PROGRAMM

Reede 6.08

14:00
15:00
16:00
17:00
18:00
19:00
20:00
21:00
22:00
23:00
00:00
01:00
02:00
03:00
Pealava
Pealava
Festivali avatseremoonia
Festivali avatseremoonia

Tuulelõõtsutajad 20. Suur juubelikontsert koos sõpradega
Tuulelõõtsutajad 20. Suur juubelikontsert koos sõpradega
19:00 - 20:15

Tuulelõõtsutajad on nagu lihtne ja merekindel kaluripaat, mis tuksub kindlalt oma mõnusas rahvapärases taktis muutuvast ilmast ja muust moest sõltumata. Viru folgi puhul ja oma 20. juubeliaasta lõpetuseks esinevad Tuulelõõtsutajad erilises laiendatud koosseisus. Kaasa teevad Aivar Vassiljev trummidel, Kert Krüsban näppe-, lõõtsa- ja vilepillidel ning lavale on oodata veel mitmeid vanu ja uusi sõpru. Esitusele tulevad nii uue albumi "Elumere lained" kui ka kahe eelmise plaadi parimad palad kõrvuti üllatustega slaavi aasta tuulest.

Tuulelõõtsutajad:
Juhan Uppin – lõõtspill, karmoška, päkarauakannel, laul
Siim Rikker – lõõtspill, oktavmandoliin, karmoška, laul
Priit Rikker – bass, laul Enrik Visla – viiul, laul Toomas Oks – kitarr, laul

Kaastegevad:
Aivar Vassiljev – trummid
Kert Krüsban – oktavmandoliin, lõõtspill, vile, laul
+ külalissolistid

Go_A (UA)
Go_A (UA)
23:00 - 00:15


Go_A on Ukrainast pärit folktroonikaansambel, mis loodi aastal 2012. Idee luua bänd, mis seob modernset elektroonilist muusikat etnograafiliste motiividega tekkis Taras Shevchenkol juba 2011. aastal, esimese loo avaldamiseni jõudis bänd 2012. aasta detsembris.

Bändi nimi Go_A tähendab naasmist juurte juurde ning on kombinatsioon inglise keelsest sõnast “Go” ehk mine ja kreeka tähest “Alfa” mis sümboliseerib kõige algust.

Go_A pidi Ukrainat Eurovisioonil esindama juba 2020. aasta looga "Соловей" ("Ööbik"), kuid võistlus jäeti tollal koroona pandeemia tõttu ära. 2021. aasta Eurovisioonil esindati Ukrainat looga "Шум" ("Müra"). Nad said finaalis viienda koha, kuid Eurovisiooni publik valis nad 267 punktiga teisele kohale.

Oma kodumaal Ukrainas on Go_A olnud populaarne juba aastaid, kuid peale edukat esitust Eurovisioonil on nad vallutanud kõrgeid kohti ka mitmetes rahvusvahelistes edetabelites.

Koosseis:
Kateryna Pavlenko (laul)
Taras Shevchenko (klahvpillid, löökpillid, produtsent)
Ihor Didenchuk (puhkpillid)
Ivan Hryhoriak (keelpillid)

Merelava
Merelava
Karoliina Kreintaal, Sänni Noormets, Lee Taul ja Kairi Leivo „Ruhnu saarel mitu otsa“
Karoliina Kreintaal, Sänni Noormets, Lee Taul ja Kairi Leivo „Ruhnu saarel mitu otsa“
15:30 - 16:45

Võtame ette rännaku Ruhnu saare sündmuste ja kauni looduse keskele - pulma, peole, mereranda, rahvamajja, kirikusse või otse keset saare igapäevast elu. Kunagi oli Ruhnu lisaks osavatele hülgeküttidele ja oskuslikele käsitöömeistritele tuntud ka vägevate viiuldajate poolest. Unustusse vajunud ruhnurootsi pärimusmuusika uurimise tuules tulid Karoliina Kreintaal, Lee Taul ja Sänni Noormets mõttele korraldada saarel viiulilaager, et vanad lood uuesti ellu äratada. Nüüdseks on see laager juba seitse aastat pannud terve saare taas ruhnurootsi muusikast kõlama ja kihama. Hiljuti salvestati plaadile Ruhnust pärit lood, mis tutvustavad Ruhnu kirjut pärimust alates ruhnurootsi pulmalugudest ja lõpetades saarest inspireeritud omaloominguga. Saarelt korjatud värvikaid lugusid ning külakroonikat jutustab Kairi Leivo.

Karoliina Kreintaal - viiul, vioola, laul
Lee Taul - viiul, laul
Sänni Noormets - viiul, vioola, laul
Kairi Leivo - jutuvestmine

Kadrioru katusetrio - Ruslan Trochynskyi, Rute Trochynskyi, Jaak Sooäär.
Kadrioru katusetrio - Ruslan Trochynskyi, Rute Trochynskyi, Jaak Sooäär.

"Kadrioru katusetrio" saamislugu on seotud piirangute ajal esinemisvõimaluse leidmisega, mis tõi kokku Kadriorus naabruses elavad muusikud Ruslan Trochynskyi ja Jaak Sooääre imelisel Kadrioru katuseterrassil. Romantilised lood eri rahvaste repertuaarist on seatud mõnusasse jazz-improvisatsiooni võtmesse.

Jäääär & Stanislav Bulganin
Jäääär & Stanislav Bulganin

30-aastaseks saanud Jääääre ja Moskvast pärit Eestis elava muusiku ja tõlkija Stanislav Bulganini koostöö sai sel aastal järje, mille tulemusel salvestati Tartus album Jäääär ja Stas vol 2 "Tütrega restoranis". Nii nagu nende esimese albumi puhul, esitletakse ka teist ühist plaati esimest korda Viru Folgil. Reede, 6. augusti ööl vastu laupäeva kell 00:30 merelaval. Ülilaheda disainiga plaadil kõlavad Stasi esituses  seekord lisaks Jääääre hittidele Vaiko Epliku "Soorebaste" ja paari Aapo Ilvese loo venekeelsed versioonid ja on ka muid üllatusi.

Vinteri lava
Vinteri lava
Kiviõli kapell, Martin Müller, Asso Int jt
Kiviõli kapell, Martin Müller, Asso Int jt
14:00 - 15:15

Kiviõli linna külakapell tegutseb Kiviõli Kunstide Koolis. Ansambli koosseisu kuuluvad kolm slaavi juurtega muusikut – Anna Drozdova (vokaal), Kaarin Aamer (kitarr, vokaal) ja Pjotr Oleinik (nuppakordion).  Pjotr on koosseisu  hing, kes jagab slaavi muusika pisikut ka endast noorematele – Annale ja Kaarinile. Huvi slaavi muusika vastu  ning tore seltskond on piisav põhjus kokkutulemiseks ja musitseerimiseks. Koosseisu sõnul on iga kooslauldud hetk väärt kokkutulemist. 

Ansambliga kaasmusitseerivad seekord ühed ütlemata vahvad Virumaa muusikud – Martin Müller, Asso Int ja Enver Lani.

Uurikad
Uurikad
17:00 - 18:15

UURIKAD – ÜHE KÜLA FOLGINOORED
Uurikad on ühe küla noorte pop-folkansambel Uuri külast, Lahemaalt, kus mängib ja laulab koos 10 noort vanuses 9 -15-ni. Klassikalist pillimängu omandavad Uurikad Kuusalu Kunstide Koolis, aga Uurikates mängivad nad kitarri, ukulelet, viiulit, flööti, kellamängu, akordionit, lõõtsa jne. Pillide nimekirjas on kohta sisse võtmas juba ka basskitarr, torupill, kannel ja mandoliin. Lisaks tuntud folgilugudele on Uurikate kavas üha rohkem juba oma originaallugusid, millest tuntumad on “Hoia seda maad”, “Õnn tuli õuele”, “Maakad läksid linna” ja “Vanasõnade laul”. Lähitulevikus ilmub ka Uurikate esimene album “Õnn tuli õuele”.

Uurikad on oma 2-aastase tegutsemise jooksul äratanud juba palju huvi, filminud 6 muusikavideot, kutsutud raadiosse, telesaadetesse, andnud palju kontserte nii kodukandis, kui ka kaugemal. Eri vanuses lõbusate noorte entusiastlik koostegutsemine puudutab nagu ka nende vahvad laulud, kus alati tarkusetera sees. Oma silmapaistva tegevusega pälvis ansambel tänavu ka Kuusalu valla kultuuripreemia. Sel suvel oodatakse Uurikaid paljudele üritustele, millest suuremad on Kihnu Mere Pidu, Viru folk, sügisel Mardilaadat jne.

Faershtein feat Igor Kotjuh „From Narva with Love“
Faershtein feat Igor Kotjuh „From Narva with Love“
21:30 - 22:45

Faershtein feat Igor Kotjuh on eksperimentaalne kooslus, mis otsib kokkupuutepunkte luule, jazzi ja valguskujundite vahel. Tegemist on andekate, oma valdkonnas tuntud ja tunnustatud loojatega.

Igor Kotjuh on luuletaja, tõlkija ja kirjastaja. Kirjutab enamasti vene keeles, kuid ta loomig on tõlgitud 20 keelde. Ta on viie luulekogu autor, millest kolm on pälvinud Kultuurkapitali preemia venekeelsele autorile (2013, 2017, 2020). Kotjuhi seni viimane luulekogu “The Isolation Tapes” (2020) kõneleb koroonakriisist ja eraldatusest, Narva ajaloost ja meie kõigi tulevikust.

Faershtein ehk Aleksandr Žedeljov on helilooja, muusik ja produtsent, Vene Teatri kauaagne muusikaline juht. Ta kirjutab kammer-, teatri- ja filmimuusikat, samuti annab välja plaate jazzi ja elektronmuusika helidega. Lavastuse “IDEM” muusikaline kujundus pälvis Kultuurkapitali preemia kategoorias “Parim muusika teatrilavastusele” (2018).

Valentin Siltšenko on multimeedia ja audio-visuaalne kunstnik. Ta on teinud iseseisvaid projekte ja otsinud koostööd erinevate truppidega, näiteks kaasaegse tantsuteatriga Fine5.

“From Narva with Love” on kolme tänapäeva autori ühislooming, luulerännak, mis paneb muigama ja mõtlema, tarduma ja võpatama. See on korraga luuleõhtu ja kontsert, sõu ja näitus. Tekstid pärinevad Igor Kotjuhi raamatutest ning kõlavad autori esituses, eesti ja vene keeles. “From Narva with Love” on iseäraline poeem Narvast ja armastusest, inimestest ja elust nende ümber. Viru Folgil toimub interdistsiplinaarse kompositsiooni maailma esmaettekanne.

Rahvamaja
Rahvamaja
KÄFF. Leto
KÄFF. Leto
14:00 - 16:10

LETO / SUVI
biograafiline draama

Režissöör Kirill Serebrennikov
Osatäitjad Teo Yoo, Irina Starshenbaum, Roman Bilyk
Film on vene keeles, eestikeelsete subtiitritega
Kestus 2H 06min

Cannes’i võistlusprogrammis esilinastunud ja sealt parima soundtracki auhinna noppinud “Leto / Suvi” taasloob 80ndate alguse atmosfääri, milles kujunes ja alustas oma karjääri vene kultusbändi Kino liider Viktor Tsoi.
Kuigi film põhineb tõsielulistel sündmustel, pole selle lähenemine mitte dokumentalistlik, vaid pigem poeetiline. Kirill Serebrennikov on siin realiseerinud kogu oma teatri- ja filmilavastaja mitmekülgsuse. Ühelt poolt on see õrn ja tundlik armastuslugu, teiselt poolt aga eksperimentaalse teatri elementidega postmoderne rock-ooper või vene konteksti asetatud “La-la-land”, omamoodi reekviem kojameeste ja valvurite põlvkonnale, kes hallis nõukogude argipäevas võisid kogeda kordumatut ja siiani vastukajavat maagiat ning fantaasiamaailma.
Viktor Tsoi lugu avaneb siin läbi suhtekolmnurga, mille moodustavad noore äsja tehnikumi lõpetanud Vitja kõrval ka vene underground rocki tollane liider Mike Naumenko ja tema naine Natalja. Kui Naumenko on pigem intellektuaal, kes tunneb detailselt Lou Reedi, David Bowie't ja teisi lääne muusika tippe ning otsib oma häält, siis Tsoi paistab kohe silma oma heas mõttes primitiivse ja ürgse andega. Nende teekond läbi Leningradi tänavate, kommunaalkorterite ja rock-klubide on täis ajaloolise tähendusrikkuse särinat ja kaduvuse pinget. Materiaalse kitsikuse kiuste võib inimese meel luua ja kogeda suuri asju.
Serebrennikovil on õnnestunud möödunud aja ebajumalad nauditava ehedusega ellu äratada ning suur osa sellest unenäolis-maagilisest tunnetusest on ka Naumenkot kehastava Roma Zveri (rock-bändi Zveri liider) ja Tsoid ülitäpselt tabanud korea näitleja Teo Yoo teene.

Lauri Saatpalu Jevgeni Griškovetsi etenduses „Südame sosin“
Lauri Saatpalu Jevgeni Griškovetsi etenduses „Südame sosin“
21:00 - 22:30

Tuks-tuks, kuni ongi tuksis

Ideaalses maailmas on inimesel südametunnistus, südamehääl ja südameasjad. Süda avatakse vähestele, sest süda peidab endas inimhinge suurimaid saladusi. Süda on inimesele eluliselt vajalik.
Aga mis kasu on südamel oma peremehest? On süda pelgalt truu tööloom või on temalgi isiklikke unistusi, vajadusi, võib-olla isegi oma inimesele suunatud kriitikat? Populaarne vene kirjanik ja teatrimees Jevgeni Griškovets annabki sõna südamele endale, et see kiire elutempo ja pideva stressi poolt ära piinatud organ saaks lõpuks ometi suu puhtaks rääkida.
„Südame sosin” on näitleja Lauri Saatpalu ja lavastaja Margo Tederi kolmas koostöö VAT Teatris. Eelnevalt jõudsid lavalaudadele „Rekvisiitori tähetund” (2012) ja „Kuidas ma koera sõin” (2015). Viimane pärines samuti Jevgeni Griškovetsi sulest. Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 tund ja 30 minutit  

Autor: Jevgeni Griškovets
Tõlkija: Toomas Kall
Lavastaja: Margo Teder
Kunstnik: Kaspar Jancis
Valguskunstnik: Triin Hook
Muusikaline kujundaja: Paul Daniel
Laval: Lauri Saatpalu
Fotograaf: Rait Avestik

Muzykanty vetra - Svetlana Rodionova & Aleksei Epifanov „Meremehe lugu“
Muzykanty vetra - Svetlana Rodionova & Aleksei Epifanov „Meremehe lugu“

Duo „Muzykanty vetra“ (eesti keeles - „tuulemuusikud“) on pärit Pihkvast. Muusikute repertuaari kuuluvad nii rahvalaulud, kui ka oma looming, improvisatsioonid ning varajane muusika, mis põimuvad huvitavalt elektrooniliste helide ja kõladega. Muusikud kasutavad oma kontsertides lüürat, plokkflööti, kannelt, barokkkitarri, kitarri, gemshorn´i, vilet, klaverit, parmupilli, kalimba´t ning perkussioon.
Svetlana tuli Pihkvast Eestisse pärimusmuusikat õppima kolm aastat tagasi ning MEREMEHE LUGU kava jaoks sai ta inspiratsiooni Eesti merest.
„Tulin Eestisse õppima ning olen tänulik võimaluse eest seda kogeda. Mulle on väljakutse eestlastele eesti rahvalaule laulda, sest ma pole selle traditsiooni kandja, vaid pigem armastaja ning interpreet. Selle kava jaoks sain inspiratsiooni merest ja tahaksin erinevate rahvalaulude ning helide kaudu mõne loo rääkida, ühendades mitu stiili ühel kontserdil.”

Kontserdil "MEREMEHE LUGU" kuulete eesti, vene, iiri, šoti, ungari, katalaani jt rahvalaule. Teid ootavad mõned helieksperimendid ning põnev lugu.

Svetlana Rodionova – laul, lüüra, vile
Aleksei Epifanov - elektroonika, kitarr, kannel, vile, perkussioon, video

Majakalava
Majakalava
Narva eesti keele maja tandemkoor
Narva eesti keele maja tandemkoor

Tandemkoor sai alguse Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja initiatiivist 2020. aasta detsembris. 
See on projektikoor, kus laulavad koos nii eesti keele õppijad kui eesti keelt emakeelena kõnelejad, et koos tunda rõõmu laulmisest ning samal ajal õppida eesti ja vene keelt. Koori juhivad kaks noort dirigenti Oliver Povel-Puusepp ja Indra-Mirell Zeinet. Koori lõpp-eesmärgiks on esineda 2021. aasta augustis Narvas toimuval kooslaulmispeol nimega “Sõida tasa üle silla”.

Tandemkoori esialgses plaanis oli tulla kokku kaks korda kuus ja ühel nendest kordadest võtta ette reis mõnda põnevasse Eesti paika. Koroona tõttu plaan mõnevõrra muutus ja seni oleme koos käinud - laulnud ja keelt harjutanud peamiselt Zoomis. Meie repertuaaris on nii isamaalisi laule, poplaule kui ka üks Narvale omane eesti-vene segakeeles rahvalaul.

Restoran Kaspervik
Restoran Kaspervik

Laupäev 7.08

10:00
11:00
12:00
13:00
14:00
15:00
16:00
17:00
18:00
19:00
20:00
21:00
22:00
23:00
00:00
01:00
02:00
03:00
Pealava
Pealava
Romaška & Kumuška tantsuetendus
Romaška & Kumuška tantsuetendus

Romaška on tulihingeline vene mustlastantsu armastav tantsugrupp, mis alustas tantsimist 2017. aastal. Romaška tegutseb Tartus, kuid tuul on Romaška tantsijaid keerutanud paljudesse huvitavatesse paikadesse. Suurimad tantsulavad on olnud näiteks Vanemuise Väike Maja, ERMi saal, Riia Moskva Maja jt. Romaškasid on tantsimas nähtud nii Tartus kui Riias, erinevatel laatadel Paunverest Vastseliinani ja Lüübnitsast Kiiklani. Kokku on grupis 13 tantsijat pluss tantsiv koer.

Kumuška on värske, aga juba arvestatava esinemiskogemusega duett. Kumuška tantsijad Inga ja Marina on ainulaadsed Eestis. Nende energia toob vaatajate ette kireva repertuaari slaavi ja balkani rahvaste tantsudest. Kumuškate esituses saab näha nii vene mustlastantsu, ukraina polkat, juuditantsu kui ka balkani tantse. Puhas energia ja tantsurõõm!

Suprjadki
Suprjadki
14:00 - 15:15

Narva Muuseumi folklooriansambel Suprjadki (suprjadki – ühiselt ketrama õhtutundidel) on loodud 1984. aastal.

Ansambli repertuaaris on vene, eesti, isuri, vadja ja setu tavandilaulud. Ansambel esineb loeng-kontsertide ja muusikaliste näidenditega, näidates vanu vene ja eesti kalendri ja perekondlikke kombetalitusi: Talisted, Vastlad, kevadpühad, Lihavõtted, Nelipühad, Jaanipäev, Mardi- ja Kadripäev, pulmad, lapse sünd ja ristsed.

Ansambel osaleb paljudel rahvusvahelistel ja vabariiklikel folkloorifestivalidel, seminaridel, konverentsidel ja õpitubades.

Romaška & Kumuška tantsuetendus
Romaška & Kumuška tantsuetendus

Romaška on tulihingeline vene mustlastantsu armastav tantsugrupp, mis alustas tantsimist 2017. aastal. Romaška tegutseb Tartus, kuid tuul on Romaška tantsijaid keerutanud paljudesse huvitavatesse paikadesse. Suurimad tantsulavad on olnud näiteks Vanemuise Väike Maja, ERMi saal, Riia Moskva Maja jt. Romaškasid on tantsimas nähtud nii Tartus kui Riias, erinevatel laatadel Paunverest Vastseliinani ja Lüübnitsast Kiiklani. Kokku on grupis 13 tantsijat pluss tantsiv koer.

Kumuška on värske, aga juba arvestatava esinemiskogemusega duett. Kumuška tantsijad Inga ja Marina on ainulaadsed Eestis. Nende energia toob vaatajate ette kireva repertuaari slaavi ja balkani rahvaste tantsudest. Kumuškate esituses saab näha nii vene mustlastantsu, ukraina polkat, juuditantsu kui ka balkani tantse. Puhas energia ja tantsurõõm!

Tintura & Arno Tamm
Tintura & Arno Tamm
17:00 - 18:15

TINTURA & ARNO TAMM

Siberi eestlaste pärimus on viimasel ajal ainest pakkunud mitmetele muusikutele, säärane Siberi eesti muusikale keskendunud kava on aga esmakordne. Folktroonika, trip-hopi ja maailmamuusikaga mängiv Tintura ning ansambli Paabel solist Arno Tamm toovad teie ette nägemuse kaasaegsest pärimuse edasiviimisest ja tagasitoomisest.
Koosseis:
Karoliina Kreintaal - laul, viiul, vioola, väikekannel, looper
Taavet Niller - kontrabass, laul
Lauri Täht - taustad, sämplid, löökpillid, live-elektroonika
Arno Tamm - laul, kitarr, klahvpill, looper
Sten Arvi - helikujundus

Romaška & Kumuška tantsuetendus
Romaška & Kumuška tantsuetendus

Romaška on tulihingeline vene mustlastantsu armastav tantsugrupp, mis alustas tantsimist 2017. aastal. Romaška tegutseb Tartus, kuid tuul on Romaška tantsijaid keerutanud paljudesse huvitavatesse paikadesse. Suurimad tantsulavad on olnud näiteks Vanemuise Väike Maja, ERMi saal, Riia Moskva Maja jt. Romaškasid on tantsimas nähtud nii Tartus kui Riias, erinevatel laatadel Paunverest Vastseliinani ja Lüübnitsast Kiiklani. Kokku on grupis 13 tantsijat pluss tantsiv koer.

Kumuška on värske, aga juba arvestatava esinemiskogemusega duett. Kumuška tantsijad Inga ja Marina on ainulaadsed Eestis. Nende energia toob vaatajate ette kireva repertuaari slaavi ja balkani rahvaste tantsudest. Kumuškate esituses saab näha nii vene mustlastantsu, ukraina polkat, juuditantsu kui ka balkani tantse. Puhas energia ja tantsurõõm!

Aleksandr Ivaškevitš
Aleksandr Ivaškevitš
20:00 - 21:15

Juba 36 aastat Eestis Vene Draamateatris töötanud näitleja Aleksandr Ivaškevitš on tuntud ja hinnatud näitleja üle suure Venemaa ja muudes slaavi riikides. Laialdase tuntuse on toonud talle arvukad filmirollid, tuntuim neist vast peaosa 2010. aastal linastunud filmis “Jaroslav”. Aga lisaks lugematutele teatri- ja filmirollidele kuulub tema arsenali ka USA tantsukeskustes omandatud perfektne stepptantsuoskus ning suurepärane lauluoskus. Ennekõike just sellest avaneb võimalus osa saada Viru Folgi pealaval laupäeval 7.08 kell 20.00 algaval kontserdil.

Svjata Vatra feat Žurbad
Svjata Vatra feat Žurbad
23:00 - 00:15

Ansambel Svjata Vatra tähistab eesti- ja ukraina muusikute sõpruse 15. sünnipäeva CD ja kontserdiga “Maailm, Sa muutud”.
15-ne põneva tegutsemisaasta sisse on mahtunud 7 CD-d, 1 DVD, muusikaline dokumentaalfilm “Püha tuli” ja loomulikult bändi panustanud andekad muusikud, kellega koos on esinetud 21-s maailma riigis.  
2020. aastal ilmunud CD “Maailm, sa muutud” valmis koostöös kolme põlvkonna ja 3 eri riigi muusikutega. Nii sooviti välja tuua elu oluliste väärtuste edasiandmist vanavanematelt lastele ja lastelastele ning tähtsustada põlvkondadevahelist sidet ja muusikute kuultuurideülest koostööd.

Viru Folgile on Svjata Vatraga kutsunud endaga kaasa bändi solisti Ruslani tütar Rute ja Eestis elavate Ukraina vanaemade folklooriansambli Žurba. Rute Trochynskyi on “kasvanud” ühes bändiga ja koos laval esinenud alates 5.eluaastast, nüüdseks siis 10 aastat. Folklooriansambel Žurba tegutseb Tallinnas juba 28 aastat ning on esinenud Eestis ja välisfestivalidel.

Kui Ruslan Trochynskyi kirjutas laulu “Maailm, Sa muutud”, ei osanud keegi arvata, kui prohvetlikuks see võib kujuneda. CD esitlusel märtsis 2020 oli kogu maailm ennenägematus globaalses muutuses, mis on märgatavalt mõjutanud kogu muusikamaailma.

Merelava
Merelava
Narva eesti keele maja tandemkoor
Narva eesti keele maja tandemkoor

Tandemkoor sai alguse Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja initsiatiivist 2020. aasta detsembris. See on projektikoor, kus laulavad koos nii eesti keele õppijad kui eesti keelt emakeelena kõnelejad, et koos tunda rõõmu laulmisest ning samal ajal õppida eesti ja vene keelt. Koori juhivad kaks noort dirigenti Oliver Povel-Puusepp ja Indra-Mirell Zeinet. Koori lõpp-eesmärgiks on esineda 2021. aasta augustis Narvas toimuval kooslaulmispeol nimega “Sõida tasa üle silla”.

Tandemkoori esialgses plaanis oli tulla kokku kaks korda kuus ja ühel nendest kordadest võtta ette reis mõnda põnevasse Eesti paika. Koroona tõttu plaan mõnevõrra muutus ja seni ollakse koos käinud - laulnud ja keelt harjutanud peamiselt Zoomis. Koori repertuaaris on nii isamaalisi laule, poplaule kui ka üks Narvale omane eesti-vene segakeeles rahvalaul.

"Moonaküla Muusikakiirabi” - Toomas Krall, Margus Grosnõi ja Peep Pihlak - “Vene süst”
"Moonaküla Muusikakiirabi” - Toomas Krall, Margus Grosnõi ja Peep Pihlak - “Vene süst”

Moonaküla Muusikakiirabi on mitmekülgse ravimiportfelliga üksus, mille peamissiooniks on lühikeste, kohese hea mõjuga sööstude sooritamine erinevatel pidulikel sündmustel. Tehtud tööde portfelli mahuvad hommikused üllatuskontserdid juubilaride akende all, personaalse lähenemisega etteasted pulma-aastapäeva tähistajaile ja palju muud.  Kuid Rakvere äärelinnas tegutseva Moonaküla Muusikaakadeemia tiiva all tegutsev muusikakiirabi sooritab eesliinitööst vabal ajal ka pikemaid protseduure.  Viru Folgil pakutav "Vene süst" kestab esmasel hinnangul ca 40 minutit,  tegelik mõju võib olla aga 40 aastat.

Puuluup
Puuluup

Puuluup on Viru Folgil juba kolmandat korda ja kindlasti mitte viimast, sest need mehed on osanud imeväheste vahenditega eesti publiku naha vahele pugeda nii sügavale, et sealt neid maha raputada pole enam võimalik. Nad on alati oodatud! Ja millise pühendumusega on nad asunud slaavi aastaks valmistuma ammu enne seda, kui selline teema-aasta üldse korraldajate plaanidessegi tuligi, on lausa imetlusväärne. Võib-olla Puuluubi “Kasekesed” üldse panidki slaavi aasta idee Peep Veedla peas idanema…

Puuluup:
Marko Veisson – hiiu kannel, laul;
Ramo Teder – hiiu kannel, laul.

Vinteri lava
Vinteri lava
Virumaa Noorteorkester
Virumaa Noorteorkester
12:00 - 13:15

Mullu oma 20. sünnipäeva pidanud Virumaa Noorteorkestris mängivad noored, kellele meeldib koos muusikat teha. Orkestri repertuaari kuulub nii klassika- kui ka pärimusmuusika ja Viru Folgil osaletakse juba üheteistkümnendat korda. Kui eelmisel aastal kostitati kuulajaid muu hulgas ka norra muusikaga , siis sel aastal on kavasse võetud slaavi meloodiad, et mõned hoogsad tantsuviisid folgilisteni tuua.

Juhendajad: Riina Linde ja Eve Sarnet

Kostja SedOFF/van der Udik
Kostja SedOFF/van der Udik

Kostja ja Sander mängivad enda seadeid vene folk-, filmi-, rock- jm. muusikast. Neil on oma insider, Konstantin Sedov, Peterburist pärit kümmekond aastat Eestis elanud venelane, kes orienteerub väga hästi vene rahva- ja popkultuuris, hindab muusika kõrval väga ka tekste. On näitleja, Tallinna Russkoje Radio saatejuht, muusik. Duos laulab ja mängib kitarri ning ukulelet. VLÜ-st folgisõpradele tuttav Sander Udikas mängib akordioni, saksofoni, tinavilesid, klarnetit jm., laulab. Ansamblil on originaalne kõla, mille loob balalaikalaadse ukulele ja akordioni kooskõla.

Peep Veedla „Rahvus- ja sümbollindudest slaavi riikides“. Raamatu „Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal“ esitlus.
Peep Veedla „Rahvus- ja sümbollindudest slaavi riikides“. Raamatu „Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal“ esitlus.

Kahe festivali vahel, pikal pandeemia poolt tekitatud vaiksel perioodil sukeldus Viru Folgi peakorraldaja pooleks aastaks linnuriigi sügavustesse ning väljus sealt võitjana: raamat “Rahvuslindudest ja sümbollindudest Euroopas ja kaugemal” sai nii põnev, et autor loeb seda nüüd ise ka igal vabal hetkel. Slaavi riikide rahvus- ja sümbollindudest pajatab Peep laupäeval 7.08 kell 16:45 Vinteri laval, kõik teised põnevad teemad tuleb ise raamatust lugeda. Mõistagi saab seda kohapeal osta.

Lõõtsavägilased
Lõõtsavägilased
18:30 - 19:45

Ansambel Lõõtsavägilased on loodud 2013. aasta detsembrikuus ning ansamblisse kuuluvad  Rasmus Kadaja, Tobias Tae, Margus Põldsepp, Ott-Mait Põldsepp ja Andres Eelmaa.

Lõõtsavägilased said alguse Karksi-Nuia Muusikakooli projektina ja tänaseks on esinemisi kogunenud juba märkimisväärsel hulgal. Lisaks on ansambel võitnud 2015. aastal Etno Kulbi ("Uustulnuk pärimusmuusikas"), Viljandimaa Kultuurkapitali aastapreemia 2015, ERRS Lokulaua 2015. aastal ning 2018. aastal Raadio Elmari aasta loo tiitli looga "Kui laubä õhta jõudis". Esinetud on kõikidel suurematel folk-festivalidel Eestis, koostööd on tehtud selliste tuntud tegijatega nagu Untsakad, Zetod, Jaan Pehk, Hardi Volmer ja Metsatöll.

Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid nad ei pane kätt ette ka teistele muusikastiilidele. Lustlikku pillimängu saadab mitmehäälne laul.

KET (Kyiv Ethno Trio, UA)
KET (Kyiv Ethno Trio, UA)
21:30 - 22:45

Kiievi Etno Trio loomingus on ainulaadseid iidseid meloodiaid ja laule, mis leiti ja salvestati folklooriekspeditsioonidel Ukraina külades. Kuid see ei ole puhas folkloor, see on kaasaegse inimese mulje globaliseerunud maailmas, kus iidsed ukraina laulud saavad uued vormid.

Kuuleme unikaalseid ukraina traditsioonilisi puhkpille trio frontmani Maxim Berezhnyuki enda kollektsioonist. Need on kõikvõimalikud ukraina viled ja torupillid, okariin, ülatooniline flööt, duduk, sarv jmt.

Rahvamaja
Rahvamaja
Vene Nukuteatri etendus „Lumehelbeke“
Vene Nukuteatri etendus „Lumehelbeke“

По древней славянской легенде
Холодная девочка Снегурочка, дочка Мороза и Весны, идёт к людям, чтобы познать их мир. Но люди не принимают её. Понимая, что только горячее любящее сердце принесёт ей счастье, Снегурочка просит родителей дать ей любовь. Но это сделало её беззащитной перед солнцем.
Художник-постановщик: Ирина Марьяпуу
Художник по костюмам: Ирина Барсегян
Музыка: Валерий Сырченко
В спектакле заняты: Олег Марьяпуу, Ирина Марьяпуу
Продолжительность спектакля: 40 минут
Рекомендуемый возраст: 4+ / для семейного просмотра
www.venenukuteater.ee

Iidse slaavi legendi järgi
Külmataadi ja Kevade tütar Lumehelbeke läheb inimeste juurde, et nende elu tundma õppida.
Ent inimesed ei võta Lumehelbekest omaks. Miks küll?
Tule etendust vaatama ja saadki teada!
Lavastaja, kunstnik:  Irina Marjapuu
Muusika:  Valeri Sõrtšenko
Laval:  Oleg Marjapuu , Irina Marjapuu
Etenduse kestus:  40 min
Vanusele:  alates 4 a. / kogu perele
www.venenukuteater.ee

Lauri Saatpalu Jevgeni Griškovetsi etenduses „Südame sosin“
Lauri Saatpalu Jevgeni Griškovetsi etenduses „Südame sosin“
13:00 - 14:30

Tuks-tuks, kuni ongi tuksis

Ideaalses maailmas on inimesel südametunnistus, südamehääl ja südameasjad. Süda avatakse vähestele, sest süda peidab endas inimhinge suurimaid saladusi. Süda on inimesele eluliselt vajalik.
Aga mis kasu on südamel oma peremehest? On süda pelgalt truu tööloom või on temalgi isiklikke unistusi, vajadusi, võib-olla isegi oma inimesele suunatud kriitikat? Populaarne vene kirjanik ja teatrimees Jevgeni Griškovets annabki sõna südamele endale, et see kiire elutempo ja pideva stressi poolt ära piinatud organ saaks lõpuks ometi suu puhtaks rääkida.
„Südame sosin” on näitleja Lauri Saatpalu ja lavastaja Margo Tederi kolmas koostöö VAT Teatris. Eelnevalt jõudsid lavalaudadele „Rekvisiitori tähetund” (2012) ja „Kuidas ma koera sõin” (2015). Viimane pärines samuti Jevgeni Griškovetsi sulest. Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 tund ja 30 minutit  

Autor: Jevgeni Griškovets
Tõlkija: Toomas Kall
Lavastaja: Margo Teder
Kunstnik: Kaspar Jancis
Valguskunstnik: Triin Hook
Muusikaline kujundaja: Paul Daniel
Laval: Lauri Saatpalu
Fotograaf: Rait Avestik

Vene Nukuteatri etendus „Lumehelbeke“
Vene Nukuteatri etendus „Lumehelbeke“

По древней славянской легенде
Холодная девочка Снегурочка, дочка Мороза и Весны, идёт к людям, чтобы познать их мир. Но люди не принимают её. Понимая, что только горячее любящее сердце принесёт ей счастье, Снегурочка просит родителей дать ей любовь. Но это сделало её беззащитной перед солнцем.
Художник-постановщик: Ирина Марьяпуу
Художник по костюмам: Ирина Барсегян
Музыка: Валерий Сырченко
В спектакле заняты: Олег Марьяпуу, Ирина Марьяпуу
Продолжительность спектакля: 40 минут
Рекомендуемый возраст: 4+ / для семейного просмотра
www.venenukuteater.ee

Iidse slaavi legendi järgi
Külmataadi ja Kevade tütar Lumehelbeke läheb inimeste juurde, et nende elu tundma õppida.
Ent inimesed ei võta Lumehelbekest omaks. Miks küll?
Tule etendust vaatama ja saadki teada!
Lavastaja, kunstnik:  Irina Marjapuu
Muusika:  Valeri Sõrtšenko
Laval:  Oleg Marjapuu , Irina Marjapuu
Etenduse kestus:  40 min
Vanusele:  alates 4 a. / kogu perele
www.venenukuteater.ee

Polina Tšerkassova
Polina Tšerkassova
20:00 - 21:15

Polina Tšerkassova on jutuvestja ja multi-instrumentalist, kes räägib nii rahva muinasjutte kui ka kaasaegseid ja enda kirjutatud lugusid ning saadab oma jutuvestmist lummava muusikaga, mida ta esitab haruldastel rahvapillidel. Polinat kutsutakse lugusid vestma nii lastele kui ka täiskasvanutele, nii haridusasutustesse kui ka suurtele konverentsidele ja start-up'idele, nii Eestis kui ka välismaal. Iga tema jutuvestmine saab kuulajate jaoks meeldejäävaks elamuseks erilise südant puudutava õhkkonnaga. Polina avaldas kolm inspireerivate muinasjuttude audioraamtut tema autorimuusikaga, millest üks ("Helisevad muinaslood") oli nomineeritud Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiale. 

Viru Folgil vestab Polina oma lugusid nii väiksematele kui ka suurematele festivali- külalistele ning mängib selliseid eripäraseid muusikainstrumente nagu iraani haamerkannel santur, leedu klarneti sugulane birbyne, türgi tšello esivanem rebab, slovaki flöödikuninganna fujara, aafrika sõrmklaver kalimba ning loomulikult mängib Polina ka eesti kannelt, erinevaid vilesid, torupille ja löökpille oma muinasjuttude ja inspireerivate lugude saateks.

Trio Senjo (Narva)
Trio Senjo (Narva)
23:00 - 00:15

Narvast pärit Trio Senjo koosneb kolmest professionaalsest muusikust, kel lisaks kaunile vokaalile on kasutuses instrumentidena kitarr, kontrabass ja akordion. Trio repertuaaris kuuleme vene romansse, vene retrolaule, mustlaslaule ja filmimuusikat.

Koosseis:
Svetlana Jefimova (akordion, vokaal);
Denis Kotsarenko (contrabass);
Nikolai Ždanov (kitarr).

Majakalava
Majakalava
Krasnaja Gorka (Peipsiääre vokaalgrupp)
Krasnaja Gorka (Peipsiääre vokaalgrupp)

Kolmveerandsajandi vanune Peipsimaa ansambel on om anime saanud Kallaste lähedal mäel kasvavate punaste lillede järgi. Lauldakse vene, eesti ja vanaslaavi keeles. Repertuaaris on vanausuliste lemmiklaulud ja laulumängud. Ansamblis on nii naisi kui mehi, kellest enamus elavad Kallastel või on kuidagi seotud Peipsimaaga.

Krasnaja Gorka
Krasnaja Gorka

Kolmveerandsajandi vanune Peipsimaa ansambel on oma nime saanud Kallaste lähedal mäel kasvavate punaste lillede järgi. Lauldakse vene, eesti ja vanaslaavi keeles. Repertuaaris on vanausuliste lemmiklaulud ja laulumängud. Ansamblis on nii naisi kui mehi, kellest enamus elavad Kallastel või on kuidagi seotud Peipsimaaga.

Restoran Kaspervik
Restoran Kaspervik

Pühapäev 8.08

09:00
10:00
11:00
12:00
13:00
14:00
15:00
16:00
17:00
18:00
Pealava
Pealava
Tantsuetendus. Krassavitsad Virumaalt
Tantsuetendus. Krassavitsad Virumaalt

Metsatöll
Metsatöll
13:00 - 14:15

1999. aastal alustanud Metsatöllul on tänaseks seljataga üle 700 kontserdi 24 riigis ning müüdud on rohkem kui 80 000 plaati. Ka Viru Folgil on nad esinenud mitmel korral, alati täisplatsile, kuid mitte kunagi varem pühapäeval ega keset päeva. Saab olema uus kogemus nii bändile kui publikule.

Tänane Metsatöll: Markus – laul, kitarrid; Lauri – laul, torupillid, viled, kandled, ängipill, parmupill, sokusarv, akustiline kitarr; Kuriraivo – bass, kännupill, haisutrumm, laul; Tõnis – trummid, laul.

AveNue
AveNue
16:00 - 17:30

Veerandsada aastat tegutsenud AveNue Narvast on tuntuim venekeelne bänd Eestis, kellel äsja ilmunud juba üheksas album. Plaat sisaldab nii värsket kraami kui ka aastatetaguste palade uusversioone, Kõikide lugude autor on bändi asutajaliige ja liider Vladimir Tšerdakov.

AveNue kaubamärgiks on kaasahaarav folk-rock, mida on esitatud sadadel kontsertidel nii Eestis, Venemaal, Iisraelis, USA-s kui ka Ukrainas. Kollektiivi võtmealbumiks peetakse 2003. aasta plaati “Капель”, millel teeb kaasa Venemaa rock-iidol Sergei Tšigrakov. See CD pälvis idanaabrite raadiotes kõrge rotatsiooni ja viis narvakad sinna tuuritama, muuhulgas koos tuntud Vene bändidega Raznye Ljudi ja DDT. AveNue`s on ühendatud kõrgetasemeline musitseerimine kaasamõtlemisele kutsuva sõnumiga.

Majakalava
Majakalava
Narva eesti maja tandemkoor
Narva eesti maja tandemkoor

Tandemkoor sai alguse Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja initiatiivist 2020. aasta detsembris. 
See on projektikoor, kus laulavad koos nii eesti keele õppijad kui eesti keelt emakeelena kõnelejad, et koos tunda rõõmu laulmisest ning samal ajal õppida eesti ja vene keelt. Koori juhivad kaks noort dirigenti Oliver Povel-Puusepp ja Indra-Mirell Zeinet. Koori lõpp-eesmärgiks on esineda 2021. aasta augustis Narvas toimuval kooslaulmispeol nimega “Sõida tasa üle silla”.

Tandemkoori esialgses plaanis oli tulla kokku kaks korda kuus ja ühel nendest kordadest võtta ette reis mõnda põnevasse Eesti paika. Koroona tõttu plaan mõnevõrra muutus ja seni oleme koos käinud - laulnud ja keelt harjutanud peamiselt Zoomis. Meie repertuaaris on nii isamaalisi laule, poplaule kui ka üks Narvale omane eesti-vene segakeeles rahvalaul.

Aleksei Turovski. Loomad slaavlaste mütoloogias
Aleksei Turovski. Loomad slaavlaste mütoloogias
14:00 - 15:15

Aleksei Turovski on kahtlemata suurem staar kui ükskõik milline popstaar. Tema kaasahaaravad lood loomariigist naelutavad publiku teda kuulama. Ja kuna need jutud on alati nii põnevad, võib vahel juhtuda, et Alex unustab end rääkima ja publik unustab end teda kuulama. Vaatamata sellele, et Aleksei Turovski soontes ei voola tegeklikult tilkagi slaavi verd, tuleb seekord juttu loomadest slaavi mütoloogias: imetajad, kalad, roomajad, putukad … See saab olema uskumatult põnev!

Rahvamaja
Rahvamaja
KÄFF. Kamtšatka karud
KÄFF. Kamtšatka karud

Kamtšatka karud
Dokumentaalfilm

Režissöörid Irina Zhuravleva, Vladislav Grishin
Inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega
Kestus 52min

Venemaa idaosas asuv Kamtšatka poolsaar on tuntud kui tõeline karude paradiis. Vaikse ookeanini ulatuv puutumatu looduse ja paljude kaitsealadega piirkond on koduks tuhandetele pruunkarudele. Suvel, kui lõhe siirdub jõgedesse kudema, kogunevad karud suurte hulkadena kalapidusöögile, kus neid saab ka lähemalt jälgida.

Vene karuentusiastide meeskond jälgis seitsme kuu vältel mitut karuperekonda ning nende elu ja arengut vabas looduses. Suure põhjalikkuse, armastuse ja ühisrahastuse toel valminud film annab võimaluse vaadata karuemade Tesla ja Samopjataja ning nende poegade seiklusi imekauni Kamtšatka looduse taustal. See on eriti armas ja vaatemänguline loodusfilm, milles on ühildunud seni väheavastatud imedemaana mõjuv Kamtšatka ning tipptasemel kaameratöö ja tehnilised lahendused.

KÄFF. Prazdnik
KÄFF. Prazdnik

Prazdnik
Dokumentaalfilm

Režissöör: Vladimir Loginov
Filmil on eestikeelsed subtiitrid
Kestus 1H07min


Juba üle 15 aasta, igal septembril, toimub Maardu linnas „Sorotšintsõ laat“. Seda külastab igal aastal üle 15 000 inimese. Nimetus „Sorotšintsõ laat“ on laenatud Nikolai Gogoli samanimeliselt jutustuselt, mis kubiseb
fantasmagooriast, huumorist ja absurdist. Ning ka Maardus toimuv laat on läbinisti täis neid samu elemente. Filmi pealiiniks on ilukonkurss Miss Maardu, mis leiab aset laada raames. Keset sadu müügipunkte, mis kauplevad kõigega – aluspesust vaipadeni, seebist kalapüügi vahenditeni ning lihatoodetest kardinateni – on toimumas kohalik iludusvõistlus. Kaamera jälgib, kuidas tüdrukud valmistuvad konkursiks, harjutavad, teevad proove. Kuidas nende juhendaja Antonina Romanovna õpetab neid õigesti kõndima, hoidma rühti, rääkima jne. Tüdrukud pabistavad, sest enamik neist pole kunagi esinenud laval suure auditooriumi ees. Seda enam, et suur osa auditooriumist on iluduskonkursi toimumise ajaks tõenäoliselt purjakil ning ilmselgelt mitte kõige adekvaatsemas seisundis iludusvõistluse vaatamiseks. Film on pikitud värvikate stseenidega. Seega avab Eestis püsiväljendiks muutunud fraas „võimalik vaid Venemaal“ end uuest küljest ning vaataja näeb, et paljud asjad on võimalikud ka Eestis.

Piret Päär & Matis Leima
Piret Päär & Matis Leima
14:30 - 15:45

PIRET PÄÄR & MATIS LEIMA
Vene rahvajutud ja pillilood.
Piret Päär - rahvajutud,
Matis Leima -  karmoška.


Piret Päär on näitleja haridusega vabakutseline jutuvestja. Tema saatus, saada lugude jutustajaks, määrati ära juba lapsepõlves. Tal oli õnn kasvada rahvajuttude ja hääde pajatajate keskel. Lugude jutustamise teema ongi jäänud tema südameasjaks. Nii ta siis jutustab, koolitab ja teeb palju muudki, mis on seotud jutuvestmisega. Miks? Sest ta teab, et hea lugu võib muuta maailma. PS! Piret lisab: “Just üks vene rahvajutt, mida lapsepõlves vennalt kuulsin, oli see, mis aitas mind pärast elu esimest kukkumist taas jalule tõusta.” 

Matis Leima on ajaloo- ja heliloominguharidusega muusik, helilooja ja õpetaja, kes püüab oma tegevusega mõista muusika fenomeni selle kõige laiemas tähenduses. Ta igapäevased kaaslased on viiul, klaver, karmoška ja helitehniline võlukunst. Matis mängib ansamblites Kiiora, Zetod, Hõim ja Senat.
Armastus karmoška vastu oli Matisel esimesest silmapilgust nii tugev, et see pill tuli kohe ja ise selgeks õppida. Selle praeguseks äärmist populaarsust nautiva pilli iseloom on kõige paremini kuulda vene, aga ka soome-ugri rahvaste muusikas, mida Matis oma üle kümne karmoška-aasta jooksul hulganisti mänginud ja nautinud on.

Programm ei ole lõplik