PROGRAMM

Reede

14:00
15:00
16:00
17:00
18:00
19:00
20:00
21:00
22:00
23:00
00:00
01:00
02:00
03:00
04:00
Pealava
Pealava
Festivali avatseremoonia

Vrang (NO)
19:00 - 20:15

Triosse Vrang kuulub kolm muusikut, kes kõik üles kasvanud Oslos. Lisaks laulmisele mängivad bändi liikmed viiulit, Hardangeri viiulit ja lüürat, kastades muusika tegemiseks nii instrumente kui vokaali. Bändiliikmed kohtusid tugevas folkmuusika kogukonnas kesklinna servas ja nende esimene ülesastumine oli väikesel folkfestivalil Põhja-Islandil. See toimus kümme aastat tagasi. Järgnevatel aastatel lõpetasid nad kõik Norra Muusikaakadeemia ja on esinenud paljudel festivalidel Skandinaavias ja mujal Euroopas.

Vrangi muusika ulatub Norra traditsioonilistest viisidest erinevatest žanritest inspireeritud uusloominguni. Vrangile meeldib kaevuda mitmekesistesse rütmidesse ja esitada neid neile iseloomuliku intensiivsusega. Trio muusika, mille keskmes on improvisatsioon, valmib intensiivse musitseerimise, kommunikatsiooni ja mängulusti tulemusena. Lisaks mõjutab nende esinemisi iga bändiliikme isiklik väljenduslaad ja esteetilised ideaalid.ning nende kolme omavaheline suhtlus laval.

Sel aastal keskendub Vrang uuele materjalile novembris salvestatava albumi jaoks.

Lee Blackstone on oma RootsWorld'is avaldatud SæterSoul albumi arvustuses kirjutanud: “Nende täispikk debüüt on kenasti esitatud, jättes piisavalt ruumi ja sügavust, mis lubab hardanger viiluli madalatel ja mahedatel toonidel kasvada ja karmil lüüral särada. Nad ühendavad minimalistliku lähenemise popi kavala tundlikkusega. Vrang särab ja on täis lubadusi.”

Dagö
23:00 - 00:15

Kahekümne ühe tegutsemisaasta jooksul on Dagö repertuaari kogunenud nii suur hulk lugusid, et kui Viru Folgil kasvõi kaks tundi järjest neist parimaid esitada, jääks ikkagi suur hulk väga häid laule laulmata. Just seetõttu kuuleme neilt seekord ka päris uusi lugusid, sai neid ju äsja terve plaaditäis konserveeritud. Oma tegutsemise algusaastatel korduvalt Eesti Muusikaauhindadel tiitlitega “aasta parim etno-folk artist” ja “aasta ansambel” pärjatud Dagö kuulub vaieldamatult parimate hulka ka kahekümneüheaastasena.

DAGÖ aastal 2020:
LAURI SAATPALU – vokaal;
PEETER REBANE – kitarrid, vokaal;
HENNO KELP – bass, contrabass, vokaal;
KRISTJAN PRIKS – löökpillid, vokaal;
TARVI KULL – klahvpillid, vokaal.

Ingmani merelava
Ingmani merelava
Zorbas

Zorbas on esitanud kreeka muusikat eesti keeles juba 20 aastat. Nende kontserdil kõlavad kreeka instrumendid, saab laulda ja tantsida syrtakit. Viru Folgi Ingmani metsalavale kell 17 algavale Zorbase kontserdile siirdumise eel soovitame ära vaadata ka Käsmu rahvamajas linastuva armastusfilmi “Marianne & Leonard: Words of Love”, milles rullub lahti norralanna Marianne Ihleni Kreekas Hydra saarel kulgenud sügav armulugu kanada luuletaja, kirjaniku, helilooja ja laulja Leonard Coheniga.
Zorbases musitseerivad:

Margarita Margaro - laul, löökpill;
Lea-Liisbet Petersonassis - kontrabass;
Peep Mouskour - akordion/laul;
Aldo Morakis - kitarr/laul; Imre Kalamatianos - baglamas, klarnet; Tomas Penuakis - buzuki,löökpill.

Jaak & Liis Lutsoja

Liis ja Jaak Lutsoja duo näol on tegemist väga omanäolise, põneva ning musikaalse kooslusega, mis ei jäta ühtegi kuulajat külmaks. Mõlemad liikmed on Eestis oma eriala ühed edukaimad esindajad. Liis Lutsoja on noor jazzviiuldaja, kes on maailma ühe kuulsaima jazzviiuldaja Didier Lockwood'i õpilane. Liisil on tugev prantsuse viiuldajate koolkonna põhi, mille hulka on ta seganud ka jazzrock'i, maailmamuusikat kui ka standardset jazzi, mille tulemuseks on väga omanäoline helimaailm. Jaak Lutsoja virtuooslik akordionimäng ning oskus tunda ennast kodus nii jazzis, klassikas kui ka kaasaegses muusikas on hinnatud nii siin- kui sealpool piiri. Jaak on oma autori CD-ga " Contrarian Grooving" pälvinud kahel korral üle Euroopalise jazzraadio nädalaplaadi tiitli. Lisaks saanud aasta preemia originaalmuusika loomise eest etendusele "Soo" koostöös Ugala teatriga. Aastast 2017 töötab Jaak muusikaõpetajana Norras Gjeasdali muusikakoolis. Norra aastatesse mahub ka osalemine Norra talendisaates "Norske talenter" kus jõudis poolfinaali. Isa ja tütar on koos musitseerinud juba pikki aastaid, aga tõsisemalt on nad tegutsenud viimased paar aastat ning selle aja sees on neil selja taga edukad kontserdid nii Eestis kui ka välismaal.

Vinteri lava
Vinteri lava
Juhan Suits - Norra torupillikuningas 2005-2007
14:00 - 15:15

Juhan Suits on Eestis tuntud eelkõige ansambli Svjata Vatra ridadest, kuid on mänginud ka mitmetes muudes koosseisudes ning muidugi ka soolona. Käesoleva aasta festivaliteemaga seob Jussi mitu aastat pärimuseõpinguid Norra mägedes koos trollide, päkapikkude ja tontidega ning paarkümmend aastat aktiivset suhtlust põhjamaade pillimeestega. Räägitakse, et Juss olla meie kandi kõige kõvem torupillimees, aga kui Juss Norras käib, siis olla ta harilikult Norra kõige kõvem torupillimees ning küllap siis saab kontserdil kuulda ka sealtkandiga seotud lugusid ja pajatusi. Samuti on levinud kuuldused, et lisaks torupillile tulevat Jussi kohvritest välja veel õige mitmesuguseid pille - mõni olla nii ainulaadne, et teist sellist polevat kogu maailmaski!

POSÕ
15:30 - 16:45

POSÕ-ga on Viru Folgi publikul olnud võimalus tutvuda viie aasta eest, kui nad laupäeva õhtul Vinteri laval oma hoogsa elurõõmuga kõigil tuju heaks tegid ning ülemöödunud aastal tantsiti end POSÕ muusika saatel tühjaks festivali esimesel õhtul öösimmanil. Ise tutvustavad noored muusikud end nõnda:
"Oleme nooruslik punt Pärnumaalt ja viljeleme tantsulist folk&rolli. Meid iseloomustab kõige paremini sõna kambavaim, sest me oleme kõik iidamast-aadamast juba väga head sõbrad. Meie repertuaar koosneb enamjaolt omaloomingust, kuid sinna sekka viskame ka posõlikus krutskis marineeritud laenulugusid."

Katariin Raska
20:30 - 21:45

Katariin Raska – parmupill, pikkvile, sopran saksofon Katariin on Viljandi Kultuuriakadeemia ja Norra Muusikaakadeemia taustaga mitmekülgne muusik, keda paelub instrumentide erinevad kõlavärvid ja traditsioonilise muusika ja tantsu maailm. Väga südamelähedane on Katariinile traditsiooniline parmupillimuusika, mille mängimisega tegi ta algust Norras, õppides suurmeistrite Tom Willy Rustadi ja Sigurd Brokke käe all. Nüüdseks on Katariinil juba pikemat aega suurema tähelepanu all meie enda parmupillimuusika traditsioon, mida ta on käinud tutvustamas muu hulgas Venemaal, Saksamaal, Rootsis, Norras ja Iirimaal. Kontserdil kuuleb Eesti ja Norra traditsioonilist muusikat. Peamiselt parmupillil, aga pisut ka pikkvilel ja saksofonil.

Kirik
Kirik
Restoran Kaspervik
Restoran Kaspervik
Rahvamaja
Rahvamaja
KÄFT. Talvevalgus

Talvevalgus Vinterlys , 2011, 25 min, rež. Skule Eriksen Talvevalgus on üles võetud Norra polaarjoone tagustel Lofootide saartel. Pärast pikka ja hämarat sügist kaob päike sootuks silmapiiri taha ja jääb sinna kogu talveks. Kuid selleski napis valguses on peent ilu, mis saadab sealsete inimeste igapäevaelu nagu ka kordumatu arktiline loodus. Poeetilises ja rütmilises filmis kasutatakse vähe saateteksti.

KÄFT. Horison

Horisont, 2012, 22 min režissöör Skule Eriksen; ilma tekstita See on film Norra rannamaastikest, lindudest, laevadest, tuletornidest, lainetest, loomakarjadest, kiviaedadest ja põldudest. Filmi muusikast ja maalikunstist inspireeritud poeesia on lausa unenäoline, see on austusavaldus rannamaastikele, ühtlasi ka meeldetuletus nende kaunite maastike kaitsmise vajadusest. Film on üles võetud Edela-Norras.

KÄFT. Kärnkonna lugu

Kunsten å leggje seg paddeflat, Rež. Are Pilskog, 2015, 50 min Norra keeles, eesti- ja inglise keelsete subtiitritega Kui läbi Norra fjordi hakatakse ehitama uut suurt Euroopa maanteed, seab see ohtu seal elutsevate konnade elu. Filmis jälgitakse neli aastat kahe entusiasti võitlust konnade eest. Alustatakse selgitustööga kohalike elanike seas ja lõpetatakse maanteeameti veenmisega, et konnadele on vaja ehitada maantee alla tunnelid. See inspireeriv lugu kirest looduse vastu näitab, kuidas üks väike veider olend paneb inimesed ühisel jõul tegutsema. Film võitis 2017. aasta Matsalu Loodusfilmide Festivali Grand Prix.

Laupäev

10:00
11:00
12:00
13:00
14:00
15:00
16:00
17:00
18:00
19:00
20:00
21:00
22:00
23:00
00:00
01:00
02:00
03:00
04:00
Pealava
Pealava
Justament 40!
13:00 - 14:15

Tänavu 40-aastast sünnipäeva tähistav Justament pakub Viru Folgi publikule kuulamisrõõmu ja tantsulusti juba kolmandat korda. Olgu pealegi festivali publikul keskmist vanust vähem kui Justamendil koosmusitseeritud aastaid, paneb nende muusika jala tatsuma igas vanuses muusikasõbral.

Tänane koosseis:
• Jaan Elgula (akustiline kitarr)
• Viktor Vassiljev (elektrikitarr)
• Alari Piispea (basskitarr)
• Indrek Kalda (viiul)
• Tiit Kikas (viiul)
• Tiit Kevad (trummid)
• Toomas Lunge (laul, klahvpillid)

Virumaa pärimuse radadel
17:00 - 18:15

Kontserdil esitatakse muusikat, mis Virumaalt pärit rahvamuusikute nägemuse järgi annab ülevaate Virumaa rahvamuusikakultuurist läbi erinevate aegade ja paikade. Samanimelise CD-plaadi idee sai alguse Miila küla lõõtsamehe Martin Mülleri vanaema Hella Tõevere (1912) ja tema õe Julie Lipstoki (1914) pärandi uurimisest. Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivist leiti 90ndate alguses Anu Korbi salvestatud materjali naiste laulude ja juttudega. Ka väike Martin laulis ise vanaemaga tookord mõned laulud lindile. Suureks abiks oli Martini vanaema paks klade laulusõnadega. Arhiivis uurides jõuti omakorda Tapalt pärit August Ehasalu lõõtslugude juurde, mis tundusid ka huvitavad. Plaadile said Tapa lõõtsamehe August Ehasalu palad „Padikaater“ ja "Kirumani polka". Lisaks kogunes plaadile lugusid, mida on varasemalt lauldud ja mängitud ka Kiviõli, Jõhvi, Püssi ja Rakvere piirkondades.

Kontserdil esinevad Virumaaga tihedalt seotud rahvamuusikud: Martin Müller, Villu Talsi, Ilmar Kald, Taavet Niller, Asso Int, Jaanus Põlder, Enver Lani, Kiviõli Kapell jpt, kes koos musitseerides pakuvad paljugi üllatavat!

Mandoterror
20:00 - 21:15

Kristjan Kuusmik- kitarr, vokaal
Peeter Priks- kitarr, vokaal
Tanel Sakrits- mandoliin, vokaal
Veli Rooger- trummid
Aap Odres- bass

Oopus. Ajamasin
23:00 - 00:15

"AJAMASIN" on installatiivne audiovisuaalne sci-fi lavastus, kus tuleviku arhiividega ühendatud robothumanoid esitab elektroonilisi töötlusi Eesti ja välismaa pärimusmuusikast. Tegu on audiovisuaalse rännakuga, mis põhineb suures osas Eesti Rahvaluule Arhiivist leitud materjalidel. Esitamisele tuleb nii Eesti kui välismaa pärimusmuusikatöötlusi ja originaalloomingut. Olulist rolli mängivad loo jutustamisel video ja valguslahendused ning spetsiaalselt selleks lavastuseks disainitud LED kleit.

Lavastuse autorid ja esitajad Mari Meentalo, Johannes Ahun ning Aleksander Sprohgis on bändi OOPUS liikmed. Nende loomingut iseloomustab sümbioos pärimusmuusikast tuntud instrumentide, live elektroonilise muusika ning kohaspetsiifiliste valgusinstallatsioonide vahel.

OOPUSest
Bert On Beats OOPUSest: “Väga mõnus värskendav folktroonikakäsitlus siinsel muusikamaastikul”

Źanrilt folktroonika ja sisult Eesti torupill, Roland TB-303 ning LED installatsioonid. OOPUS liidab analoogelektroonilise saundi pärimusmuusika elementide ja erivalguslahendustega. Vanad pillilood on eelkõige tantsumuusika, tänapäeva tantsumuusika aga elektrooniline - OOPUS loob seda kõike lives ja tulemuseks on täielik elamus kõikidele meeltele.

OOPUS on Mari Meentalo (laul, eesti torupill, flööt, hulusi, viled, parmupill, looper), Johannes Ahun (analoogsüntesaatorid, live heli), Aleksander Sprohgis (installatsioonid, valgus, visuaalid) ja Kerttu Kruusla (foto, video, disain).

OOPUSe album "Nõidus" oli nomineeritud Eesti etnomuusika auhindade Etnokulp2019 jagamisel aasta debüütalbumi kategoorias, OOPUS solist Mari Meentalo sai nominatsiooni aasta muusiku kategoorias. Eesti Muusikaauhinnad 2020 oli OOPUS "Nõidus" nomineeritud aasta etno/folk/rahvalik album kategoorias. Rahvamuusikatöötluste festivalil Mooste Elohelü 2019 sai bänd „Suidsusannasümfoonia“ eripreemiä – lava pääl nigu sannan – kuum ja ehtsä! ning solist Mari Meentalo patrooni auhinna.

www.oopus.ee
https://linktr.ee/oopusmusic

Ingmani merelava
Ingmani merelava
MIRT

Mirt on 6-liikmeline vokaalgrupp Pärnust. Peamise osa Mirdi repertuaarist moodustab folgiliku kõlaga originaallooming, sekka ka popilikumat loomingut. Lisaks kuuluvad Mirdi repertuaari eesti algupäraste rahvalaulude töötlused ning cover-id kõigile tuntud poplugudest. Mirdi omaloominguliste lugude ja seadete autoriks on ansambli I sopran Piret Lilleste. 2019. aasta maikuus ilmus Mirdi debüütalbum “Üle maa, üle vee”.

Üle maa ja vee hakkavad Mirdi liikmete kaunid lauluhääled kõlama Ingmani merelaval laupäeva 8.08 keskpäeval!

Bändi liikmed:
Piret Lilleste - I sopran Merit
Hirvoja-Tamm - II sopran
Mari Holm - I alt
Elerin Karpin - II alt
Andres Alamaa - bass
Madis Viik – beatbox

Vrang (NO)

Triosse Vrang kuulub kolm muusikut, kes kõik üles kasvanud Oslos. Lisaks laulmisele mängivad bändi liikmed viiulit, Hardangeri viiulit ja lüürat, kastades muusika tegemiseks nii instrumente kui vokaali. Bändiliikmed kohtusid tugevas folkmuusika kogukonnas kesklinna servas ja nende esimene ülesastumine oli väikesel folkfestivalil Põhja-Islandil. See toimus kümme aastat tagasi. Järgnevatel aastatel lõpetasid nad kõik Norra Muusikaakadeemia ja on esinenud paljudel festivalidel Skandinaavias ja mujal Euroopas.
Vrangi muusika ulatub Norra traditsioonilistest viisidest erinevatest žanritest inspireeritud uusloominguni. Vrangile meeldib kaevuda mitmekesistesse rütmidesse ja esitada neid neile iseloomuliku intensiivsusega. Trio muusika, mille keskmes on improvisatsioon, valmib intensiivse musitseerimise, kommunikatsiooni ja mängulusti tulemusena. Lisaks mõjutab nende esinemisi iga bändiliikme isiklik väljenduslaad ja esteetilised ideaalid.ning nende kolme omavaheline suhtlus laval.
Sel aastal keskendub Vrang uuele materjalile novembris salvestatava albumi jaoks.
Lee Blackstone on oma RootsWorld'is avaldatud SæterSoul albumi arvustuses kirjutanud: “Nende täispikk debüüt on kenasti esitatud, jättes piisavalt ruumi ja sügavust, mis lubab hardanger viiluli madalatel ja mahedatel toonidel kasvada ja karmil lüüral särada. Nad ühendavad minimalistliku lähenemise popi kavala tundlikkusega. Vrang särab ja on täis lubadusi.”

Agni-Sandia Hallik

Agni-Sandia Hallik on kitarrist, laulja ja helilooja, kes on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe ning jätkab õpinguid magistriõppes prof. Heiki Mätliku juhendamisel. Agni on õppinud ka Roomas Santa Cecilia Konservatooriumis ja osalenud mitmetes meistriklassides, sealhulgas Arturo Tallini, Andrew York ja paljude teiste kitarristide juures.
Ta on esinenud solistina nii Eestis kui välismaal, sealhulgas näiteks EXPO 2015 maailmanäitusel Milaanos ning Viljandi Kitarrifestivalil 2019. Alates septembrist 2019 jätkab Agni kitarriõpinguid Erasmus vahetusüliõpilasena Saint Louis College of Music Roomas. Lisaks klassikalise kitarri õpingutele on Agni õppinud jazz-laulu ning jazz-kitarri. Olles kirjutanud ise palju muusikat, püüab Agni oma kontsertidel ühendada klassikalise, jazz- ja folkmuusika.

Meremuuseumi ala
Meremuuseumi ala
Norra rannalood
11:00 - 12:15

Øyvind Rangøy jutustab läbi lapsepõlve prisma elust Norra väikesaarel Rangøyal. Kaasa teevad saart oma silmaga näinud sõbrad Veronika Kivisilla ja Adam Cullen.

Rangøya on umbes viiesaja meeetri pikkune saar Norra läänerannikul. Seal olid kõik omavahel sugulused. Kõik peale naabripere. Sealne peremees oli lihtsalt nii hea mees, et vanaisa oli talle krundi kinkinud, kus ta sai endale eterniidiga kaetud maja ehitada. Eterniit oli igaviku ehitusmaterjal. Igavik algas Norras 1950ndatel aastatel ja kestis aastani 1979, kui asbesti sisaldavad ehitusplaadid keelati ära ja mina sündisin. Aga Tädi Ellen oli kogu saare tädi – segi selle naabritüdruku jaoks, kes polnud üldse sugulane. Tädi Ellen kinkis meile kõigle oma vana kanala.
Mõni hommik oli eriline: siis, kui tulin onu Klausiga kaasa võrke tõmbama. Tüürimaja lae all põles hõõgpirn, kui ületasime koiduhämaras suure mere läve. Hiljem läksin kooli ja lugesin raamatuid, ja selle tõttu hakkasin rohkem ja vähem mõistma. Lõpuks saingi endale igaviku päriseks. Aga kanala oli läinud.

Lahemaa merekultuuri eriprogramm "Aimar 10": Puust purjelaevade minevikust - viikingilaevadest Tormilinnuni
13:00 - 15:00
Lahemaa merekultuuri eriprogramm „Aimar 10“

Kureerib Aarne Vaik ja Käsmu meremuuseum, toetab keskkonnaamet. Üle saja aasta esimene Käsmus veesatud puust purjekas, viikingilaev Aimar saab 10-aastaseks. Kutsume külla laevameistreid ja teisi teajdaid. Pajatame purjelaevade minevikust, olevikust ja tulevikust, veeteedest ja paadiehitusest. Teeme väikeseid väljasõite.

Lahemaa merekultuuri eriprogramm: "Aimar 10"
16:00 - 18:00
Puust purjelaevade olevikust - laevad ja laevameistrid

Kureerib Aarne Vaik ja Käsmu meremuuseum, toetab keskkonnaamet. Üle saja aasta esimene Käsmus veesatud puust purjekas, viikingilaev Aimar saab 10-aastaseks. Kutsume külla laevameistreid ja teisi teajdaid. Pajatame purjelaevade minevikust, olevikust ja tulevikust, veeteedest ja paadiehitusest. Teeme väikeseid väljasõite.

Ühendavad meresõnad
19:00 - 20:15

Ühendavad meresõnad. Autorid Adam Cullen, Veronika Kivisilla ja Øyvind Rangøy esitlevad koos kunstnikuga Asko Künnap laulus ja sõnas oma ühist luuleraamatut Kolm sõlme.

Juunis 2016 on kolm inimest ühes paadis. See paat ei hulbi meres, vaid seisab Käsmu meremuuseumi juures kuival maal. Suveöö sumeduses lauldakse ja räägitakse. Jaanuaris 2019 on nad taas mere ääres koos. Ookeani ääres. Ühes vanas valges Norra puitmajas otsivad nad koos üht ja sama raamatut. See raamat on neis juba olemas. Nad ei ole lihtsalt seda veel kirjutanud.

Mu sõbrad: / see on lugu merest. / Merest, mis ühel hommikul / igaveses lapsepõlves / valgusega koos kui õhk / voolab üle adru ja / valge liiva ja / värvikate, tumedate / kivide.

kui ümmargune on kivi / kui lame on maa / kui sügav on / meri // kas iga armastus / peabki põlema / lahtise leegiga / tuhaks või söeks / või on jäätardumuses / samuti võbelev loit

Kuid kuuvalgel üks tuletorn kodustada, / salamisi siis, kui kuu öine teerada / jääb tüünel merel ühendama / ühe mere laste mänge.

Vinteri lava
Vinteri lava
Virumaa Noorteorkester
16:00 - 17:15

Virumaa Noorteorkestri pärimusmuusikud tähistavad sellel aastal oma 20. sünnipäeva ja Viru Folgil ollake 10. korda järjest .Orkestris on mängijaid ligi 30, kõige rohkem on viiuleid - 20, veel on kannel, flööt, tšello, harf, kitarr, basskitarr, tromboon, trumm. Juhid: Riina ja Anne-Ly Linde.

Eesti IV Lõõtsakuningas Richard Ott Leitham
19:00 - 20:15

Richard Ott Leitham on neljast Eesti Lõõtsakuningast noorim. Teda iseloomustab omapärane kaasahaarav mängustiil, kiire näpujooks ja Eesti lõõtsale kohati ebatraditsionaalne mängutehnika. Lisaks tavapärastele lõõtsa lugudele leidub repertuaaris hulgaliselt ka vahvaid välismaiseid palu.

VASSVIK, Torgeir Vassvik & Rolf Erik Nystrøm (NO)
21:00 - 22:15

VASSVIK, Torgeir Vassvik, tsirkulaarne saami helipoeet, on jälle laval! Pärast mullust edukat maailmaturneed 13-s riigis – Rumeenia, Ruanda, Lõuna-Korea, Kanada, Suurbritannia, Belgia, Saksamaa ja kogu Skandinaavia - on ta üles astumas meie festivali publiku ees. 2019. aastal koos oma bändiga VASSVIK välja antud album "Gákti", mida suure entusiasmiga vastu võeti ning kiideti, jõudis ka edetabelitesse (12. kohal ülemaailmses muusikatabelis 07/19, 5. kohal Euroopa maailma muusikatabelis 09/19). “Saami kultuuri alus on animism: kõik on seotud ja kõigel on elu. Gáktiks nimetatakse sageli kirevat rõivastust, mis on omane vaid saamidele. Aga sel sõnal on palju laiem tähendus, kui vaid rõivaste kandmine. See tõmbab meie kultuurile tähelepanu ja aitab hoida meie identiteeti. See kaitseb meid, nagu igijää kaitseb maakera kõige olulisemaid paiku. Minu enda Gákti aga on muusika, mille sügavad juured on traditsioonilises joigus ja saami kultuuris. Samal ajal meeldib mulle uusi mustreid ja käike luues eksperimenteerida helidega ning uuendada animislikke traditsioone”, räägib Torgeir Vassvik. Torgeir Vassvik'i joig paljastab inimhinge sügavaimad vibratsioonid ja väga kaunid ülemtoonid. Joik, mis kõlab kokku tema kitarri eksperimentaalse mängulise väljenduslaadiga, ning mille taustaks on trumm ja saksofon. Saami põlisrahvaste kultuur on ankrus Torgeir Vaassviki geenides, aga arhailisus selles projektis on ainult muusikaliste piiride ületamise, eksperimentide ja improvisatsiooni alguseks. Nüüd on meil võimalus laupäeva õhtul Vinteri laval näha ja kuulda selle ainulaadse artisti loomingut ja lasta muusikaarmastajatel osa saada kõige kaasaegsemate helide ja antiiksete traditsioonide kooskõlal. See on Torgeir Vassviku esimene kontsert peale COVID-19!

Rahvamaja
Rahvamaja
Kapten Mihkel

Purjelaevade taglastuses on selline tross – tormivaier. Sellest saab kinni hoida, et torm inimest pardalt merre ei kannaks.
Iga inimese elus on omad „vaierid“ – need aitavad püsida elumere pardal– vanemad, armastus, sõbrad, lapsed – igaühel oma.
Tragikomöödia „Kapten Mihkel“ peategelasel on peale selle kõige veel üks tähtis „vaier“ – huumorimeel, mis aitab üle elada kõige keerukamaid elutorme. Lavastus on valminud Juhan Smuuli teoste põhjal.

Autor – lavastaja
DAMIR SALIMZIANOV
Kunstnik
RIINA VANHANEN
*Teatripileteid saab osta Käsmus kohapealt piletikeskusest, Festivali passi ja päevapileti omanikele on hind 10 eurot ja tavakülastajale 15 eurot Helilooja
ARDO RAN VARRES
Valguskunstnik
PRIIDU ADLAS
Laval
ARGO AADLI (Tallinna Linnateater)
Etenduse juht
TUULI RAADIK

Kapten Mihkel

Purjelaevade taglastuses on selline tross – tormivaier. Sellest saab kinni hoida, et torm inimest pardalt merre ei kannaks.
Iga inimese elus on omad „vaierid“ – need aitavad püsida elumere pardal– vanemad, armastus, sõbrad, lapsed – igaühel oma.
Tragikomöödia „Kapten Mihkel“ peategelasel on peale selle kõige veel üks tähtis „vaier“ – huumorimeel, mis aitab üle elada kõige keerukamaid elutorme. Lavastus on valminud Juhan Smuuli teoste põhjal.

Autor – lavastaja
DAMIR SALIMZIANOV
Kunstnik
RIINA VANHANEN
*Teatripileteid saab osta Käsmus kohapealt piletikeskusest, Festivali passi ja päevapileti omanikele on hind 10 eurot ja tavakülastajale 15 eurot Helilooja
ARDO RAN VARRES
Valguskunstnik
PRIIDU ADLAS
Laval
ARGO AADLI (Tallinna Linnateater)
Etenduse juht
TUULI RAADIK

A.P.A
17:00 - 18:15

A.P.A. on neli meest, kes ka varem eri kooslustes koos muusikat teinud. 2016. aasta talvel otsustati alguses triona oma laule esitama hakata ning 2017 sügisel lisandus trummar. Algkoosseisus mängisid Egon Kaur (kitarr), Reimo Va (bass), Kalle Klein (saksofon ja vokaal) ja Veiko Veskilt (trummid), alates 2019 märtsist aga hoiab basskitarri Mart Liivand. Mängitakse ainult oma lugusid eesti keeles, millest enamiku sõnad ja viisid on loonud Kalle Klein.
Lood on muutunud ajapikku järjest rohkem rockbändile sobilikuks, ent sisaldavad siin-seal ka folgi- ja jazzimaigulisi elemente. 2017. aasta kevadel sai tollal veel triona tegutsenud ansamblil valmis kaks nelja looga EP-d "Tüdrukute nimed" ja "Head teed". Detsembris 2018 nägi aga lõpuks ilmavalgust bändi esimene täispikk album “Elu on ilus”, millel on kokku 15 lugu.

Piret Päär ja Cätlin Mägi "Norra rahvajutud ja pillilood”.
20:00 - 21:15

Piret on jutuvestja ja Cätlin pillimängija. Piret armastab norra rahvajutulugusid ja Cätlin norra pillilugusid. Piret on Norras käinud-näinud ja Cätlin on Norras elanud-õppinud.

See kõik seotakse üheks mõnusaks norrameelseks jutuõhtuks, mida ilmestavad pillilood sealtsamast trollidemaalt. Cätlin on omandanud norra parmupilli- ja vilede traditsiooni just parimatelt meistritelt Raulandis, Telemarki maakonnas, mis on rikkaliku traditsiooniga piirkond. Piret aga oma elu jooksul kohtunud norra lugudega mitmel viisil - ise lugenud, ise kogenud, ise kohal käinud.

Piret Päär - rahvajutud
Cätlin Mägi - torupill, parmupill, seljefløyte (pikkvile) ja sjøfløyte

CULLE
23:00 - 00:15

CULLE muusikat iseloomustab pildilisus, instrumendid on karakterid. See on Katariin Raska juhitud kolmest erineva taustaga muusikust koosnev ansambel, mille huviorbiidiks on helide kooskõla ja meid ümbritsevad lood nii minevikust kui kaasajast. Katariin Raska, Anna-Liisa Eller ja Sänni Noormets on erinevaid muusikavaldkondi esindavad multiinstrumentalistid, kelle ühine muusika liugleb mööda mitmesuguseid ilusaid kummalisi radu.

Katariin Raska - torupill, sopran saksofon, hiiu kannel, vokaal
Anna-Liisa Eller – kromaatiline kannel, elektri kannel
Sänni Noormets – viiul , hiiu kannel, vokaal
Karl-Elias Teder – helindaja

Restoran Kaspervik
Restoran Kaspervik

Pühapäev

09:00
10:00
11:00
12:00
13:00
14:00
15:00
16:00
17:00
Pealava
Pealava
August Urr
13:00 - 14:15

August Urr on 2019 aastal Pärnumaal loodud kollektiiv. Stiililiselt Iiri sugemetega hoogne ja kaasahaarav Folk-Rock. Kuigi bänd on uus,on bändiliikmed varasemast projektidest paljudele tuntud (The Belka,Legshaker)

Bändi liikmed
Ivo Orav - laul
Karl-Heinrich Roots - akordion
Heini Soobik - kitarr
Argo Mägi - mandolliin
Liina Teras - viiul
Meelis Oi Juss - trumm Siim Meibaum – bass

Aleksander Rybak (NO)
16:00 - 17:15

Tänavusele festivalile paneb punkti tõeline showmees, kahel korral Eurovisionil säranud ning Norrasse ka võidu viinud valgevene-vene päritolu Norra laulja, viiuldaja, pianist ja helilooja Alexander Rybak. Tema aastatetagune võidulaul “Fairytale” on tunnistatud Eurovisioni parimaks lauluks läbi aegade!

Ingmani merelava
Ingmani merelava
Leana & Hartwin

12.00-12.45 Leana & Hartwin, kes mängivad koos juba 12 aastat, on end sisse seadnud maalilisel Saaremaal. Saarel sündinud ja kasvanud laulja ja vilede ning torupillimängija Leana Vapper-Dhoore peab saart oma ainukeseks päriskoduks. Enda kirjutatud lood leiavad oma alged sosistavates metsades, sügavates rabades ja saare rahu toovates maastikes. Hartwin Dhoore mängib diatoonilist akordioni ja on tuntud eelkõige oma uuendusliku instrumentaalse helikeele poolest. Hartwini melanhoolsed harmooniad Leana laulude saateks on Saaremaa vaikse ja maagilise elu-olu peegelduseks.
Nende lood leiavad end Eesti pärimusmuusika ja uute seni rääkimata lugude ristteel, mis hoiavad seda sama pärimust elus. Moodustades hapra ja saladusliku terviku, viivad Leana & Hartwini lood kuulaja kaasa salamaale, kust see muusika alguse sai – Saaremaale.
2019. a suvel andis duo välja plaadi „Kodu“. mis peegeldab elu maagilisel kodusaarel.
Leana Vapper-Dhoore – laul, viled, torupillid
Hartwin Dhoore – diatooiniline akordion

Vinteri lava
Vinteri lava
Maimu Jõgeda
11:00 - 12:15

Maimu Jõgeda on akordionist, kelle muusika viib kuulajad radadele, kuhu tahaks lõpmata pikaks ajaks ilu nautima jääda. Võrumaa juurtega muusiku suureks huviks ja inspiratsiooniallikaks on pärimusmuusika. Ühel hetkel hakkas temas helisema tema oma pärimus, mis praeguseks lausa kahe plaadi kuju saanud. Maimu Jõgeda debüütalbum "Pühendus" nägi ilmavalgust 2017 aasta juulis ning samal aastal oli ta nomineeritud parima uusfolk artistina ning “Pühedus” parima debüütalbumi kategoorias Eesti pärimusmuusika auhindade galal Etnokulbid. Sel varasuvel ilmus Jõgeda teine album “The one about…”, kus kohtuvad Maimu omalooming ja eesti torupillilood, põimudes kokku kõrvupaitavaks tervikuks. Tegu on avatud silmaringiga ja rõõmsameelse muusikuga, kes ei sea endale žanrilisi piire. Hetkel tudeerib akordionist Põhjamaades, olles teise eestlasena osa magistriprogrammist nimega Nordic Master in Folk Music. Õpingud viivad ta igal semestril uude Põhjamaa riiki, alustati Rootsis, hetkel süvenetakse Taani pärimusse ning uuel aastal jõutakse Soome ning Norra. Tule ja saa osa Põhjamaade kargusest läbi meie oma akordionisti muusikalise teekonna!

Jälgi sotsiaalmeedias:
http://instagram.com/maimumusic
http://facebook.com/maimumusic/
http://maimumusic.com

Esivanemate kaja
14:30 - 15:45

Esivanemate Kaja on laulja ja laulukirjutaja Artur Rinne muusikaprojekt, mille raames ta töötleb regi- ja folklaululist materjali, andes meie vanadele sõnumitele uue aja kuue. Projektis lööb kaasa produtsent Asko-Romé Altsoo, kellega koostöös on valminud neli stuudiosinglit: "Veere, veere päevakene", "Ei tüdi õllest-viinast", "Kurva kodu" ja "Ajarändur". Neist viimases loos lööb kaasa ka folkmuusik Marju Varblane, loole kirjutas sõnad Jürgen Rooste. Esivanemate kaja esimene stuudiosingel ilmus märtsis 2019. Uued lood on varsti ilmumas.

Koosseis Viru Folgil:
Artur Rinne - vokaal, kitarr;
Marju Varblane – viiul;
Ralph Ciavolino – elektrikitarr;
Hannes Vellend – basskitarr;
Rauno Pella – trummid.

Rahvamaja
Rahvamaja
KÄFT. Norra nõiduslikud fjordid

Magie der Fjorde, rež. Jan Haft, 2017, 52 min Inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega Norra fjordid on üks dramaatilisemaid maastikke Euroopas. Miljarditest heeringatest tumedates vetes prassivad mõõk- ja küürvaalad. Rändlõhe trügib koskedest üles, merisulelised vilgutavad oma tulukesi, värvilised molluskid säravad sügavuses. Aegluupvõtted ja muud videokaamera võimalused toovad välja mere erakordse elurikkuse ja mereloomade käitumise mitmekesisuse.

KÄFT. Kon-Tiki + vestlus
11:00 - 12:30

Kon - Tiki, rež. Thor Heyerdah, 1950, 60 min inglise keeles, vestlus eesti keeles Filmile järgneb vestlus mereekspeditsioonidest Tiit Pruuliga. 1947. aastal sooritasid Thor Heyerdahl ja tema viis kaaslast parvel revolutsioonilise ja julge retke, mis sai tuntuks Kon-Tiki ekspeditsioonina. Heyerdahl tahtis tõestada, et Polüneesia võisid asustada Lõuna-Ameerika indiaanlased, kes kasutasid transpordivahendina balsaparvi. Kõik muu on ajalugu – lugu 101 ööpäevaga avamerel läbitud 8000 kilomeetrist ning kuueliikmelisest meeskonnast, kes saavutas võimatu. 1950. aastal valmis Heyerdahlil ekspeditsioonist dokumentaalfilm, mida tunnustati Oscari auhinnaga. Tema reisimälestused kujunesid aga ülemaailmseks bestselleriks, mida on tõlgitud ligikaudu 70 keelde (sh. eesti k. ilmunud 1957 ja 2004). Kuid see oli alles algus! Thor Heyerdahl pühendas kogu oma elu rahvasterändamise uurimisele ja otsis tõestust kontaktidele muistsete kultuuride vahel – nii seilas ta näiteks papüüruslaeval Ra II üle Atlandi ookeani ja pilliroolaeval Eufrati ja Tigrise jõgikonnast India ookeanile.

KÄFT. Keelelõikajad
14:00 - 15:25

Tungeskjærerne, . Rež. Solveig Melkeraaen, 2017, 85 min norra keeles, inglisekeelsete subtiitritega Põhja-Norras töötavad Tobias ja veel mitmed lapsed tursa keele lõikajatena. Kuigi Põhja-Norras on see tavaline hooajaline toit, siis mujal maailmas võetakse seda kui delikatessi. Lapsed alustavad 6 aastaselt ning teenivad talve jooksul korraliku teenistuse. Nii kaua kui kalandusega on tegeletud on selle töö tegijad alati olnud lapsed. Veebruaris peetakse Norras isegi keelelõikamise võistluseid. Sel talvel veedab linnatüdruk Ylva (9) Oslost talvevaheaja üleval Põhjas. Tavaliselt ei koosne tema päevane rutiin tursa peadest, teravatest nugadest ega kalaverest, kuid sel talvel külastab ta vanavanemaid, et õppida keelelõikamise kunsti just nii nagu seda tegid tema ema ja vanaema.

Majakalava
Majakalava
Norra tantsude õpituba
13:00 - 14:15

Pühapäeval kell 13 korraldavad Vrangi muusikud Majakalaval norra tantsude õpitoa. Enamus norra rahvatantse tantsitakse paaris, aga praeguseid koroonaolusid arvestades peame ettevaatusabinõud tarvitusele võtma ja tantsima nii, et tantsijate vahe oleks vähemalt üks meeter. Aga on üks väga populaarne norra rahvatants, mida tantsitaksegi üksi. Selle tantsu nimi on halling ja oma õpitoas keskenduvadki tantsuõpetajad peamiselt just halling tantsule, aga õpetavad ka teisi tantse, mida saab tantsida nii, et tantsijad oleksid hajutatud. Kui oled valmis koos tantsima või vaatama, mis tantsudega tegu, siis tule aga norra tantsude õpituppa lustima. Ja jalga head tantsukingad!

Korraldajad jätavad endale õiguse teha programmis muudatusi.
*Teatripileteid saab osta Käsmus kohapealt piletikeskusest, Festivali passi ja päevapileti omanikele on hind 10 eurot ja tavakülastajale 15 eurot