KÄSMU FILMI- JA TEATRIPROGRAMM

Käsmu Filmi- ja Teatriprogramm keskendub sel aastal Norra maagilisele loodusele. Võimalus on vaadata mitmeid hinnatud dokumentaalfilme loodusest ja inimestest looduse keskel. Esindatud on ka kajastused merereisidest nagu hulljulge Kon-Tiki mereekspeditsioon ning teatrilaval särab Juhan Smuuli merereiside põhjal valminud “Kapten Mihkel”.

Reede

Rahvamaja 14.30
Talvevalgus
Vinterlys , 2011, 25 min, rež. Skule Eriksen
Talvevalgus on üles võetud Norra polaarjoone tagustel Lofootide saartel. Pärast pikka ja hämarat sügist kaob päike sootuks silmapiiri taha ja jääb sinna kogu talveks. Kuid selleski napis valguses on peent ilu, mis saadab sealsete inimeste igapäevaelu nagu ka kordumatu arktiline loodus. Poeetilises ja rütmilises filmis kasutatakse vähe saateteksti.

Rahvamaja 15.00
Horisont
Horisont, 2012,  22 min
režissöör Skule Eriksen; ilma tekstita
See on film Norra rannamaastikest, lindudest, laevadest, tuletornidest, lainetest, loomakarjadest, kiviaedadest ja põldudest. Filmi muusikast ja maalikunstist inspireeritud poeesia on lausa unenäoline, see on austusavaldus rannamaastikele, ühtlasi ka meeldetuletus nende kaunite maastike kaitsmise vajadusest. Film on üles võetud Edela-Norras.

Rahvamaja 16.00
Kärnkonna lugu
Kunsten å leggje seg paddeflat, Rež. Are Pilskog, 2015, 50 min
Norra keeles, eesti- ja inglise keelsete subtiitritega
Kui läbi Norra fjordi hakatakse ehitama uut suurt Euroopa maanteed, seab see ohtu seal elutsevate konnade elu. Filmis jälgitakse neli aastat kahe entusiasti võitlust konnade eest. Alustatakse selgitustööga kohalike elanike seas ja lõpetatakse maanteeameti veenmisega, et konnadele on vaja ehitada maantee alla tunnelid. See inspireeriv lugu kirest looduse vastu näitab, kuidas üks väike veider olend paneb inimesed ühisel jõul tegutsema. Film võitis 2017. aasta Matsalu Loodusfilmide Festivali Grand Prix.

LAUPÄEV

Rahvamaja 12.00 ja 14.00
Kapten Mihkel

Purjelaevade taglastuses on selline tross – tormivaier. Sellest saab kinni hoida, et torm inimest pardalt merre ei kannaks.
Iga inimese elus on omad „vaierid“ – need aitavad püsida elumere pardal– vanemad, armastus, sõbrad, lapsed – igaühel oma.
Tragikomöödia „Kapten Mihkel“ peategelasel on peale selle kõige veel üks tähtis „vaier“ – huumorimeel, mis aitab üle elada kõige keerukamaid elutorme. Lavastus on valminud Juhan Smuuli teoste põhjal.

Autor – lavastaja
DAMIR SALIMZIANOV

Kunstnik
RIINA VANHANEN

Helilooja
ARDO RAN VARRES

Valguskunstnik
PRIIDU ADLAS

Laval
ARGO AADLI (Tallinna Linnateater)

Etenduse juht
TUULI RAADIK

*Teatripileteid saab osta Käsmus kohapealt piletikeskusest, Festivali passi ja päevapileti omanikele on hind 10 eurot ja tavakülastajale 15 eurot

PÜHAPÄEV

Rahvamaja 10.00
Norra nõiduslikud fjordid
Magie der Fjorde,  rež. Jan Haft,  2017, 52 min
Inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega

Norra fjordid on üks dramaatilisemaid maastikke Euroopas. Miljarditest heeringatest tumedates
vetes prassivad mõõk- ja küürvaalad. Rändlõhe trügib koskedest üles, merisulelised vilgutavad
oma tulukesi, värvilised molluskid säravad sügavuses. Aegluupvõtted ja muud videokaamera
võimalused toovad välja mere erakordse elurikkuse ja mereloomade käitumise mitmekesisuse.

Rahvamaja 11.00 
Kon – Tiki, rež. Thor Heyerdah, 1950, 60 min
inglise keeles, vestlus eesti keeles

Filmile järgneb vestlus mereekspeditsioonidest Tiit Pruuliga.
1947. aastal sooritasid Thor Heyerdahl ja tema viis kaaslast parvel revolutsioonilise ja julge retke, mis sai tuntuks Kon-Tiki ekspeditsioonina. Heyerdahl tahtis tõestada, et Polüneesia võisid asustada Lõuna-Ameerika indiaanlased, kes kasutasid transpordivahendina balsaparvi. Kõik muu on ajalugu – lugu 101 ööpäevaga avamerel läbitud 8000 kilomeetrist ning kuueliikmelisest meeskonnast, kes saavutas võimatu.
1950. aastal valmis Heyerdahlil ekspeditsioonist dokumentaalfilm, mida tunnustati Oscari auhinnaga. Tema reisimälestused kujunesid aga ülemaailmseks bestselleriks, mida on tõlgitud ligikaudu 70 keelde (sh. eesti k. ilmunud 1957 ja 2004). Kuid see oli alles algus! Thor Heyerdahl pühendas kogu oma elu rahvasterändamise uurimisele ja otsis tõestust kontaktidele muistsete kultuuride vahel – nii seilas ta näiteks papüüruslaeval Ra II üle Atlandi ookeani ja pilliroolaeval Eufrati ja Tigrise jõgikonnast India ookeanile.

Rahvamaja 14.00
Keelelõikajad
Tungeskjærerne, . Rež. Solveig Melkeraaen, 2017, 85 min
norra keeles, inglisekeelsete subtiitritega

Põhja-Norras töötavad Tobias ja veel mitmed lapsed tursa keele lõikajatena. Kuigi Põhja-Norras on see tavaline hooajaline toit, siis mujal maailmas võetakse seda kui delikatessi. Lapsed alustavad 6 aastaselt ning teenivad talve jooksul korraliku teenistuse. Nii kaua kui kalandusega on tegeletud on selle töö tegijad alati olnud lapsed. Veebruaris peetakse Norras isegi keelelõikamise võistluseid.
Sel talvel veedab linnatüdruk Ylva (9) Oslost talvevaheaja üleval Põhjas. Tavaliselt ei koosne tema päevane rutiin tursa peadest, teravatest nugadest ega kalaverest, kuid sel talvel külastab ta vanavanemaid, et õppida keelelõikamise kunsti just nii nagu seda tegid tema ema ja vanaema.