis mitte, mis on huvitav. 

Olete andnud Saksamaal välja mitu plaati ning viimane „Hällilaulud abikaasadele” jõudis isegi Euroopa maailmamuusika edetabeli esikümnesse. Minule on alati tundunud, et eesti regilaulude sügavust saame mõista vaid meie, eestlased. Kuidas Teie meelest teised rahvused mõistavad sellist muusikat ja kas muusika keel on universaalne?

Muusika keel on absoluutselt universaalne. Mis puudutab neid, kes on mitte eestlased, kes ei valda eesti keelt, kes ei tunne meie kultuuri – ja see polegi nii oluline, sest inimene valib poest muusikat hoopis teistel kaalutlustel. Kui ta kuulab mingit laulu, sisaldab see tema jaoks mingit erilist informatsiooni, mille alusel siis tegelikult plaadi valib. Meie, eestlased, ei peaks mitte ainult toetuma sellele, et kellelgi läheb välismaal hästi, vaid pigem hindama rohkem seda, mis meil endil on siinsamas. Peaksime olema väärikad ja austama oma kultuuri.

Esinete Käsmus kahel laval oma tütre Karoliga. Kui palju on tema Teid või Teie teda oma muusikaga mõjutanud? Kas koos esinemine on pigem erand või teete seda tihti?

Kindlasti oleme me üksteist mõjutanud nii muusikas kui muidu. Karoli puhul olen ma täiesti kindel, et ta mõistab sarnaselt muusikat nagu minagi. Ta on ju väikesest saadik olnud minuga koos, seega tajub ja tunnetab ta kõike, mida ma teen. Ma pole kunagi pidanud talle sõnades selgitama seda maailma. Ta on ainukene inimene, kellega ma tunnen ennast laval absoluutselt turvaliselt. Me esinemegi ainult koos. Nüüdsest mõlema kavaga ja seda juba palju aastaid ning ega ma kujutagi ette, et tema asemel võiks olla keegi teine.

Kuula Kirile Loo loomingut:

http://mog.com/music/Kirile_Loo#play

Küsis Tuuli Potik, vastas Kirile Loo

Kuidas Eesti koos maailmaga biitleid laulis

Fotod: Peke Eloranta.

Kuskil kolme nädala eest söödeti Artur Talvikule ette olla Eesti-poolne fixer ühele erakordselt ambitsioonikale projektile – panna terve maailm samaaegselt laulma The Beatles’i legendaarset hitti „All You Need Is Love”. 196 riiki, kolm nädalat ülemaailmse live-ülekandeni ja ei ühtegi kõhklust. Algne kontseptsioon nägi ette, et iga maa esindab ühte oma rahvuspilli, mängides loo pillil ilma vokaalita. Umbes kaks nädalat enne tähtaega muudeti kontseptsiooni, mis tähendas, et seirama tuli hakata koore. Selgus, et laul, mida kõik inimesed teavad, igas teises romantilises komöödias mõnda stseeni illustreerib ja päikeselisel päeval kedagi pargis vilistamas kuuled, ei ole üldse kerge laulda. Korstnapühkijatest noorte muusikuteni ja ringiga tagasi – peale jäi segakoor „Sõpruskond”. Aga enne kui asjale üldse sisu tuli, oli sellel kest. Viru Folgi IT-meeste Tiit Lepiku ja Ivo Kivinurga abiga suutsime Toompeale Kohtuotsa platvormi lähistel asuvasse eraaeda luua oma baasi. Juhtmed, arvutid, programmid ja live-ühendus Londoniga oli saavutatud peale pooltteist tundi pusimist. Kaks päeva enne tegelikku üritust oli meil olemas koor, internetiühendus ja arvutiasjatundjad Tiit ja Ivo ning kaamera. Puudu oli kaameramees, helimees, heli, valgus ja selle kõige koostöö, koorgi polnud enam kui ühe korra laulu läbi laulnud. Ning ees nädalavahetus. Kui Tiiduga esmaspäeval Toompeal seisime ning Arturit ja operaator Kristjan Svirgsdeni ootasime, siis tundus, et kõik külmub enne ära, kui üldse kuskile live’ina jõuab. Selle eest hoolitses aga Peke Eloranta, kelle õue peal toimetasime. Tema viskas meile lahkelt kaableid läbi akna ning varustas glögi ja kohviga. Kuigi ilm oli harjumuslikult hall ja erakordselt külm, töötas meie kaadervärk nagu peab. Saabus helimees, teine kaameramees, valgus sai paika, kaamera paika, värvilistes mütsides lauljad saabusid ja kui Artur hüüatas – 5 minutit live-ülekandeni, lakkas sumisemine ning õhk oli tihke ootusärevusest. Ja siis...

7. detsembril 13.30 GMT, täpselt kell 15.30 Eesti aja järgi hakkas üle maailma kostuma pea kõikidest riikidest samaaegselt tuhanded hääled laulmas sünkroonis „All You Need Is Love”. Iga riigi videod põimusid omavahel ja olid nähtavad tervele maailmale veebisaidil www.starbucksloveproject.com. Sellise globaalse ühistöö algatajateks olid (RED) ja Starbucks. Peale ülemaailmset ühislaulmist on kõigil võimalus laadida üles oma versioon nimetatud laulust, kusjuures iga lisatud video pealt teeb Starbucks annetuse Global Fundile, mis suunab kogutud tulu otse Aafrikasse AIDSi ja HIV vastaseks võitluseks. Ülev meeleolu valitses sel päeval Toompea veerel, kui kaamera lindistamise lõpetas ja kõik läks nii nagu pidi. Päev hiljem sai juba vaadata kordust ülemaailmsest ühislaulmisest, misjärel ka meie panus riputati täies mahus veebileheküljele. Nii kirjutati sisse ka Eesti sellesse ajaloolisse sündmusse, mis liitis indiviide, kommuune, rahvaid ja kultuure läbi universaalse keele – muusika.

Gertrud Talvik

XI Eesti rahvamuusikatöötluste festival „Moisekatsi Elohelü” kolib tallist lauta

XI Eesti rahvamuusikatöötluste festival toimub 23. ja 24. aprillil 2010. aastal Põlvamaal Mooste mõisa vastavatavas Folgikojas. Rahvamuusikatöötluste festival on jätkuvalt avatud nii professionaalsetele kui harrastusmuusikutele ning selle eesmärk on taaselustada ning väärtustada eesti traditsionaalset muusikat. Festivali võistluskontserdil hinnatakse esinejate muusikalist mõttemaailma, vokaal- ja instrumentaalvõimeid ning muusikaliste seadete loomise oskusi nii, et säiliks side vana ja uue vahel.

Festivali patroon proua Ingrid Rüütel on festivalile pühendatud bukletis kirjutanud: „Arhiivides talletatud rahvamuusikakogud on aardelaekad, kust alati võib leida midagi, mis sobib uues kontekstis ka uue ajastu kultuuri. Nii alustavad vanad rahvaviisid oma teist elu. Ainult et nüüd rüütatakse vanad viisid sootuks uude kuube. Just nii on kõlanud eesti rahvaviisid Põlvamaa rahvamuusikatöötluste festivalil.”

Kümme aastat tagasi Põlvas Intsikurmus alguse saanud ja kolmel viimasel aastal Mooste mõisa endises hobusetallis kodu leidnud rahvamuusikal põhinev ainulaadne loominguline konkurss on tuleval kevadel taas kolimas – seekord Mooste mõisa kõige suuremasse ehitisse, praegu restaureeritavasse karjalauta. Sellest sajandivanusest hoonest saab uus Mooste Folgikoda ja ühtlasi ka Kagu-Eesti üks suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud kontsertsaale.

Tuleva festivali läbiv teema ongi Folgikoja sisseõnnistamine ja seekordne kohustuslik võistluslugu on Kanepi kihelkonnast pärinev laul  „Imelik maja”. Folgikoja ja kogu festivali avamine toimub jüripäeval, 23. aprillil. Avakontserdil esinevad Nargen Opera ja Tõnu Kaljuste ning kontsert valmistatakse ette koostöös helilooja Tõnu Kõrvitsaga, kes on olnud ka kõige järjepidevam festivali žürii esimees. Lisaks traditsioonilisele võistluskontserdile ning päikese looja laulmisele Mooste järve ääres, toimuvad ühislaulmised looduses, südaöine esivanemate mälestamine ja festivali eelõhtul ühine jürituli Laho külas.

Festivali rahaline peapreemia on 1000 eurot, millega kaasneb skulptorite Riho ja Ilme Kulla pronksskulptuur „Laulev neiu”. Lisaks peapreemiale antakse eripreemiad ühele õpilaskollektiivile ja parimale kohustusliku loo töötlusele.

Võistluskontserdil osalemise soovist palume teatada festivali kunstilisele juhile Ülle Podekratile (tel: 50 87825) või registreeruda aadressil: folkfest@polvamaa.ee  kuni 15. jaanuarini 2010 a.
Festivali peakorraldajad on MTÜ Folgisellide Selts ja Mooste Vallavalitsus.

Vaata lisaks: http://folkfest.polvamaa.ee

Lisainfo: Ülle Podekrat, tel: 50 87825, yllepodekrat@hot.ee

Lugupidamisega,
Marko Avikson
festivali pressitoimetaja
tel: 52 21044

Plaadisoovitus

Riho Sibul, Liblikas ja peegel,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=27367

ja
Norah Jones, The Fall,

http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&toote_id=26581

Raamatusoovitus

Ilmari Manninen – Eesti rahvariiete ajalugu
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/eesti_rahvariiete_ajalugu/55116

Miks trükkida aastal 2009 uuesti raamat, mille esmatrükk ilmus 1927. aastal? Selleks on mitmeid põhjusi. Esiteks on see muidugi lugupidamisavaldus Ilmari Manninenile, teiseks on tänapäevase foto- ja trükitehnika abil võimalik esitada illustratsioonid nende täies värviilus, kolmandaks on esmaväljaanne muutunud niivõrd haruldaseks, et isegi ERM-i raamatukogus on seda vaid mõned eksemplarid. Võiks ju öelda, et vanad raamatud ongi haruldased ja neid ei peagi olema raamatukogudes mitmeid eksemplare. Kuid selle raamatu järele on olemas praktiline vajadus, sest ta on heaks allikaks nii rahvarõivaste valmistajatele kui ka rahvakultuuri ja -kunsti õppijatele erinevates Eesti kõrgkoolides. Samuti loodame, et käesoleva raamatu uustrükk innustab tänaseid ja homseid uurijaid lähenema taas rahvariiete teemale esemeliikidest lähtuvalt.

Riina Reinvelt
ERM-i peavarahoidja

Kalender

Hanna-Liina Võsa & Maria Listra jõulukontserdid

Ameerika ja inglise jõululaule esitavad Ameerika Muusikali-ja Draamaakadeemia koolitusega Hanna-Liina Võsa & Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra.

20.12 Viljandi Pauluse kirik 
21.12 Tartu Peetri kirik 
22.12 Rakvere Kolmainu kirik 
23.12 Pärnu kontserdimaja 
27.12 Rapla Maarja-Magdaleena kirik 
28.12 Kaarli kirik, Tallinn

Täpsem info siit

Muinasjutud Õpetavad Meid!

(Pärmitaigna kergitamine toimib, kui tainas kinni katta ja hoida tuuletõmbeta soojas kohas umbes 30 minutit.) 

Presspärm teatab: 

Poeme enne jõule teki alla ja laseme endid muinasjuttude saatel unne suigutada või hoopis vastupidi!  

„Muinasjutud Õpetavad Meid!” 

13. detsembril kell 18.00 vestavad oma vimkadega jutte nii Põhja-Eesti kui setu keeles Aapo Ilves ja Merle Jääger. Lisaks toimub Vaikuse Koosolek (Anna Hints, Helen Kõmmus, Maria Rõhu, Marja-Liisa Plats). 

20. detsembril kell 18.00 vestavad ja mängivad ette oma muinasjutte Kristiina Ehin ja Edvin Aedma. Toimub Lõuna-Eesti muinasjuttude kogumiku „Päevaseiskaja” esitlus.  

NB! Igaühe omal vastutusel, mis tasandil ta end muinasjuttudel laseb õpetada. Kes sõna otseses mõttes, kes suigub talveunne, kes paljastab muinasjuttude petu mehhanismid ja püsib ärkvel, samal ajal kui kõik pahaaimamatult tuduvad.  

Tartu Kultuuritehases (Pikk tn 58), sissepääsuga Pärna tänava hoovist. Üritused on tasuta! 

(Meid toetab Tartu Kultuurkapital ja Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus. Aitäh!) 

(Alati tainas ei kerki soovitud moel.)

Tuuli Tikkant

Metsatöll annab aasta viimase kontserdi kodumaal

Metsatöll annab koos Soome kultusbändi Ajattara ning kodumaiste Zetode ja Heraldiga 11. detsembril Tallinnas Rock Café’s tänavuse aasta viimase kontserdi.

11. detsembril möödub täpselt viis aastat Metsatöllu albumi „Hiiekoda” esitluskontserdist Rock Café’s. „See kontsert oli meie ja mingil määral ka kogu Eesti raskemuusika jaoks väikeseks pöördepunktiks,” räägib Metsatöllu trummar Marko Atso. „Seni oli bänd esinenud peamiselt siiski väikestel lavadel, välja arvatud suvine metalfestival „Hard Rock Laager”. Nii et meid tabas korraga kaks üllatust – saal tuli rahvast pilgeni täis ning albumi „Hiiekoda” esmatiraaž, mida olime planeerinud müüa aasta aega, sai otsa juba enne seda, kui me lavale jõudsime. Sel hetkel hakkas meile kohale jõudma, et midagi on jäädavalt muutunud...”

„Hiiekoda” oli esimene Eesti metal-labeli Nailboard Records alt ilmunud plaat. „Kuna meil plaadifirmat ei olnud ja kaks päeva enne kujunduse trükikotta saatmist tundus imelik, et seal plaadifirma logo ei ole, mõtlesime Lauri Õunapuuga tunni ajaga välja plaadifirma nime ja kujundasime logo. Et meil endil polnud aega, tahtmist ega raha teiste bändide plaate välja anda, aga soovijaid oli, siis lapsendas meie plaadifirma Hyperrecords ning tänaseks on selle haamri all naelutatud juba veerandsada albumit.”

Nende kahe sündmuse tähistamiseks korraldabki Metsatöll täpselt viis aastat hiljem samas kohas ehk 11. detsembril Rock Café’s kontserdi, kus lavale astuvad ka Ajattara (FIN), Zetod ja Herald.

Metsatöll naasis hiljuti rohkem kui kuuajaselt Euroopa tuurilt, kus andis 31 kontserti 11 riigis. Pärast tuuri anti viimane lihv Universali tütarfirma Spinefarm Records alt 3. märtsil 2010 ilmuvale albumile. Ajattara asutati Pasi „Ruoja” Koskineni poolt aastal 1996 Amorphise kõrvalprojektina ning bändi esimeseks üllitiseks oli kaks aastat hiljem välja antud demo „Helvetissä On Syntisen Taivas”. Järgnes leping plaadifirmaga Spikefarm Records ning tänavu ilmus bändi kuues kauamängiv „Noitumaa”.

Zetod on setu rahvalaulu täieõiguslikud edasikandjad ja arendajad. Nüüdseks on tegutsetud juba kuus aastat. Mullu ilmus bändi teine kauamängiv „Lätsi tarrõ tagasi”, mis püsis R2 Eesti müüdavamate albumite TOP 10-s kaheksa nädalat, mis folkmuusika puhul on enneolematu saavutus. Tänavu aprillis aga viidi R2 maailmamuusikasaate „Etnokonservid” ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse koostöös korraldatud parima etnomuusiku valimiselt kaasa kuus auhinda kaheksast – parim album, parim bänd, parim laulja, parim instrumentalist, parim lugu ja parim artist.

Herald on maiuspala neile, kes peavad lugu vanakooli heavy metalist. Suvine esinemine „Hard Rock Laagris” tõestas, et praegu neile Eestis väärilist vastast ei ole. „Lõpuks on Sven Varkel oma Eestis ainulaadse klassikalise heavyvokaaliga ka tõesti selle hääle väärilises bändis,” kiidab Atso Heraldi uut koosseisu.

Uksed avatakse kontserdile kell 20, esimene bänd tuleb lavale kell 21. Piletid hinnaga 100 krooni on müügil Piletilevi müügipunktides ja internetis http://www.piletilevi.ee

Pilte:
http://metsatoll.ee/et/meedia/index.html

Vaata lisa:
http://www.myspace.com/ajattara
http://www.metsatoll.ee
http://www.myspace.com/metsatoll
http://www.myspace.com/zetod
http://www.myspace.com/heraldmetal

Kontakt:
Marko Atso
atso@metsatoll.ee
tel +37256906662

Gunnar Viese
Rock Cafe
bookings@rockcafe.ee
http://www.rockcafe.ee
tel. +37255667170

Indigolaste jõulukontsert – 20.12.2009 kell 16.00 Vanalinna Muusikamajas

Ansambel Indigolapsed annab 20. detsembril Tallinna Vanalinna Muusikamajas jõulude-eelse üllatuskontserdi. Hoolimata pisut vähendatud koosseisust – meie kitarrist ja jutupajataja Tom otsustas seekord jõulud vastu võtta palmi all varbaidpidi helesinises ookeanis – annab kogu ülejäänud seltskond endast parima selleks, et teid pühadeks vajaliku energia ja hea tujuga varustada.

Joosepil on seekordsed anekdoodid juba välja valitud, appi on lubanud tulla ka ansambli viimasel helikandjal „Üks kõiksus“ kaasa teinud Kristjan Mazurtchak saksofonil.

Piletid müügil Piletilevis: eelmüügist 100 krooni, kontserdipäeval ja kohapeal 125 krooni!

Ja muidugi meeldiks meile kõige rohkem, kui ostaksite pileti otse meilt, kandes 100 krooni arvele 221038887786 Lilian Reinmets ja märkides selgitusse kontserdile tulijate nimed!

Meeldivate muusikaliste kohtumisteni...

Indigolapsed

Jääääre jõulukontserdid detsembris 2009

Ansambel Jäääär on pakkunud oma loomingut kuulata-vaadata juba pea 19 aastat. Plaanime ka selle aasta jõulude eel külla tulla oma paljudele vanadele ja loodetavasti ka paljudele uute sõpradele.
Esitusele tuleb mõndagi põnevat meie uuemast loomingust, kuid ka vanu häid ja tuttavaid lugusid. Tule Sinagi, hea inimene, ja saa osa ühest ilusast ja hingekosutavast muusikalisest õhtupoolikust.

Kontserdid toimuvad:
16. dets Tartus, Genialistide klubis
17. dets Elvas, Sinilinnu Kultuurikeskuses
19. dets Haapsalu Kultuurikeskuses
21. dets Pärnus, sanatoorium Tervis saalis
22. dets Viimsis, Püha Jakobi kirikus
23. dets Kolga mõisas

Algus kell 19.00,  pilet 125.- saadaval Piletilevis ja enne algust kohapeal.

Meeldivate kohtumisteni!
Teie Jäääär

Palju põnevat infot ka meie uuel kodulehel www.jaaaar.eu  

Kontserdid kirikutes jõulukuu 21.–30. päeval

www.rannap.ee

Viimasel ajal seostuvad jõulud paraku üha enam kaubanduskeskuste saginaga, välise sära, materiaalse ja pinnapealsega. Kuigi jõulude ajal kipub domineerima ülimagus tingeltangel, lubame meie oma kontserdiga midagi sellele vastanduvat – looduse rahu, endasse vaatamist, rõhutades just jõulude hingelist tähendust. Kontsert tuleb karge ja karune, nagu üks eesti mees on.

Loodame, et meie kontsertide ajaks on inimestel suurem kiirustamine möödas, nii et pühade ajal ning samuti enne aasta lõppu on võimalik tulla koos meiega rahunema, vaatama tagasi lõppenud aastale ja mõtisklema sügavamate väärtuste üle.

Ettekandele tulevad paljud tuntud eestikeelsed jõululaulud, loomulikult esinejate isikupärases tõlgenduses. Samuti kuuleb mitmeid Rannapi uhiuusi, põhiliselt talveteemalisi laule, ning veel üht-teist muudki, sealhulgas ka üllatusi.

Luba endale üks vaikne hetk, ning jäta lõppeva aastaga hüvasti koos meie muusikaga!

Rein Rannap ja Riho Sibul

Siiri Sisask - Oma laulud - teel koju

http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/rock_ja_pop/?show=13491

Siiri Sisaski kontsertprogramm „Oma laulud” ei ole traditsiooniline jõulukontsert tuntud jõululauludega, vaid Siiri esitab valikkava omaloodud loomingust, mis hõlmab just neid väärtusi, mida jõulud inimestele tähendavad. Need on laulud ja klaveripalad endassevaatamisest, rahust ning argiülesest maailmast meie mõtetes ja hinges.

Oma kontsertprogrammi kohta on Siiri öelnud: „See muusika on sündinud vabatahtlikus vangipõlves, milles ma olen viimastel aastatel elanud, milleta ma enam ei saa ja mille nimi on vaikus. See on valus, see on magus, see on tühi – vaid su enda mõtted kajavad sulle vastu. Samas, see on kõikide võimaluste allikas, kui suudad oma nullpunkte ületada ja olla osa kõigest, olevikuhetkes. Klaver on olnud mu kaaslane. Me pole teadnud, kuhu aeg vaikuses liigub, oleme ainult ärganud … leides, et aeg on jälle edasi läinud.”

Oma laulude vahele loeb Siiri väljavõtteid Uku Masingu ja enda kirjutatud loomingust.

Impressum

Väljaandja: MTÜ Viru Folk
http://www.virufolk.ee/kontakt

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga: Contra, Aarne Ruben, Heiki Valk, Mari-Ann Remmel, Hannes Varblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve, Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann, Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, Leelo Tungal, Tiit Kändler, Neeme Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister, Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts, Veiko Pesur, Kalle Suuroja, Aune Veersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik, Kutt Kommel, Kadri Kask, Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Gertrud Talvik jt.

Toimetajad:
Tiit Lepik tiit@virufolk.ee  51992928
Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee  55591032
Keeletoimetaja: Tiiu Kukk

Viru Folgi fotomeeskond: Toomas Tuul, Heiko Kruusi, Kristjan Sulõnd, Kaia Kaskla, Kauri Lemberg